Legislator Case Law & Legislation
2-24-127055/16 AI generated

2-24-127055/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-24-127055/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista K. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks Mõista K. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises

Legislator headnote

AI generated

2-24-127055/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Välja mõista K. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks Mõista K. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises

Keywords

AI generated
missing case documents unpaid invoices evidentiary gap depositor accord and satisfaction european order for payment procedure
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Raina Pärn

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. mai 2025. a, Paide

Tsiviilasja number

2-24-127055

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K. K. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3808,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

11483929), lepinguline esindaja Pavel Butsenko ja

Sigrit Rahkema (e-post XXX)

Kostja: K. K. (isikukood XXX, registrijärgne elukoht

XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus (lihtmenetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi K. K. vastu hagi osaliselt.

2. Välja mõista K. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõlgnevuse (2199,42 eurot) osamaksed alates maksetähtpäevale

järgnevast päevast järgmiselt:

Makse tähtpäev

Summa

10.03.2026

3,69 €

10.04.2026

12,51 €

10.05.2026

12,68 €

10.06.2026

12,86 €

10.07.2026

13,04 €

10.08.2026

13,23 €

10.09.2026

13,41 €

10.10.2026

13,60 €

10.11.2026

13,79 €

10.12.2026

13,99 €

10.01.2027

14,18 €

10.02.2027

14,38 €

10.03.2027

14,59 €

10.04.2027

14,79 €

10.05.2027

15,00 €

10.06.2027

15,21 €

10.07.2027

15,43 €

10.08.2027

15,64 €

10.09.2027

15,86 €

10.10.2027

16,09 €

10.11.2027

16,31 €

10.12.2027

16,54 €

10.01.2028

16,78 €

10.02.2028

17,01 €

10.03.2028

17,25 €

10.04.2028

17,49 €

10.05.2028

17,74 €

10.06.2028

17,99 €

10.07.2028

18,24 €

10.08.2028

18,50 €

10.09.2028

18,76 €

10.10.2028

19,03 €

10.11.2028

19,29 €

10.12.2028

19,57 €

10.01.2029

19,84 €

10.02.2029

20,12 €

10.03.2029

20,40 €

10.04.2029

20,69 €

10.05.2029

20,98 €

10.06.2029

21,28 €

10.07.2029

21,58 €

10.08.2029

21,88 €

10.09.2029

22,19 €

10.10.2029

22,50 €

10.11.2029

22,82 €

10.12.2029

23,14 €

10.01.2030

23,47 €

10.02.2030

23,80 €

10.03.2030

24,13 €

10.04.2030

24,47 €

10.05.2030

24,82 €

10.06.2030

25,17 €

10.07.2030

25,52 €

10.08.2030

25,88 €

10.09.2030

26,24 €

10.10.2030

26,61 €

10.11.2030

26,99 €

10.12.2030

27,37 €

10.01.2031

27,75 €

10.02.2031

28,15 €

10.03.2031

28,54 €

10.04.2031

28,94 €

10.05.2031

29,35 €

10.06.2031

29,76 €

10.07.2031

30,18 €

10.08.2031

30,61 €

10.09.2031

31,04 €

10.10.2031

31,48 €

10.11.2031

31,92 €

10.12.2031

32,37 €

10.01.2032

32,83 €

10.02.2032

33,29 €

10.03.2032

33,76 €

10.04.2032

34,23 €

10.05.2032

34,71 €

10.06.2032

35,20 €

10.07.2032

35,70 €

10.08.2032

36,20 €

10.09.2032

36,71 €

10.10.2032

37,23 €

10.11.2032

37,75 €

10.12.2032

38,28 €

10.01.2033

38,82 €

10.02.2033

39,37 €

10.03.2033

39,92 €

10.04.2033

40,49 €

10.05.2033

41,06 €

10.06.2033

41,64 €

10.07.2033

42,22 €

10.08.2033

43,56 €

3. Mõista K. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates iga osamakse sissenõutavaks muutumise kuupäevale (s.o

resolutsiooni punktis 2 märgitud kuupäev) järgnevast kuupäevast kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhivõlgnevus (s.o 2199,42 eurot).

4. Ülejäänud osas (s.o põhivõlg 275,57 eurot ja 384,68 eurot, intress 160,55 eurot ja 31,44

eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja 30 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 171,42 eurot ja 23,49 eurot ning edasine viivise määras 16,90% aastas ja

edasine viivis) jätta hagi rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud 57,76% ulatuses K. K. kanda ja 42,24% Aktiva Finance Group

OÜ kanda.

6. Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada

osaliselt. K. K.-l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

7. Välja mõista K. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 311,90 eurot

ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras.

Välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428, viitenumbriga 717464612.

8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

9. Kostjale toimetada otsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte

ilmumise päevast.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 26.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 3281,28 euro saamiseks. Kohus tegi 29.07.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 04.09.2024

maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleantud maksekäsu

kiirmenetluse avalduse loeb kohus puudustega hagiavalduseks.

2. Kohus kohustas 06.09.2024 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.

3. Hageja esitas 27.09.2024 kohtule hagi kostja K. K. vastu lepingust nr XXX tulenevate

nõuete väljamõistmiseks, s.o põhivõlgnevus 2474,99 eurot, intress 160,55 eurot, haldustasu 6

eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 171,42 eurot, ning

lepingust nr XXX tulenevate nõuete väljamõistmiseks, s.o põhivõlgnevus 384,68 eurot,

intress 31,44 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 23,49 eurot.

Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista viivised alates 27.09.2024 kuni põhinõude

täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o lepingust nr XXX 16,9% aastas

ja lepingust nr XXX 14,9% aastas. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv

455 euro, maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ja õigusabikulud 845 euro ning menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt Coop Pank AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja K. K. sõlmisid

30.07.2023 laenulepingu nr XXX, millest alusel sai kostja laenu summas 2450 eurot (dtl 61).

Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule ja

maksegraafikule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis

esialgne võlausaldaja 28.03.2024 kostjale laenulepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse, milles

anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 29.04.2024 lepingu üles. Coop Pank AS

loovutas 29.04.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamisest saadeti kostjale lepingus märgitud aadressile.

09.07.2021 sõlmisid Inbank Finance AS (esialgne võlausaldaja) ja K. K. järelmaksulepingu

nr XXX, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 739 eurot järelmaksuga (dtl 106). Kostja

kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule ja

maksegraafikule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis

esialgne võlausaldaja 09.04.2024 kostjale järelmaksulepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse,

milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 29.04.2024 lepingu üles.

Inbank Finance AS loovutas 30.04.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group

koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatise nõude loovutamisest saadeti kostjale lepingus

märgitud aadressile.

4. Pärnu Maakohus võttis 30.12.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Kostjale toimetati hagiavaldus ja 30.12.2024 hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte

avalikult vastavasisulise teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.02.2025.

Kohus loeb TsMS § 317 lg 5 kohaselt menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks

20.02.2025 dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja

kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 06.03.2025.

Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (06.03.2025) ega käesoleva ajani vastust hagile

esitanud.

5. 08.04.2025 teatas kohus, et ei pea kohus põhjendatuks tagaseljaotsust teha (TsMS § 407).

Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestused (juhul, kui kohus ei nõustu

hageja seisukohaga, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on lepingut sõlmides järgitud).

Samuti teatas kohus lahendi teatavakstegemise aja.

6. 16.04.2025 edastas hageja

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus, hinnanud esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

Käesolevas tsiviilasjas on tegemist varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Seega

tuleb kohtul vastavalt TsMS §-le 405 menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid.

Kohus ei määranud tsiviilasja arutamiseks kohtuistungit, kuna hageja ei taotlenud enda

ärakuulamist. Seda ei ole taotlenud ka kostja, kes ei ole kohtule olnud kättesaadav.

Kuna kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses, piirdub kohus käesolevas otsuses üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (TsMS §

444 lg 2).

8. Kohtule esitatud andmete kohaselt sõlmisid Coop Pank AS ja kostja 30.07.2023

tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 2500 eurot (sh 50 eurot

lepingutasu). Coop Pank AS kandis kostja arvelduskontole 2450 eurot (dtl 28, 61). Esitatud

andmetest järelduvalt on krediidiandja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja kandnud kostja

arveldusarvele 30.07.2023 laenu summas 2450 eurot (dtl 61). Lepingu järgi tuli kostjal laen

tagastada 120 kuu jooksul osamaksetena (vastavalt maksegraafikule) hiljemalt 10.08.2033 (dtl

47-59).

Kuna Coop Pank AS, kes tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui

füüsilisele isikule krediiti eelkirjeldatud tingimustel, on pooled sõlminud

tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes.

AS Coop Pank loovutas 29.04.2024 kostja suhtes olemasoleva nõude OÜ-le Aktiva Finance

Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 29) (VÕS § 164 lg 1). Coop Pank AS saatis

võlgnikule teatise nõude loovutamisest aadressile XXX (dtl 64) (VÕS § 170). Kohtule

esitatud andmete pinnalt saab järeldada, et Coop Pank AS nõue on kehtivalt loovutatud

Aktiva Finance Group OÜ-le.

9. Kohtule esitatud andmete kohaselt sõlmisid Inbank AS ja kostja 09.07.2021 järelmaksu

lepingu nr XXX, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga summas 739 eurot. Kostjal tuli

vastavalt lepingule tagastada krediit osamaksetena (kokku 48 osamakset) ajavahemikul

20.08.2021 kuni 20.07.2025 (dtl 36, 106-115). Esitatud andmetest järelduvalt on krediidiandja

täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja kostja on kauba kätte saanud.

Kuna Inbank AS, kes tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui

füüsilisele isikule krediiti eelkirjeldatud tingimustel, on pooled sõlminud

tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes.

AS Inbank Finance loovutas 30.04.2024 kostja suhtes olemasoleva nõude OÜ-le Aktiva

Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 36) (VÕS § 164 lg 1). Inbank AS

saatis võlgnikule teatise nõude loovutamisest, teatis saadeti kostjale lepingus märgitud

aadressile, s.o XXX (dtl 106, 118) (VÕS § 170). Kohtule esitatud andmete pinnalt saab

järeldada, et Inbank AS nõue on kehtivalt loovutatud Aktiva Finance Group OÜ-le.

10. Kuna mõlema lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega, tuleb kohtul omal

algatusel kontrollida lepingu tühisuse aluseid. Seda on kohus hagejale selgitanud 06.09.2024

puuduste kõrvaldamise määruses (dtl 14-17).

10.1 Kohus leiab, et krediidi kulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra, s.o ei

ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda.

Nimelt oli Eesti Panga veebilehe andmetel 30.07.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr

XXX sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr

16,72% aastas, mis tähendab, et kolmekordseks määraks on 50,16% ja 09.07.2021 sõlmitud

tarbijakrediidilepingu nr XXX sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude

krediidi kulukuse määr 18,68% aastas, mis tähendab, et kolmekordseks määraks on 56,04%.

Poolte vahel sõlmitud lepingu nr XXX kohaselt oli intressimäär 16,90% aastas ja krediidi

kulukuse määr 20,02% aastas. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et krediidi kulukuse määr

sõltub võetud krediidisummast 2500eurot, intressimäärast 16,90%, krediidisumma

tagastamise perioodist 10.09.2023-10.04.2026, laenulepingu sõlmimise tasust 50 eurot ja

igakuisest lepingu haldustasust 1,50 eurot (dtl 28).

Poolte vahel sõlmitud lepingu nr XXX kohaselt oli intressimäär 14,90% aastas ja krediidi

kulukuse määr 28,29% aastas. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et krediidi kulukuse määr

sõltub võetud krediidisummast 739 eurost, intressimäärast 14.90% aastas ja 0.31 eurot päevas,

krediidisumma tagastamise perioodist 20.08.2021-20.07.2025, igakuine osamaksest 24.78

eurot (dtl 35-36).

Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingutes

märgitud ebaõigesti.

10.2 VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Selleks tuleb

krediidiandjal järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034).

Kohus leiab, et krediidiandjad ei ole täitnud ja tõendanud vastutustundliku laenamise

põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1, 2-4, 6) mõlema krediidilepingu sõlmimise eelselt. Kohtu

hinnangul kinnitavad esitatud tõendid ja asjaolud, et laenude andmise otsustamise käigus läbi

viidud kostja krediidivõime kontroll enne tarbijakrediidilepingute nr XXX ja XXX sõlmimist

oli ebapiisav. Samuti ei kogunud hageja kontrollimise läbiviimiseks vajalikke andmeid.

10.3 Esmalt peab kohus oluliseks, et hageja ei ole kohtule esitanud lepingu nr XXX osas

kostja poolt täidetud laenutaotlust, millest nähtuks, milliseid andmeid kostjalt küsiti ja mida

kostja neile vastas. Hagiavalduse lisa 6 nimetatud asjaolusid ei tõenda. Nimelt on hageja

esitanud lepingu nr XXX osas otsustusprotsessi parameetrid (dtl 65-82), milles on märgitud

väidetavalt Maksu-ja Tolliameti poolt saadud andmed, st palgalaekumised ajavahemiku kohta

juuli 2022 kuni juuni 2023. Hageja väitel sisaldab dokument ka maksehäireid. Kohus leiab, et

nimetatud dokumendist ei ole võimalik aru saada, kes, millal, millistest allikatest on andmeid

küsinud ja milliseid andmeid üldse dokument sisaldab. Osaliselt on dokument loetamatu ja

arusaamatu.

Seega ei ole kohus hagejaga nõus, et krediidiandja on täitnud vastutustundliku laenamise

põhimõtet ja kogunud vajalikke andmeid. Kohus on arvamusel, et kohtule esitatud tõendid ei

kinnita, et krediidiandja oleks enne lepingu nr XXX sõlmimist nõuetekohaselt hankinud

tarbijalt vajalikku teavet tema krediidivõimelisuse kohta ning selle kohta ise täiendavaid

andmeid kogunud (sh maksehäireid ning Maksu- ja Tolliameti andmeid kontrollinud). Kuna

krediidiandja on jätnud vajalikud andmed kogumata, ei ole olnud adekvaatne ka

krediidivõimelisuse kontroll.

10.4 Lepingu XXX osas vastutustundliku põhimõtte tõendamiseks on hageja esitanud kohtule

hagiavalduse lisa nr 14, s.o kostja poolt esitatud taotluse nr P89006040768 (dtl 119) ja Inbank

AS poolt koostatud dokumendi lepingu kohta infoks, mis hageja arvates sisaldab Maksu-ja

Tolliameti väljavõtet ja taust.ee informatsiooni (dtl 120). Kohus hageja arvamusega ei nõustu.

Krediidiandja on laenutaotluses küsinud kostjalt andmeid sissetulekute ja kohustuste kohta,

kuid esitatud andmed ei kinnita, et krediidiandja oleks kostja poolt laenutaotluses märgitud

andmeid mingil viisil kontrollinud, st kogunud täiendavaid andmeid. Kuigi hageja väitel on

kogutud andmeid Maksu- ja Tolliametist, ei ole kohtu arvates see tõendatud. Hageja poolt

esitatud infokiri seda ei kinnita (dtl 120). Selles puudub informatsioon, millisel kuupäeval,

kelle kohta ja millistest allikatest informatsiooni on küsitud. Sellest tulenevalt ei ole

krediidiandja täitnud nõuet koguda andmeid tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kuna

krediidiandja on jätnud vajalikud andmed kogumata, ei ole olnud adekvaatne ka

krediidivõimelisuse kontroll.

10.5 Lisaks eeltoodule peab kohus oluliseks märkida, et isegi, kui krediidiandjad oleksid

kogunud andmeid kostjalt ja riiklikest registritest (nagu on hageja hagiavalduses märkinud), ei

saaks ikkagi käesoleval juhul pidada vastutustundliku laenamise põhimõtet korrektselt

täidetuks. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet

taotleja tegeliku maksevõime või seda mõjutavate asjaolude kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud

kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte

esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet või

seda mõjutavaid asjaolusid (sh TlnRnKo 12.07.2023 2-22-147995, p 12.1, TlnRnKo

8.11.2021 2-20-106661, p 55). Hagiavalduse kohaselt krediidiandjad kostja pangakonto

väljavõtet kontrollinud ei ole. Seega oleks kohtu arvates igal juhul krediidiandja jätnud enne

krediidi andmist välja selgitamata olulised kostja krediidivõimelisust puudutavad asjaolud.

Õiged on hageja osundused, et tarbijal tuleb esitada laenu taotlemisel õigeid andmeid, kuid

antud asjaolu ei vabasta krediidiandjat esitatud andmete kogumisest, nende analüüsimisest ja

hindamisest.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandjad ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega.

11. Kuna krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on selle tulemusena

sõlmitud tarbijakrediidilepingud osaliselt tühised, s.o kokkuleppelise intressi osas. VÕS §

4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt

VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2

tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga

seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (Tln RnKm

05.02.2020 2-18-134930, p 10).

Hagiavaldusest ja poolte vahel sõlmitud lepingust järelduvalt on muu tasuna lepingu nr XXX

osas käsitletav laenulepingu tasu 50 eurot, haldustasu 1,50 eurot kuus (dtl 33, 47).

Hagiavaldusest ja poolte vahel sõlmitud lepingust järelduvalt lepingu nr XXX osas muid

tasusid ei ole arvestatud.

12. Kohus andis 08.04.2025 kohtunõudega hagejale võimaluse esitada nõude

ümberarvestused (juhul, kui kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on lepingut sõlmides järgitud) (dtl 282). Hageja esitas vastavad

ümberarvestused VÕS § 4034 lg 7 järgi (dtl 283-306).

12.1 Lepingu nr XXX

osas selgitas hageja, et kostja sai laenu kokku summas 2500 eurot ning

on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 250,58 eurot (25,01 eurot põhiosa katteks +

154,57 eurot intressi katteks+ 6 eurot haldustasu katteks +15 eurot sissenõudmiskulu

katteks+ 50 eurot lepingutasu katteks) (dtl 285-290, 297-299).

Kohus ei nõustu eelnimetatud hageja poolt esitatud ümberarvestustega lepingu nr XXX osas.

Seda põhjusel, et hageja on aluseks võtnud laenusummana saadud rahana 2500 eurot, mis ei

ole õige. Kogutud tõenditest nähtuvalt kanti tegeliku laenusummana kostjale üle 2450 eurot

(dtl 61). Lepingu järgi on küll laenusumma suuruseks 2500 eurot, kuid reaalselt üle kantavale

laenule on lisandunud lepingutasu (dtl 47). Kohtu hinnangul on väär lepingutasu

põhivõlgnevuse hulka lugeda, kuna kohus leidis, et krediidiandjal puudub õigus lepinguga

seotud muudele tasudele (vt otsuse p 11). Seega tuleb arvestada põhivõlaks 2450 eurot,

millest tuleb maha arvestada kostja poolt tasutud summad 250,58 eurot, sh summa, mis kostja

on tasunud lepingutasu katteks. Sellest tulenevalt on kostja poolt tasumata põhivõla suuruseks

2199,42 eurot.

Arvestades kostja poolt tasutud summade suurust, tuleb lugeda kostja poolt tasutuks

osamaksed kuni 10.02.2026 täielikult (s.o 30 osamakset) ning 10.03.2026 osamakse tasutuks

osaliselt, s.o summas 8,64 eurot (31. osamakse).

Eeltoodust tulenevalt ei ole krediidilepingutest tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi

osamaksete osas veel möödunud, mistõttu ei ole laenu põhiosa muutunud kogu ulatuses

sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7).

12.2 Kuna kostja ei olnud kolme üksteisele järgneva tagasimaksega viivituses (nagu hageja

poolt hagis välja toodud – dtl 29), ei olnud krediidiandjal VÕS § 416 lg 1 kohaselt õigust

lepingut üles öelda. Sellest tulenevalt ei ole leping kehtivalt üles öeldud.

Hagejal on õigus esitada kostja vastu täitmisnõue VÕS § 108 järgi tulenevalt TsMS §-le 369.

Nii hagimaterjalidest, kui ka kohtumenetluse käigust järeldub, et kostja ei ole huvitatud

võlgnevuse tasumisest. Väheusutav on, et kostja edaspidi väljendaks soovi võlgnevuse

tasumiseks. Seega kohus mõistab kostjalt välja tulevikus sissenõutavad osamaksed vastavalt

käesoleva otsuse resolutsioonile ja lähtudes käesoleva otsuse p-s 12.1 märgitust. Kohus

korrigeerib hageja poolt esitatud ümberarvestust.

12.3 Lepingu nr XXX osas selgitas hageja, et kostja sai krediiti kokku 739 eurot ja on teinud

tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 776,75 eurot (dtl 290, 300-306).

Kuna kohus tuvastas käesoleva otsusega, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada üksnes saadud krediit. Kuna kostja on tagastanud

lepingu alusel saadud summa, on poolte vaheline võlasuhe käesolevaks ajaks lõppenud (VÕS

§ 186 p 1 järgi kohase täitmisega). Sellega seoses ei ole hagejal õigust nõuda ka intressi (VÕS

§ 187 lg 1).

Kohus selgitab, et kuna kostja on hagejale tasunud kohustuste täitmisena rohkem kui

põhinõue (776,75-739= 37,75), on kostjal õigus alusetult tagastatu tagamist (VÕS § 1028).

13. Hageja on esitanud sissenõudmiskulude nõude VÕS § 1132 lg 2 p 2 ja 3 alusel.

13.1 Hagiavalduse kohaselt on hageja edastanud lepingu nr XXX seoses 30.04.2024 tasulise

kirja (25 eurot), 08.05.2024 tasulise kirja (5 eurot) ja 23.05.2024 tasulise kirja (5 eurot) (dtl

83-103). Lisaks on tekkinud muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.

Kohus on eelnevalt leidnud, et leping nr XXX ei ole kehtivalt üles öeldud. Seega ei saa

hageja nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel. Küll aga saaks

hageja nõuda kulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib lepingu

kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla

sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid

ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on

võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta

meeldetuletuse.

Hageja ei ole praegusel juhul tuginenud sellele, et ta on enne nimetatud kirjade saatmist

saatnud kostjale tasuta meeldetuletusi. Hageja ei ole ka vastavaid tasuta meeldetuletusi

kohtule esitanud. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 1 alusel.

Isegi, kui hagejal oleks õigus nõuda tasu meeldetuletuste saatmise eest, ei ole kohtule esitatud

tõendid piisavad selleks, et tuvastada kirjade edastamist kostjale. Hageja on edastanud

kohtule kellegi poolt eraldi koostatud dokumendi, mitte kostjale edastatud kirjad (dtl 83-103).

13.2 Hagiavalduse kohaselt on hageja edastanud lepingu nr

XXX

seoses 02.05.2024 tasulise

kirja (15 eurot), 10.05.2024 tasulise kirja (5 eurot) ja 27.05.2024 tasulise kirja (5 eurot) (dtl

124-145). Lisaks on tekkinud muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.

Kohus leiab, et sissenõudmiskulud ei ole põhjendatud, kuna leping ei ole kehtivalt üles

öeldud ja käesolevaks on leping lõppenud kohase täitmisega (vt otsuse p 12.3).

Eeltoodust tulenevalt ei ole sissenõudekulude nõuded summas 50 eurot ja 30 eurot

põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

14. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla

osamaksetelt 0,05% päevas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhivõla tasumiseni (dtl 290). Hageja leiab, et viivis tuleb välja mõista lepingus nr XXX

kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 16,9% aastas, 0,05% päevas.

Lepingu nr XXX (p 7.2) järgi on hagejal õigus nõuda viivist tähtaegselt tasumata maksetelt ja

viivise määraks on lepingu järgi kokkulepitud intressimäär (dtl 49). Kuivõrd kohus on

tuvastanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, on leping intressi kokkuleppe

osas tühine ning sellest lähtuda ei saa (vt otsuse p 11). Kuivõrd kostja võib sattuda viivitusse

tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt (st tegemist on kohustuse

rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mille järgselt on võimalik rakendada õiguskaitsevahendeid)

on võimalik viivist arvutada seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 alusel.

Seega on hageja viivisenõue põhjendatud osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

põhivõla osamaksetelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni (TsMS § 367).

15. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt.

Menetluskulud

16. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

17. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Tsiviilasja hind on 3808,16 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (2199,42 eurot ehk

57,76%). Kohus leiab, et hageja menetluskuludest tuleb jätta 57,76% kostja kanda ja 42,24%

hageja enda kanda.

18. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 455 eurot, õigusabikulud 845 eurot (5h x 169 eurot) ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Hageja on tasunud riigilõivu 455 eurot (TsMS § 147 lg 1) ja maksekäsu kiirmenetluse

avalduse kulu 20 eurot (TsMS § 4842). Kohus leiab, et riigilõivust on vajalik ja põhjendatud

see riigilõivu osa, mis tasuti seoses lepinguga nr XXX. Seda põhjusel, et teise lepingu osas

jääb nõue tervikuna rahuldamata. Seega selles osas kohtumenetlust otstarbekaks pole põhjust

pidada. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalik riigilõiv 420 eurot (3808,16-526,93).

Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks (TsMS § 144 p 1, 2).

Hageja on hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas 845

eurot (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt on lepingulisel esindajal kulunud täiendavate

alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsimisele, hagiavalduse ettevalmistamisele ja

koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning kohtule dokumentide esitamisele

5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 45).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta) ei

ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on kooskõlas kohtupraktikaga lepingulise esindaja

tunnitasuks 120 eurot/tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus hindab põhjendatud

ajakuluks (arvestades hagis toodud asjaolusid, läbitöötamist vajavaid dokumente ja nende

sisu, aga ka esindaja koostatud dokumentide sisukust ja argumentatsiooni) 1 tund. Seega on

põhjendatud esindaja tasuks 120 eurot (ilma käibemaksuta).

Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus põhjendatud

osaliselt, s.o hageja vajalikud menetluskulud summas 540 eurot (420+120). Arvestades

menetluskulude jaotust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 311,90 eurot (57,76% 540-

st).

19. Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad, mistõttu kohus

nimetatud menetluskulusid kindlaks ei määra.

20. Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda

menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

21. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale

kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 järgi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raina Pärn

kohtunik