3-25-826/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

9. July 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-826

Haldusasi

Ühispakkujate Osaühing SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA

PROJECT Sp. z o.o. kaebus tühistada riigihangete

vaidlustuskomisjoni 20.03.2025 otsus nr 35-25/283634

ning Rae Vallavalitsuse 04.02.2025 korralduse nr 214

punktid 1, 5 ja 7

Vaidlustatud riigihanke

nimetus ja viitenumber

Raemõisa

Põhikooli,

spordikompleksi

ja

multifunktsionaalse kogukonnakeskuse projekteerimine

peatöövõtt; viitenumber 283634

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja (vaidlustaja) – ühispakkujad Osaühing

SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o,

volitatud esindaja Tuulikki Laesson

Vastustaja (hankija) – Rae vald, volitatud esindaja Olga

Lobjak

Kolmas isik – Innopolis Insenerid OÜ, volitatud esindaja

vandeadvokaat Mart Parind

Vaidlustatud riigihangete

vaidlustuskomisjoni otsus

20.03.2025 nr 35-25/283634

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

3. Mõista kaebajalt Innopolis Insenerid OÜ kasuks välja halduskohtumenetluses kantud

menetluskulud summas 1917,08 eurot (käibemaksuta).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 19.05.2025. Kui apellant ei ole

apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus

kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei ole vastuapellatsioonkaebuse esitamine lubatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rae Vallavalitsus (edaspidi hankija) avaldas 27.08.2024 riigihangete registris avatud

hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Raemõisa Põhikooli, spordikompleksi ja

multifunktsionaalse kogukonnakeskuse projekteerimine peatöövõtt“ (viitenumber 283634;

edaspidi ka riigihange) hanketeate. Tähtaegselt esitasid pakkumused 7 pakkujat, sh Innopolis

Insenerid OÜ ning ühispakkujad Osaühing SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z

o.o.

2. Hankija kõrvaldas 04.02.2025 korraldusega nr 214 hankemenetlusest ühispakkujana osalenud

Osaühing SIRKEL&MALL (punkt 1); lükkas tagasi INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o.

pakkumuse (punkt 5) ning tunnistas edukaks Innopolis Insenerid OÜ pakkumuse (punkt 7).

04.02.2025 korralduse punkti 5 sõnastust muudeti 18.02.2025 korraldusega nr 269 ning

riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 115 lg 9 asendati sama paragrahvi lg-ga 8.

3. Ühispakkujad Osaühing SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o (edaspidi ka

vaidlustaja) esitasid 17.02.2025 riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO)

vaidlustuse, milles taotleti hankija 04.02.2025 otsuse punktide 1, 5 ja 7 kehtetuks tunnistamist.

VAKO 20.03.2025 otsusega nr 35-25/283634 jäeti vaidlustus rahuldamata (edaspidi VAKO

otsus) ning menetluskulud vaidlustaja kanda. VAKO otsuse põhjendused on kokkuvõetult

järgmised.



Hankija luges õiguspäraselt vaidlustaja pakkumuse maksumuse põhjendamatult

madalaks. Vaidlustaja antud selgitus hankija küsimusele pakkumuse hinna kujunemise

kohta oli liiga üldine ega anna andmeid, mis selgitaks, kuidas ja miks on pakkumuse

maksumus

ca 27,3% madalam paremuselt järgmisest vastavaks tunnistatud

pakkumusest. Sisuliselt põhjendas vaidlustaja pakkumuse maksumust sellega, et pakkuja

on välja töötanud spetsiifilise projekteerimistööde teostamiseks vajaliku tööstandardi

(töökeskkonna), mis tagab tööjõu kõige optimaalsema kasutuse kogu

projekteerimisprotsessi vältel. Milles see tööstandard täpsemalt seisneb ning kuidas

võimaldab selle rakendamine nii suurt kulude kokkuhoidu, vaidlustaja ei selgita.



Vaidlustusmenetluses tõi vaidlustaja täiendava argumendina välja, et teiste pakkujate

pakkumuste maksumused sisaldavad suures osas kasumimarginaale ning kuni

kahekordne hinnavahe ongi planeerimishangetel tüüpiline. Kuna vaidlustajale ei saa olla

teada teiste pakkujate hinnakujundus, siis ei tõenda see väide kuidagi vaidlustaja

pakkumuse maksumuse põhjendatust.



Kuna vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamine põhjendamatult madala hinna tõttu oli

õiguspärane, siis ei ole vaja täiendavalt hinnata, kas vaidlustaja otsus, kõrvaldada

hankemenetlusest üks vaidlustajate ühispakkujatest, on õiguspärane.

4. Ühispakkujad Osaühing SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o (edaspidi

kaebaja) esitasid 31.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada VAKO otsus ning

hankija 04.02.2025 korralduse punktid 1, 5 ja 7.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja (vaidlustaja) seisukoht

5.1. Kaebaja põhjendused pakkumuse hinna kujunemiseks olid piisavad ning hankija otsus

lükata kaebaja pakkumus tagasi põhjusel, et selle hind on põhjendamatult madal, on

õigusvastane. Pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas tuleb arvestada riigihanke eseme

valdkonda. Praegusel juhul oli tegemist projekteerimisvaldkonna riigihankega ning selles

valdkonnas ongi tavapärane, et pakkumuste hinnavahe võib olla kahekordne.

2 (8)

5.2. Kaebaja esitatud põhjendused pakkumuse maksumuse kohta haakuvad riigihanke

menetluses esitatud vastustega. Tegemist on varem esitatud põhjenduste täpsustamisega. Kuna

hankija ei andnud kaebajale informatsiooni, milline konkreetne etapp on tema hinnangul

põhjendamatult madala hinnaga, ei olnud kaebajal võimalik esitatud küsimusele ka

põhjalikumalt vastata. Hankijal olid olemas kõigi pakkujate esitatud pakkumuste tabelid ning

kui hankija nägi, et näiteks põhiprojekti koostamine on kaebajal võrreldes teiste pakkujatega

oluliselt madalam, oleks hankija saanud (ning pidanud) laskma kaebajal põhjendada oma

põhiprojekti koostamise kulu kujunemist.

5.3. Hankija nõudis, et pakkujal peavad olema rakendatud projekteerimistööde

tegevusvaldkonnas vähemalt ISO 9001 standardis sätestatud tingimused ning leidis seejärel, et

ISO standardi olemasolu ei saa anda hinnaeelist. Selline hankija väide on meelevaldne. Üksnes

ISO standardi olemasolu ei tähenda, et kõigil pakkujatel, kes ISO standardit kasutavad, on

kasutusel sama tõhusad tööprotsessid töökeskkonnas. Kaebaja tõi välja, et lisaks ISO standardile

9001:2015 on pakkujal kasutusel ka standard 14001:2015 ja nn lean-meetod ning samuti

selgitas kaebaja, et töömeetodeid rakendatakse projekteerimisprotsessi vältel selliselt, et

vastavalt konkreetse projekteerimise etapile rakendatakse tõhusalt üksnes selle etapi

läbiviimiseks vajalikku tööjõudu ehk välditakse seeläbi dubleerimist. Kaebaja esitas pakkumuse

koosseisus hinnatabeli, kust nähtub iga projekteerimisetapi maksumus, kuid näib, et VAKO ei

ole seda hinnanud.

5.4. Kaebaja on kõrgelt kvalifitseeritud ja suure koostöö kogemusega, mis vähendab

projekteerimiseks kuluvat aega ja võimaldab pakkuda tellijale madalamat hinda. Kasutusel olev

tööstandard hõlmab tööprotsessides Revit BIM360 tarkvara kasutamist, mis tõhustab

samaaegset projekteerimist erinevate projekteerijate vahel. Kaebaja arvutuste kohaselt vähendab

eelnev kokku kaebaja enda kulusid töö teostamisel hinnanguliselt ca 16%. Lisaks on kaebaja

tänu 20-aastasele kogemusele suutnud efektiivsust tõsta nii projekteerimises kui ka

meeskonnatöös, mis väljendub kiiremas ja kvaliteetsemas tööprotsessis. Töölõikude jagamisel

ja teostamisel on kaebaja poolt kasutusel reaalmajanduse ja digitaliseerimise meistriklassis

saadud teadmised ja Lean 1 ettevõtte poolt loodud projekteerimisprotsess, kus ressursid on

efektiivselt jagatud. Kaebaja arvutuste kohaselt võimaldab eelnev kokku kaebaja enda kulusid

töö teostamisel säästa ca 8 %. Lisaks omab kaebaja suurt ja täpset ülevaadet tööde mahtudest ja

alltöövõtu hindadest, mis omakorda võimaldab kaebajal saavutada ligi 4% suurust hinnavõitu.

Kaebaja märgib, et projekteerimine võib kujuneda väga kulukaks, kui protsessi alguses ei eelne

tööde teostamisele tellijaga põhjaliku analüüsi läbiviimine ning põhjaliku eskiislahenduse

koostamine, mis hilisemas protsessis aitab oluliselt säästa nii aja- kui ka finantsressurssi.

Sarnaste põhimõtete järgi on kaebajal kavatsus toimida ka vaidlusaluses hankes.

5.5. Ühe võimaliku põhjusena, miks kaebaja pakkumus teiste pakkujate pakkumusega võrreldes

võib jääda madalamaks, on asjaolu, et kaebaja pakkumuse maksumuse juhtimiskulude hulka ei

ole arvestatud alternatiivseid tegevusi, mis ei seondu otseselt projekteerimistööde teostamisega.

5.6. Lisaks on üheks oluliseks kriteeriumiks pakkumuse maksumuse kujunemisel asjaolu, et

kaebajal endal on ettevõttesiseselt olemas kõikide eriosade projekteerijad, s.t puudub vajadus

pöörduda eriosade projekteerimiseks alltöövõtjate poole. Kõigi projekteerimise täisteenuse

pakkumiseks vajalike spetsialistide olemasolu võimaldab kaebajal jagada töökorraldust selliselt,

et puudub vajadus oodata teiste ettevõtete poolt teostatavate eriosade valmimist ning ka kogu

projekti eelarvestuses ei ole vajalik sisse arvestada alltöövõtjate kasumimarginaale. Täiendavalt

on ühispakkuja INDUSTRIA PROJECT Sp. Z o.o. näol tegemist isikuga, kes soovib pakkujana

siseneda Eesti projekteerimisturule, mistõttu on ühispakkuja jaoks olulised referentsobjektid,

mis omakorda eeldab kõigi hankelepingus sätestatud tingimuste, sh tähtaegade nõuetekohast

täitmist. Olukorras, kus ühispakkuja soovib siseneda Eesti projekteerimisturule, on ka mõistetav

3 (8)

ühispakkuja valmidus vähendada enda kasumimarginaali asjakohaste referentsobjektide

saamiseks. Vaidlusalusest VAKO otsusest ei nähtu, et VAKO oleks eeltoodud asjaolusid

kaalunud ning otsuse tegemisel arvesse võtnud.

5.7. Hankija on riigihanke esemeks olnud teenust püüdnud tellida varem kahel korral ning iga

hanke väljakuulutamisega on hankija vähendanud projekteerimistöö mahtu. Käimasolevas

hankemenetluses on hankija ära jätnud tööprojekti koostamise, mis on oluliselt vähendanud

riigihanke esemeks olevate tööde mahtu. Samas kõige esimeses hankes (viitenumber 258980)

oli vaieldamatult hankelepingu esemeks olevate tööde maht kõige suurem. Kaebaja pakkumuste

maht on proportsionaalselt vähenenud vastavalt riigihanke esemeks olevate tööde mahu

vähenemisele. Kaebaja esitab käesoleva kaebuse lisas nr 1 võrdlustabeli, kust nähtub kõigi

vastavaks tunnistatud pakkujate pakkumused läbi kolme toimunud hankemenetluse. Kõigi

pakkujate pakkumused, v.a kolmanda isiku pakkumused, on vastavalt tööde mahu vähenemisele

ka vähenenud. Kolmanda isiku pakkumus teises hankes aga suurenes võrreldes esimese hankega

ning kolmanda isiku pakkumus käimasolevas hankes on jätkuvalt suurem, kui tema esimeses

hankes tehtud pakkumus, kuid hankija poolt hangitavate tööde maht on iga etapiga järjest

vähenenud. Seega on kaebaja pakkumuse maksumus proportsionaalne ning vastab hankelepingu

esemele, mida aga kolmanda isiku pakkumuse kohta esitatud võrdlusmaterjali alusel öelda ei

saaks.

6. Vastustaja (hankija) seisukoht

6.1. Tõendamiskoormis pakkumuse tõsiseltvõetavuse osas lasub pakkujal. Kõik

hankemenetluses

kvalifitseeritud

pakkujad

olid

kohustatud

rakendama

kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis vastab ISO 9001 standardis sätestatud tingimustele või on

sellega samaväärne. Samuti kehtis kõigile nõue kasutada BIM-modelleerimist. Kuna need

nõuded on võrdselt kohustuslikud kõigile, siis ei saa sellega põhjendada hinnaeelist. Ka mõnel

teisel pakkujal olid ettevõttesiseselt olemas kõikide eriosade projekteerijad, mistõttu puudub

vajadus alltöövõtjate kasutamiseks. Seetõttu ei ole vaja arvestada hinnas alltöövõtjate

kasumimarginaale, mis võimaldab pakkuda konkurentsivõimelisemat hinda.

6.2. Kaebaja väide, et kaebuses esitatud põhjendused on otseselt seotud tema poolt

hankemenetluses pakkumuste hindamise etapis esitatud põhjendustega, on täiesti alusetu.

Pakkujal on erakordne oskus tõlgendada olukorda nii, et mitte midagi ütlemisega väidetakse

kõike. Ei ole võimalik täpsustada midagi, mida ei ole kordagi välja öeldud. Siinkohal ei oma

tähtsust, kas need väited oleksid olnud asjakohased või aktuaalsed pakkumuste esitamise või

hindamise hetkel. Mida ei ole „laual“ olnud, seda ei saa ka täpsustada ega täiendada.

6.3. Selgituses olnud üksik lause lean-meetodi kasutamise kohta ei anna piisavalt konkreetseid

andmeid ja tõendeid, mis õigustaksid pakkumuse oluliselt madalamat hinda. Ainuüksi meetodi

kasutamise välja ütlemine ei taga samuti, et kaebaja tööprotsessid on efektiivsed ja põhjendavad

pakkumuse madalat maksumust. Kaebaja oleks pidanud lisama selge kirjelduse, tõendid

tööprotsesside optimeerimise kohta, andmed töötajate koolituste ja kaasamise kohta lean-

meetodi rakendamisel ning partnerite koostöö ja selle mõju kohta kuludele.

6.4. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et VAKO on hinnanud kaebaja põhjendusi liiga

kitsalt. Samuti ei saa nõustuda seisukohaga, et VAKO ja kohtupraktikas on peetud võimalikuks

arvestada vaidlustusmenetluse või kohtumenetluse käigus esitatud põhjendusi, kui on võimalik

objektiivselt tõendada nende põhjenduste olemasolu varasemalt. Kaebaja põhjendused olid liiga

üldised ja ebamäärased, mistõttu ei olnud võimalik hinnata pakkumuse hinnaeelist ega lepingu

täitmise reaalsust. Kaebaja ei ole suutnud objektiivselt tõendada, et tema põhjendused esinesid

juba varasemalt. Selged ja konkreetsed põhjendused on hädavajalikud, et tagada läbipaistev ja

4 (8)

õiglane hindamine. Ilma selgete ja tõendatavate andmeteta ei saa kaebuses esitatud põhjendusi

arvestada. Pakkumuste hindamine peab toimuma hankemenetluse ajal, mitte vaidlustus- või

kohtumenetluses. Seega ei ole põhjendatud võtta arvesse kaebuse punktides 2.6-2.8 esitatud

põhjendused pakkumuse maksumuse kohta. Hilisemad põhjendused ei ole menetlusreeglitega

kooskõlas ja võivad moonutada hindamisprotsessi. See tagab, et kõik osalejad on võrdses

olukorras ja hindamine on õiglane.

6.5. Viimase aasta jooksul korraldatakse tõesti Raemõisa Põhikooli, spordikompleksi ja

multifunktsionaalse kogukonnakeskuse projekteerimise hanget juba kolmandat korda.

Pakkumuste eeldatav maksumus on kahel eelneval korral osutunud oodatust oluliselt

kõrgemaks. Projekteerimise hankimise kogemus on näidanud, et projekteerimisvaldkonna

turusituatsioonis on pakkumuste maksumused pigem kõrged. Seetõttu on iga järgneva hanke

korraldamisel vähendatud planeeritavate tööde mahtu, et saavutada realistlikum ja

majanduslikult mõistlikum tulemus. Kaebaja väide, et tema pakkumuse maksumus on

proportsionaalne, ei ole asjakohane põhjendamatult madala maksumuse selgitamisel.

Pakkumuse maksumuse proportsionaalsus ei anna piisavat alust madala hinna põhjendamiseks,

kuna see ei kajasta pakkumuse sisu ega kvaliteeti. Samuti ei ole asjakohane võrrelda oma

pakkumuse maksumust kolmanda isiku pakkumusega, kuna kolmanda isiku pakkumuse sisu

teadmata ei ole võimalik teha objektiivset võrdlust ega selgitada hinnaeelist. Pakkumuse

maksumuse sobitumine hankija eelarvega ei ole piisav põhjus, mis veenaks hankijat, et

pakutava hinnaga on reaalselt võimalik lepingut nõuetekohaselt täita. Eelarvega sobitumine ei

taga, et kõik lepingu tingimused ja kvaliteedinõuded on täidetud. On oluline hinnata pakkumuse

realistlikkust ja teostatavust, sest madal hind võib viidata võimalikele kompromissidele

kvaliteedis või teenuse ulatuses. Lisaks võib liiga madal pakkumus viia olukorrani, kus pakkuja

ei suuda täita lepingulisi kohustusi, mis omakorda võib põhjustada viivitusi ja lisakulusid

hankijale.

7. Kolmanda isiku seisukoht

7.1. Hankija otsus lugeda kaebaja pakkumus põhjendamatult madala hinnaga pakkumuseks oli

õiguspärane, kuna kaebaja esitas vastuseks teabepäringule rea trafaretseid, mittemidagiütlevaid,

ebaveenvaid ja hankes pakutud hinda otseselt mitteseletavaid väiteid.

7.2. Kõrvale tuleb jätta kõik kaebaja täiendavad väited pakkumuse hinna põhjendamiseks. Isegi,

kui neid pidada täpsustavateks, siis on ka see kohtupraktika kohaselt lubamatu. Kaebuse punktis

2.2. refereeritud kohtupraktika on asjakohatu ning kaebaja on kohtupraktikat meelevaldselt

moonutanud. Puuduvad nii VAKO kui ka kohtulahendid, mis lubaks pakkujal vaidlustus- või

kohtumenetluses tagantjärele täiendada seda põhjenduste paketti, mida ta esitas hankijale oma

pakkumuse maksumuse kohta hankemenetluses. Vastupidi, VAKO ja kohtute praktika järgi ei

saa alapakkumuse vaidluses arvestada alles vaidlustus- või kohtumenetluses esitatud

argumentidega. Pakkuja peab kohe RHS § 115 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul andma hankijale

ammendava ja põhjaliku selgituse, mitte hakkama hiljem VAKO-s või kohtus juurde seletama,

mida kõike ta veel tegelikult mõtles ja silmas pidas.

7.3. Võrdlused teiste pakkumuste maksumustega ei ole asjakohased, kuna otsustades ja vaieldes

RHS § 115 lg 8 kohaldamise põhjendatuse üle, ei puutu teised pakkumused asjasse. Iga

pakkumuse maksumuse põhjendatust hinnatakse vaid lähtuvalt seda pakkumust

iseloomustavatest asjaoludest.

7.4. Kaebaja kriitika VAKO aadressil, et too ei ole kogu asjakohast infot arvesse võtnud, on

alusetu. VAKO võttis oma otsust tehes arvesse täpselt seda ja täpselt nii palju nagu ta pidigi.

VAKO juhindus neist selgitustest, mille kaebaja vastustajale andis. Kui hankija lükkas

5 (8)

pakkumuse RHS § 115 lg 8 alusel tagasi, kuna ta pidas pakkuja vastust liiga lakooniliseks ja

ebaveenvaks, siis vaidlus VAKO-s keskendubki sellele. VAKO ei pea omaalgatuslikult tegema

pakkuja tööd, otsides pakkumusest või ka mujalt dokumente või teavet, mis võiksid pakkuja

pakutud hinda õigustada. Oma pakkumuse tõsiseltvõetavust peab tõendama pakkuja ise ning

hoolas pakkuja peab teadma, et tema vastus hankijale peab olema sisuline ja täpne.

7.5. Kaebaja uus argument, et tal on ettevõttes olemas kõikide eriosade projekteerijad, on

menetluslikult lubamatu ega oma see ka sisulist väärtust. See ei saa õigustada pakkumuse

erakordselt madalat hinda, kuivõrd tegu pole millegi erilisega, mis iseloomustaks ainult

kaebajat. Ka kolmandal isikul on ettevõttes olemas kõikide eriosade projekteerijad ning

kolmandale isikule teadaolevalt tegutseb Eesti turul kokku u kümmekond niisugust ettevõtet,

kellest mitmed osalesid ka vaidlusaluses hankes.

7.6. Asjaolu, et hange oli järjekorras kolmas, ei oma tähendust. Iga riigihange on eraldi üksus ja

kuulub hindamisele vastavalt. Ühe riigihanke asjaolud ei ole ülekantavad teisele ega saa kuidagi

olla aluseks, järeldamaks hilisemas hankes pakutud hinna põhjendatust. Kaebaja vaade sellele,

kuidas sünnivad pakkumuste maksumused, on primitiiv-lineaarne. Kaebaja ei näi mõistvat, et

pakkumuse hinnastamisse läheb alati väga mitmeid kaalutlusi ja argumente nagu nt hinnang

turuolukorrale, riskiisu, kasumiootus jne. Kõik need tegurid on ajas dünaamiliselt muutuvad.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja vaidlustas VAKO-s hankija 04.02.2025 korralduse1 punktid 1, 5 ja 7 ning kuna

VAKO jättis vaidlustuse rahuldamata2, siis jätkub vaidlus halduskohtus. Kohus nõustub VAKO

otsuse punktis 9 tehtud sedastusega, et vaidlustuse läbivaatamist tuleb alustada hankijal selle

otsuse kontrollimisest, kas kaebaja pakkumus lükati õiguspäraselt tagasi põhjusel, et see on

põhjendamatult madala maksumusega. Ehk hinnata tuleb esmalt 04.02.2025 korralduse punkti 5

õiguspärasust. Kui hankija otsus lükata pakkumus tagasi põhjendamatult madala maksumuse

tõttu on õiguspärane, puudub vajadus tuvastada, kas hankija otsus ühe ühispakkuja – Osaühing

SIRKEL&MALL – hankemenetlusest kõrvaldamise kohta on õiguspärane, sest see ei

võimaldaks jätkuvalt kaebaja pakkumust edukaks tunnistada.

9. RHS § 115 lg 8 sätestab, et hankija kontrollib selgitust ja hindab esitatud tõendeid,

konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus

on põhjendamatult madal, või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, lükkab hankija

pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi. RHS § 115 lg 8 ei anna hankijale

kaalutlusõigust pakkumuse tagasilükkamise üle otsustamisel juhul, kui ta tuvastab, et pakkumus

on põhjendamatult madala maksumusega (vt Riigikohtu 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, punkt

25).

10. Vaidlust ei ole, et:



kaebajate pakkumus oli üle 20% madalam teiste pakkujate pakkumusest;



hankija küsis kaebajalt 22.01.2025 küsimuse pakkumuse maksumuse kohta ning kaebaja

vastas sellele 30.01.20253.

Seega on küsimus selles, et kas kaebaja 30.01.2025 vastus oli piisav selleks, et hankija oleks

selle alusel pidanud jätma kaebaja pakkumuse tagasi lükkamata.

11. Kohus leiab, et hankija 04.02.2025 otsuse resolutsiooni punkt 5 on õiguspärane ning selle

tühistamiseks ei ole alust. Seejuures ei nõustu kohus kaebaja etteheitega, et hankija 22.01.2025

esitatud küsimus oli selline, et see ei võimaldanud kaebajal täpsemaid selgitusi anda. Hankija

1 Dtl 35–40.

2 Dtl 173–189.

3 Dtl 246247.

6 (8)

küsis: „ Palun selgitage, milles seisneb teie madalam maksumus? Kas olete kindel, et suudate

täita hankelepingut sellise hinnaga nõuete kohaselt? Kui jah, siis selgitage, millel põhineb Teie

veendumus? Esitatud selgituste ja tõendite alusel peab olema võimalik veenduda, et pakkumuse

maksumuse kujunemisel on arvestatud teenuse osutamise tegelikke kulusid ning esitatud

hinnaga on lepingu nõuetekohane täitmine reaalselt võimalik“. Kohtu hinnangul ei ole hankija

selgituste küsimine ebaselge või arusaamatu, ent vaatamata konkreetsele küsimusele on kaebaja

vastus hankija küsimusele sedavõrd abstraktne, et selle alusel pakkumuse hinna põhjendatuse

hindamine on võimatu. Sisuliselt vastas kaebaja hankijale, et ta on töötanud välja pakkujale

spetsiifilise projekteerimistööde teostamiseks vajaliku tööstandardi, mille kasutus ja

rakenduspraktika tagavad, et pakkuja poolt pakutav tööde teostamise hind on madalam, kui

konkurentidel. Ühtegi näidet või tõendit, sh standardit ennast, kaebaja oma väite kinnitamiseks

hankijale ei esitanud.

12. Hankija tõi vaidlustatud otsuse punktides 5.1–5.8 välja, miks tema hinnangul ei ole

kokkuhoid sellises ulatuses võimalik ning sisuliselt ei ole kaebaja neid väiteid vaidlustus- või

kohtumenetluses ümber lükanud. Kaebaja tõi välja, et tema hinnavõit tuleneb sellest, et

töömeetodeid rakendatakse projekteerimisprotsessi vältel selliselt, et vastavalt konkreetse

projekteerimise etapile rakendatakse tõhusalt üksnes selle etapi läbiviimiseks vajalikku tööjõudu

ehk välditakse seeläbi dubleerimist ning et teiste pakkujate hind on kõrgem kasumimarginaali

tõttu. Jääb arusaamatuks, millel põhineb kaebaja ettekujutus, et teiste pakkumuse esitanud

ettevõtjate hind on temaga võrreldes kõrgem sel põhjusel, et nad on ebaefektiivsemad või

dubleerivad ja et nende kasumimarginaal on tavapärasega võrreldes oluliselt kõrgem. Ühtegi

tõendit enda väidete kinnitamiseks kaebaja esitanud ei ole. Samuti ei ole kaebaja esitanud

tõendeid selle kohta, et oma pakkumuse maksumuse kujunemisel arvestati teenuse osutamise

tegelikke kulusid ning esitatud hinnaga on lepingu nõuetekohane täitmine reaalselt võimalik.

Eelnevast tulenevalt nõustub kohus VAKO-ga4, et riigihankemenetluses antud kaebaja selgitus

on liiga üldine ega anna konkreetseid andmeid, mis selgitaks, kuidas ja miks on pakkumuse

maksumus ca 27,3% madalam paremuselt järgmisest vastavaks tunnistatud pakkumusest5.

13. RHS § 115 ei näe ette, et hankija peaks paluma pakkujal korduvalt oma pakkumuse hinda

põhjendada, vaid pakkuja peab madala maksumuse põhjendatuse kontrolli menetluse

alustamisel andma ammendava vastuse. Kuna hankijale ei ole teada, kas ja kuidas pakkuja oma

pakkumuse hinnastanud on, siis ei saa hankijalt ka eeldada konkreetse sõnastusega või

suunisega küsimuste küsimist. Kui kaebajale jäi midagi arusaamatuks, siis oleks saanud paluda

hankijal täpsustada või esitada ise täiendavaid selgitusi, et pakutava hinnaga on tulevikus

sõlmitava hankelepingu täitmine võimalik ja reaalne. Tõendamiskoormis pakkumuse

tõsiseltvõetavuse osas lasub pakkujal (Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2016 otsus nr 3-16-787,

punkt 16).

14. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes on §-i 115 kommentaarides märgitud, et:

„Hankija kahtlusi alapakkumuse osas ei pea kõrvaldama pakkuja üldsõnalised kinnitused, et

pakkuja kogemusega, oskustega ja tööjõuga on võimalik pakutud hinnaga teenust osutada, eriti

kui pakkuja pea ühelegi hankija pöördumises toodud konkreetsele selgitusnõudele (nt

konkreetsete objektide konkreetsed kulud) vastust ei anna. Selgituste esitamise kohustuse

täitmiseks ei piisa mistahes sisuga dokumendi esitamisest, vaid see peab olema hankija nõutud

sisuga, st selgitama ja tõendama just neid asjaolusid, mille selgitamist ja tõendamist on hankija

nõudnud“. Kohus nõustub selle kommentaariga ning seda toetab ka Tallinna Ringkonnakohtu

07.10.2014 otsus nr 3-14-51616, kus kohus ütles, et piisavaks ei saa pidada pakkuja üldsõnalist

kinnitust, et esitatud pakkumuse maksumus lähtub pakkuja laiaulatuslikust kogemusest ja

reaalsetest kuludest ning pakkuja suudab pakutud maksumusega hankelepingut nõuetekohaselt

4 VAKO otsuse punkt 17

5 Kaebaja ja kolmanda isiku pakkumuste hinnavahe.

7 (8)

täita (punkt 17). Seega peavad pakkuja selgitused ja tõendid võimaldama reaalselt hinnata

pakkumuse maksumuse tegelikkust ning kui esitatud selgitused seda ei võimalda, siis on hankija

sisuliselt jätnud nõude selgituse esitamiseks täitmata. Ka praegusel juhul andis kaebaja

hankijale lihtsalt üldsõnalise kinnituse, et tema tööprotsess tagab ca 27% suuruse

hinnaerinevuse. Ühtegi tõendit selle kontrollimiseks kaebaja ei esitanud. Seega ei saanud

hankija ka sisuliselt pakkumust hinnata.

15. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et pakkuja ei saa vaidlustus- või kohtumenetluses asuda

hankijale antud põhjendusi täiendama. Ehkki kaebaja viitab sellesisulise õiguse olemasolule

kaebuse punktis 2.2., siis konkreetseid kohtulahendeid kaebaja välja ei too. Kohus möönab, et

kohtupraktikas on aktsepteeritud võimalust, et kui pakkuja jättis küllaldased tõendid ja

selgitused esitamata hankija enda veast tingitult (ehk pakkuja ei saanud mõista milliste andmete

ja tõendite esitamist temalt oodatakse), siis sellisel juhul on võimalik pakkumuse maksumuse

põhjendatuse hindamisel arvestada ka kohtu- ja vaidlustusmenetluses esitatud selgitusi.

Üldreegel on aga siiski see, et pakkumuse tagasilükkamise otsuse õiguspärasuse hindamisel on

asjassepuutuvad üksnes enne otsuse tegemist pakkuja poolt hankijale esitatud tõendid ja

põhjendused ning hilisemas vaidlustus- ja kohtumenetluses esitatud pakkuja täiendavad

argumendid ja arvutused tuleb jätta tähelepanuta. Kui pakkuja pidi mõistma, milliste andmete ja

tõendite esitamist temalt oodatakse, kuid ta jättis need sellele vaatamata hankijale esitamata, siis

ei saa ta hilisemates menetlustes enam vastavatele tõenditele tugineda. Teistsugune lähenemine

ei oleks kooskõlas riigihankemenetluse kui võistleva konkursi suurel määral formaliseeritud

iseloomuga (Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2014 otsus nr 3-14-51616 punkt 15).

16. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis ei nähtu, et hankija esitatud küsimus oleks olnud

sedavõrd üldine, et selle alusel ei saanud kaebaja mõista, mida temalt oodatakse (vt otsuse punkt

11). Hankija küsimus oli piisavalt täpne, et kaebaja pidi mõistma vajadust selgitada oma

pakkumuse maksumuse kujunemist vähemalt sellise täpsusastmega, et selle alusel oleks tol

hetkel ca 20% hinnaerinevuse mõistmine olnud usutav. Seda kaebaja aga ei teinud.

17. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

Seejuures ei pea kohus vajalikuks analüüsida kaebaja väiteid konkurentide pakkumuste

hinnakujunduse osas, kuna need ei saa talle olla teada.

Menetluskulud

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Kaebaja menetluskulud

jäävad tema enda kanda.

19. Kuivõrd kolmas isik osales kohtumenetluses vastustaja poolel, on tal õigus kulude

hüvitamisele vastustajaga samade reeglite alusel (HKMS § 108 lg 8). Kolmas isik taotles

esindajate kulu väljamõistmist kokku summas 1917,08 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab,

et kolmanda isiku esindaja kulud on põhjendatud ja tuleb kaebajalt välja mõista.

20. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega menetluskulu dokumente

esitanud, seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg

1).

(allkirjastatud digitaalselt)

8 (8)