2-23-148295/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. mai 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-148295

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M. J. vastu

põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

4 760,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste, e-post

XXX

Kostja M. J. (isikukood XXX), elukoht kohtule teadmata

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt M. J. hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja kostja ja

AS L vahel 16.03.2020 sõlmitud väikelaenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg

2137,24 eurot, intress 364,84 eurot, viivis perioodi 02.02.2021–07.02.2024 eest

1669,73 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla tasumata osalt viivis määras

25,90% aastas alates 08.02.2024 kuni põhivõla (2137,24 eurot) tasumiseni, kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude

ulatuses.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks ning mõista

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1007 eurot.

4.3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1007 eurot) tuleb kostjal tasuda

hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded

avaldamise kaudu.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus

(v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja

menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS

EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetlusabi

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 30.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse M. J.-ilt (kostja) 3995,15 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas

24.01.2024 maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut

mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 07.02.2024 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista

põhivõla 2137,24 eurot, intressid 364,84 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise perioodi 02.02.2021–07.02.2024 eest 1669,73 eurot ning viivise alates

08.02.2024 põhivõla tasumata osalt määras 25,90% aastas kuni põhivõla (2137,24 eurot)

tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude

ulatuses. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja

menetluskulud, sh riigilõiv 560 eurot ja õigusabikulud 447 eurot.

2.1.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS L xxxx ja kostja 16.03.2020 väikelaenulepingu nr

xxxx, mille alusel sai kostja 5000 eurot laenu. Kostja kohustus laenu tasuma lepingus kokku

lepitud maksegraafiku alusel 60 osamaksega perioodi 15.05.2020–15.04.2025 jooksul.

Laenulepingus lepiti kokku intressimääras 25,90% aastas. Lisaks leppisid pooled kokku

kuutasu maksetes 8% igakuiselt krediidisumma tagasimakse ja intressi summalt. Lepingu

krediidi kulukuse määr oli 29,13%.

2.2.

Kostja tasus osamakseid kuni 15.09.2020. Kostja rikkus lepingu tingimuste p 6.2 ja ei

tasunud osamakseid täies ulatuses alates 15.10.2020. 15.10.2020 osamakse tasus kostja

osaliselt, 137,80 euro ulatuses. Kokku tasus kostja lepingu kehtivuse ajal 989,17 eurot.

Vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 11.4.2 oli pangal õigus leping üles öelda juhul, kui

laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse

tasumisega ning ei ole rikkumist kõrvaldanud ka panga poolt antud 14-päevase täiendava

tähtaja jooksul. Lähtudes kostja poolsest lepingurikkumisest ja juhindudes lepingu

üldtingimuste punktist 11.4.2, teavitas pank 18.01.2021 kostjat lepingu ülesütlemisest, kui

kostja ei täida hiljemalt 01.02.2021 kogu võlgnevuse tasumise kohustust. Kuna kostja

nimetatud tähtpäevaks võlgnevust ei tasunud, ütles pank lepingu 02.02.2021 üles. Lepingu

ülesütlemise hoiatus ja teade on saadetud kostjale e-posti aadressil XXX.

2.3.

12.02.2021 loovutas pank oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest

teavitati kostjat kirjalikult. Loovutusteatis on kostjale saadetud aadressile XXX-i ja e-posti

aadressile XXX.

2.4.

Peale lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa

tasumata jäägi 4592,68 eurot. Seega oli pärast lepingu ülesütlemist kostja võlgnevus lepingu

põhiosamaksetes 4737,24 eurot ja intressimaksetes 364,84 eurot. Kostja on tasunud hagejale

pärast nõude loovutamist nõude katteks kokku 2600 eurot. Hageja on arvestanud kostja

tasumised põhivõlast maha ja kostjal on jäänud tasumata põhivõlg 2137,24 eurot (4737,24 -

2600).

2.5.

Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud meeldetuletusi. Hageja

nõuab kostjalt sissenõudekulude hüvitamist 35 euro ulatuses, mis on kujunenud järgmiselt:

15.03.2021 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 17.06.2021 teise tasulise kirja saatmine 5

eurot, 24.07.2021 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot.

3. Kohus toimetas hagi kostjale kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.06.2024. Kostja

ei ole hagile vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

5. Hageja nõude aluseks on AS L ja kostja vahel 16.03.2020 sõlmitud väikelaenuleping nr

xxxx. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et kostja on lepingu allkirjastanud, et

lepingudokumendid on kostjale kättesaadavaks tehtud ning et lepingule oli lisatud Euroopa

tarbijakrediidi teabeleht, mis koos lepingu põhitingimustega sisaldas VÕS §-s 404 nõutud

teavet.

6. Kohus kontrollis hageja poolt välja toodud krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks

olnud andmete alusel, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal

kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra, mis 16.03.2020 oli 61,83%.

7. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited krediidilimiidi kasutusse võtmise

ning selle jäägi kohta.

8. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise osas on hageja esile toonud, et

krediitkaardilepingu sõlmimise eel hinnati hageja väitel kostja krediidivõimelisust ja

finantsolukorda laenutaotluses esitatud andmete, kostja pangakonto väljavõtte (periood

12.09.2019–12.03.2020) ning Maksu- ja Tolliameti maksutõendi alusel. Lisaks kontrollis

krediidiandja kostjal maksehäirete olemasolu maksehäireregistritest Taust.ee ja Creditinfo.ee,

kust ei nähtunud kostjal maksehäireid. Krediidiandja tuvastas, et kostja varale polnud seatud

areste ning puudusid ka ametlikud teadaanded ja karistused. Samuti puudus kostjal negatiivne

krediidiajalugu Xxxx. Krediidiandja tuvastas Maksu- ja Tolliameti päringu ning pangakonto

väljavõtte alusel, et kostja keskmine töötasu laenu taotlemisele eelneval seitsmel kuul oli

2958,36 eurot. Krediidiandja tuvastas kostja pangakonto väljavõtte alusel, et kostjal olid

muud finantskohustused kokku 889 eurot. Sõlmitava lepingu kuumakse oli 149,41 eurot ja

pärast kuumakse tasumist jäi kostjal vaba raha 1920,54 eurot (2958,36 - 889 - 149,41). Alates

veebruarist 2022 oli Statistikaameti andmetel elatusmiinimumi määr 303,40 eurot. Seega jäi

kostjale vabaks kasutuseks elatusmiinimumist kuus korda suurem summa. Kogutud andmeid

analüüsides ei tekkinud krediidiandjal kahtlust saadud andmete õigsuses ja krediidiandja

jõudis järelduseni, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest

sissetulekust 149,41 euro suuruseid kuumakseid.

9. Kohus loeb need väited kostja poolt omaks võetuks. Kohtul ei ole vastutustundliku

laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste põhjal alust asuda seisukohale,

et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda

lepingutega võetud kohustusi täita.

10. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et AS L loovutas nõude aluseks

olevatest lepingutest tulenevad nõude hagejale ning kostjat on sellest teavitatud (kohtuotsuse

p 2.3).

11. Hageja väitel on kostjal tasumata põhivõlg 2137,24 eurot. Kohus loeb kostja poolt omaks

võetuks kohtuotsuse punktides 2.2 ja 2.4 toodud hageja faktiväited maksetega viivitusse

jäämise, lepingu ülesütlemise teate saatmise ning pärast nõude loovutamist tehtud maksete

kohta. Hageja väitel luges krediidiandaja lepingu erakorraliselt üles öelduks 02.02.2021.

Otsuse tegemise ajaks on möödunud ka viimase osamakse tasumise tähtaeg. Tagastamata

laenusumma tasumise nõue on seega muutunud sissenõutavaks ning kohus mõistab selle

kostjalt välja.

12. Hageja on välja toonud, et lepingu alusel arvestas krediidiandja intressi 25,90% aastas

lähtudes tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Hageja väitel on

kostjal tasumata intress perioodi 15.10.2020–01.02.2021 eest kokku 364,84 eurot. Hageja on

25.03.2024 hagi täpsustuses esitanud ka täpse intressiarvestuse. Kohus loeb kostja poolt

omaks võetuks hageja väited intressikokkuleppe ja intressi tasumata jätmise kohta ning

mõistab tasumata intressi kostjalt välja.

13. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise lepingus kokkulepitud intressiga võrdses

määras, s.o 25,90% aastas, alates lepingu ülesütlemisest kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku

koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hagi esitamise

ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivis (perioodi 02.02.2021–07.02.2024 eest) 1669,73

eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude.

14. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 35 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3

kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas

kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest

nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja

nõue on üle 1000 euro. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et hageja saatis

kostjale postiga aadressile XXX-i meeldetuletuskirjad kuupäevadel 15.03.2021, 17.06.2021 ja

24.07.2021. Meeldetuletuskirjade saatmise vahe on enam kui 7 päeva. Kohus peab

põhjendatuks sissenõudmiskulude hüvitamist kolme tasulise meeldetuletuskirja saatmise eest.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel välja mõista sissenõudmiskulud

35 eurot.

15. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1

punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.

Menetluskulud

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

17. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 148), millest nähtuvalt on

hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 560 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 427 eurot (3,5 töötundi tunnihinnaga 122 eurot,

sh käibemaks). Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

18. Kohtute Infosüsteemi andmetel on hageja asjas tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu

560 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud ning tegemist on põhjendatud

menetluskuluga. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud

hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 560 eurot.

19. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluses kulud 20 eurot.

20. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmised tasustatud toimingud:

dokumentide komplekteerimine ja analüüs (1,5 tundi), hagiavalduse koostamine ja esitamine

(2 tundi). Kohtu hinnangul on esindaja tunnitasu ja ajakulu põhjendatud.

21. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku

1007 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

22. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Kohtulahendi kättetoimetamine ja täitmine

23. Tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

24. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik