1-11-11996/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 29. novembril 2011. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-11996 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi G.L-i (G.L) süüdistus KarS §-de 120 ja 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margit Pärn Süüdistatav G.L

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX XX Isikukood või sünniaeg: XXX

Karistatus: kriminaalkorras karistatud 3 korral;

väärtegude eest karistatud 22 korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 19.08.2011.a. Kaitsja riigi poolt määratud korras advokaat Niina Agarjova RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada G.L KarS § 120 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada G.L KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 1 ) aasta (üks vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks kuritegude kogumi eest G.L-ile 1 aasta vangistust. (üks)

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.L ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse (ühe) (kaheksa) katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Süüdimõistetu on katseajal kohustatud:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas-

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks. Määrata G.L katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Tõkendelukohast lahkumise keeldtühistada kohtuotsuse kuulutamisel.

KrMS § 175 lg 1 p-de 9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista G.L-ilt menetluskuluna:

 sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti;

 postikulu 2 (kaks) eurot 75 senti.

Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB

Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule juhul kui on tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide

rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel

tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: G.L süüdistatakse selles, et tema

- 21.07.2009 Tartus XXX asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda X.X. suhtes, mis seisnes selles, et lõi kaks korda rusikaga X.X. ’le vastu pead, mille tagajärjel X.X. kukkus vastu tooli äärt ja

seina. Seejärel tiris G.L X.X. ’t juustest, selle käigus tõmbas G.L X.X. vastu

lauda. Peale juustest tirimist lõi G.L X.X. ’t korduvalt rusikaga vastu pead. Oma

tegevusega põhjustas G.L X.X. ’le füüsilist valu ning tervisekahjustuse otsmiku, pea ja vasaku silmalau verevalumid; - 11.06.2011 kella 12.00 paiku Tartus XXX maja ees kasutas füüsilist vägivalda X.X. suhtes, mis seisnes selles, et võttis X.X. õlgadest kinni ja raputas teda. Seejärel võttis G.L X.X. peast kinni ja lükkas X.X. peaga vastu seina. Oma tegevusega põhjustas G.L X.X. ’le füüsilist valu ning tervisekahjustuse - pea põrutuse.

3 Sellega pani G.L toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, löömise, peksmise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise.

Veel süüdistatakse G.L G.L ’it selles, et 20.06.2011 kella 15.00 paiku ähvardas oma abikaasa X.X. ’t nende ühise 8 aastase lapse T.K. tapmisega, mis seisnes selles, et G.L helistas X.X. ’le ja ütles, et ta sõidab koos pojaga end vastu puud surnuks kui X.X. tema juurde tagasi ei lähe. Seda kuuldes tunnetas X.X. reaalset ohtu oma 8 aastase poja T.K. elule ja tervisele.

Sellega pani G.L toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ähvardamise, kusjuures kannatanul on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 120 ja § 121 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: füüsiline ja moraalne kahju. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Karistuse liik ja määr: KarS § 120 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale G.L-ile karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 121 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale G.L-ile karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista G.L-ile liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta 8 (kaheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Konfiskeerimisele kuuluv vara: ei ole. Menetluskulud: puuduvad

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad leiab, et G.L-i, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et G.L on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse G.L süüdi tunnistada KarS § 120 ja § 121 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna

4 sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga

alammäära, s.o. 417,03 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel süüdimõistetutelt välja mõista postikulu 2,75 eurot.

Rutt Teeveer Kohtunik