2-24-11250/28 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Otsuse tegemise aeg ja koht

8.mai 2025, Jõhvi

Kohtuasja number

2-24-11250

Kohtuasi

Eurofarm OÜ hagi Aliri OÜ vastu 2 582 euro võlgnevuse

ja 2600 euro tekitatud kahju ning lisanduva viivise,

samuti eseme võõrast valdusest väljanõudmise nõudes.

Tsiviilasja hind

Hagihind 9320 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Eurofarm OÜ (registrikood: 11910797; asukoht:

Pähklimäe tn 6-51, Narva, Ida-Virumaa), lepinguline

esindaja: vandeadvokaat Ilya Zuev, e-post: xxx

Kostja: Aliri OÜ (registrikood: 16370822; asukoht: Tuuslari

tn 5-6, Kohtla-Järve, Ida-Virumaa), lepinguline esindaja:

vandeadvokaat Margus Kiir, e-post xxx

Asja läbivaatamise kuupäev

16.12.2024 ja 03.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eurofarm OÜ hagi Aliri OÜ vastu 2 582 euro võlgnevuse ja 2600 euro

tekitatud kahju ning lisanduva viivise, samuti eseme võõrast valdusest väljanõudmise

nõudes osaliselt.

2. Aliri OÜ on kohustus viivituseta anda Eurofarm OÜ-le üle sõiduauto Toyota Corolla

Verso reg. nr-ga XXX.

3. Ülejäänud nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud 80% ulatuses Eurofarm OÜ kanda ja 20% ulatuses Aliri OÜ

kanda.

5. Välja mõista Aliri OÜ-lt hageja Eurofarm OÜ kasuks menetluskulud summas 1218

eurot (20% summalt 6090 eurot). 80% ulatuses jäävad hageja menetluskulud hageja

enda kanda.

6. Välja mõista Eurofarm OÜ-lt kostja Aliri OÜ kasuks menetluskulud summas 2007

eurot (80% summalt 2508,75 eurot), samuti viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 20%

ulatuses jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda.

1(12)

7. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Eurofarm OÜ esitas 24.07.2024 Viru Maakohtule hagi Aliri OÜ vastu 2 582 euro

võlgnevuse ja 2600 euro tekitatud kahju ning lisanduva viivise, samuti eseme võõrast

valdusest väljanõudmise nõudes.

Hagi asjaolude kohaselt, sõiduauto reg.nr-ga XXX Toyota Corolla Verso omanikuks on K.

D., kes andis sõiduki kasutamiseks igakuise tasu eest summas 200 eurot hageja Eurofarm OÜ-

le. Poolte vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping sõiduki XXX Toyota Corolla Verso

remontimiseks (sõiduki silindripea remont). Kokkulepe sõlmiti hageja juhatuse liikme A. D.i

ja kostja töötaja A. B. vahel (viimane teostas sõiduki remonti). Enne remondi tegemist pooled

kooskõlastasid tööde maksumuse ja pärast selle kooskõlastamist kostja teostas remonditööd ja

andis sõiduki hagejale tagasi sõiduki kontrollimiseks garantiikorras. Tööd tehti ca 3 kuuga ja

sõiduk anti hagejale ülevaatusele. Tööde kokkulepitud maksumus oli 1 437 eurot. Hagejal oli

plaanis tellida kostjalt veel töid ja kostja töötaja palus tasuda raha tulevase töö katteks,

mistõttu hageja tasus kostjale kokku suurema summat, täpsemalt kokku 2 582 eurot. See

asjaolu on tõendatud kostja arvega. 03.04.2023. a. käis auto Tallinnas proovisõidul ja 250 km

järel peatus auto akult startimine ning veojõud kadus. 14.04.2023. a. tagastati auto kostjale

rikke tuvastamiseks ja remondiks. Nagu A. B. ütles, oli probleem juhtmestiku kontaktides ja

kontaktid vajasid lihtsalt puhastamist. Kontaktide puhastamise töö eest küsis ta 25 eurot.

Halva veojõuga toimetulemiseks tegi A. B. juhtseadmele mitu püsivara värskendust. Pärast

juhtploki värskendamist teatas A. B., et auto ei sõida enam, kuna veojõud on täielikult

kadunud ning ta jätkab põhjuse otsimist. A. B. ei vastanud pikka aega kõnedele ja sõnumitele.

Ei olnud selge, mis autol viga oli. Sõiduk jäi remontimata. 06.01.2024. a. A. B. kinnitas, et ta

teeb sõiduki korda nädala pärast. 15.02.2024. a. kostja juhatuse liige I. B. saatis auto remondi

arve, mis oli kokkulepitud kalkulatsioonist 3 korda suurem. Arvel on kirjas tööd, millest isegi

ei räägitud ja mis on veel tegemata (auto on lahti võetud ja seisab tänaval). Arve oli

väljastatud summas 4 532,76 eurot, kus ettemaksuna oli märgitud 2582 eurot. Kostja nõustus

sõiduki hagejale tagastama üksnes pärast arve täielikku tasumist. 22.02.2024. a. hageja saatis

kostjale meeldetuletuse sõiduki kokkulepitud remondi teostamise nõudes. 22.02.2024. a.

kostja juhatuse liige I. B. vastas, et enne arve tasumist ei tee nad midagi. 22.02.2024. a.

kirjutas hageja, et kokkulepitud tööde maksumus on juba tasutud ja sõiduk tuleb töökorda

viia. 22.02.2024. a. sai hageja kostjalt vastuse, et pöördub inkassofirma poole ning väidetavalt

kogu arve summas on kokku lepitud. Tekkinud olukorras jäi hageja sõidukist, teenuse eest

tasutud rahast ja sõiduki kasutamise võimalusest ilma, mille tulemusena tekkis tal otsene

2(12)

varaline kahju. 17.05.2024. a. hageja saatis kostjale e-kirja, millega nõudis sõiduki tagastamist

ja lõpetas kostjaga lepingu. Igal juhul käesoleva hagi esitamisega annab hageja kostjale teada,

et lõpetab kostjaga sõlmitud lepingud. Hageja on korduvalt teatanud kostjale, et leping kuulub

täitmisele, kuid kostja ei ole seda mõistliku aja jooksul täitnud ning sisuliselt keeldus lepingu

täitmisest.

Hageja palub kostjalt:

1) hageja kasuks välja mõista summa 2582 eurot;

2) kohustada kostjat taastama hageja valduse sõidukile XXX Toyota Corolla Verso, andes

sõiduki valduse hagejale üle 3 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest;

3) mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 2600 eurot; mõista kostjalt ageja

kasuks välja jooksev viivis summalt 5 185 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates hagi esitamisest kuni põhinõuete täieliku tasumiseni; jätta menetluskulud kostja

kanda.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt Sõiduki XXX Toyota Corolla Verso (VIN

kood: XXX) omanikuks on K. D., kes andis väidetavalt sõiduki kasutamiseks igakuise tasu

eest summas 200 eurot hageja Eurofarm OÜ-le (ettevõtte juhatuse liige ja sõiduki kasutaja:

A. D.).

Pooled tunnistavad, et on sõlmitud suuline töövõtuleping sõiduki XXX Toyota Corolla Verso

(VIN kood: XXX) remontimiseks (sõiduki silindripea remont). Kokkulepe oli sõlmitud

eraisikuga A. D. ja kostja töötaja A. B. vahel (viimane teostas sõiduki remonti). Väidetavalt

kostja sõidukit sõidukorda ei viinud. Hageja nõuab A. D.i, kui eraisiku poolt (kostja rõhutab,

et hageja ei ole tööde eest teostanud ühtegi makset) tasutud rahasummade tagastamist, so

summas 2582 eurot, sest töövõtulepingu tulemus saavutatud ei ole. Alates 01.06.2023. a. kuni

01.06.2024. a. (k.a.) hageja väidetavalt tasus sõiduki eest üüri sõiduki omaniku K. D.ile

01.06.2023. a.-31.12.2023. a. 1400 eurot. Perioodil 01.01.2024. a. kuni 30.06.2024. a. hageja

tasus K. D.ile üüri summas 1200 eurot. Hageja kahju moodustab seega 2600 eurot.

A.D.i esimene pöördumine - auto remont 27.01.2023. a.

Tellitud tööd – silindripea tihendi vahetus, millise käigus selgus, et mootor vajab

kapitaalremonti, samuti muude lisaseadmete vahetust, kontrolli ja remonti. Vigastatud oli

plokikaan ja mootoriplokk. Siinjuures on oluline, et tellija kinnitas asjaolu, et pöörduti

remonti rikkega, millist oli juba püütud kõrvaldada ning auto seisund ei võimaldanud sõidukit

kasutada (kuigi on esitatud valeväide, et rikkega mootoriga on sõidukiga töökotta sõidetud).

Oluline on ka asjaolu, et isik ei eita, et tööde alustamisel selgus, et tööde maht on oluliselt

suurem, st mootor, eemaldati, käigukast eemaldati asendati ka sidur, mootor osandati ja

hiljem pandi kokku ning paigaldati tagasi. A.D.i väitel oli enne sead remonti rike, millist ta ei

pidanud oluliseks, so veojõu hälve suurtel kiirustel. Tööde maksumuseks kujunes: - Mootori

kapitaalremondi eest oli teenustasu 950 eurot, millele lisandusid varuosad, tarvikud ja

käibemaks. Vahetati kolvirõngad, saaled, väntvõlli hammasratas, põhilaagrid,

tasakaalustusvõlli laagrid, gaasijaotuse ajami kett, väntvõlli õlitihendid, klapitihendid,

tihendid, pihustite rõngad, tihvtid jne. Sellega kaasnes ka klappide lihvimine, ploki ja

plokikaane lihvimine teenusena kolmandalt isikult (sh transpordikulu varuosade veol),

mõõdistused ja puhastus (sh kolbide puhastus), pihusti pesade freesimine. Loomulikult ka

eelnevaga kaasnev töö ja montaaž ning demontaaž (sh mootor tervikult). - Töödele lisandus

täiendav kulu, so sidurivahetamine (komplekt 120 eurot), mootoririhma ja rullikute vahetus

(65 eur/komplekt), õli ja filtri vahetus (komplekt 45 eurot), taga pidurite remondikomplekt

(65 eurot), õhufilter (10 eurot), kütusefilter (10 eurot), väljalaskekollektori tihendid (35

eurot), summuti tihendid (25 eurot). - Teenus sisaldub esitatud arves ja tarvikud on esitatud

numbri all I ning moodustavad kokku 1891,76 eurot (sisaldub ka lisatööde maksumust),

käibemaksuga on eelnev summas 2307,95 eurot, millele omakorda lisandub 950 eurot

mootori remondi teenustasu, so käibemaksuga 1159 eurot. 25.03.2023. a toimus sõiduki

3(12)

käivitamine ja testimine 01.04.2023 Sõiduk anti töökorras üle kliendile A.D.ile, kes võttis

auto vastu. teostatud töö eest tasus ta osaliselt ning käibemaksuta summas, kandes oma

isiklikult pangakontolt kostja juhatuse liikme pangakontole 982 eurot ja makstes sularahas

1200.- eurot. Tööd teostati ajavahemikul 27.01.2023 - 01.04.2023. a. Kostja poolt teenustasu

ja tarvikute eest tasumine tõendab, et selline töö telliti ja tööde eest tasuti kokkulepitud

ulatuses (kuigi mitte täielikult). Samuti tõendab sellist kokkulepet A.D.i poolt kohtuistungil

osaliselt vajalikuks peetud detailide nimekirja.

Teist korda 08.04.2023, kui klient A.D. oli sõitnud ca 500 km, tekkis sõidukil elektroonika

viga (so aku laadimise rike) ning see mõjutas ka mootori tööd kuna seoses elektroonika

rikkega sõideti edasi, mis mõjutas küttesüsteemi tööd ning mootori võimsust.

Aku laadimise rike ei ole mitte kuidagi seotud mootori remondi ja eelnevalt tehtud

lisatöödega, st eelnevalt ei ole vahetatud aku laadimist tagavat generaatorit. Kostja töötaja

käis sõidukit ülevaatamas ja tuvastas, et probleem on tõenäoliselt laadimises, st elektroonikas.

Auto toodi remonti uue töövõtulepinguga. A.D.i väitel tal tekkis see probleem Tallinnas ning

sõideti edasi Narva ja pärast uuesti Kohtla-Järvele. A.D.i tellimusel tehti järgmised tööd:

kütusesüsteemi puhastamine, paagi puhastamine, kõrgsurve kütusepumba puhastamine,

pihustite puhastamine (175 eurot), sisselaskekollektori puhastamine (25 eurot). Seoses

sõiduki ahju probleemidega: jahuti õli vahetus (25 eurot), küttekeha radiaatori vahetus (150

eurot, töö eeldab kogu esipaneeli teisaldamist ning uue radiaatori omandamist). Esmalt vana

generaatori remont ja peale seda kui selgus, et vana generaatorit ei saa kasutada, uue

generaatori paigaldamine (100 eurot), juhtmestiku avamine salongis, juhtmete katkestuste

leidmine ja kõrvaldamine, läbipõlenud releede vahetus (150 eurot). Selgus, et elektrisüsteemi

on eelnevalt sekkutud ning see on põhjustanud uued rikked. 15.04.2023. a klient väitis, et

eelnevalt on välja võetud heitgaaside väljalaskesüsteemist sõidukilt tahmafilter ja katalüsaator

(st olulise maksumusega detailid, milliste eemaldamine võimaldab sõidukit edasi kasutada).

Seoses detailide eemaldamisega on sõidukile tehtud kolmanda isiku poolt sõiduki tarkvaras

muudatused. Nimelt need muudatused pimendavad tarkvara jaoks eemaldatud detailidega

seotud klapid ja andurid ning nende töö. Lihtsamalt öeldes tarkvara muudetakse selliselt, et

sõiduki ajust kustutatakse eemaldatud detailide olemasolu ja nendega seonduvate andurite ja

klappide olemasolu. Selliseks sekkumiseks peab omama vastavaid seadmeid ning tarkvara.

Lisaks selline sekkumine võib põhjustada muid sõiduki aju probleeme, mida on hiljem väga

keeruline tuvastada. Selliseid sekkumis tehakse, et mitte vahetada kallihinnalisi detaile

(seonduvad mootori heitgaaside väljalaskega) ja need lihtsalt eemaldada. 29.04.2023 Sõiduk

tagastati A.D.ile. Tellitud tööd olid teostatud. Ainult materjalide kulu ja osaliselt teenustasu

moodustas 598 eurot käibemaksuta ning 729,56 eurot käibemaksuga. Töö eest on tänaseni

tasumata. Kostja on seisukohal, et sõiduki elektrilaadimise rike on põhjustanud probleemi

sõiduki tarkvaras (millist oli klient lasknud eelnevalt manipuleerida) ja see omakorda mõjutab

järgnevat probleemi, so veojõu kadumist (st tarkavarast ja füüsiliselt eemaldatud seadmed

võisid elektriprobleemi tõttu tarkvaras taastud, sh osaliselt või tekkida ka muud tarkvaravead,

millised avaldavad mõju mootori toimimisele).

Kolmandat korda andis A.D. auto remonti 02.05.2023.

Tellitud töö - auto on teatud kiirusel kaotanud veojõu. Veojõu kadumine autol ei ole kuidagi

seotud kahe esimese lepingu alusel tehtud töödega. Auto võeti remonti kolmanda

töövõtulepingu alusel. Selgitame, et esimesel juhul tehti ulatuslik remont mootori kuluosade

vahetamisel ja teisel juhul elektririkke kõrvaldamisel, st aku laadimise kadumine, so eelkõige

generaatori asendamine. See rike on kõrvaldatud ning aku laadimine on toimiv. Kostja töötaja

teostas veojõu kadumise põhjuse diagnostika universaalse diagnostikaseadmega. Kontrolliti

turbiin, millest veojõud samuti sõltub, kontrolliti vahejahutit ja testiti survet. See töö tehti ja

selle maksumus kooskõlastati A. D.i soovil. Oluline on märkida, et eelnevalt kliendi väitel

veojõud kadus suurematel kiirustel, st viga või rike kord esines ning kord ei esinenud, st

selline rike eksisteeris juba varasemalt. 27.06.2023. a vastuseks meeldetuletusele tasuda

võlgnevused (sh töötaja ees) keelduti tasumisest väitega, et „meie firma ei nälgi ning tema

4(12)

raha pole meile vajalik“. Peale seda tööde tellija ei vastanud enam telefonikõnedele. Ning

kostja töötaja peatas tööd, sh tema poolt teostatavad A.D.i korteri remonditööd. 29.06.2023

helistas tellija poeg K. D. ja ütles, et raha on olemas. Lubas tasuda võla korteri remondi eest

ja auto remondi eest või müüb auto ja tasub võlad. Kostja töötaja jätkas peale kõnet

korteriremondiga. 29.09.2023 Ilmus A. D. ja tasus võla osaliselt ning palus jätkata

autoremonditöödega. Kostja lubas jätkata peale võlgnevuse kustutamist ja sõidukile kütuse

toomist. 30.09.2023 Sõiduk jäi ootele, st oodati võlgnevuse tasumist, kütuse toomist ja ka

talverehve. 06.01.2024. a pöördus kostja poole tellija poeg K. D. ja soovis auto ära võtta.

Talle selgitati, et autol on vaja jätkuvalt teha diagnostikatöid, st veojõu puudumise probleem

ei ole lahendatud ning seda on vajalik teha teeninduskeskuses spetsiaalsete seadmetega

(millised kostjal puuduvad). Kostja omaltpoolt saab edasist diagnostikat teha ainult

katsetusmeetodil, so juhul, kui rike ei seondu tarkvaraga. Nimelt analoogse sõiduki (milline

tol hetkel oli kostja teisel kliendil olemas) veojõudu potentsiaalselt puudutavate asjakohaste

detailide paigaldus kliendi sõidukile, millega tehakse kindlaks, milline kliendi detail ei ole

töökorras ning milline vajab vahetust. Selleks oli vaja tellija sõidukile kütust ja

hooajakohased rehvid (st katsed saavad olla ainult sõidu käigus). Lepiti kokku, et tuuakse

kütus, talverehvid ja tasutakse võlgnevus. Samas rõhutame, et eelduslikult on rike tekkinud

sõiduki mootori tarkvaras kuna rike ilmnes, kui sõidukil tekkis elektroonikaprobleem (milline

kõrvaldati II remondi käigus). Kostjal paluti teostatud tööde eest kõigi kolme lepingu alusel

(sh tasutud tööde eest) esitada arve hageja nimele, st A.D.i eest pidi tasuma hageja. Kostja

koostas arve ja edastas selle vastuseks antud palvele, sh märgiti arves palju on arve

esitamiseks tasumata. Kostja rõhutab, et tööde Tellijaks oli füüsiline isik A. D.. Tellija soovil

esitati arve tasumiseks Eurofarm OÜ, st pole keelatud, et kohustuse täidab tellija eest kolmas

isik ning see ei muuda teda tellijaks. Seda kinnitab ka asjaolu, et äriühing ei ole eelnevalt

ühtegi arve osa ise tasunud ning ei ole seda teinud ka peale arve saamist. Kostja on

seisukohal, et hagejal puudub kostja vastu nõudeõigus kuna hageja ei ole olnud lepingute

pooleks ning tal puudub nõue ka muudel õiguslikel alustel. Esitatud arvel on kajastatud, et

sõiduki remondi eest on tänaseni tasumata 1950,76 eurot (km ga). Teostatud töö eest (so I

remont) tasuti osaliselt ning käibemaksuta summas kokku 2582 eurot. Hageja on jätnud

tasumata II remondi eest ja III remondi käigus tehtud tööde eest täielikult kokku 1950,76

eurot. 05.02.2024. a lubati, et tuuakse kütus, talverehvid ja tasutakse võlgnevus. Lubadust ei

täidetud Kostjale oli selge, et edaspidine koostöö on võimatu. Korduvalt kostja teatas, et

hageja viiks sõiduki ära ning kustutaks võlgnevuse. Selle asemel esitati A. D.i poja poolt üha

uusi väiteid ja nõudmisi kuigi ta tööde tellimisel ei osalenud ning asjaoludest ei olnud teadlik.

08.04.2024. a . Kuna A.D. ja hageja keeldusid jätkuvalt töö eest tasumisest ja sõiduki ära

viimisest, kostja pidas auto kinni VÕS § 654 lg 1 alusel ja teavitas antud isikuid sellest e-

kirjaga. 28.08.2024. a (kostja kompromissettepanek). Tänaseni ei ole kostja vastu sõiduki

üleandmisele kuigi tal on sellele seadusest tulenev pandiõigus ning seda peetakse kinni

õiguspäraselt. Hageja ei ole soovinud sõidukit ära viia tänaseni. Kostja juhib tähelepanu

asjaolule, et ta korduval palus sõidukoi ära viia. Käesoleval ajal sõidukil olemasolev veojõu

kadumise probleem vajab eelkõige sekkumist sõiduki tarkavarasse, milline pädevus ja

võimalus kostjal puudub. Kostjal ei ole võimalik praegusel ajal kasutada ka analoogset

doonorautot, st millise detaile asendades on võimalik samuti diagnoosida riket juhul, kui see

ei seondu aju tarkvaraga. Lisaks kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kohtuistungil

A.D. kommenteerides kostja esitatud arvet pidas vajalikuks tööde teostamiseks detaile

summale 1704,10 euro eest käibemaksuga, ei osanud seisukohta võtta detailide osas summale

786,31 eurot käibemaksuga (summale lisanduvad paratamatult ka muud olulised vahetatud

detailid ja kuluosad nt uus generaator, va pump, milline on märgitud ekslikult korduvalt).

Kusjuures summa ei sisalda raha töö eest (milline ilmselgelt ei ole tasuta). Seega on A.D.i

tellimusel paigaldatud uusi detaile sõidukile enam, kui tagasinõue, arvestamata töö

maksumust. Seega nõue tagastada tasutu on alusetu ja selles ulatuses on teenust igal-juhul

saadud.

5(12)

Kostja on jätkuvalt seisukohal, et auto rendilepingud 08.01.2020. a ja 08.06.2023. a on

fiktiivsed, need ei näita poolte tegelikke õigussuhteid ning on kohtule esitamiseks tekitatud, st

võltsitud. Lepingud on tehtud ja esitatud kohtule selleks, et luua näilised kulud hagejale ja

esitada põhjendamatud nõuded kahju kompenseerimiseks. Eelkõige juhime tähelepanu

asjaolule, et lepingute pooled on perekondlikult seotud isikud, so poeg ja ühingu esindajana

isa.

3. Kohtuistungil jäid pooled hagis ja vastuses toodud seisukohtadele.

03.02.2025 toimunud kohtuistungil andis hageja tunnistaja A. D. kohtule seletusi, et tema

sõlmis hageja nimel kostja esindaja A. B. suulise lepingu autoremondi teostamiseks-

kokkuleppe kohaselt pidi kostja vahetama plokitihendi. Remondi käigus meister soovitas teha

veel lisaks selliseid töid nagu plokipea lihvimine, tihendite vahetus, saalede vahetus, siduri

remont, ma ei suuda kõiki töid meenuta, aga need on kirjas. Eelnevalt ta nimetas nende

remondiprotsesside maksumuse, millega ma olin nõus. See summa oli u 1400 eurot. Peale

kokkulepet viis tunnistaja isiklikult selle auto Kohtla-Järvele remonti. Tol hetk oli autol üks

puudus s.o lekkis tosool, ülejäänud oli töökorras. Peale tööde teostamist ta andis auto meile

kontrolliks. Selle autoga sõitsin Tallinnasse, et oma asju ajada ja kontrollida autot. Sõidu

käigus ma sain aru, et auto sõidab kehvemini, et autol on kadunud võimsus. Tallinnas ei

suutnud isegi Paldiski mnt viadukti peale sõita, auto ei sõitnud. Tagasiteel Tallinnast ma

tundsin, et auto vibreerib. Ma peatusin kontrollimaks, et äkki on auto ratastel midagi viga.

Peale seda kui ma proovisin autot käivitada, auto ei läinud enam käima. Tunnistaja helistas

tuttavatele Tallinnast, nad tulid aitasid auto käivitada. Edasi ma jõudsin autoga Kohtla-

Järvele, meister vaatas auto üle ja ütles, et kohapeal ta midagi sellega teha ei saa. Pakkus auto

jätta tema juurde kuid, selleks oli mul vaja kõigepealt käia Narvas ja oma asjad auto pealt

maha võtma, reisija oli ka. Pärast seda ma tagastasin talle auto Kohtla-Järvele tagasi ja peale

seda tunnistaja seda autot enam näinud ei ole.

Auto kuulus tegelikult K. D.ile.

Kostja tunnistaja A. B. ütluste kohaselt pöördus seoses auto remondiga tema poole

esmakordselt A. D. eraisikuna. A. D. väitis, et auto kuulub temale. A. D. pöördus

probleemiga, et väljalaskegaasid on antifriisis ja jahutusvedelik mahutis. Kui auto toodi

kohale, siis räägiti tööde maksumusest, mida oli temale öeldud eelmises remonditeeninduses-

300 eurot plokikaane vahetuse tihendi vahetuse hinnast. Peale seda kui hakkasin autot lahti

võtma selgus, et on olemas probleemid, mis tekkisid eelmise auto remondi tegemisest. Kostja

teostas remondi ja andis auto üle. Kuid siis tuli A. D. uuesti uue probleemiga ja selle kohta

sõlmiti uus kokkulepe. Ka selle probleemi kostja lahendas ja andis auto hagejale üle. Peale

seda tulin A. D. kolmandat korda juba kolmanda probleemiga, milleks oli auto võimsuse

kadu. Kostja tegeles selle lahendamisega, kuid siis tekkis vaidlus tasu üle ning siis ilmus

ootamatult vaidlusesse hageja- Eurofarm OÜ. Arve esitati Eurofarm OÜ-le , sest A. D. ütles,

et auto kuulub Eurofarm OÜ-le. Esitatud arve sisaldab töid, mis käib esimese ja teise remondi

kohta.

4. 27.03.2025 määras kohus poolte nõusolekul asjas kirjaliku menetluse, määras pooltele

lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja 14.04.2025 ja vastaspoole esitatud kohta seisukoha

esitamiseks 21.04.2025.

Hageja esitas kohtule 09.04.2025 uued muudetud nõuded:

1. Mõista kostjalt hageja kasuks välja summa 2582 eurot.

2. Kohustada kostjat taastama hageja valdus sõidukile XXX Toyota Corolla Verso

(VIN kood: XXX), andes sõiduki valduse hagejale üle 3 päeva jooksul

alates kohtulahendi jõustumisest.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitis summas 3600 eurot.

6(12)

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitis summas 960 eurot.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja jooksev viivis summalt 6182 eurot VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõuete täieliku

tasumiseni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ning

kuulub rahuldamisele osaliselt.

6. Hagi ese:

6.1 töövõtulepingu tasu 2582 eurot tagastamise nõue, seoses lepingu ebakohase täitmisega;

6.2 hagejale kasutuslepingu alusel kuuluva sõiduauto Toyota Corolla Verso reg. Nr-ga XXX

valduse tagastamise nõue;

6.3 kahju hüvitamise nõue, seoses hageja poolt auto omanikule auto kasutamise eest tasutud

üüriga kokku summas 2600 eurot;

7. Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle:

7.1 Aliri OÜ on mitmel korral remontinud sõiduautot Toyota Corolla Verso reg. Nr-ga XXX.

7.2 sõiduauto Toyota Corolla Verso reg. Nr-ga XXX on käesoleval ajal kostja valduses;

7.3 sõiduauto Toyota Corolla Verso reg. Nr-ga XXX ei ole käesoleval ajal sõidukorras;

7.4 sõiduauto Toyota Corolla Verso re. Nr-ga XXX omanikuks on alates 28.11.2018 K. D.;

7.5 leping (lepingud) sõlmiti suuliselt.

8. Töövõtulepingu tasu 2582 eurot tagastamise nõue, seoses lepingu ebakohase täitmisega.

8.1 Pooled vaidlevad selle üle, kelle vahel töövõtuleping sõlmiti. Hageja väidab, et

töövõtuleping sõlmiti Eurofarm OÜ ja Aliri OÜ vahel. Kostja väidab, et leping sõlmiti eraisik

A. D.i ja Aliri OÜ vahel.

Vaidlust ei ole selle üle, et läbirääkimis pidasid lepingu sõlmimiseks A. D. ja Aliri OÜ töötaja

A. B..

Hageja väited, et töövõtulepingu poolteks olid Eurofarm OÜ ja Aliri OÜ on tõendatud

08.01.2020 sõlmitud sõiduki rendilepinguga (dtl 18-21), 08.06.2023 sõlmitud

autorendilepinguga (dtl 22), 21.12.2022 sõiduauto üleandmise aktiga (dtl 24-25) ja kostja

poolt hagejale esitatud 05.01.2024 esitatud arvega nr 01.01.2024, mille kohta tunnistaja A. B.

andis ütlusi, et see arve on esitatud esimese ja teise remondi kohta.

Eelpool nimetatud tõenditest tuleneb, et töövõtulepingu (lepingute- kostja väitel sõlmiti kolm

erinevat lepingut erinevate tööde kohta) poolteks olid töö tellijana Eurofarm OÜ, keda esindas

A. D. ja Aliri OÜ.

8.2 Pooled vaidlevad selle üle kas tegemist oli ühe lepingu või mitme erineva lepinguga.

Vaidlust ei ole selle üle, et esmalt pöördus Tellija kostja poole sooviga teostada silindripea

remont 27.01.2023 (hagiavaldus dtl 2). Kostja 28.08.2024 vastuse kohaselt pöördus Tellija

kostja poole esmalt seoses järgmiste probleemidega- silindripea tihendi vahetus, mootori

remont, samuti muude lisaseadmete vahetus ja remont. Peale tööde alustamist, selgus, et

mootor vajab suuremat remonti kui silindribloki pea tihendite vahetus, muu hulgas tulid

vahetamisele järgmised detailid: -silindripea tihend, kolvirõngad, põhilaagrid, ühendusvarda

laagrid, tasakaalustusvõlli laagrid, väntvõlli hammasratas, gaasijaotuse ajami kett, väntvõlli

õlitihendid, klapivarre tihendid, pihusti tihendirõngad, pump, sidurikomplekt, veorihm,

veorihma rullid, õli, õlifilter, tagumise pidurisadula komplekt, õhufilter, kütusefilter,

7(12)

väljalaske kollektori tihendid, summuti tihendid. Töö sai kostja vastuse kohaselt valmis

01.04.2023 ja kostja andis auto A.D.ile üle

Teist korda andis A.D. auto remonti 08.04.2023. Tellitud töö – autol kadus pinge

akumulaatoris. Teise remondi käigus vahetati järgmised detailid ja tehti järgmised tööd: -

Vahetati kütteradiaator (A.D.i antud endine kasutuses olnud radiaator ei olnud edasiseks

kasutamiseks kõlbulik), generaator, relee, jahutusõli, kütusesüsteemi puhastamine, paagi

puhastamine, kõrgsurve kütusepumba puhastamine, pihustite puhastamine, kaldtee

puhastamine, väljalaskekollektori puhastamine, jahuti õli vahetus, küttekeha radiaatori

vahetus, esmalt vana generaatori remont ja peale seda kui selgus, et vana generaatorit ei saa

kasutada, uue generaatori paigaldamine, juhtmestiku avamine salongis, juhtmete katkestuste

leidmine ja kõrvaldamine, läbipõlenud releede vahetus.

Kostja teostas töö täielikult ja andis 29.04.2023. a auto üle A.D.ile, kes võttis teostatud töö

vastu ja maksis osaliselt oma arvelduskontolt ülekandmise teel kostja juhatuse liikme

arvelduskontole 300 eurot (lisa 2) ja osaliselt sularahas 100.- eurot.

Kolmandat korda andis A.D. auto remonti 02.05.2023. Tellitud töö - auto on kaotanud

veojõu. Kostja töötaja teostas veojõu kadumise põhjuse diagnostika universaalse

diagnostikaseadmega. Turbiin, millest veojõud sõltub, ehitati ümber ja renoveeriti ning

kontrolliti vahejahutit ja testiti survet. See töö ja selle maksumus kooskõlastati A. D.iga.

Diagnostika tulemusel selgus, et varem oli autole kolm korda tehtud auto tootja poolt

paigaldatud mootori juhtimise elektronbloki püsivara kõrvalist paigaldust (väljaspool

autoteenindust). Kõrvalise paigalduse tõttu oli muutunud mootori juhtimissüsteemi

baasseadistus, mille tulemusel kadus autol veojõud.

Kohus tuvastas, et käesoleval ajal on auto probleemiks üksnes veojõu puudumine. Kostja

põhistab seda kolmanda isiku poolt teostatud ebaõige seadistusega. Esmane remont telliti

27.01.2023 ja auto anti kostjale üle 01.04.2023 (hageja seda ei vaidlusta) ning vaidlust ei ole

selle üle, et peale seda sõitis hageja väidetavalt 03.04.2023 Tallinnasse. Hageja 21.10.2024

seisukohast (dtl 21.10.2024) tuleneb, et kui Tallinnasse sõidu ajal kadus veojõud, siis peale

auto seiskamist ja taaskäivitamist veojõud taastus ning hageja esindaja sa autoga sõita

Tallinnasse, sealt Narvasse ja tuua auto kostja juurde remonti. Kuigi kostja vaidleb vastu, et

esialgu ei rääkinud A.D. veojõu kadumisest ja see probleem ilmnes hiljem, ei ole poolte vahel

vaidlust, et käesoleva ajani seda tehnilist viga ei ole autolt kõrvaldatud.

Pooled vaidlevad selle üle kas hageja teavitas kostjat kohe peale esmast remonti auto veojõu

probleemist- hageja väide on, et ta teavitas sellest kostjat, kostja väide on, et sellisest

probleemist sai ta teada alles 02.05.2023.

Kokkuvõtvalt kohus tuvastas, et eelpool nimetatud autot on kostja remontinud mitmel korral,

auto on peale seda sõitnud, kuid käesoleval ajal ei ole auto kasutamine seoses auto veojõu

probleemiga võimalik.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Hageja nõuab tööde eest tasutud raha 2582 eurot tagastamist. Hageja tõendab nõuet kostja

05.01.2024 arvega, kust on näha, et hageja on tasunud ettemakse 2582 eurot (dtl 8-13). Kostja

kinnitab raha saamist, kuid on esitanud vastuväite, et tööde eest on tasunud A. D. (vastuse

Lisa 1 ja 2 dtl 43-44). Hageja ei ole nimetatud väidet, et töövõtulepingu eest tasus A. D.

ümber lükanud ega ole esitanud tõendeid, et A. D. oleks loovutanud oma nõude hagejale.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tõendamata. Kohus tuvastas, et poolet vahel sõlmitud

töövõtulepingu (lepingute) eest tasus ettemaksu 2582 eurot A. D. ja hagejal puudub alus

nõuda ettemaksu tagastamist. Muuhulgas peab kohus vajalikuks selgitada, et VÕS § 112 lg.1 -

8(12)

3 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema

poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse

suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse

kohustuse täitmise aja seisuga. Seega ei saa hageja Tellijana keelduda tasu maksmisest (nõuda

täies ulatuses ettemaksu tagastamist), vaid ta saab nõuda kokkulepitud hinna alandamist ja

ülemäära makstu tagastamist.

Selle nõude osas jätab kohus hagi rahuldamata.

9. Hagejale kasutuslepingu alusel kuuluva sõiduauto Toyota Corolla Verso reg. nr-ga XXX

valduse tagastamise nõue.

Kohus tuvastas, et 08.06.2023 sõlmitud autorendilepingu alusel rendib hageja hagis

nimetatud sõiduautot kuni 08.06.2025. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduauto asub kostja

valduses (dtl 101). Kostja juhatuse liikme 17.05.2024 e-kirjast tuleneb, et kostja on nõus auto

hagejale tagastama alles peale arve tasumist (dtl 16). Kostja vastuväite kohaselt kasutab ta

seoses arve tasumata jätmisega pandiõigust.

VÕS § 654 lg.1 kohaselt töövõtjal on oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks

pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui

need on töövõtu eesmärgil tema valduses.

Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ei ole tasunud kostja poolt esitatud arvet teostatud tööde

eest täies ulatuses. Kohus tuvastas, et töövõtulepingu (lepingute) esemeks oli sõiduauto

Toyota Corolla Verso reg. nr-ga XXX, kostjal on nõue Tellija (hageja) vastu seoses tasumata

arvega. Samas arvestades asjaolu, et hageja ei ole eelpool nimetatud sõiduauto omanik, vaid

üksnes valdaja autorendilepingu alusel, ei ole pandiõiguse omandamine VÕS § 654 lg.1 alusel

võimalik.

Seega selle nõude osas tuleb hagi rahuldada.

10. Kahju hüvitamise nõue, seoses hageja poolt auto omanikule auto kasutamise eest tasutud

üüriga kokku summas 2600 eurot.

Hageja tõendab kahju sellega, et kostja õigusvastase käitumise tagajärjel jäi ta ilma

võimalusest sõidukit kasutada, tasudes samal ajal jätkuvalt auto omanikule renditasu 200

eurot kuus.

Kostja vastuväide sellele nõudele on, et autorendilepingud on võltsitud. Nimetatud vastuväide

kohtus tõendamist ei leidnud, seega kohus sellele vastuväitele tugineda ei saa.

VÕS § 127 lg.1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

VÕS § 127 lg.3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes

kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu

sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Antud juhul tulenevalt hageja ja K. D.i vahel sõlmitud rendilepingut, pidanuks hageja renti

tasuma sõltumata sellest kas ta kasutas auto või mitte. Seega peaks hageja tõendama, et seoses

kostja süülisest käitumisest tuleneva auto kasutamise võimatusega, sai hageja kahju just

seeläbi, et mingi tulemuse saavutamiseks oli tal kindlasti vaja kasutada seda autot.

Tõendamata on ka asjaolu, et kostja pidi ette nägema kahju võimaliku rikkumise tagajärjena

9(12)

või lepingu sõlmimise ajal (VÕS § 127 lg.3). Antud juhul on kostja autot remontinud mitmel

korral, kostja vastuväidete kohaselt jäi remont pooleli seetõttu, et hageja ei tasunud esimeste

tööde eest esitatud arvet.

Kohus arvestab nimetatud nõude lahendamisel ka seda, et Maksu- ja Tolliameti väljavõtetest

ei nähtu, et hageja oleks K.D.ile rendimakseid tasunud (dtl 110-113).

11. Kohus on seisukohal, et antud vaidluses on pooled oma lepingulised suhted jätnud

mõistlikult fikseerimata- leping (lepingud) sõlmiti suuliselt, lepingu sõlmimisel võiski

töövõtjale jääda mulje, et töö tellijaks on eraisik A. D., pooled ei fikseerinud lepingu

(lepingute) sõlmimisel millise probleemiga Tellija Töövõtja poole pöördus, milliste lisatööde

vajadus remondi käigus ilmnes, kas auto anti peale esimest remonti sõidukorras üle

(üleandmise akt), kuidas fikseeriti väidetav auto veojõu kadu 03.04.2023 jms. Lepinguid võib

sõlmida ka suuliselt, kuid pooled peavad suutma sel juhul tõendama, mis oli lepingu esemeks!

Käesoleval juhul pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle kas sõlmiti üks leping või mitu lepingut

ja mis oli lepingu või lepingute esemeks.

12. Hageja poolt 09.04.2025 nõuete muutmine.

Kohus on seisukohal, et kui kohus on teinud poolte nõusolekul määruse asja edasiseks

menetlemiseks kirjalikus menetluses, on selleks menetluse etapiks poolte nõuded selged ja

neid enam muuta ei tohiks. Poolte suulisest menetlusest loobumist tuleks käsitada kui

menetluslikku lepingut. Kokkuleppe lepinguline iseloom väljendub eelkõige selles, et pooled

peavad olema üksmeelel, väljendama oma tahet selgelt ega saa kokkuleppest hiljem mõjuva

põhjuseta taganeda. Kirjalikus menetluses avalduste ja dokumentide esitamiseks määratud

lõplik tähtaeg on samaväärne suulises menetluses asja arutamise lõpetamisega. Nõuete

muutmine eeldaks sellega seoses uute tähtaegade määramist- vastaspoole seisukoht muudetud

nõuete osas, täiendav tähtaega uute tõendite esitamiseks seoses nõuete muutmisega jms.

Antud juhul hageja jäi kirjaliku menetluse juurde ja üllatas uute nõuete esitamisega kostjat.

Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hageja rahalised nõuded rahuldamata, ei pea kohus

mõistlikuks seoses uute nõuete esitamisega menetluse uuendamist.

MENETLUSKULUD

13. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

14. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi 20% ulatuses ja jätab 80% ulatuses rahuldamata (rahalised

nõuded), siis jäävad menetluskulud 80% ulatuses Eurofarm OÜ kanda ja 20% ulatuses Aliri

OÜ kanda.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

10(12)

15. Hageja esindaja esitas 09.04.2025 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude

väljamõistmiseks summas 6090 eurot, sh riigilõiv summas 840 eurot ja õigusabikulud 5250

eurot (35 tundi hinnaga 150 eurot tund, ilma käibemaksuta).

Menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja õigusabikulud alljärgnevad:



24.07.2024.a. hagi koostamine, materjali uurimine, asja arutamine kliendiga – 7

töötundi;



28.08.2024.a. kostja hagivastusega tutvumine, seisukoha kujundamine – 3 töötundi;



21.10.2024.a. hageja seisukoha esitamine – 2 töötundi;



09.12.2024.a. kostja seisukohaga tutvumine – 2 töötundi;



15.12.2024.a. hageja seisukoha koostamine – 1,5 töötundi;



16.12.2024.a. istungil osalemine – 0,5 töötundi;



06.01.2025.a. hageja seisukoha koostamine – 3 töötund;



09.01.2025.a. kostja seisukohaga tutvumine – 1 töötund;



03.02.2025.a. istungil osalemine – 3 töötundi;



03.02.2025.a. istungiks ettevalmistus – 2 töötundi;



09.04.2025.a. hageja teeside ja menetluskulude nimekirja koostamine, materjali

täiendav uurimine – 10 töötundi, kokku 35 tundi, tasu ilma käibemaksuta 5250 eurot.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Lisanduva viivise nõuet ei ole hageja

esitanud.

Kostja esindaja esitas 14.04.2025 vastuväite hageja menetluskulude nimekirja osas, paludes

kohtul kontrollida hageja kulude vajalikkust ja põhjendatust kuna hageja kulud on ilmselgelt

ülepaisutatud, sh arvestades, et seisukohad korduvad.

16. Kostja esindaja esitas 14.04.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad

tema menetluskulud kokku 2508,75 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja palub menetluskulud

välja mõista hagejalt, samuti viivise menetluskuludelt.

Menetluskulude nimekirja kohaselt olid kostja õigusabikulud alljärgnevad:



28.08.2024 Hagile vastuse koostamine ja materjalidega tutvumine (Juriidiline büroo

A. J.), 6,25 tundi (töötunni maksumus käibemaksuta 120 eurot);



09.12.2024 Kliendiga nõupidamine kliendi tõenditega tutvumine ja kohtule taotluste

ning seisukoha koostamine, 3,5 tundi;



16.12.2024 Kohtuistungiks ettevalmistamine ja kliendi esindamine kohtuistungil, 2

tundi;



09.01.2025 Kohtule tõendite tõlgete esitamine, menetlusdokument, 0,5 tundi;



03.02.2025 Kohtuistungiks ettevalmistamine 0,75 tundi, Kohtuistungil kliendi

esindamine 2,75 tundi, kokku 3,5 tundi;



14.04.2025 Kohtule lõppseisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, sh

istungi protokolli analüüs, 3 tundi;

Kokku: 12,5 h x 130 eurot = 1625 eurot (JeweLex Advokaadibüroo) 6,25 h x 120 = 750

eurot (Juriidiline büroo A. J.); kulu tõendite tõlkimiseks (JeweLex Advokaadibüroo arve nr

25144, lisatud), 133,75 eurot; kulud kokku: 2508,75 eurot.

Hageja vastuväiteid/seisukohta kostja menetluskulude nimekirja osas ei esitanud.

17. Kohus tutvudes nii hageja esindaja kui ka kostja esindaja poolt esitatud menetluskulude

nimekirjadega, ning lähtudes asjaolust, et kohus jätab poolte menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega, so 80% ulatuses hageja ja 20% ulatuses kostja kanda, siis kohus ei

anna sisulist hinnangut poolte menetluskulude põhjendatusele ja vajalikkusele.

11(12)

18. Kuna hageja tasus riigilõivu summas 840 eurot, siis moodustavad hageja menetluskulud

kokku 6090 eurot (840+5250). Kohus jätab hageja menetluskulud 20% ulatuses, so

summas 1218 eurot (20% summalt 6090 eurot) kostja kanda. 80% ulatuses jäävad hageja

menetluskulud hageja enda kanda.

Seega kuulub kostjalt Aliri OÜ-lt hageja Eurofarm OÜ kasuks väljamõistmisele menetluskulu

summas 1218 eurot (20% summalt 6090 eurot).

19. Kostja menetluskulud moodustavad 2508,75 eurot. Kohus jätab kostja menetluskulud

80% ulatuses, so summas 2007 eurot (80% summalt 2508,75 eurot) hageja kanda. 20%

ulatuses jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Seega kuulub hagejalt Eurofarm OÜ-lt kuulub kostja Aliri OÜ kasuks väljamõistmisele

menetluskulu 2007 eurot (80% summalt 2508,75 eurot), samuti kuulub väljamõistmisele

viivis menetluskuludelt (2007 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 sätestatud määras.

20. TsMS 178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

kohtunik

12(12)