3-24-2721/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

08.05.2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-2721

Haldusasi

X.X. kaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.04.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

RESOLUTSIOON

Rahuldada X.X. määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 30.04.2025. a määrus

ning saata asi tagasi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 01.10.2024 X.X. Halduskohtule kaebuse, milles ta märkis, et ta esitas

23.01.2024 Viru Vanglale pöördumise, kuid ta ei ole senini vastust saanud. Kaebaja väitel

vaidlustab ta vangla viivituse, sest vangla ei ole vastanud pöördumisele tähtaegselt. Kaebaja

palus tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus ja teha vanglale ettekirjutus 23.01.2024. a

avaldusele viivitamatult vastamiseks. Kaebaja palus ta vabastada riigilõivu tasumisest

kaebuse esitamisel seoses maksejõuetusega.

2. Tartu Halduskohus tagastas 30.04.2025. a määrusega kaebuse. Määruse

põhjendused:

1) Kohus mõistis, et kaebaja esitas nõude kaebuses loetletud isikute suhtes väärteomenetluse

algatamiseks ning taotles ka teabe väljastamist selle kohta, millistel ametikohtadel töötavad

või töötasid kaebuses nimetatud ametnikud, kes vaatasid kaebaja tervisekaardist tema

terviseandmeid 20.09.2022 kuni 04.12.2023. Kuivõrd kaebaja taotleb tema tervisekaardist

terviseandmeid vaadanud isikute ametikoha andmete väljastamist, siis on vastustajaks Justiits-

ja Digiministeerium (JDM).

2) Kuivõrd kaebaja ei ole eelnevalt pöördunud JDM-i poole taotlusega väljastada talle teavet,

mis ametikohtadel 20.09.2022 kuni 04.12.2023 töötavad või töötasid kaebuses nimetatud

isikud, kes vaatasid tema terviseandmeid tema kohta peetavas tervisekaardis ning kaebaja

taotluse suhtes ei ole tehtud keelduvat otsust, siis ei ole JDM oma tegevusega kaebaja õigusi

riivanud. Kaebus on kohtule esitatud ennatlikult. Kohtul puudub alus ennetavalt JDM-ile

kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel.

3) Kohus mõistis, et kaebaja soovib väärteomenetluse algatamist. Vaidluse lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses ja kaebus tuleb selle nõude osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1

alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. X.X. esitas 02.05.2025 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu

30.04.2025. a määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule ning vabastada ta

riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel seoses maksejõuetusega. Kaebaja väitel kohaldas

kohus vääralt HKMS § 121 lg 2 p-i 1 ja vääralt tagastas kaebuse. Kaebaja leiab, et Viru

Vangla peab talle vastama ning kohus asus vangla omavoli ja seaduste rikkumist õigustama.

Pöördumisele mittevastamisega rikuti kaebaja põhiõigusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. HKMS § 2 lg 4 ls-st 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja

lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades kaebaja määruskaebuses

märgitut, leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 30.04.2025. a määruse

tühistamist täies ulatuses.

5. HKMS § 210 lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on

põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue

määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi

tühistatud määruse teinud kohtule. HKMS §-s 120 on määratletud kohtu toimingud

kaebuse saamisel. Ettevalmistavas menetluses kontrollitakse, kas asja menetlusse

võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või on alus

kaebuse tagastamiseks või menetluse lõpetamiseks.

6. HKMS § 41 lg 1 kohaselt vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks

kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega

aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Vaidluse piirid

määratlevad ära ulatuse, mille raames kohus peab tagama asjaolude väljaselgitamise (HKMS

§ 2 lg 4 ls 1) ja tegema lahendi (HKMS § 162 lg 1). Ainuüksi kaebajal on õigus määrata

kaebuse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui selle tulemusena ei

osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse (RKHKo 17.11.2005, 3-3-1-54-05, p 6;

17.11.2005, 3-3-1-54-04, p 14). Seega on kaebaja õigus otsustada kaebuse esitamine ja valida

kaebuse nõude liik. Halduskohtul tuleb välja selgitada kaebaja tegelik tahe (RKHKm

19.02.2012, 3-3-1-87-11, p 18), misjärel saab kohus hinnata kaebuse tagastamise või

menetlusse võtmise üle.

7. Halduskohus leidis vaidlustatud määruses (põhjenduste p 5), et kaebaja on esitanud nõude

kaebuses loetletud isikute suhtes väärteomenetluse algatamiseks ja ta taotleb ka teabe

väljastamist selle kohta, millistel ametikohtadel töötavad või töötasid kaebuses nimetatud

ametnikud. Seega halduskohtu tõlgenduse kohaselt esitas kaebaja kaebuses JDM-i vastu

kohustamisnõude ja lisaks väärteomenetluse algatamise nõude. Ringkonnakohtu hinnangul

esitas kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses Viru Vangla tegevuse – pöördumisele

tähtaegselt mittevastamine – õigusvastasuse kindlakstegemise nõude ja vangla

kohustamisnõude kaebaja pöördumisele vastamiseks. Ka märgib kaebaja määruskaebuses

vangla kohustust vastata talle ja pöördumisele mittevastamisega kaebaja õiguste rikkumist.

Ringkonnakohtu hinnangul mõistis halduskohus vaidlustatud määruses kaebaja nõuet valesti.

Seega tõlgendas halduskohus kaebaja tahet ekslikult. Eelnevat arvestades ringkonnakohus

rahuldab kaebaja määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 30.04.2025. a määruse ja

saadab asja tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

8. Kaebaja palub määruskaebuses vabastada ta riigilõivu tasumisest. Kuna halduskohus ei ole

menetlusabi taotluse osas vaidlustatud määruses seisukohta võtnud, siis tõlgendab

ringkonnakohus, et kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist määruskaebuse

esitamisel. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates

01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus

riigilõivuvaba. Kuna kaebajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse

esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse

esitaja menetlusabi taotluse tähelepanuta.

(allkirjastatud digitaalselt)