2-24-139212/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

9. mai 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-139212

Tsiviilasi

K.M hagi B.K vastu elatise väljamõistmiseks

B.B hagi B.K vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

K.M nõude osas 1800 eurot

B.B nõude osas 1800 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: K.M (isikukood XXX)

Hageja II: B.B (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja A.G ja lepinguline esindaja

Kaire Kasesalu

Kostja: B.K (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

30. aprill 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.M (isikukood XXX) hagi B.K (isikukood XXX) vastu.

2. Välja mõista M. K.M B.B kasuks elatis 200 eurot kuus alates 30. oktoobrist 2024

kuni K.M täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Välja mõista M.

K.M B.B kasuks viivis väljamõistetud elatise tasumisega viivitamisel elatise

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates

30. oktoobrist 2024 kuni elatise täieliku tasumiseni.

3. Rahuldada B.B (isikukood XXX) hagi B.K (isikukood XXX) vastu.

4. Välja mõista M. B.B B.B kasuks elatis 200 eurot kuus alates 30. oktoobrist 2024

kuni B.B täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Välja mõista M.

B.B B.B kasuks viivis väljamõistetud elatise tasumisega viivitamisel elatise

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates

30. oktoobrist 2024 kuni elatise täieliku tasumiseni.

1 (4)

5. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 1. kuupäevaks A.G

pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxx või muule A.G poolt nimetatud pangakontole.

6. Elatisevõlast tuleb maha arvestada käesoleva kohtumenetluse ajal perioodil

31.10.2024–29.03.2025 Sotsiaalkindlustusameti poolt K.M-ile ja B.B-le elatisabina

makstud summad, sest kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue läheb elatisabi

määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses

tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale

riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses (perehüvitiste seaduse § 57 lg 1).

7. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.M (hageja I, laps) ja B.B (hageja II, laps) esitasid 30.10.2024 maksekäsu kiirmenetluse

avalduse B.K (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hagejad esitasid hagi Tartu Maakohtule 06.12.2024. Hagejad esitasid 16.01.2025 kohtule

viivisenõude. Kohus võttis 19.12.2024 kohtumäärusega menetlusse järgmised hagejate

nõuded: 1) hageja I elatise nõue alates hagi esitamisest (s.o alates 30.10.2024) kuni hageja I

täisealiseks saamiseni (s.o kuni 26.10.2038) 200 eurot kuus; 2) hageja II elatise nõue alates

hagi esitamisest (s.o alates 30.10.2024) kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o kuni

24.10.2028) 200 eurot kuus. Kohus võttis 19.02.2025 kohtumäärusega menetlusse järgmised

hagejate nõuded: 1) hageja I viivise nõue elatise tasumisega viivitamisel alates elatise

sissenõutavaks muutumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude

kohase täitmiseni; 2) hageja II viivise nõue elatise tasumisega viivitamisel alates elatise

sissenõutavaks muutumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude

kohase täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad koos emaga ja hagejad paluvad iga hageja kasuks

elatisena kostjalt välja mõista 200 eurot kuus.

2. Kohus kuulas pooled ära 30. aprillil 2025 toimunud kohtuistungil. Kostja avaldas

kohtuistungil, et ta võtab hagi õigeks (dtl 67, 68).

2 (4)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise

ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes. Lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku

kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. Lõike 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise

alused. Lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

Kohus tuvastab rahvastikuregistri järgi, et hagejad on kostja alaealised lapsed. Hagejad elavad

koos emaga ja hagejad paluvad iga hageja kasuks elatisena kostjalt välja mõista 200 eurot

kuus alates 30.10.2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

Riigikohtu praktika kohaselt kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne

miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid

kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13). Vaid juhul, kui

lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate

kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (RKTKo 09.06.2017,

3-2-1-35-17, p 27). Praegusel juhul puudub vajadus tõendada ülalpidamiskulude suurust,

kuivõrd nõue ei ületa miinimumelatise suurust. Elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lõikes 1

sätestatud määras ei ole vaja tõendada lapse vajaduste rahuldamise kulusid, vaid tuleb

eeldada, et mõlemad vanemad on võimelised andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimummääras.

Hagejad nõuavad elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja avaldas

kohtuistungil, et ta võtab hagi õigeks (dtl 67, 68). Kostja ei ole hagejatele kohtumenetluse ajal

elatist tasunud. Kohus rahuldab hagiavalduse.

Hagejad avaldasid kohtuistungil, et Sotsiaalkindlustusamet on perioodil 31.10.2024–

29.03.2025 tasunud igale hagejale elatisabi 200 eurot kuus. Kohus peab otsuse tegemisel

arvestama elatisabi tasumist, mistõttu ei tee kohus asjas õigeksvõtul põhinevat otsust.

Kohus selgitab, et kohtumenetlusaegset elatisabi reguleerib perehüvitiste seaduse (PHS) § 49

lg 2, mille kohaselt makstakse elatisabi isikule, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist (v.a

elatise suuruse muutmine) ning kelle kasuks on tehtud lapse elatisnõude osas maksekäsu

kiirmenetluse makseettepaneku määrus või hagi tagamise määrus, mis kohustab vanemat

elatist maksma. Käesolevas menetluses tegi Pärnu Maakohus 31.10.2024 kohtumäärusega

kostjale makseettepaneku tasuda igale hagejale elatist 200 eurot kuus alates 30.10.2024 (dtl 7,

8). Kohtuotsuse täitmisel arvestatakse sissenõutavast elatisest maha kohtumenetluse ajal

Sotsiaalkindlustusameti poolt hagejatele makstud elatisabi summad, mille kostja on

kohustatud Sotsiaalkindlustusametile tagastama. Kui lapsel oli kohtumenetluse ajal seaduslik

õigus nõuda elatist, siis kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue läheb riigile üle võlgniku ja

võlausaldaja vahelises kohtuvaidluses tehtud otsuse ulatuses, kuid mitte suuremas summas,

kui riik on elatisabi maksena välja maksnud (PHS § 57 lg 1). Pärast elatist maksma kohustava

3 (4)

kohtulahendi jõustumist võib Sotsiaalkindlustusamet nõuda kostjalt sisse tasumata elatisabi

summad või tasaarvestada need vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (SÜS) sätestatud

korrale (PHS § 58 lg 1). Kui kostja ei tasu riigile üle läinud summasid vabatahtlikult, võib riik

nende sissenõudmiseks rakendada täitemenetlust.

Hageja esitas kohtule Sotsiaalkindlustusameti otsuse, millest nähtuvalt maksti kummalegi

hagejale elatisabi 200 eurot kuus perioodil 31.10.2024–29.03.2025, s.o 5 kuud, kokku 1000

eurot ühele hagejale. Elatisevõlast tuleb maha arvestada käesoleva kohtumenetluse ajal

perioodil perioodil 31.10.2024–29.03.2025

Sotsiaalkindlustusameti poolt

hagejatele

elatisabina makstud summad, sest kostja on kohustatud need summad tagastama

Sotsiaalkindlustusametile, arvestades PHS § 57 lg-s 1 sätestatut.

1. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks

määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

4 (4)