3-25-1362/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedX esitas 7. mail 2025 Tartu Halduskohtule taotlusena pealkirjastatud avalduse järgmises sõnastuses: „Nõue Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. august 2021, Tartu
Legislator headnote
AI generated3-25-1362/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: X esitas 7. mail 2025 Tartu Halduskohtule taotlusena pealkirjastatud avalduse järgmises sõnastuses: „Nõue Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. august 2021, Tartu
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Halduskohus
Kohtunik
Sirje Kaljumäe
Määruse tegemise aeg ja koht
9. mai 2025, Tartu
Kohtuasja number
3-25-1362
Kohtuasi
X kaebus Tartu Maakohtu ja kohtutäituri tegevuse peale
Menetlusosalised
Menetlustoiming
Kaebaja – X
Vastustajad – Tartu Maakohus, kohtutäitur
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1. Tagastada X kaebus.
2. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi ning viidatud kriminaalasja number
tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)
§ 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1. X esitas 7. mail 2025 Tartu Halduskohtule taotlusena pealkirjastatud avalduse järgmises
sõnastuses: „Nõue Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. august 2021, Tartu
Kriminaalasja number Y Kohtunik Ingrid Kullerkann Välja toodud kohtulahend on tehtud
ekslik viga, kus on jäetud sisse minu nime tähed, kuigi minu suhtes lõpetas prokuratuur
menetluse. Kohtutäitur on alustanud 07.09.2022.a täitemenetlust nr 084/2022/761, kuigi
puudub alus täitemenetluseks. Palun teavitada kohtutäiturit ja lõpetada täitemenetlus.“.
Kohus on selle avalduse registreerinud kaebusena.
KOHTU SEISUKOHT
2. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine
alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud
vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 p 1
3-25-1362
kohaselt tagastab halduskohus kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu
pädevuses. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on
kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3).
4. Kohtu hinnangul heidab kaebaja esmalt maakohtu kohtunikule ette, et kohtuotsuse
avaldamisel on jäetud otsusesse tema nimetähed hoolimata sellest, et kaebaja suhtes lõpetas
prokuratuur menetluse. Eeltooduga seondub kaebaja etteheide kohtutäiturile alusetu
täitemenetluse alustamise tõttu ning kaebaja taotleb kohtutäituri kohustamist täitemenetlust
lõpetama.
5. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 4081 lg 2 esimese lause kohaselt avalikustatakse
avaldatud kohtulahendis süüdistatava nimi ja isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg. Sama
lõike kolmandas lauses on sätestatud, et teiste isikute nimed ja muud isikuandmed asendab
kohus initsiaalide või tähemärgiga.
5.1. Kaebajat on tema avalduses (kaebuses) kohtule ning viidatud kriminaalasja kohtute
infosüsteemis leitavatest materjalidest nähtuvalt alus pidada teiseks isikuks KrMS § 4081 lg 2 ls
3 tähenduses, kelle nimi asendatakse kohtulahendi avaldamisel initsiaalide või tähemärgiga.
Kohtupraktika kohaselt lahedatakse andmete (sh nime asendamise küsimus ning vastavad
taotlused kriminaalmenetluse raames (vt Riigikohtu 19. aprilli 2022.a otsus asjas nr 1-18-158, p
96). Kriminaalmenetlusest ja KrMS rakendamisest tulenevad vaidlused kuuluvad
lahendamisele sama menetluse raames. Seega on tegemist küsimusega, mida lahendatakse
teises menetluskorras ning halduskohtul puudub vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 pädevus vastava
vaidluse lahendamiseks.
5.2. Ka juhul, kui väidetav kriminaalmenetluse toiming (sh kohtuotsuses nime asendamine
initsiaalide või tähemärgiga) on põhjustanud isikule kahju, kohalduks teistsugune menetluskord
vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele. Riigikohtu erikogu praktikast
tulenevalt ei ole vastavate vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses, vaid sellised nõuded
tuleb esitada maakohtule (erikogu määrus asjas nr 3-18-1652, p 9).
5.3. Kuna kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse avaldamisega seotud vaidluste lahendamine pole
halduskohtu pädevuses ei pea kohus otstarbekaks kaebaja tahte ja esitatava nõude
väljaselgitamiseks kaebust käiguta jätta, vaid tagastab kaebuse selles osas.
6. Kaebaja on ka arvamusel, et kohtutäitur on alustanud tema suhtes alusetult täitemenetlust
ning palub halduskohtul kohtutäiturit sellest teavitada ning kohustada täitemenetlust lõpetama.
6.1. Kuigi kohtutäitur peab kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikku ametit, on
seadusandja kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks ette näinud teistsuguse
(halduskohtumenetlusest erineva) menetluskorra.
6.2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse
peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline
esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada
või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
6.3. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale
menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse
maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse
või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa ning
sellist kaebust ei saa lahendada halduskohus (vt ka Riigikohtu erikogu 4. novembri 2010. a
määrus asjas nr 3-3-4-2-10, p-d 9 ja 11). Seega tuleb kaebajal olukorras, kus ta leiab, et tema
3-25-1362
suhtes on alustatud põhjendamatu täitemenetlus, esitada esmalt kaebus kohtutäiturile ning kui
kaebaja kohtutäituri otsusega ei nõustu, on tal võimalik esitada kaebus maakohtule.
Halduskohtul ei ole ka kohustust teavitada kohtutäiturit väidetavalt alusetust täitemenetlusest,
vaid seda saab teha kaebaja ise kohtutäiturile eeltoodud selgituste järgi kaebust esitades.
Kui kaebaja on mööda lasknud TMS § 218 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaja, siis TMS § 217 lg 2
kohaselt on tal võimalik koos kaebusega esitada kohtutäiturile ka kaebetähtaja ennistamise
taotlus.
6.4. Halduskohtu pädevuse puudumise tõttu tuleb kaebus ka selles osas tagastada.
7. Kohus tagastab kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg p 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei
võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti
halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime ja viidatud kriminaalasja numbri
tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirje Kaljumäe
kohtunik