2-22-7058/114 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

08.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-7058

Kohtuasi

mittetulundusühing Looduslikud niidud avaldus

kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramiseks ja tahteavalduste asendamiseks

kohtulahendiga

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 03.05.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

mittetulundusühingu Looduslikud niidud 20.05.2024

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja mittetulundusühing Looduslikud niidud

(registrikood

80372388),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Karl Haavasalu

Puudutatud isik I O.X (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik

Puudutatud isik II Saaremaa vald (Vallavalitsuse kaudu,

registrikood 77000306), lepinguline esindaja Kaire Müür

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 03.05.2024 määrus osaliselt juurdepääsutasu suuruse

osas (määruse resolutsiooni p 3) ja teha selles osas uus määrus vastavalt

tervikresolutsioonis märgitule. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.

2. Rahuldada mittetulundusühingu Looduslikud niidud määruskaebus osaliselt.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Rahuldada mittetulundusühingu Looduslikud niidud avaldus avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks.

3.2. Määrata kindlaks, et Jaagu kinnistu, mille kohta on avatud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnas kinnistusraamatu registriosa nr 2309634, igakordsel

omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus igal ajal nii jalgsi kui

igat liiki transpordivahendiga tähtajatult kasutada:

3.2.1. Koplimetsa kinnistu, mille kohta on avatud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnas kinnistusraamatu registriosa nr 1734434, suhtes

2-22-7058

kindlaks määratavat juurdepääsuteed vastavalt käesoleva määruse lisaks

oleval plaanil punase joonega kajastatule;

3.2.2. Silma kinnistu, mille kohta on avatud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr 2566034, suhtes

kindlaks määratavat juurdepääsuteed vastavalt käesoleva määruse lisaks

oleval plaanil punase joonega kajastatule;

3.2.3. Kopli kinnistu, mille kohta on avatud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr 1251334, suhtes

kindlaks määratavat juurdepääsuteed vastavalt käesoleva määruse lisaks

oleval plaanil punase joonega kajastatule.

Jaagu kinnistu omanikul tuleb juurdepääsuteed raskeveokitega

liiklemiseks kasutades arvestada ilmastikuolusid.

3.3. Määrata kindlaks, et p-s 3.2 nimetatud juurdepääsu kasutamise eest Jaagu

kinnistu (registriosa nr 2309634) igakordne omanik:

3.3.1. tasub Koplimetsa kinnistu igakordsele omanikule esimesel aastal

käesoleva kohtumääruse jõustumisest hüvitise maamaksu eest 3,61 eurot,

hüvitise omandiõiguse riive eest 4,73 eurot ning hüvitise Taga-Muraja tee

hooldamise eest 358,31 eurot, kokku seega 366,65 eurot ning edaspidi

126,10 eurot aastas (maamaks 3,61 eurot + omandiõiguse riive hüvitis 4,73

eurot + tee hooldus 117,76 eurot). Hüvitised tuleb tasuda Koplimetsa

kinnistu omaniku arvelduskontole hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks.

3.3.2. tasub Silma kinnistu igakordsele omanikule esimesel aastal alates

käesoleva kohtumääruse jõustumisest hüvitise maamaksu eest 5,42 eurot,

hüvitise omandiõiguse riive eest 7,08 eurot ning hüvitise Taga-Muraja tee

hooldamise eest 570,05 eurot, kokku seega 582,55 eurot ning edaspidi

199,85 eurot aastas (maamaks 5,42 eurot + omandiõiguse riive hüvitis 7,08

eurot + tee hooldus 187,35 eurot). Hüvitised tuleb tasuda Silma kinnistu

omaniku arvelduskontole hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks.

3.3.3. tasub Kopli kinnistu igakordsele omanikule esimesel aastal alates

käesoleva kohtumääruse jõustumisest hüvitisena hüvitise maamaksu eest

6,93 eurot, hüvitise omandiõiguse riive eest 9,06 eurot, hüvitise heki

istutamise eest 900 eurot ja hüvitise Taga-Muraja tee hooldamise eest

700,34 eurot, kokku seega 1616,33 eurot ning edaspidi 246,16 eurot aastas

(maamaks 6,93 eurot + omandiõiguse riive hüvitis 9,06 eurot + tee hooldus

230,17 eurot). Hüvitised tuleb tasuda Kopli kinnistu omaniku

arvelduskontole hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks.

3.4. Kohustada puudutatud isikut O.X-i (isikukood XXX) andma tahteavaldused,

asendades need käesoleva kohtumäärusega:

3.4.1. Koplimetsa kinnistu, mille kohata on avatud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnas kinnistusraamatu registriosa nr. 1734434, III jakku

märkuse kandmiseks järgmises sõnastuses: „Jaagu kinnistu, mille kohta

on avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kinnistusraamatu

registriosa nr. 2309634, igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud

isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui igat liiki

transpordivahendiga tähtajatult Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosasse nr. 1734434 sisse kantud Koplimetsa kinnistule määratud

juurdepääsuteed, mis on tähistatud kohtumääruse lisaks oleval plaanil

punasega“;

3.4.2. Silma kinnistu, mille kohta on avatud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr. 2566034, III jakku

2-22-7058

märkuse kandmiseks järgmises sõnastuses: „Jaagu kinnistu, mille kohta

on avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kinnistusraamatu

registriosa nr. 2309634, igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud

isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui igat liiki

transpordivahendiga tähtajatult Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosasse nr. 2566034 sisse kantud Silma kinnistule määratud

juurdepääsuteed, mis on tähistatud kohtumääruse lisaks oleval plaanil

punasega“;

3.4.3. Kopli kinnistu, mille kohta on avatud Tartu Maakohtu

kinnistusraamatu registriosa nr. 1251334, III jakku märkuse kandmiseks

järgmises sõnastuses: „Jaagu kinnistu, mille kohta on avatud Tartu

Maakohtu kinnistusosakonnas kinnistusraamatu registriosa nr. 2309634,

igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus

kasutada igal ajal nii jalgsi kui igat liiki transpordivahendiga tähtajatult

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosasse nr. 1251334 sisse

kantud Kopli kinnistule määratud juurdepääsuteed, mis on tähistatud

kohtumääruse lisaks oleval plaanil punasega“.

3.5. Käesoleva määruse osaks on kohtumäärusele lisatud juurdepääsu asukoha

kaart, kus juurdepääsu asukoht on tähistatud punase joonega.

3.6. Edastada jõustunud kohtulahend Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale

kannete tegemiseks kinnistusraamatusse.

3.7. Jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.

4. Rahuldada mittetulundusühingu Looduslikud niidud 15.04.2025 esialgse

õiguskaitse taotlus osaliselt ning määrata esialgse õiguskaitse korras juurdepääs

kuni käesolevas asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni kohtumääruse

tervikresolutsioonis määratud tingimustel, v.a juurdepääsutasu suuruse ja

tasumise tähtpäeva osas. Mittetulundusühingul Looduslikud niidud tuleb tasuda

esialgse õiguskaitse korras O.X-ile juurdepääsutasu osamaksena 2025. aastal

juurdepääsu kasutamise eest tema arvelduskontole hiljemalt 31.05.2025

järgnevalt:

4.1. Koplimetsa kinnistu osas 28,95 eurot hüvitist (3,61 eurot maamaks + 2,74

eurot omandiõiguse riive + 22,6 eurot tee hooldus);

4.2. Silma kinnistu osas 43,42 eurot hüvitist (5,42 eurot maamaks + 4,1 eurot

omandiõiguse riive + 33,9 eurot tee hooldus);

4.3. Kopli kinnistu osas 55,68 eurot hüvitist (6,93 eurot maamaks + 5,25 eurot

omandiõiguse riive + 43,50 eurot tee hooldus).

4.4. Esialgse õiguskaitse korras tasutud juurdepääsutasu osamaksega loetakse p-is

3.3 määratud juurdepääsutasu maksmise kohustus vastavalt tasutud osale

täidetuks.

5. Kohtumäärus on resolutsiooni p 4 osas viivitamata täidetav, ülejäänud osas on

määrus täidetav alates jõustumisest.

6. Jätta mittetulundusühingu Looduslikud niidud määruskaebemenetluses tekkinud

kuludest 2/3 O.X kanda ning 1/3 mittetulundusühingu Looduslikud niidud kanda.

O.X ning Saaremaa valla menetluskulud jätta nende endi kanda.

7. Mõista O.X-ilt välja menetluskulude hüvitis 1111,67 eurot mittetulundusühingu

Looduslikud niidud kasuks.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb O.X-il tasuda kohtumääruse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

2-22-7058

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Mittetulundusühing Looduslikud niidud (avaldaja) esitas 11.05.2022 Pärnu Maakohtule

avalduse kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja tahteavalduste

asendamiseks kohtulahendiga.

2. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale Saaremaal Muraja külas omandiõiguse alusel Jaagu

kinnistu (registriosa nr 2309634). Jaagu kinnistul hooneid ei ole ning keegi sellel kinnistul ei

ela. Avaldaja on aastaid kasutanud Jaagu kinnistut selleks, et kevadel viia sellele kinnistule ja

sügisel tuua sellelt kinnistult ära rohumaaveised, kelle abiga hoitakse korras Muraja poolsaare

pärandniitusid. Samuti vajab avaldaja juurdepääsu Jaagu kinnistule selleks, et Muraja

poolsaarel taastada poollooduslike kooslusi. Jaagu kinnistult puudub juurdepääs avalikult

kasutatavale teele, milleks on Saaremaa vallale kuuluv Muraja tee (registriosa nr 6574250).

Pääsemaks Muraja teelt Jaagu kinnistule on vaja kasutada Taga-Muraja teed, mille terviktee

numbriks teeregistri kohaselt on 6340113. Taga-Muraja tee läbib mh O.X-ile (puudutatud isik

I) omandiõiguse alusel kuuluvaid Koplimetsa (registriosa nr 1734434), Silma (registriosa nr

2566034) ja Kopli (registriosa 1251334) kinnistuid.

2.1. Avaldaja väitel on puudutatud isik I juba mitu aastat teinud avaldajale takistusi

pääsemaks üle Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute Jaagu kinnistule. Avaldaja on pikalt

pidanud puudutatud isikuga I läbirääkimisi, kuid kokkulepet saavutatud ei ole. Olukord on

muutunud selliseks, et puudutatud isik I on keelanud Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute

läbimise. See tähendab, et avaldaja ei saanud 2022. a teostada Muraja poolsaarel

poollooduslike niitude hooldamis- ja taastamistöid, milleks on võsa ja pilliroo niitmine ning

2022. a kevadel viia rohumaaveiseid Muraja poolsaarele, et rohumaaveiste abil hoida korras

poollooduslikke niitusid. Ainus tee, mille kaudu on võimalik Muraja teelt Jaagu kinnistuni

pääseda on Taga-Muraja tee. Seega on puudutatud isik I tekitanud olukorra, kus avaldajal

puudub võimalus sõidukitega juurdepääsuks Jaagu kinnistule. Avaldaja huvi selle vastu, et tal

oleks võimalik pääseda sõidukitega läbi Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute mööda nendel

kinnistutel paiknevat Taga Muraja teed on kaalukam kui puudutatud isiku I huvi selle vastu, et

avaldaja Taga-Muraja teed sõidukitega kasutada ei saaks.

2.2. Puudutatud isik I on põhjendanud Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute kasutamise

keelamist seeläbi, et avaldaja on raskeveokitega Taga-Muraja tee ära lõhkunud, mis ei vasta

tõele. Oluline on silmas pidada, et avaldaja kasutab Taga-Muraja teed suuremate sõidukitega

liiklemiseks harva. Eelkõige tekib selline vajadus siis, kui kevadel on vaja rohumaaveised

Jaagu kinnistule tuua ning sügisel viia tagasi loomade talvitumiskohta, milleks kasutatakse

haagisega traktorit. Aeg-ajalt on vaja pääseda traktori või ekskavaatoriga üle Koplimetsa,

Silma ja Kopli kinnistute Muraja poolsaarel niitmistööde teostamiseks või pilliroo või võsa

2-22-7058

kasvamise piiramiseks, kuid selliseid töid saab eelkõige teostada talvisel ajal, kui maa on

külmunud. Tegemist on väikese intensiivsusega suurema tehnikaga liiklemisega, mis leiab

aset igal aastal mõned korrad. Tegemist ei ole olukorraga, kus igapäevaselt või ka

iganädalaselt sõidaks läbi Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute rasketehnika. Taga-Muraja

tee paikneb olulises ulatuses paepinnasel, mis tähendab, et selle tee kandevõime on suur.

Samuti on toodud sellele teele juurde kruusa johtuvalt avaldaja vajadusest Taga-Muraja teed

kasutada. Sagedamini, pigem iganädalaselt, käiakse ajal, kui rohumaaveised on Muraja

poolsaarel, rohumaaveistega seonduvalt üle Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute eelkõige

ATV-ga ja mõnikord ka sõiduautoga. Ka see liikluskoormus ei ole suur ning sõiduauto ja

eelkõige ATV teele avaldatav mõju on väiksem kui suuremate sõidukite teele avaldatav mõju.

2.3. Avaldaja viitab sellele, et sarnastele põhjendustele (sõidukitega Taga-Muraja tee

kasutamine lõhkuvat teed) on puudutatud isik I viidanud suhtlemisel teiste

kinnistuomanikega, takistamaks neil oma kinnistuteni jõudmist üle Koplimetsa, Silma ja

Kopli kinnistute. Tsiviilasja nr 2-13-6252 raames on kohtud menetlenud E. Eksi avaldust

kinnistule juurdepääsu saamiseks avalikult kasutatavalt teelt üle puudutatud isikule I

kuuluvate kinnistute ning avalduse rahuldanud. Sarnasel viisil on puudutatud isik I takistanud

kinnistute läbimist kinnistuomanikul A. Hilbergil. Oluline on ka see, et avaldaja poolt või eest

on puudutatud isikule I makstud Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistuid läbiva Taga-Muraja

tee osa kasutamise eest kui ka ostetud selle teeosa paremaks muutumiseks killustikku.

2.4. Kuigi avalikus kasutuses olevalt Muraja teelt Jaagu kinnistule pääsemiseks on lisaks

puudutatud isikule I kuuluvate Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute läbimiseks vaja läbida

veel ka Punumäe (registriosa nr 989634), Altranna (registriosa nr 2085234), Tõnu (registriosa

nr 2067234), Vaheaia (registriosa nr 2146634), Põlluvahe (registriosa nr 2244834), Kaomäe

(registriosa nr 1313334), Ranna (registriosa nr 1613434), Rooglahe (registriosa nr 2219834),

Merevee (registriosa nr 2205534), Laaritse (registriosa nr 1308334), Meidla (registriosa nr

2429534), Väestri (registriosa nr 2392234), Liisu (registriosa nr 2566234) ja Tähe maaüksuse

(registriosa nr 3140834), siis nimetatud maaüksuste omanikud ei ole teinud avaldajale

takistusi Jaagu kinnistule pääsemiseks.

2.5. Avaldaja on nõus juurdepääsu korras hoidma ja tasuma puudutatud isikule I hüvitist

(koosneb juurdepääsuala maamaksu hüvitamisest, hoolduskulude hüvitisest ja hüvitisest

omandiõiguse riive eest) vastavalt avalduses ja lõplikult 26.03.2024 menetlusdokumendis

toodud arvestusele ning põhjendustele.

3. Vastuseks puudutatud isiku I seisukohale märkis avaldaja, et Maa-ameti geoportaali

andmetel on Taga-Muraja tee pikkuseks kokku 4277 meetrit ning paikneb puudutatud isiku I

Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistutel umbes 32% Taga-Muraja tee kogupikkusest kuni

Jaagu kinnistuni. Puudutatud isiku I väited, nagu asuks 63% Taga-Muraja teest puudutatud

isikule I kuuluvatel kinnistutel, on ebaõiged. Samuti on eksitavad puudutatud isiku I väited, et

Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistutel paiknevast Taga-Muraja tee osast 500 meetrit on väga

halvas olukorras ja 400 meetrit olukorras, kus tõenäoliselt olevat vajalik tee remont

lähitulevikus. 08.06.2022 vastuse lisa 1 materjalide hulgas olevad fotod 1 ja 2 on tehtud

kohtadest, mis nimetatud kinnistutel ei paikne.

3.1. Avaldaja ei ole ainsaks isikuks, kes Taga-Muraja teed kasutab. Lisaks avaldajale

sõidavad sellel teel mitmed teised isikud nii väiksemate kui ka suuremate sõidukitega.

Seetõttu ei ole alust väita, et avalduse esitaja on ainuisikuliselt vastutav Taga-Muraja tee

seisukorra eest. Puudutatud isik I ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et iga-aastane hüvitis

omandiõiguse riive eest peab olema 100 eurot. Puudutatud isiku I soov seada omandiõiguse

2-22-7058

riive eest makstava hüvitise suurus sõltuvusse tarbijahinnaindeksi muudatustest on vastuolus

kohtupraktikaga. Samuti pole põhjendatud puudutatud isiku I lähenemine, et juurdepääs

tuleks avalduse rahuldamise korral määrata avaldajale ning tähtajaliselt. Seonduvalt Taga-

Muraja tee selle osaga, mis läbib puudutatud isikule I kuuluvaid kinnistuid, korrashoiuga

märkis avaldaja, et on nõus nii sellega, et Jaagu kinnistu igakordsele omanikule pannakse

kohustus tasuda perioodilisi makseid puudutatud isikule I tee osa korrashoidmise

kompenseerimiseks kui ka sellega, et korras hoidmise kohustus pannakse Jaagu kinnistu

igakordsele omanikule.

3.2. Võttes arvesse, et asjatundja A.T hinnangul Koplimetsa kinnistu koormamisel

juurdepääsuservituudiga ning Silma ja Kopli kinnistute koormamisel täiendava

juurdepääsuservituudiga nendele kinnistutele kahju ei teki ja puudub mõju nende kinnistute

turuväärtusele, siis ei ole Riigikohtu 01.06.2022 lahendi nr 2-19-20416 p-s 15.5 nimetatud

valemi kohaldamine praegusel juhul asjakohane. Avaldaja jääb oma seisukoha juurde, et

Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute igakordse omaniku kasuks välja mõistetav iga-aastane

hüvitis peab sisaldama endas maamaksu hüvitist, hüvitist omandiõiguse riive eest ning

juurdepääsutee hoolduskulude hüvitist. Lisaks sellele tuleks Kopli kinnistu omaniku kasuks

välja mõista ühekordne hüvitis 900 eurot seonduvalt heki rajamisega.

3.3. Nõustuda ei saa puudutatud isiku I esitatud 18.11.2022 ehitustööde maksumuse

kalkulatsiooniga. Avaldaja peab tagama selle, et Taga-Muraja olemasoleva tee seisukord ei

halveneks. Ilmselgelt ebamõistlik oleks avaldaja kohustamine kinnistutele kvalitatiivselt uue

tee ehitamiseks või selle maksumuse välja mõistmiseks. Teedeinsener M.T arvamusest

nähtub, et avaldaja poolt Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistuid läbiva Taga-Muraja iga-

aastasest kasutamisest tingitud tee korrashoiu ja remontimise maksumuseks on kokku 370

eurot aastas.

Puudutatud isikute seisukohad

4. Puudutatud isik I vaidleb avaldusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata.

4.1. Puudutatud isik I ei ole põhimõtteliselt selle vastu, et avaldaja teed kasutaks, kuid ta ei

saa nõustuda, et tee kasutus jätkub avalduses kirjeldatud tingimustel ja/või selliselt, et

avaldaja teed iga-aastaselt oluliselt kahjustab ja puudutatud isik I peab kas sellest tekkivaid

kahjustusi taluma ja/või tee parandamist ning korrashoidu ise rahastama. Taga-Muraja tee

kogupikkuseks on 2080 m, millest ca 1300 m ehk ca 63% asub puudutatud isikule I

kuuluvatel kinnistutel. Tänaseks on puudutatud isikule I kuuluvast teest 500 m väga halvas

seisukorras (ei ole sõidetav), 400 m normaalses seisukorras (remonti ei vaja), 400 m

keskmises seisukorras (tõenäoliselt vajab remonti lähitulevikus). Ajalooliselt on teed

kasutanud ligipääsuks oma kinnistutele piirkonna alalised elanikud ja suvitajad, eranditult

väikesõidukitega.

4.2. Puudutatud isik I võimaldas avaldajal teed kasutada. Paraku ilmnes aastate jooksul, et

avaldaja ei kasuta seda heaperemehelikult. Avaldaja ei arvestanud eelkõige tee kasutamisel

ilmastikuolusid ning sõitis teel raskeveokitega pehme pinnase oludes. Asjaolu, et

raskeveokitega sõitmine kahjustab pinnasteed, iseäranis pehmet, on üldteada. Tavapärane

praktika on see, et teed kahjustav isik ka tee parandab, kuid avaldaja on käitumuslikult

näidanud vastupidist suhtumist. Ka teised maaomanikud, kelle kinnistuid avaldaja oma

tegevusega mõjutab, on pidevast tee lõhkumisest nördinud. Kaomäe maaüksuse (registriosa nr

1313334) omanik on 03.02.2020 kirjutanud, et avaldaja lõhkus tee 30t traktoriga sõitmisel,

traktoritega sõitmine on tee ära rikkunud ning karjatatakse, kuid selle tulemusel lõhutud teed

2-22-7058

keegi ei paranda. Seega ei vasta tõele, et ainult puudutatud isik I on avaldaja teekasutusega

rahulolematu. Asjaolu, et peale avaldaja keegi teed raskesõidukitega liiklemiseks ei kasuta, on

negatiivne asjaolu, mida puudutatud isik I ei saa tõendada. Seda, et avaldaja teed raskeveokite

ja traktoritega sõitmiseks kasutab, on avaldaja ise kinnitanud.

4.3. Puudutatud isik I ei seisa vastu niitude taastamisele ja hooldamisele. Puudutatud isik I on

heausklikult rääkinud avaldajaga läbi alalistes juurdepääsutingimustes. Puudutatud isik I andis

19.04.2021 heas usus läbirääkimiste pidamise ajaks loa kasutada teed. Kokkuleppe sõlmimist

on takistanud avaldaja soovimatus loobuda õigusest oma suva järgi, sõltumata

ilmastikuoludest, juurdepääsu kasutada. Kuivõrd avaldaja vajab ligipääsu Taga-Muraja teelt

ca 200 ha pärandniitude hooldamiseks, siis ei saa puudutatud isik I seda ilmselget pinnastee

kandevõimet arvestades piiramatult lubada. Puudutatud isik I on selle tee remontimist

organiseerinud ning valdavas osas ise finantseerinud. Seni on avaldaja tasunud puudutatud

isikule I ca 100 eurot hüvitist aastas omandiõiguse riive eest (viimase kahe aasta jooksul ei

ole avaldaja midagi tasunud). Avaldaja ei ole tee korrashoius efektiivselt osalenud.

4.4. Kohtupraktika kohaselt on mõeldav nii tee hoolduskohustuse üleandmine avaldajale kui

ka hoolduskulude hüvitamine koormatud kinnisasja omanikule. Kuigi puudutatud isik I

sooviks oma vabast ajast mitte tegeleda tee korrashoiu küsimustega, siis oli puudutatud isik I

seisukohal, et tee korrashoiukohustust ei saa anda üle avaldajale. Avaldajal, kes kasutab teel

liiklemiseks parema läbimisvõimega sõidukeid, on tee sõidetavusest teistsugune nägemus.

Avaldaja on 2020. a 170 m teelõiku parandanud, kuid see parandus ei olnud tehtud

heaperemehelikult, vaid selleks sobimatuid materjale kasutades. Tänaseks see teelõik enam

sõidetav ei ole. See parandus maksis avaldajale 194,27 eurot (ehk ca 57 korda vähem kui

tegelikult vaja). Seda, et avaldaja hinnangul adekvaatne parandus tee seisundit

märkimisväärselt ei parandanud, näitlikustavad avaldaja enda 30.01.2020 fotod, puudutatud

isiku I vahetult tajutu ja Kaomäe maaüksuse omaniku 03.02.2020 kiri. Avaldaja ei saa

hakkama ka 30.05.2022 esialgse õiguskaitse määrusest tuleneva korrashoiukohustuse

täitmisega.

4.5. Puudutatud isik I leidis, et kui kohus määrab juurdepääsu üle puudutatud isiku I

kinnistute, siis peab avaldaja puudutatud isikule I tasuma ühekordse tee hoolduskulu 9350

eurot (+KM) tee parandamiseks, iga-aastase tee hoolduskulu 2000 eurot (+KM) selle iga-

aastaseks hoolduseks, hüvitise omandiõiguse riive eest 100 eurot ning maamaksu vastavalt

avalduses kirjeldatule. Puudutatud isiku I hinnangul ei tohi ligipääsu anda piiramatult, vaid

üksnes teatud tingimusi järgides. Oluline on, et ei tohiks lubada liigelda raskeveokitega ajal,

kui pinnastee kandevõime seda ei võimalda. Samuti ei peaks ligipääs olema antud Jaagu

kinnistu igakordsele omanikule. Puudutatud isik I ei ole vastu sellele, et väikesõidukitega

liiklejad kasutavad Taga-Muraja teed. Ligipääs peaks olema antud lähtuvalt tegelikust

vajadusest, st käesoleval juhul avaldajale lähtuvalt avaldaja tähtajalisest lepingulisest

kohustusest hooldada niitusid. Juurdepääsu ei tohiks anda tähtajatult. Avaldaja tegutseb

puudutatud isikule I teadaolevalt umbes viieaastaste lepingutega, mistõttu peaks ligipääs

olema antud maksimaalselt viieaastaseks tähtajaks. Lisaks peaks olema määratud ligipääsu

maksimaalne intensiivsus lähtuvalt sellest, mida avaldaja oma ligipääsuvajaduse

intensiivsuseks seni on väljendanud. Täiendavalt, kuivõrd avaldaja taotleb ligipääsu

konkreetsel teel liiklemiseks, siis peaks juurdepääsu rahuldamisel välistama igasuguse õiguse

kasutada liiklemiseks mingeid muid marsruute või puudutatud isikule I kuuluvat maad.

Kuivõrd hetkel on avaldaja liigelnud mujal kui üksnes Taga-Muraja teel ning see on

puudutatud isiku I õiguseid riivanud, siis peab vastav välistus olema ette nähtud juba

kohtumääruses.

2-22-7058

5. Saaremaa Vallavalitsus (puudutatud isik II) oli seisukohal, et avaldus on põhjendatud.

Avaldajal puudub täna juurdepääs oma kinnistule avalikult kasutatavalt teelt ning puudutatud

isikule II ei ole teada, et oleks võimalik kasutada mõnd alternatiivset juurdepääsu. Samuti on

see maakorralduslikult kõige otstarbekam. Soovitud juurdepääsu puhul on tegemist

olemasoleva osaliselt kruuskattega ning osaliselt pinnasteega. Juurdepääs, mis kulgeb üle

puudutatud isikule I kuuluvate katastriüksuste on oma asukohalt alas, mis ei tekita puudutatud

isikule I ebamõistlikku õiguste riivet. Seda enam, et tegemist ei ole intensiivse juurdepääsu

(igapäevase) kasutamisega.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Pärnu Maakohus rahuldas 03.05.2024 määrusega avaldaja avalduse avalikult kasutatavale

teele juurdepääsu määramiseks ning kohustas puudutatud isikut I andma tahteavaldused

Koplimetsa (registriosa nr 1734434), Silma (registriosa nr 2566034) ja Kopli (registriosa nr

1251334) kinnistute III jakku märkuse kandmiseks, asendades need kohtumäärusega.

Maakohus määras kindlaks, et Jaagu kinnistu (registriosa nr 2309634) igakordsel omanikul ja

temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki

transpordivahendiga tähtajatult kasutada Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute suhtes

kindlaks määratavat juurdepääsuteed vastavalt määruse lisaks oleval plaanil punase joonega

kajastatule. Jaagu kinnistu omanikul tuleb juurdepääsuteed raskeveokitega liiklemiseks

kasutades arvestada ilmastikuolusid. Maakohus määras kindlaks, et juurdepääsu kasutamise

eest tasub Jaagu kinnistu igakordne omanik Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistu igakordsele

omanikule hüvitist kinnistu omaniku arvelduskontole hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks

järgnevalt:

-

Koplimetsa kinnistu igakordsele omanikule esimesel aastal alates kohtumääruse

jõustumisest hüvitisena hüvitise maamaksu eest 3,61 eurot, hüvitise omandiõiguse

riive eest 10 eurot ning hüvitise Taga-Muraja tee hooldamise eest 716,63 eurot, kokku

seega 730,24 eurot ning edaspidi 249,13 eurot aastas (maamaks 3,61 eurot +

omandiõiguse riive hüvitis 10 eurot + tee hooldus 235,52 eurot).

-

Silma kinnistu igakordsele omanikule esimesel aastal alates kohtumääruse

jõustumisest hüvitisena hüvitise maamaksu eest 5,42 eurot, hüvitise omandiõiguse

riive eest 15 eurot ning hüvitise Taga-Muraja tee hooldamise eest 1140,09 eurot,

kokku seega 1160,51 eurot ning edaspidi 395,11 eurot aastas (maamaks 5,42 eurot +

omandiõiguse riive hüvitis 15 eurot + tee hooldus 374,69 eurot).

-

Kopli kinnistu igakordsele omanikule esimesel aastal alates kohtumääruse

jõustumisest hüvitisena hüvitise maamaksu eest 6,93 eurot, hüvitise omandiõiguse

riive eest 20 eurot, hüvitise heki istutamise eest 900 eurot ja hüvitise Taga-Muraja tee

hooldamise eest 1400,68 eurot, kokku seega 2327,61 eurot ning edaspidi 487,26 eurot

aastas (maamaks 6,93 eurot + omandiõiguse riive hüvitis 20 eurot + tee hooldus

460,33 eurot).

Menetluskulud jättis maakohus iga menetlusosalise enda kanda.

7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei olnud vaidlust selles, et Taga-Muraja tee on

ainus Jaagu kinnistule pääsemist võimaldav tee ning kuna tee läbib puudutatud isikule I

kuuluvaid Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistuid, on juurdepääs ka maakorralduslikult

võimalik. Puudutatud isiku I huvid ei kaalu üles avaldaja huve. Avaldaja huvi on omada ilma

suuri kulutusi tegemata ligipääsu enda kinnistult avalikult kasutatavale teele, seevastu

puudutatud isiku I huvi on teostada võimalikult suurel määral oma kinnistu omandiõigust.

2-22-7058

Puudutatud isiku I huve ebaproportsionaalselt ei riivata. Servituudi seadmisel ei lõpe

puudutatud isiku I omandiõigus vastavale kinnistu osale, samuti ei välista see vastava ala

sihtotstarbelist kasutamist. Servituudi alusel peab koormatud kinnisasja omanik tee kasutust

vaid taluma ja võimaldama. Seega servituudi määramine üksnes mõnevõrra piirab koormatud

kinnistu kasutamisvabadust, kuid mitte ebaproportsionaalselt, arvestades, et juurdepääs on

kinnistutel olnud juba pikka aega.

8. Maakohus ei nõustunud puudutatud isikuga I selles, et juurdepääsu määramisel tuleks

määrata avaldajale (ja mitte Jaagu kinnistu igakordsele omanikule) ning seda vaid

tähtajaliselt. Väljakujunenud asjaõigusseaduse (AÕS) §-i 156 kohaldamise praktika kohaselt

määratakse juurdepääs kinnistu ja mitte omaniku põhiselt. See on loogiline, sest sisuliselt

kujutab kohtu poolt juurdepääsu määramine endast servituudi seadmist ning vastavalt AÕS §

172 lg-le 1 on reaalservituudiga võimalik koormata teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja

kasuks. Maakohus ei pidanud põhjendatuks puudutatud isiku I soovi määrata, et suurema

sõidukiga võib avalikult kasutatavalt teelt Jaagu kinnistule pääseda vaid kahel korral aastas

ning ATV ja sõiduautoga ühel korral nädalas. Avaldajale on juurdepääs vajalik nii

rohumaaveiste transportimiseks Jaagu kinnistule ja sealt ära viimiseks, et loomi

karjatamisperioodil hooldada ning samuti selleks, et roomikekskavaatoril oleks võimalik

pääseda avalikult kasutatavalt teelt Jaagu kinnistule Muraja poolsaarel poollooduslike

rohumaade taastamiseks ning sellist läbipääsuõigust ei ole võimalik piirata üksnes mõne

konkreetse päevaga aastas.

9. Maakohtu hinnangul oli Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute omanikul õigus juurdepääsu

talumise kohustuse eest saada maamaksu hüvitist, hüvitist omandiõiguse riive eest ning

juurdepääsutee korrashoiu kulude hüvitist.

9.1. Maamaksu hüvitise osas puudus vaidlus selles, et Koplimetsa kinnistul jääb Taga-Muraja

tee alla maad 945 m2, Silma kinnistul 1416 m2 ja Kopli kinnistul 1812 m2 ning avaldaja

arvestuse kohaselt nõustus ta maamaksu tasuma aastas vastavalt 3,61 eurot, 5,42 eurot ja 6,93

eurot vaatamata sellele, et alates 01.01.2024 on Taga-Muraja tee aluse maa eest tasumisele

kuuluv maamaks vähenenud. Puudutatud isik I nõustus sellises suuruses maamaksu

hüvitisega.

9.2. Maakohus tuvastas, et Maa-ameti geoportaali andmetel on Taga-Muraja tee pikkuseks

alates Muraja teest kuni Jaagu kinnistuni kokku 4277 meetrit ning sellest paikneb Koplimetsa,

Silma ja Kopli kinnistutel 1369 meetri pikkune osa, mis on ca 32% tee kogupikkusest.

Maakohus märkis, et avaldaja on aastase keskmise ruutmeetri rendihinna arvestamisel (0,0023

eurot = 1 m2) lähtunud sellest, milliste rendihindadega antud piirkonnas on maid riigivara osas

rendile antud. Maakohus pidas põhjendatuks lähtuda puudutatud isiku I esitatud

maarendilepingust, millest nähtub, et puudutatud isik I on andnud 18.04.2019 rendile Silma ja

Koplimetsa kinnistutel asuva loopealse pindalaga 20,1 ha loomade karjatamiseks

rendihinnaga 1005 eurot aastas. See teeb 2019. a 1 m2 rendihinnaks 0,005 eurot aastas ning

Koplimetsa kinnistu puhul olnuks sel juhul hüvitise suuruseks omandiõiguse riive eest 4,74

eurot aastas, Silma kinnistu puhul 7,08 eurot aastas ja Kopli kinnistu puhul 9,06 eurot aastas.

Ilmselgelt võib eraomanduses oleva loopealse rendihind võrreldes 2019. a olla suurem ning

seetõttu määras maakohus puudutatud isikule I kasutuseelise hüvitise suuruseks Koplimetsa

kinnistu puhul 10 eurot, Silma kinnistu puhul 15 eurot ja Kopli kinnistu puhul 20 eurot aastas.

Maakohus ei pidanud põhjendatuks seada omandiõiguse riive eest makstava hüvitise suurust

sõltuvusse tarbijahinnaindeksi muudatustest (RKTKm 20.03.2019, 2-16-7011, p 16).

2-22-7058

9.3. Maakohus tuvastas 06.09.2023 vaatluse käigus, et Taga-Muraja tee seisukord ei ole hea.

Avaldaja esitatud teedeinsener M.K arvamusest nähtub, et Taga-Muraja tee ca 1380 meetri

pikkuse lõigu seisukord oli ca 90% ulatuses rahuldav või hea, 10% ulatuses mitterahuldav.

Maakohus leidis avaldaja ning puudutatud isiku II selgituste ning tunnistaja ütluste põhjal, et

avaldaja kasutab Taga-Muraja teed teistest kasutajatest enam ning eelkõige on avaldaja

loomadega koormatud rasketehnika (ca 12 500 kg) Taga-Muraja tee seisukorrale ka enam

mõju avaldanud. Kuna loomi veetakse reeglina varakevadel ja hilissügisel liigniiskel ajal ca

10 korda edasi/tagasi, siis muudab see ära vajunud teelõikude seisukorra veelgi halvemaks

ning lihtne rööbaste (pori) silumine ei ole piisav. Eksperdi arvamuse kohaselt tuleb need

kohad remontida lisamaterjaliga. See oli maakohtu hinnangul vajalik tee säilimise ja

kasutamise ka väikesõidukitega liiklejatele, kes vajavad juurdepääsu enda kinnistutele. Seega

leidis maakohus, et avaldaja peabki tee säilimise tagama ja panustama tee korrashoidu

senisest enam. Võttes endale ise riigi ees kohustuse teostada Taga-Muraja poolsaarel

poollooduslike niitude hooldamis- ja taastamistöid loomade ja rasketehnikaga, pidi avaldama

arvestama mh ka sellega, et selleks on vaja juurdepääsu üle eraomanike kinnistute ning

juurdepääsu tuleb kasutada ilmastikuolusid arvestades heaperemehelikult ning seda ka korras

hoida. Avaldajal on võimalik seda teha loodushoiutoetuste arvelt. Vaatlusel nähtus, et

avaldaja ei ole tee korrashoidu ja hooldusesse piisavalt panustanud, vaatamata 30.05.2022,

24.04.2023 ja 01.04.2024 esialgse õiguskaitse määrustes talle pandud kohustusele (tee peab

olema liigeldav ka väikesõidukitega) ning seetõttu ei saanud kohus Koplimetsa, Silma ja

Kopli kinnistul asuva juurdepääsu korrashoiukohustust avaldajale panna, vaid see tuleb panna

eelnimetatud kinnistute omanikule ning avaldajal tuleb maksta korrashoiukulude hüvitist.

9.4. Maakohus möönis, et avaldajal ei lasu kohustust ehitada olemasoleva Taga-Muraja tee

asemele välja uus kvalitatiivselt parem tee vastavalt 18.11.2022 tee-ehituse maksumuse

kalkulatsioonile. Teedeinsener M.K arvamuse kohaselt tuleks tee remonti lisamaterjaliga teha

lokaalselt ja seda kohtades, kus tee on oma kandevõime kaotanud ning ära vajunud

(lombikohad) ja et esmase remondi maksumus on 3257,40 eurot (sh käibemaks). Edaspidi on

hoolduse eeldatavaks maksumuseks 1070,55 eurot (sh käibemaks). Maakohus ei pidanud

erinevalt teedeinseneri arvamusest põhjendatuks edaspidist hoolduskulu vähendamist 85 euro

võrra (killustiku koguse vähenemise tõttu), kuna pikemas perspektiivis materjali maksumus ja

tehnika kasutamise kulud pigem suurenevad kui vähenevad. Maakohus ei pidanud

põhjendatuks eelnimetatud korrashoiukulude maksumust vähendada ka mingi koefitsiendi

(avaldaja pakutud 0,5) võrra põhjusel, et välistada Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute

omaniku väidetava rikastumise. Maakohus märkis, et vaatamata sellele, et avaldaja ei ole

ainus Taga-Muraja tee kasutaja, kasutab ta seda teistest kasutajatest rohkem mh liigniiskel ajal

just rasketehnikaga, mis avaldab tee seisukorrale ka enam negatiivset mõju. Puudutatud isiku

I esmane huvi on hoida teed normaalses seisundis, et sellel oleks võimalik sõita ka

väikesõidukitega.

10. Maakohus asendas puudutatud isiku I nõusoleku kinnistusraamatusse märkuste

kandmiseks AÕS § 641 kohaselt kohtumäärusega.

11. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 kohaselt

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides ning

tema esitatud avalduse alusel, kuid puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja avaldus

kuulus juurdepääsu osas rahuldamisele. Kindlaksmääratavad menetluskulud seetõttu

puudusid.

2-22-7058

Määruskaebus

12. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud maakohtu määruse

ulatuses, millega Jaagu kinnistu igakordset omanikku kohustati tasuma Koplimetsa kinnistu

igakordsele omanikule hüvitist omandiõiguse riive eest 10 eurot aastas ja Taga-Muraja tee

hooldamise eest hüvitist esimesel aastal 716,63 eurot ning iga järgmise aasta eest 235,52

eurot, Silma kinnistu igakordsele omanikule hüvitist omandiõiguse riive eest 15 eurot aastas

ja Taga-Muraja tee hooldamise eest hüvitist esimesel aastal 1140,09 eurot ning iga järgmise

aasta eest 374,69 eurot, Kopli kinnistu igakordsele omanikule hüvitist omandiõiguse riive eest

20 eurot aastas ja Taga-Muraja tee hooldamise eest hüvitist esimesel aastal 1400,68 eurot ning

igal järgmisel aastal 460,33 eurot ning menetlusosaliste menetluskulud jäeti menetlusosaliste

endi kanda. Avaldaja palub teha tühistatud osas uue kohtumääruse asja uueks arutamiseks

maakohtule saatmata, millega:

-

mõistetakse Jaagu kinnistu igakordselt omanikult välja iga-aastane hüvitis

omandiõiguse riive eest 2,17 eurot, Silma kinnistu igakordse omaniku kasuks 3,26

eurot ning Kopli kinnistu igakordse omaniku kasuks 4,17 eurot;

-

sätestatakse, et Jaagu kinnistu igakordne omanik peab Koplimetsa, Silma ja Kopli

kinnistut läbiva Taga-Muraja tee osa puhul esimesel aastal alates kohtumääruse

jõustumisest likvideerima tee osa keskel oleva murumätta, kasutades selleks

ekskavaatorit ja kallurit, teehöövli abil tee osa profileerima ja viborulli abil tee osa

tihendama, tooma tee osa remonti vajavatesse kohtadesse killustiku, selle teehöövliga

laiali lükkama ja viborulliga tihendama ning järgnevatel aastatel tee osa teehöövliga

profileerima ja viborulliga tihendama ning vastavalt vajadusele killustikku juurde

tooma ja laiali lükkama;

-

alternatiivselt, et Jaagu kinnistu igakordne omanik tasub iga-aastase hüvitisena Taga-

Muraja teelõigu korrashoiu eest Koplimetsa kinnistu omanikule 92 eurot, Silma

kinnistu igakordsele omanikule 138 eurot, Kopli kinnistu omanikule 230 eurot;

-

alternatiivselt, et Jaagu kinnistu igakordne omanik tasub Koplimetsa kinnistu

omanikule Taga-Muraja teelõigu mahukamate remonttööde maksumuse hüvitisena

esimesel aastal 358,31 eurot ja Taga-Muraja teelõigu hooldustööde hüvitisena

järgnevalt igal aastal 117,76 eurot, Silma kinnistu omanikule Taga-Muraja teelõigu

mahukamate remonttööde maksmuse hüvitisena esimesel aastal 570,05 eurot ja Taga-

Muraja teelõigu hooldustööde hüvitisena järgnevalt igal aastal 187,34 eurot, Kopli

kinnistu omanikule Taga-Muraja teelõigu mahukamate remonttööde maksumuse

hüvitisena esimesel aastal 700,34 eurot ja Taga-Muraja teelõigu hooldustööde

hüvitisena järgnevalt igal aastal 230,17 eurot;

-

jätta avaldaja ja puudutatud isiku I menetluskulud puudutatud isiku I kanda.

13. Avaldaja leiab, et maakohus on ebaõigesti määranud kindlaks Jaagu kinnistu igakordse

omaniku poolt Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute igakordsele omanikule omandiõiguse

riive eest iga-aastaselt makstavate hüvitiste suurused. Maakohus on jätnud käsitlemata

asjaolu, et puudutatud isiku I 05.09.2023 maakohtule esitatud maarendileping on allkirjastatud

ainult puudutatud isiku I kui maaomaniku poolt ning sellel lepingul puudub rentniku allkiri.

Seetõttu on meelevaldne maakohtu seisukoht, et puudutatud isik I olevat eelmises lauses

nimetatud lepingu alusel andnud rendile Silma ja Koplimetsa kinnistute loopealse

rendihinnaga 1005 eurot aastas. Puudutatud isiku I esitatu näol saab tegemist olla üksnes

maarendilepingu projektiga. Maakohus jättis tähelepanuta avaldaja 11.05.2022 esitatud

avalduse lisadeks nr 32 ja 33 ning 29.08.2023 menetlusdokumendi lisadeks nr 78–81 olevad

2-22-7058

väljatrükid riigi kinnisvararegistrist. Arvutades välja keskmise rendihinna aastas ühe

ruutmeetri kohta katastriüksuste nr 63401:005:0013, 38601:002:0045, 63401:005:0065,

63401:005:0171, 55001:001:0656 ja osas 38601:002:0045, on tulemuseks 0,0023 eurot.

Seega hüvitise suuruseks omandiõiguse riive eest on Koplimetsa maaüksuse puhul 2,17 eurot,

Silma maaüksuse puhul 3,26 eurot ning Kopli maaüksuse puhul 4,17 eurot aastas.

Arusaamatuks jääb maakohtu käsitlus, et ilmselgelt võib eraomanduses oleva loopealse

rendihind võrreldes 2019. a 5 aastat hiljem s.o 2024. a olla suurem ning seetõttu määras

maakohus puudutatud isikule I kasutuseelise hüvitise suuruseks Koplimetsa kinnistu puhul 10

eurot, Silma kinnistu puhul 15 eurot ja Kopli kinnistu puhul 20 eurot aastas. Tegemist on

kohtu oletusega, mis ei tugine ühelegi käesoleva kohtuasja materjalide hulgas olevale

tõendile. See on käsitletav TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtulahendi seaduslikkuse ja

põhjendatuse nõude rikkumisena.

14. Avaldaja hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, nagu ei saaks Koplimetsa, Silma ja

Kopli kinnistuid läbiva Taga-Muraja tee osa korrashoiukohustust avaldajale panna. Vaatlus

toimus 06.09.2023. Seisuga 06.09.2023 ei saanud maakohus ette näha, kas ja millise sisuga

esialgse õiguskaitse määruse teeb kohus 01.04.2024. Vaatluse ajal ei olnud maakohtul

võimalik hinnata, kas avaldaja on esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal taganud Taga-Muraja tee

liigeldavuse väikesõidukitega. Vaatluse protokollist ei ilmne, et vaatluse käigus oleks

vaatlusel osalenud proovinud sõita mööda Taga-Muraja teed sõiduautoga. Avaldaja on

28.09.2023 menetlusdokumendi p-s 1 märkinud, et vaatluse protokollist on välja jäänud

vaatluse alguses kogetud asjaolu, kus vaatlusel osalenutele tuli Muraja poolsaare poolt vastu

valget värvi mikrobuss. See tõik kinnitab, et Taga-Muraja tee on sõidetav ka tavaliste

sõidukitega (ja mitte ainult maastikuautodega). 26.03.2024 kohtuistungil tunnistaja ütlustest

ilmneb, et märtsist oktoobrini kasutab ta Muraja poolsaarele sõiduautoga pääsemiseks Taga-

Muraja teed ning selle tee seisukord ei ole muutunud. Avaldaja on esitanud mitmeid tõendeid

selle kohta, et Taga-Muraja teed on korrastatud. Käesoleva kohtuasja materjalide juures

puuduvad tõendid, millest ilmneks, nagu oleks väikesõidukiga Taga-Muraja tee läbimine

välistatud.

15. Avaldaja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti määranud kindlaks hüvitise suuruse,

mille Jaagu kinnistu igakordne omanik peab seonduvalt Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistuid

läbiva tee osa hooldamisega nende kinnistute igakordsetele omanikele igal aastal tasuma. Kui

lähtuda M.T arvamusest, siis läheks 20 tonni suurusest maksimaalsest killustikukogusest

aastas selle ostmine Tagavere karjäärist koos kallurile laadimisega, vedamine karjäärist Taga-

Muraja teele ning Taga-Muraja teel laiali lükkamine maksma kuni 460 eurot. Kuivõrd M. T

arvamuse kohaselt on Kopli kinnistul asuva Taga-Muraja tee lõigu korrashoiuks,

kõrvaldamaks avaldaja poolt selle tee kasutaisest tingitud mõjusid teele, vajalik kokku kuni 10

tonni killustikku, siis langeb nimetatud 460 euro suurusest rahasummast Kopli kinnistule pool

ehk kuni 230 eurot. Koplimetsa kinnistul ja Silma kinnistul asuva taga Muraja tee lõigu

korrashoiuks, kõrvaldamaks avaldaja poolt selle tee kasutamisest tingitud mõjusid teele, kulub

kokku kuni 10 tonni killustikku. Kokku maksab Koplimetsa ja Silma kinnistuid läbivale Taga-

Muraja tee lõigule 10 tonni killustiku ostmine, kohale toimetamine ja laiali lükkamine kuni

230 eurot. Kuivõrd Koplimetsa kinnistul asub 40% Koplimetsa ja Silma kinnistul asuva Taga-

Muraja tee lõigu pikkusest, siis järelikult on Koplimetsa kinnistul tööde maksumuseks 40%

ehk maksimaalselt 92 eurot. Kuivõrd Silma kinnistul asub 60% Koplimetsa ja Silma kinnistul

asuva Taga-Muraja tee lõigu pikkusest, siis järelikult on Silma kinnistul tööde maksumuseks

60% ehk maksimaalselt 138 eurot.

2-22-7058

15.1. Maakohus ei ole analüüsinud, miks pidas kohus 7. taseme teedeinseneri ja teedeehituse

registreeritud eraeksperdi M.K asjatundjaarvamust usaldusväärsemaks tõendiks, kui seda on

6. taseme teedeinseneri M.T asjatundjaarvamus. Oluliseks erinevuseks on see, et M.T on välja

toonud, kui palju läheks maksma üksnes avaldaja poolt Taga-Muraja tee osa kasutamisest

tingitud Taga-Muraja tee osa korrastamine. Seevastu M.K on toonud esile, kui palju läheks

maksma Taga-Muraja tee osa korrastamine johtuvalt selle tee osa kasutamisest kõikide

kasutajate poolt. Seega, kui ringkonnakohus peab õigemaks lähtuda M.K

asjatundjaarvamusest, siis tuleks M.K poolt esile toodud Taga-Muraja tee osa remondi ja

korrashoidmise maksumuse puhul pidada silmas ka teed kasutavate isikute arvu.

Vastupidisele seisukohale asumine tooks kaasa teiste teekasutajate põhjendamatu rikastumise.

15.2. 26.03.2024 kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud tunnistaja ütluste kohaselt kasutab

Taga-Muraja teed umbes kümmekond inimest. Seetõttu tuleks lähtuda koefitsiendist 0,5. See

tähendaks, et mahukamate remonttööde maksumuse hüvitisena Taga-Muraja tee osa suhtes

peaks Jaagu kinnistu igakordne omanik esimesel aastal tasuma Kopli kinnistu omanikule

700,34 eurot, Silma kinnistu omanikule 570,05 eurot ning Koplimetsa kinnistu omanikule

358,31 eurot. Samuti tähendaks see seda, et järgmise aastaste korrashoiutööde maksumuse

hüvitisena Taga-Muraja tee osa suhtes peaks Jaagu kinnistu igakordne omanik tasuma iga-

aastaselt Kopli kinnistu omanikule 230,17 eurot, Silma kinnistu omanikule 187,34 eurot ning

Koplimetsa kinnistu omanikule 117,76 eurot. Olukorras, kus avaldaja kasutab rasketehnikaga

liigeldes Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistuid läbivat Taga-Muraja tee osa regulaarselt

sisuliselt kaks korda aastas – kevadeti 1–2 päeva loomade Jaagu kinnistule vedamisel ja

sügiseti 1–2 päeva loomade Jaagu kinnistult ära vedamisele – on tegemist väikese

intensiivsusega Taga-Muraja tee kasutamisega. Seevastu teiste isikute poolt Taga-Muraja tee

kasutamine on tõenäoliselt tunduvalt sagedam.

16. Maakohus on ebaõigesti jätnud iga menetlusosalise menetluskulu tema enda kanda.

Johtuvalt avalduse rahuldamisest oleks maakohus pidanud jätma avaldaja ning puudutatud

isiku I menetluskulud puudutatud isiku I kanda. Riigikohus on leidnud, et avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu asjades võib poolte vahel tekkida sisuline vaidlusmenetlus. Kui

aga konkreetses juurdepääsutee asjas poolte vahel sisulist vaidlust ei ole, tuleb vaidluse

puudumist menetluskulude suuruse ja põhjendatuse hindamisel arvesse võtta (RKTKm

19.10.2016, 3-2-1-86-16, p 12). Lisaks on Riigikohus leidnud, et mitme menetlusosalisega

hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks

lahend tehti (RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14). Maakohus on jätnud põhjendamata,

miks on praegusel juhul õiglane kalduda kõrvale TsMS § 172 lg 1 teises lauses sätestatust,

mille kohaselt kannab mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul see

menetlusosaline, kes avaldusele põhjendamatult vastu vaidles. Selle, et puudutatud isik I

avaldusele vastu vaidles, on maakohus vaidlustatud määruse p-s 26 tuvastanud.

Menetlusosaliste seisukohad

17. Puudutatud isik I palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja

kanda.

17.1. Asjaolu, et maarendilepingul, millele kohus tugines, puudub rentniku allkiri, ei oma

mingit sisulist tähtsust. Leping kehtis vaatamata allkirja puudumisele sellisena, nagu seal

kirjas, sh tasus rentnik rendileandjale renti vastavalt lepingus toodule. Maakohus tuvastas

asjas tähtsust omava rendi suuruse õigesti, vaatamata lepingus esinevale vormipuudusele.

Avaldaja võrdlusena toodud kinnistute rendihinnad ei ole tegelikult võrreldavad, kuna

maatükid asuvad teistes asukohtades ja on antud kasutada muudel tingimustel. Põhjendatud ja

2-22-7058

õige on maakohtu hinnang, et viie aastaga on maa rendihind tõusnud. Loopealne karjamaa on

taastatud, ligipääs tagatud, tarad ehitatud ja kõik tingimused loodud, et uus rentnik saaks kohe

maad kasutama ja tulu teenima hakata.

17.2. Väikeautoga saab Taga-Muraja tee peal sõita küll, aga mõistlik inimene niiviisi oma

autot ei lõhuks, et vältida hilisemaid suuri remondiarveid. Tunnistaja ütlused ei olnud

usaldusväärsed ega asjakohased. Kui kohus veendus vaatluse käigus kohapeal, et tee

seisukord on halb, siis tunnistaja vastupidine subjektiivne arvamus ei lähe arvesse. Puudutatud

isik I kordab üle, et tunnistajal on tema vastu isiklik vimm seoses varasema kohtuasjaga, mis

seletab ka tunnistaja ütluste kallutatuse avaldaja positsiooni kaitseks. Pealegi ei käi tunnistaja

oma sõiduautoga seal regulaarselt märtsist oktoobrini (tänavu pole puudutatud isik I teda

näiteks kohapeal üldse näinud).

17.3. Erinevalt avaldajast on puudutatud isikul I Taga-Muraja tee ehitamise ja remontimise

kogemus. Aastal 2010 ehitas puudutatud isik I ca 300 m pikkuse juurdepääsutee oma majani.

Teele väljastati kasutusluba ja see on siiani sõidetav ning heas korras. Eelöeldu näitab, et

puudutatud isik I on suuteline teed korrastama ja hoidma, avaldajal aga sellist usalduskrediiti

ette näidata ei ole. Tegemist on loodushoiualal paikneva pinnasteega, mille parandamisel on

seadusest tulenevad nõuded. Nendega ei ole arvestanud eksperdid, kelle arvamused avaldaja

kohtule esitas. Lisaks ei lähtunud avaldaja eksperdid ette antud ülesandest ega analüüsinud

teehoolduse vajadust Riigikohtu lahendist pärineva valemi järgi. Asjatundjad esitavad küll

nägemuse MTÜ iga-aastasest teekasutusest tuleneva hoolduse vajaduse kohta, aga jätavad

arvestamata MTÜ teekasutuse seitsme eelneva aasta jooksul, mil tee lõhuti intensiivsete

taastamistööde käigus ja millest vaidlus ka alguse sai.

17.4. Kui lähtuda avaldaja esitatud arvetest tee remondi kohta, mis ületavad asjatundja M.T

pakutava remondi vajaduse maksumuse, siis peaks tulemus olema silmaga nähtav või tee

väikeautoga sõidetav. Kahjuks ei lähe avaldaja tõendid ka selles küsimuses kokku faktilise

olukorraga, sest tee tegelik seisund on kohtule teada. Teedeinsener M.K soovitab tee remondi

ja hoolduse võtteid, mis võivad sobida kruusateele, aga mitte loodushoiualal paiknevale

pinnasteele. Maakohus on õigesti kaalunud ja leidnud, et teiste teed kasutavate inimeste osa

on kaduvväike võrreldes avaldaja tehtud kahjuga, mistõttu on ka õige, et maakohus ei pidanud

põhjendatuks korrashoiukulude maksumuse vähendamist mingi koefitsiendi võrra. Lisaks on

asja materjalide hulgas eratee kasutamise kokkuleppe projekt, kus on kirjas, et tee kasutamise

eest tuleks maksta tasu aastas 50 eurot ja tuua aastas koorem kruusa. Selline leping ei saanud

avaldajale kuidagi koormav olla, ometi keeldus ta seda kokkulepet sõlmimast ja otsustas

esitada hoopis avalduse kohtule.

18. Puudutatud isik II on seisukohal, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Maakohus on

piisava põhjalikkusega kaalunud kõiki asjaolusid, mille alusel on kohtumäärus tehtud.

Määruskaebuses välja toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Menetluse edasine käik

19. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

20. Ringkonnakohus andis 31.03.2025 kohtunõudega puudutatud isikule I tähtaja täiendavate

tõendite esitamiseks selle kohta, et maarendileping oli selles toodud tingimustel sõlmitud ning

puudutatud isik I sai selle eest tasu maarendilepingu p-s 4.9 toodud summas. Lisaks andis

ringkonnakohus võimaluse avaldajale esitada täiendavaid tõendeid Silma, Koplimetsa ja

2-22-7058

Kopli kinnistutega sarnaste maatükkide kasutusõiguse väärtuse kohta, s.o keskmise ruutmeetri

rendihinna kohta aastas.

21. Puudutatud isik I esitas 02.04.2025 vastuse kohtunõudele, milles esitas tõenditena kolm

maksekorraldust maa rendi eest saadud tasu kohta.

22. Avaldaja esitas 10.04.2025 vastuse kohtunõudele, milles esitas tõenditena väljatrükid riigi

kinnisvararegistrist saadud rendilepingutele ning Maa- ja Ruumiameti maainfo veebilehelt

maaüksuste asukoha kohta.

23. Avaldaja esitas 15.04.2025 esialgse õiguskaitse taotluse, millega soovib juurdepääsu

tagamist läbi puudutatud isiku I kinnistute Taga-Muraja teed mööda, sest rohumaaveised on

vaja transportida Jaagu kinnistule, kus nende abil hooldatakse poollooduslikke kooslusi

Muraja poolsaarel.

23.1. Ringkonnakohus andis 23.04.2025 kohtunõudega puudutatud isikutele võimaluse

esitada seisukoht avaldaja 15.04.2025 esialgse õiguskaitse taotluse osas.

23.2. Puudutatud isik II esitas 25.04.2025 vastuse kohtunõudele, milles leiab, et esialgse

õiguskaitse taotlus tuleb rahuldada. Avaldaja on veenvalt põhistanud esialgse õiguskaitse

abinõu kohaldamise vajalikkust ning on võimalik, et puudutatud isik I takistab juurdepääsu

avaldajale kuuluvale kinnistule ka edaspidi. Puudutatud isikule II ei ole teada, et oleks

võimalik kasutada mõnda alternatiivset juurdepääsu.

23.3. Puudutatud isik I esitas 29.04.2025 vastuse kohtunõudele, milles leiab, et avaldaja

esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata või selle rahuldamisel kohaldada

maakohtu poolt ette nähtud juurdepääsutasu tingimusi, s.o määrata juurdepääsutasu samas

suuruses ehk esimese aasta tasud kogusummas 4218,36 eurot (Koplimetsa 730,24 eurot,

Silma 1160,51 eurot ja Kopli 2327,61 eurot) ja kohustada avaldajat selle tasuma käesoleva

aasta 31. maiks. Nii oleks võimalik teostada vähemalt tee esmane remont, mis on käesoleva

kohtuvaidluse tõttu olnud pikalt takistatud. Esialgset õiguskaitset taotleb isik, kes seda

tegelikult ei vaja ehk tegu on menetlusõiguste pahatahtliku kasutamisega avaldaja poolt. Kui

avaldaja ei oleks vaidlustanud Pärnu Maakohtu 03.05.2024 määrust, siis see oleks jõustunud

ja puuduks igasugune vajadus praegu õiguskaitse üle vaielda. Juurdepääs avalikult teelt Jaagu

kinnistule on olnud alati tagatud, puudutatud isik I ei ole kordagi takistanud avaldaja loomade

transporti üle tema kinnistute. Vaidlusküsimus on vaid selles, kes teed hooldab ning rikutud

teed remondib, täpsemalt, kes nende tegevuste eest maksab.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada (resolutsiooni p 3)

ning muuta maakohtu määratud juurdepääsutasu suurust omandiõiguse riive eest tasumisele

kuuluva hüvitise ning tee korrashoiukulude hüvitise suuruse osas (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p

2). Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata ning ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Avaldaja määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

25. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 659 ja § 651 lg 1). Avaldaja vaidlustab

maakohtu määrust osas, milles määrati kindlaks juurdepääsutasu suurus (resolutsiooni p 3)

2-22-7058

ning menetluskulude jaotust (resolutsiooni p 7). Ülejäänud osas ei ole maakohtu määrust

vaidlustatud.

26. Ringkonnakohus rahuldab osaliselt avaldaja 15.04.2025 esialgse õiguskaitse taotluse.

Kuigi maakohtu määrust ei ole vaidlustatud juurdepääsu määramise ning juurdepääsu

tingimuste, v.a juurdepääsutasu suuruse osas, ei saa maakohtu määrust lugeda selles osas

jõustunuks. Nii juurdepääsu talumise kohustus kui ka selle eest hüvitise (juurdepääsutasu)

maksmise kohustus saab tekkida ajast, mil sellekohane kohtulahend jõustub (st kohtulahend

juurdepääsu talumise kohustuse kohta ei saa jõustuda enne, kui on lahendatud ka vaidlus

juurdepääsu talumise eest määratava hüvitise üle [RKTKm 15.03.2023, 2-19-517, p 14]).

Puudutatud isik II on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist toetanud. Puudutatud isik I

leiab, et taotlus tuleks jätta rahuldamata või selle rahuldamisel kohaldada maakohtu poolt ette

nähtud juurdepääsu tingimusi, s.o määrata juurdepääsutasu esialgse õiguskaitse korras

maakohtu määratud suuruses. Ringkonnakohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse

kohaldamine praegusel juhul põhjendatud, et hoida ära kahju tekkimine avaldajale seoses

Muraja poolsaarel asuvate poollooduslike koosluste hooldamata jätmisega juurdepääsuga

seonduvate võimalike takistuste tekkimisel. Praegusel juhul on kolleegiumi hinnangul

põhjendatud kohaldada esialgse õiguskaitsega samu juurdepääsutingimusi, mis kehtiksid

käesolevas asjas lõpplahendi jõustumisel, kuid juurdepääsutasust 2025. a eest tuleb avaldajal

puudutatud isikule I esialgse õiguskaitse korras tasuda hiljemalt 31.05.2025 osamaksena

juurdepääsu kasutamise eest Koplimetsa kinnistu osas 28,95 eurot (3,61 eurot maamaks +

2,74 eurot omandiõiguse riive + 22,6 eurot tee hooldus), Silma kinnistu osas 43,42 eurot (5,42

eurot maamaks + 4,1 eurot omandiõiguse riive + 33,9 eurot tee hooldus) ning Kopli kinnistu

osas 55,68 eurot (6,93 eurot maamaks + 5,25 eurot omandiõiguse riive + 43,5 eurot tee

hooldus). Avaldaja on selliselt juurdepääsutasu esialgse õiguskaitse korras tasumisega

nõustunud. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud esialgse õiguskaitse korras kohustada

avaldajat tasuma maakohtu määrusega määratud juurdepääsutasu, kuivõrd ringkonnakohus on

selles osas maakohtu määruse käesoleva määrusega tühistanud ning tasumisele kuuluvat

juurdepääsutasu suurust vähendanud. Esialgse õiguskaitse korras osamaksena maksmisele

kuuluva juurdepääsutasu tasumisega tuleb lugeda käesoleva määruse resolutsiooni p-is 3.3

määratud juurdepääsu tasumise kohustus vastavalt makstud osale täidetuks.

27. Avaldaja on seisukohal, et maakohus määras ebaõigesti kindlaks hüvitise suuruse

omandiõiguse riive eest, sest maakohus tugines puudutatud isiku I esitatud allkirjastamata

maarendilepingule ning suurendas hüvitist oletuslikult. Ringkonnakohus andis

menetlusosalistele võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks. Puudutatud isik I on esitanud

ringkonnakohtule kolm maksekorraldust, millest nähtub, et puudutatud isik I on saanud

maarendilepingu (dtl 697–698) alusel renditasu maa kasutusse andmise eest 2019. a eest 1005

eurot, 2020. a eest 1005 eurot ja 2021. a eest 1005 eurot (dtl 985–987). Avaldaja on aastase

keskmise ruutmeetri rendihinna arvestamisel lähtunud ka ringkonnakohtus sellest, milliste

rendihindadega antud piirkonnas on maid riigivara osas rendile antud (dtl 993–1025).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul tuleb lähtuda puudutatud isiku I

poolt esitatud maarendilepingu p-s 4.9 kajastatud rendihinnast. Riigikohus on leidnud, et

kasutuseelise suuruse määramisel tuleb silmas pidada konkreetse kinnisasjaga võimalikult

sarnaste maatükkide kasutusõiguse väärtust (RKTKm 03.10.2018, 2-16-3663, p 19).

Maarendilepingu esemeks on samad kinnisasjad, v.a Kopli kinnistu, läbi mille on praegusel

juhul juurdepääs määratud. Puudutatud isik I on tõendanud, et on saanud Silma ja Koplimetsa

kinnistute karjatamiseks andmisel renditasu maarendilepingus märgitud suuruses. See annab

alust järeldada, et kasutuseelise objektiivne väärtus on võrdne rendilepingus märgitud

renditasu suurusega, s.o selles ulatuses on puudutatud isiku I omandiõigust läbi tema

kinnistute juurdepääsu määramisega riivatud. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga aga selles,

2-22-7058

et maakohus on ebaõigesti hüvitist omandiõiguse riive eest suurendanud ilma ühelegi tõendile

tuginemata, mistõttu tuleb maakohtu määratud hüvitise suurust selle võrra vähendada.

Lähtudes maarendilepingust on 1m2 rendihind 0,005 eurot aastas (1005/201000). Sellest

tulenevalt on Koplimetsa kinnistu puhul hüvitise suuruseks omandiõiguse riive eest 4,73 eurot

aastas (0,005x945), Silma kinnistu puhul 7,08 eurot aastas (0,005x1416) ja Kopli kinnistu

puhul 9,06 eurot aastas (0,005x1812).

28. Avaldaja hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistuid

läbiva Taga-Muraja tee osa korrashoiukohustust ei saa avaldajale panna. Ringkonnakohus

sellega ei nõustu. Maakohus on 06.09.2023 vaatluse käigus tuvastanud, et Taga-Muraja tee

seisukord ei ole hea. Maakohus on õigesti leidnud, et avaldaja ei ole tee korrashoidu ja

hooldusesse piisavalt panustanud, vaatamata 30.05.2022, 24.04.2023 ja 01.04.2024 esialgse

õiguskaitse määrustes talle pandud vastavale kohustusele (tee peab olema liigeldav ka

väikesõidukitega), mistõttu ei ole korrashoiukohustuse avaldajale panemine põhjendatud.

26.03.2024 kohtuistungil avaldas tunnistaja küll, et kasutab Taga-Muraja teed enda

sõiduautoga, kuid tema kasutab tee lõpuosa, mille on RMK korda teinud (dtl 878 ajamärge

00:25:59). Seega ei saa ütlustest järeldada, et sõiduautoga on tee läbitav. Maakohtu

06.09.2023 vaatluse käigus tehtud fotodest (dtl 706–721) saab kolleegiumi hinnangul

mõistlikult järeldada, et tee ei ole täies ulatuses väikesõidukitega läbitav selliselt, et

sõiduautot mingil viisil ei kahjustataks. Asjaolu, et vaatluse käigus Taga-Muraja teel

sõiduautoga sõita ei proovitud (võttes riski sõiduauto kahjustamiseks), ei anna alust asuda

teistsugusele seisukohale. Avaldajal on olnud võimalus esialgse õiguskaitse määruste täitmise

käigus näidata, et ta suudab korrashoiukohustust täita, kuid avaldaja seda ei teinud. Seega

pole kolleegiumi hinnangul alust panna korrashoiukohustust käesoleval juhul avaldajale.

29. Avaldaja leiab, et maakohus on ebaõigesti määranud kindlaks tee korrashoiukulude

hüvitise suuruse. Avaldaja on esitanud menetluse käigus kaks asjatundja arvamust – 6. taseme

teedeinseneri M.T asjatundja arvamuse (dtl 385–400) ning 7. taseme teedeinseneri ja

teedeehituse registreeritud eraeksperdi M.K asjatundja arvamuse (dtl 741–754). Maakohus on

korrashoiukulude hüvitise suuruse määramisel aluseks võtnud M.K asjatundja arvamuse.

Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus on jätnud põhjendamata, miks tuleb

lähtuda just M.K asjatundja arvamusest. M.T arvamusest nähtuvalt on arvamuse andmisel

lähtutud sellest, milline on Taga-Muraja tee osa, mis läbib Koplimetsa, Silma ja Kopli

kinnistuid, iga-aastase hooldamise ja/või remondi maksumus, mille vajaduse teostamine on

tingitud avaldaja tegevusest (dtl 385). M.K asjatundja arvamusest nähtuvalt ei ole võimalik

kindlaks määrata, kui palju kulutab Taga-Muraja tee uuritud lõiku, selle kasutamine ainuüksi

avaldaja poolt küsimuses kirjeldatud intensiivsusega (dtl 745). Kolleegium leiab, et kuivõrd

avaldaja osa tee kasutamisel ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, siis tuleb lähtuda

korrashoiukulude hüvitise suuruse kindlaks tegemiseks M.K asjatundja arvamusest, kuid

arvesse tuleb võtta asjaolu, et Taga-Muraja teed kasutavad ka teised isikud. See, et Taga-

Muraja teed kasutavad ka teised isikud nähtub tunnistaja ütlustest, mille kohaselt Taga-

Muraja teed kasutab umbes kümmekond inimest (dtl 879). Kuigi avaldaja on toimiku

materjalidest nähtuvalt ainuke, kes kasutab teed rasketehnikaga, ei anna ainuüksi see alust

mõista avaldajalt välja hüvitist, mis hõlmab tervikuna ka teiste isikute poolt tee kasutamisel

teele avaldatavat mõju. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud lähtuda koefitsiendist 0,5,

nagu on avaldaja välja toonud. Selliselt koefitsiendi rakendamisel panustab avaldaja siiski

suuremal määral Taga-Muraja teelõigu korrashoidmisesse arvestades, et avaldaja kasutab

ainsana teed rasketehnikaga.

30. Eeltoodust tulenevalt tuleb Jaagu kinnistu igakordsel omanikul esimesel aastal tasuda

Koplimetsa kinnistu igakordsele omanikule 358,31 eurot (716,63x0,5), Silma kinnistu

2-22-7058

igakordsele omanikule 570,05 eurot (1140,09x0,5) ning Kopli kinnistu igakordsele omanikule

700,34 eurot (1400,68x0,5). Järgnevatel aastatel tuleb Jaagu kinnistu igakordsel omanikul

tasuda Koplimetsa kinnistu igakordsele omanikule 117,76 eurot (232,52x0,5), Silma kinnistu

igakordsele omanikule 187,35 eurot (374,69x0,5) ning Kopli kinnistu igakordsele omanikule

230,17 eurot (232,52x0,5).

31. Avaldaja hinnangul on maakohus jaotanud ebaõigesti ka menetluskulud. Maakohus on

jätnud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, sest menetlus on küll toimunud avaldaja

huvides ning tema esitatud avalduse alusel, kuid puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu

ning avaldus kuulus juurdepääsu osas rahuldamisele. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab

mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse

otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane. Viidatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme

kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 07.10.2020, 2-18-

11359, p 14 ja seal viidatud varasem praktika).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire

ületanud. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel on üldjuhul õiglane jätta küll

menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti, kuid kohtul on võimalik õigluse

põhimõtte alusel jaotada kulud muul viisil. Avaldaja avaldus juurdepääsu määramiseks

rahuldati ning puudutatud isiku I kasuks määrati juurdepääsu tasu. Juurdepääsu määramise

avalduse rahuldamine teenib eelduslikult esmajoones avaldaja huve. Asjaolu, et koormatava

kinnisasja omaniku kasuks mõistetakse juurdepääsu talumise eest välja tasu, ei anna

iseenesest veel alust pidada juurdepääsu määramist ühtlasi ka puudutatud isiku huve teenivaks

(RKTKm 20.12.2023, 2-19-6901, p 17). Arvestades praeguse asja olemust, menetlusosaliste

seisukohti ja puudutatud isiku I soovimatust võimaldada avaldajal juurdepääsu üle tema

kinnisasja, on kohtumenetluse osaliselt põhjustanud ka puudutatud isik I. Seetõttu on

kolleegiumi hinnangul maakohus põhjendatult jätnud maakohtu menetluses menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

32. Eeltoodust tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu määrust osas, milles maakohus

määras kindlaks omandiõiguse riive eest tasumisele kuuluva hüvitise ning tee

korrashoiukulude hüvitise suuruse, kuid mitte menetluskulude jaotuse osas.

33. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse küll osaliselt, kuid määruskaebus jääb rahuldamata

üksnes omandiõiguse riive eest tasumisele kuuluva hüvitise suuruse ning menetluskulude

jaotuse osas, mistõttu pole põhjendatud jätta avaldaja menetluskulusid

määruskaebemenetluses tervikuna tema enda kanda. Avaldaja menetluskulusid ei ole

põhjendatud jätta puudutatud isiku II kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul

TsMS § 172 lg 1 ls 2 alusel õiglane jätta avaldaja määruskaebemenetlusega seoses tekkinud

menetluskuludest 2/3 puudutatud isiku I kanda ning 1/3 avaldaja enda kanda. Puudutatud

isikute menetluskulud jäävad nende endi kanda.

34. Ringkonnakohus määrab alljärgnevalt kindlaks avaldaja menetluskulu. TsMS § 175 lg 1

järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja lepinguline esindaja esitas 15.04.2025

menetluskulude nimekirja. Avaldajale on osutatud õigusabi 11 tunni ja 45 minuti ulatuses

tasumääraga 130 eurot/t (käibemaksuta), s.o kogusummas 1527,50 eurot (käibemaksuta).

Avaldaja lepinguline esindaja on teinud järgmisi toiminguid:

2-22-7058

-

08.05.2024 Pärnu Maakohtu 03.05.2024 kohtumääruse läbi töötamine, olukorra ja

kohtupraktika analüüs ning telefoninõupidamine kliendiga – 1 tund;

-

20.05.2024 määruskaebuse koostamine Pärnu Maakohtu 03.05.2024 kohtumäärusele –

6 tundi;

-

09.04.2025 ja 10.04.2025 vastuse koostamine Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2025

kohtunõudele – 3 tundi;

-

10.04.2025 õigussuhte esialgse reguleerimise taotluse koostamine Tallinna

Ringkonnakohtule – 1 tund ja 15 minutit;

-

15.04.2025 tutvumine kliendi poolt edastatud dokumentidega, õigussuhte esialgse

reguleerimise taotluse täiendamine, lõplik vormistamine ja Tallinna Ringkonnakohtule

esitamine – 30 minutit.

35. Puudutatud isikud avaldaja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohus

loeb avaldaja lepingulise esindaja kulu täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Avaldaja

lepingulise esindaja ajakulu vastab tehtud toimingutele ning on kooskõlas asja menetlusega.

36. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218

sätestatu kohaselt. Avaldaja esindaja on vandeadvokaat. Avaldaja esindaja tunnitasumäär on

kohane ja ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul.

37. Avaldaja menetluskulude nimekirjast nähtub, et avaldaja on tasunud määruskaebuselt

riigilõivu summas 70 eurot ja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluselt 70 eurot, kokku 140

eurot. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Seega

on nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik.

38. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja õigusabikulud ringkonnakohtus põhjendatud kokku

1667,50 euro ulatuses (11,75x130+140). Kuivõrd avaldaja menetluskuludest jääb 2/3

puudutatud isiku I kanda, siis tuleb puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja mõista

menetluskulud 1111,67 euro ulatuses.

39. Avaldaja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada puudutatud isikut I hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Ringkonnakohus rahuldab taotluse.

(allkirjastatud digitaalselt)