3-25-1337/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

8. mai 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-1337

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse

kindlakstegemiseks seoses Justiits- ja Digiministeeriumile

vaiete edastamata jätmisega

Menetlusosalised

Menetlustoimingud

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasjast nr 3-25-1097 käesoleva asja juurde Viru Vangla 2. jaanuari 2025. a

vastus nr 2-2/3-25/38-1.

2. Tagastada X kaebus.

3. Jätta X menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 5. mail 2025 Tartu Halduskohtule

tuvastamiskaebuse, milles märgib järgnevat.

Ta esitas Justiits- ja Digiministeeriumile 29. novembril 2024 vaide nr 3-24/2-2/11483 ja 19.

jaanuaril 2025 vaide nr 3-25/2-2/658, milles vaidlustas Viru Vangla direktori tegevust. Viru

Vangla inspektor-kontaktisik ei edastanud vaideid Justiits- ja Digiministeeriumile, andes selle

kohta 14. veebruaril 2025 vastuse nr 2-2/3-25/16-2. Kaebaja leiab, et vangla tegevus vaiete

edastamata jätmisel on ebaseaduslik. Vanglas viibivatele isikutele peab olema tagatud tõhus

3-25-1337

õiguskaitse vangla tegevuse vastu ning see toimib vaidemenetluse ja halduskohtumenetluse

kaudu. Vangla tegevusega rikutakse kaebaja põhiõigust esitada pöördumisi, saada neile vastuseid

ning õigust neid vastuseid vaidlustada, mistõttu on vangla tegevus õigusvastane. Selline olukord

on lubamatu ja tegemist on omavoliga. Vaietele mittevastamisega on jämedalt rikutud põhiõigust

tõhusale õiguskaitsele, heale haldusele, menetlusele ja korraldusele. Kaebaja palub tuvastada

vangla tegevuse õigusvastasus ning palub vabastada end riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

2. Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla 6. mail 2025 kohtule kaebaja 29. novembri

2024. a pöördumise nr 3-24/2-2/11483 (dtl 8), kaebaja 19. jaanuari 2025. a pöördumise nr

3-25/2-2/658 (dtl 9) ja Viru Vangla 14. veebruari 2025. a vastuse nr 2-2/3-25/16-2 (dtl 10).

Vangla viitas vastuses kohtunõudele muu hulgas kohtuasjale nr 3-25-1097, mille esemeks on

muude pöördumiste hulgas ka kaebaja käesolevas asjas nimetatud vaided ja nendega seotud

dokumendid.

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme.

Kaebaja on esitanud kohtule tuvastamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 6). Ta märgib, et esitas Viru

Vangla kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile kaks vaiet Viru Vangla direktori tegevuse peale,

kuid vangla neid ministeeriumile ei edastanud. Seejuures viitab kaebaja ka Viru Vangla 14.

veebruari 2025. a vastusele nr 2-2/3-25/16-2. Kohus mõistab, et kaebaja eesmärk on Viru Vangla

tegevuse – kahe vaide ministeeriumile edastamata jätmise – õigusvastasuse kindlakstegemine.

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada, ning seda alljärgnevatel põhjustel.

5. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

5.1. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma

õiguse kaitseks. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva

haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata

vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel.

Seega ei ole üldjuhul vaidemenetluses tehtud toimingute eraldiseisev vaidlustamine lubatav.

5.2. Vangla direktori tegevuse peale esitatav vaie tuleb esitada Justiits- ja Digiministeeriumile

vangla kaudu (vt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 41 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 73).

Vangla kontrollib, kas vaie vastab seaduses sätestatud nõuetele ning edastab selle seejärel

Justiits- ja Digiministeeriumile (vt HMS § 80 lg 1). Kaebaja soovib praegusel juhul vaidlustada

Viru Vangla toiminguid, mis seisnevad vaiete ministeeriumile edastamata jätmises. Kohtu

hinnangul ei viita vaidluse asjaolud sellele, et kaebaja vaiete mitteedastamine rikuks tema õigusi

eraldiseisvalt vaide esemest. Kaebaja saaks seega vaidemenetluse toiminguid vaidlustada üksnes

juhul, kui ta vaidlustab ka vaiete esemeks olevat haldusakti või toimingut. Kaebaja ei ole vaide

esemega seotud nõudeid kaebuses esitanud. Üksnes vaidemenetluse toimingute vaidlustamisele

suunatud kaebus ei ole aga kohtus lubatav.

6. Kohus ei pea praeguse haldusasja raames põhjendatuks täiendavalt suunata kaebajat esitama

nõudeid, mis seonduvad kaebaja viidatud kahe vaidemenetluse esemega, kuna need kaebused

poleks halduskohtus lubatavad alljärgnevatel põhjustel.

3-25-1337

7. Kaebaja 29. novembri 2024. a vaidena pealkirjastatud pöördumisest nr 3-24/2-2/11483 (dtl 8)

nähtub, et kaebaja ei olnud rahul sellega, et vangla direktor jättis tema poolt varasemalt esitatud

kolm vaiet tähtaegselt lahendamata. Kaebaja palus vaides teha Viru Vangla direktorile

ettekirjutus lahendada viivituseta kõik tema esitatud pöördumised ning palus kohustada vanglat

järgima pöördumiste lahendamisel seaduses ettenähtud tähtaegu. Eeltoodust nähtub, et 29.

novembri 2024. a vaide sisu seondub samuti vaidemenetluse toimingutega (s.o eelnevalt esitatud

vaiete mittetähtaegne lahendamine), mistõttu ei oleks HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud kohtusse

pöördumise piirangut arvestades ka 29. novembri 2024. a vaide esemega seotud nõue kohtus

lubatav.

Lisaks ei ole võimalik teha vanglale abstraktset ettekirjutust kõigi kaebaja pöördumiste

lahendamiseks seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, sest kaebaja nõuded peavad olema seotud

konkreetse haldusakti või toiminguga.

8. Kaebaja 19. jaanuari 2025. a vaidena pealkirjastatud pöördumisest nr 3-25/2-2/658 (dtl 9)

nähtub, et kaebaja soovis vaidlustada Viru Vangla direktori tegevust seoses osakonna

lukustamisega, mida põhjendati valvuri puudumisega. Kaebaja leidis, et vangla piirab

ebaseaduslikult tema vabadust ning palus tunnistada Viru Vangla direktori tegevus/tegevusetus

õigusvastaseks, sest direktor ei suuda korraldada tööd V8 sektoris.

Kohus märgib, et vaidemenetluse raames ei ole võimalik nõuda vangla direktori tegevuse või

tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72). Samuti ei

suuna kohus praegusel juhul kaebajat sellise tuvastamisnõude esitamisele kohtumenetluses.

Kaebaja pöördumisest nr 3-25/2-2/658 võib järeldada, et kaebaja soovis vangla direktori

tegevuse/tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist preventiivsel eesmärgil. Sellisel eesmärgil

tuvastamisekaebuse esitamiseks peab kaebajal eksisteerima eriline preventiivne huvi. Isikul peab

olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise

kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või

ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu 14. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-19-882, p-d 23.1 ja

23.6). Tuvastamiskaebus on väheefektiivne õiguskaitsevahend ning efektiivsemate

õiguskaitsevahendite olemasolu korral tuleb eelistada nõudeid, mis on isiku õiguste kaitseks

tõhusamad. Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei kohustaks vanglat tulevikus mingil

kindlal viisil tegutsema, sh ei garanteeriks, et vangla suudaks tulevikus alati kõik vaided

tähtaegselt lahendada. Praegusel juhul ei ole kohtule äratuntav ülekaalukas preventiivne huvi,

mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist. Üksnes abstraktne oht, et vastustaja võib tulevikus

sarnaselt tegutseda, ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav. Kohtu

hinnangul ei oleks kaebaja tuvastamiskaebus seega lubatav.

Kaebajal on osakonna lukustamisega mittenõustumisel olemas tõhusamad õiguskaitsevahendid.

Kaebaja saab vaidlustada osakonna sulgemist ehk konkreetset haldusakti (VangS § 8 lg 2). Kuigi

kaebaja väidab, et kirjalikku korraldust lukustamise kohta talle ei antud, jääb ebaselgeks, kas

kaebaja seda küsis või mitte. HMS § 55 lg 2 ls 2 kohaselt ei ole edasilükkamatu korralduse

andmine välistatud kirjalikust vormist erinevalt. Ka suuliselt antud korraldus osakonna

lukustamiseks kujutab endast haldusakti, mida on võimalik tagantjärele kirjalikult vormistada

(HMS § 55 lg 2 ls 3) ja vaidlustada. Vangla direktori tegevuse, mis puudutab vangla

töökorraldust (nt ametnike asendamist), vaidlustamiseks puudub kaebajal subjektiivne õigus.

9. Kaebaja viitab kaebust esitades eelkõige tõhusa õiguskaitse tagamise vajadusele. Kohus

märgib, et olukorras, kus vaidemenetlus on läbi viidud õigusvastaselt, on kaebajal õigus

pöörduda vaidemenetluse eset puudutava kaebusega otse kohtu poole ning tema õigused ei jää

kaitseta (vt nt Riigikohtu 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Seega ei puudu

kaebajal õiguskaitsevõimalus ka olukorras, kus vangla tema vaideid tähtaegselt ei lahenda või

neid ei edasta.

3-25-1337

10. Kohus nõustub küll kaebajaga põhimõtteliselt selles, et tal on õigus esitada pöördumisi,

saada neile vastused ning neid vastuseid ka õigusaktidega kooskõlas vaidlustada, kuid

vaidemenetluses tehtud toimingute vaidlustamisele on HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud piirangud.

Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja pöördumised nr 3-24/2-2/11483 ja nr 3-25/2-2/658

jäänud ka tähelepanuta. Nendele on vastatud 2. jaanuaril 2025 (vastus nr 2-2/3-25/38-1) ja 14.

veebruaril 2025 (vastus nr 2-2/3-25/16-2).

11. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et X tuvastamiskaebus ei ole lubatav ning tuleb HKMS §

121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

12. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

13. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik