3-24-3288/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-24-3288

Määruse kuupäev

9. mai 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla vastu seoses vangla kauplusest

sisseostude tegemisega

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde haldusasja nr 3-24-2423 juurest Tartu Vangla 2.

septembri 2024. a vastuse lisad 1 ja 2 ning haldusasja nr 3-24-2459 juurest Tartu

Vangla 5. mai 2025. a vastus.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-24-3288 menetlus osaliselt, s.o osas, milles X taotleb Tartu

Vanglalt 9. aprilli 2024. a arve-saatelehel kauba kättetoimetamise tasu ja käibemaksu

nõudmisega tekitatud varalise kahju hüvitamist.

3. Tagastada X-i kaebus ülejäänud osas.

4. Jätta X-i menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata.

5. Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

6. Rahuldada X-i menetlusabi taotlus tõlkeabi saamiseks. Kohus korraldab praeguses

asjas kaebaja kohtule esitatud või esitatavate asjakohaste avalduste tõlkimise eesti

keelde ja kohtulahendite tõlkimise vene keelde ning vabastab kaebaja vastavas osas

tõlkekulude kandmise kohustusest.

7. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 2, 3 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, 155 lg 5 ja

§ 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte koos tõlkega vene keelde.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 4. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses

Tartu Vangla kauplusest sisseostude tegemisega. Kaebaja väljendab kaebuses rahulolematust

selle üle, et vangla kauplusest ostetud kauba hinnale lisandub kauba kättetoimetamise tasu.

3-24-3288

Kaebaja arvates piirab vangla kättetoimetamise tasu rakendamisega ebaseaduslikult kauba

kogust, sest vangistusseaduse (VangS) § 48 lg 11 kohaselt võib sisseoste teha 725 euro ulatuses.

Kaebaja viitab kaebusele lisatud 9. aprilli 2024. a arve-saatelehele ning väidab, et sellele on

lisatud teenuse tasu, mida ta ei ole tellinud. Arve-saatelehed on adresseeritud vanglale. Kaebaja

ei ole sõlminud lepingut vangla kaupluses kaupu müüva eraõigusliku juriidilise isikuga, vaid

seda on teinud vangla ning seetõttu peab kõik nendest lepingutest tulenevad kulud (sh kauba

kättetoimetamise tasu) kandma vangla, mitte kaebaja. Kinnipeetava sundimine teenuse eest

tasuma on kaebaja arvates röövimine ning agressiivne kauplemisvõte tarbijakaitseseaduse

(TKS) § 18 tähenduses. Vangla on rikkunud ka tarbijakaitseseaduse (TKS) § 8 lg-t 2, kuna

kauba lõpphinnale lisandub kauba kohaletoimetamise tasu, mida ei ole vangla kaupluse toodete

nimekirjas konkreetse toote hinna juurde märgitud. Kaebaja väitel on kauba kohaletoimetamise

tasu rakendamisega õigusvastaselt sekkutud tema õigusesse oma raha vabalt vallata ja käsutada,

teda on vabaduses viibivate isikutega võrreldes diskrimineeritud ja tema väärikust on

alandatud. Kaebaja heidab vanglale ette ka seda, et talle pole kättesaadav venekeelne teave

vangla kaupluses müüdava kauba kohta. Kaebaja viitab TKS §-dele 3 ja 4 ning leiab, et tal on

õigus saada teavet oma emakeeles. Varalise kahju sisuks on kaebuse kohaselt 9. aprilli 2024. a

arve-saatelehele märgitud kauba kättetoimetamise tasu ja käibemaks, kokku 5,77 eurot.

Kaebaja taotleb, et kohus tuvastaks vanglas kaupade ostmist puudutavate toimingute

õigusvastasuse, keelaks Tartu Vanglal nõuda temalt kauba kohaletoimetamise teenuse eest tasu

vangla kauplusest toodete ostmisel, mõistaks Tartu Vanglalt välja kauba kohaletoimetamise

teenuse osutamisel ebavõrdse diskrimineeriva kohtlemisega tekitatud varalise kahju ning

kohustaks Tartu Vanglat andma pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku teavet vene

keeles.

Kaebaja taotleb tõlgi ja advokaadi määramist ning menetlusabi dokumentide tõlkimiseks ja

riigilõivust vabastuse saamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

2. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja

tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).

Kohus mõistab, et kaebaja soovib, et kohus keelaks Tartu Vanglal võtta vangla kauplusest

sisseostude tegemisel kauba kättetoimetamise tasu. Lisaks soovib kaebaja, et kohus kohustaks

Tartu Vanglat andma pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku teavet vene keeles.

Kaebaja taotleb ka kauba kättetoimetamise tasu nõudmise, kauba kogustele piirangute seadmise

ja venekeelse teabe mitteandmise õigusvastasuse kindlakstegemist. Samuti taotleb kaebaja

Tartu Vanglalt talle seoses 9. aprilli 2024. a arve-saatelehel vangla kauplusest ostetud kaupade

kättetoimetamise eest tasu ja käibemaksu nõudmisega tekitatud varalise kahju hüvitamist.

Eeltoodust tulenevalt on kaebaja esitanud keelamis-, kohustamis-, tuvastamis- ja

hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p-d 2–4 ja 6).

3. Kohus kontrollib esmalt kaebuse tähtaegsust ja teeb sellega seonduvad menetluslikud

otsustused (I) ning seejärel kontrollib, kas kaebuse saab ülejäänud osas menetlusse võtta (II).

Viimasena lahendab kohus kaebaja taotlused (III).

I

3-24-3288

4. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kui kaebus on esitatud tähtaega

rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus määrusega asja menetluse (HKMS §

124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2). Kohus võib kaebetähtajast kinnipidamist kontrollida ka

ettevalmistavas menetluses (s.o enne eelmenetlust) ning kaebetähtaja ennistamata jätmise

korral võib kohus menetluse lõpetada kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).

Kohus leiab, et kaebaja hüvitamisnõude osas tuleb asja menetlus HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1

p 2 ja § 152 lg 3 alusel lõpetada, sest kaebus on esitatud tähtaega ületades ja tähtaeg ei kuulu

ennistamisele.

5. Kinnipeetava poolt vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõudele kehtib kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimise kord (HKMS § 47 lg 1): VangS § 11 lg 8 näeb ette, et vangla

tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et

ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise

taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg 1 kohaselt tuleb vanglal lahendada kahju hüvitamise taotlus

kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui

haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui

kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu esitada 30 päeva jooksul

halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

Kohus võtab kaebetähtaja kontrollimiseks haldusasja nr 3-24-2423 juurest praeguse asja juurde

Tartu Vangla 2. septembri 2024. a vastuse lisad 1 ja 2 (HKMS § 62 lg 2). Nimetatud

dokumentidest nähtub, et kaebaja esitas 9. aprilli 2024. a arve-saatelehel kauba

kättetoimetamise ja käibemaksu eest tasu nõudmisega tekitatud varalise kahju hüvitamise

taotluse Tartu Vanglale 4. mail 2024. RVastS § 18 lg 1 järgi oleks vangla pidanud kaebaja 4.

mai 2024. a kahju hüvitamise taotluse lahendama hiljemalt 4. juulil 2024, kuid lahendas selle 2.

septembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/333-5. Seega ei lahendanud vangla kaebaja kahju

hüvitamise taotlust tähtaegselt. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kui

haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata, tuleb järgida RVastS § 18

lg-s 2 sätestatud tähtaega (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 7. detsembri 2016. a määrus asjas

nr 3-3-1-64-16, p 13). Seda arvestades pidanuks kaebaja kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul

pärast kahjunõude lahendamise tähtaja möödumist, s.o hiljemalt 5. augustil 2024 (tähtaeg 3.

august 2024 oli laupäev; tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 7). Kaebaja esitas kaebuse

halduskohtule alles 4. detsembril 2024. Seega on kaebaja praeguses asjas esitanud

hüvitamiskaebuse halduskohtule pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist.

6. Kui kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlust

esitanud, tuleb kohtul üldjuhul teha kaebajale kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise

ettepanek (HKMS § 120 lg 1 p 3, § 124 lg-d 1 ja 2 ning § 71 lg 1). Kohus ei pea praeguse

juhtumi asjaolude põhjal kaebajale sellise ettepaneku tegemist menetlusökonoomia põhimõttest

tulenevalt otstarbekaks (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 24. novembri 2023. a määrus asjas nr

3-22-2185, p 19). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebajal halduskohtusse pöördumisel

pikaajaline kogemus ning talle on korduvalt selgitatud vangla vastu kahju hüvitamise kaebuse

esitamise korda ning selgitusi sisaldavad lahendid on talle kätte toimetatud koos tõlkega vene

keelde (vt näiteks haldusasjad nr 3-21-2894, 3-22-137, 3-22-1293 ja 3-23-131). Samuti nähtub

kohtute infosüsteemist, et perioodil 5. juuli 2024 kuni 5. august 2024 on kaebaja esitanud Tartu

Halduskohtusse Tartu Vangla vastu kaks hüvitamiskaebust (haldusasjad nr 3-24-2037 ja

3-24-2097). Seega ei saanud kaebajal olla praeguse hüvitamiskaebuse tähtaegseks esitamiseks

takistust. Kuna kaebusest ja asja materjalidest nähtuvalt ei olnud kaebajal kaebetähtaja

ületamiseks mõjuvat põhjust, ei kuulu kaebetähtaeg ennistamisele.

3-24-3288

7. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel

menetluse kaebust menetlusse võtmata osas, milles kaebaja taotleb Tartu Vanglalt 9. aprilli

2024. a arve-saatelehel kauba kättetoimetamise tasu ja käibemaksu nõudmisega tekitatud

varalise kahju hüvitamist.

Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule

kaebuse esitamine lubatud, sest tegemist oleks korduva kaebusega (HKMS § 155 lg 6 ja § 43 lg

1 p 2).

II

8. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus leiab, et X-i kaebus tuleb ülejäänud osas tagastada.

9. Kaebaja esitas kohtule nõude keelata vanglal võtta vangla poest ostude tegemisel kauba

kättetoimetamise tasu (keelamiskaebus).

HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et

vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa

tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Halduskohtulik kontroll

täidesaatva riigivõimu üle on üldjuhul järelkontroll. Keelamisnõue RVastS § 5 tähenduses ja

selle kohtulikku realiseerimist võimaldav keelamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 3 tähenduses) on

erandlik õiguskaitsevahend, sest üldjuhul ei ole lubatud isikul asuda oma õigusi kaitsma enne

nende tegelikku riivamist. Selline võimalus on isikul üksnes juhul, kui tal on põhjust arvata, et

haldusorgan asub tema õigusi rikkuma ning õiguste tõhus kaitsmine pärast haldusakti andmist

või toimingu sooritamist oleks võimatu või ebamõistlikult raske (vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi määrus nr 3-17-749/24, p 11). Muudel juhtudel saab isik oma õigusi kaitsta

pärast haldusakti andmist või toimingu sooritamist.

Kohtu hinnangul on kaebaja esitanud abstraktse keelamiskaebuse. Kaebaja ei ole esile toonud,

et ta oleks püüdnud osta kiireloomuliselt mõnda hädavajalikku asja, kuid mis pole kauba

kättetoimetamise tasu tõttu talle jõukohane. Seega ei nähtu kohtule, et kaebajal esineks

keelamiskaebuse esitamiseks mingi konkreetne eluline probleem. Eeltoodu põhjal ei ole alust

arvata, et vastustaja teeb lähiajal mõne konkreetse toimingu, mis rikub kaebaja õigusi. Pelgalt

eesmärgil, et haldusorgan tegutseks edaspidi õiguspäraselt, ei või keelamiskaebust esitada.

Kaebaja pole esitanud ka väiteid, mille põhjal saaks pidada usutavaks, et tal poleks võimalik

kaitsta oma õigusi pärast haldustegevust. Kohtu hinnangul on kaebajal võimalik kaitsta oma

õigusi tõhusalt pärast seda, kui temalt on vangla poest kaupade ostmisel nõutud

kättetoimetamise tasu. Kaebajal on võimalik esitada vangla vastu hüvitamiskaebus, kui ta leiab,

et vangla on VangS § 48 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumisega või mõne muu

haldustegevusega talle õigusvastaselt kahju tekitanud.

HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kuna kohus leiab eeltoodu põhjal, et kaebajal

puudub keelamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 45 lg 1), tagastab kohus

kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel nõude osas keelata vanglal võtta vangla poest ostude

tegemisel kauba kättetoimetamise tasu.

3-24-3288

10. Kohus tagastab kaebuse osas, milles kaebaja palub kohustada vanglat andma talle vangla

kaupluses müüdavate kaupade ja teenuste kohta teavet vene keeles (kohustamiskaebus), HKMS

§ 121 lg 1 p 4 alusel. Nimetatud normi kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast.

RVastS § 6 lg 3 kohaselt tuleb toimingu sooritamiseks esitada esmalt taotlus haldusorganile.

Kohtusse saab vanglas kinni peetav isik pöörduda toiminguks sooritamise nõudega (s.o

kohustamiskaebusega) pärast vaidemenetluse läbimist. Nimelt sätestab VangS § 11 lg 5, et

vanglas kinni peetaval isikul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus

halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et ta on

eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits- ja Digiministeeriumile ning

vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud,

rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

Kohus võtab praeguse asja materjalide juurde haldusasja nr 3-24-2459 juurest Tartu Vangla

nimel esitatud Viru Vangla haldusosakonna 5. mai 2025. a vastuse kohtunõudele (HKMS § 62

lg 2). Nimetatud vastuses antud kinnituse kohaselt ei ole kaebaja esitanud Tartu Vanglale

taotlust ega vaiet vangla kaupluses pakutavate kaupade ja teenuste kohta venekeelse teabe

saamiseks. Seega on kaebajal selle kohustamiskaebuse osas kohustuslik kohtueelne menetlus

läbimata ning seetõttu ei ole kaebus HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav.

11. Kaebaja esitas ka nõuded kauba kättetoimetamise tasu nõudmise, kauba kogustele

piirangute seadmise ja venekeelse teabe mitteandmise õigusvastasuse kindlakstegemiseks

(tuvastamiskaebus).

Tuvastamiskaebuse esitamise õigus on isikul halduskohtus üksnes juhul, kui kaebuse esitamine

on isiku õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 44 lõige 1 ja § 38 lõige 4) ning kaebeõigus ei ole

muude normidega täiendavalt piiratud. HKMS § 45 lõige 2 näeb piiranguna ette, et

tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid

vahendeid. Samas sättes on lisatud, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna

õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

Kaebaja taotleb vanglas kaupade ostmist puudutavate toimingute õigusvastasuse

kindlakstegemist, millega seoses on ta kaebuses esitanud ka kohustamis- ja hüvitamisnõuded.

Kohtu hinnangul ei ole eraldi tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik,

seda olenemata asjaolust, et kohus tagastas kohustamiskaebuse ja lõpetas hüvitamiskaebuse

osas asja menetluse. Kaebajal on pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist võimalik

esitada kohustamisnõue ning seejärel on kohtul võimalik hinnata kaebuse läbivaatamisel

vastustaja tegevuse õiguspärasust. Kauba kättetoimetamise tasu osas on kaebajal võimalik

kaitsta oma õigusi tõhusalt kahju hüvitamise nõudega pärast seda, kui vangla nõuab temalt

nimetatud tasu järgmise ostu sooritamisel. Seepärast pole tuvastamiskaebus HKMS § 45 lg 2

alusel lubatav.

Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel nõude osas tuvastada kauba

kättetoimetamise tasu nõudmise, kauba kogustele piirangute seadmise ja kaebajale kauba kohta

venekeelse teabe mitteandmise õigusvastasus.

12. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt

õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

3-24-3288

III

13. Kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb asjas

menetluse lõpetamise ja kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata.

14. Kaebaja on soovinud, et kohus annaks talle advokaadi. Kohus tõlgendab, et kaebaja taotleb

riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5).

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha

üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Kohtu hinnangul ei ole riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel põhjendatud. Kohtu

arvates on kaebaja võimeline halduskohtumenetluses oma õigusi ise kaitsma. Kaebaja on

korduvalt halduskohtu poole pöördunud ja suutnud oma õigusi kohtumenetluses kaitsta. Lisaks

võtab kohus arvesse, et tulenevalt HKMS § 2 lg-test 4 ja 5 on halduskohtul ulatuslik uurimis- ja

selgitamiskohustus, mistõttu isegi õigusliku kogenematuse korral tagab kohus igas

menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega

tõend ei jääks esitamata ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse.

Kohus kogub vajadusel tõendeid omal algatusel ning tagab oluliste asjaolude väljaselgitamise.

Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

15. Kaebaja soovib, et kohus annaks talle menetlusabi dokumentide tõlkimiseks. Kohtule

arusaadavalt taotleb kaebaja, et kohus tõlgiks talle kohtudokumendid eesti keelest vene keelde

ning tema venekeelsed avaldused eesti keelde.

HMKS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kui

menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus menetlusse võimaluse korral tõlgi (HKMS §

82 lg 1). Menetlusosalise taotlusel korraldab kohus temale kohtuotsuse või -määruse tõlkimise

tema enda kulul (HKMS § 81 lg 6). HKMS § 110 lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel

määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt mh menetlusdokumentide

tõlke kulude kandmisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale

menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta

suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav

menetluses osalemine on edukas. HKMS § 111 lg 4 kohaselt ei hinnata menetluses osalemise

edukust ega mõistlikkust menetlusabi taotlemisel menetlusdokumendi või kohtulahendi

tõlkimiseks.

Kuna kohtule teadaolevalt ei valda kaebaja eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal

keerulisemaid eestikeelseid õigustekste mõista, ning kaebaja majanduslik seisund ei ole piisav

tõlkekulude kandmiseks, siis peab kohus kaebaja tõlkeabi taotlust praeguses asjas

põhjendatuks. Kohus korraldab praeguses asjas kaebaja kohtule esitatud või esitatavate

asjakohaste avalduste tõlkimise eesti keelde ning kohtulahendite tõlkimise vene keelde ning

vabastab ta selles osas tõlkekulude kandmise kohustusest.

16. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

3-24-3288

Ene Andresen