2-25-103627/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse aeg ja koht 08.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number 2-25-103627

Tsiviilasi OÜ Aktiva Finance Group hagi D. K.

vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

416,36 eurot

Menetlusosalised

ja

nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

esindajad

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja D. K. (xxxx; kohtule kostja elukoht teadmata,

menetlusdokumendid edastatud AT kaudu)

Menetlustoiming

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Aktiva Finance Group hagi D. K. vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda ning määrata, et hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 06.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 390,29 euro saamiseks. Kohus tegi 07.02.2025 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu

Maakohus andis 25.02.2025 määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 12.03.2025 Harju Maakohtule hagi D.

K. vastu võlgnevuse nõudes.

2. Laenulepingu nr xxxx kohaselt sai kostja laenu 1300 eurot. Krediidi kulukuse määr oli

22,34% aastas: krediidisumma 1300 eurot, lepingutasu 35 eurot, lepingu igakuine

haldustasu 1,50 eurot, igakuine osamakse suurus 46,98 eurot, intressimäär 15,9% aastas,

viivisemäär 15,9% aastas, laenu tagastamise periood 10.02.2022 kuni 10.01.2025.

3. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis

esialgne võlausaldaja 30.09.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 23.10.2024. Lepingu ülesütlemise

hoiatuse saatmise seisuga 30.10.2024 oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse

osamaksega, s.o 10.07.2024, 10.08.2024, 10.09.2024 ja 10.10.2024. Esialgne võlausaldaja

ütles 30.10.2024 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul.

4. C AS (esialgne võlausaldaja) loovutas 31.10.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva

Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

5. Hageja on esitanud kostja vastu järgmised nõuded:

5.1

põhivõlg 302,16 eurot, kuivõrd kostja sai laenu 1300 eurot ning kohustus selle eest

tasuma maksegraafiku alusel perioodil 10.02.2022 kuni 10.01.2025, kostja on teinud

põhiosa katteks tagasimakseid 997,84 eurot;

5.2

intressid 12,68 eurot, s.o perioodi 10.07.2024 kuni 10.10.2024 eest intressimääraga

15,9% aastas (4+3,45+2,90+2,33, kostja intresse tasunud ei ole);

5.3

laenuhaldustasu 6 eurot, s.o 1,50 eurot kuus perioodi 10.07.2024-10.10.2024

(30.10.2024 laenulepingu ülesütlemise seisuga (4x1,50);

5.4

sissenõutavaks muutunud viivised 17,48 eurot põhivõlgnevuselt 302,16 eurot alates

31.10.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 12.03.2025 (hagiavalduse esitamise

päev) lepingujärgses viivisemääras 15,9% aastas;

5.5

edasiulatuvad viivised põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 13.03.2025

lepingujärgses viivisemääras, s.o 15.9% aastas;

5.6

võla sissenõudmiskulud 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel järgmiste kostjale

saadetud kirjade eest: 04.11.2024 kiri 15 eurot; 20.12.2024 kiri 5 eurot; 24.01.2025 kiri 5

eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega

seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel;

võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).

6. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja lähtunud sõlmitud krediidilepingu puhul kostja

krediidivõimelisuse hindamisel kostja igakuistest sissetulekutest 1169 eurot (3 kuu

keskmine), 12 kuu keskmine 1070 eurot ja kulutused 145 eurot), maksehäireregistris

avaldatust (taust.ee kehtivad maksehäired puudusid) ning Maksu- ja Tolliametis avaldatud

andmetest. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 46,98 eurot. Arvestades eeltoodut jäi

kostjale raha reservi vähemalt 977,02 eurot (1169-145-46,98).

2 (2)

7. Hageja leiab, et võetud kohustuse täitmine kostjale oli jõukohane. Kostja puhul oli tegemist

piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega

võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma. Seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt

tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb

adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto

väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime

hindamiseks piisav. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti

usaldusväärse laenuvõtjaga, kes oli seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta

täitma. Samuti on krediidiandja selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi

ning see info on edastatud ka kirjalikult kliendile (laenuleping ja Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabeleht). Kostja on sõlminud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et

laenulepingu tingimused on talle arusaadavad. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel

järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma laenulepingu osamakseid.

8. Hageja esitas 19.03.2025 seisukoha, milles avaldab, et kostja sai lepingu alusel laenu 1300

eurot ning on teinud tagasimakseid 1361,85 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul, kui kohus

leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis pärast nõude

ümberarvestust saab lugeda nõude täidetuks.

KOSTJA VASTUVÄIDE

9. Kostja D. K. on hagimaterjalid ja alternatiivnõue kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes 05.04.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 21.04.2025) hagivastust esitanud ei

ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.

11. Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite

esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka

seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole

antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea

lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne

väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr

3-2-1-23- 16, p 16). Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

12. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust

ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva

möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda

seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest,

välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi

3 (2)

lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud

sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

13. Kohus tuvastab, et C AS (esialgne võlausaldaja) ja D. K. (kostja) sõlmisid 20.01.2022

laenulepingu nr xxxx, millest alusel sai kostja laenu 1300 eurot (dtl 36-43). Kostja on

teinud nimetatud laenulepingu alusel tagasimakseid summas 1361,85 eurot.

14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

15. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise

mõju.

16. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses ja

avalikes registrites esitatud andmete alusel.

17. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus,

et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

18. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on

piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt

konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

19. Hagiavalduse kohaselt on hageja sõlmitud krediidilepingu puhul kostja krediidivõimelisuse

hindamisel lähtunud krediidiandja kostja igakuisest sissetulekust 1169 eurot (3 kuu

keskmine, 12 kuu keskmine 1070 eurot ja kulutused 145 eurot), maksehäireregistris

(taust.ee kehtivad maksehäired puudusid) ning Maksu- ja Tolliametis avaldatud andmetest.

Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 46,98 eurot. Arvestades eeltoodut jäi kostjale raha

reservi vähemalt 977,02 eurot (1169-145-46,98). Hageja leiab, et kostja puhul oli tegemist

piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega

võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

20. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud

4 (2)

kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud

andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks

tarbija krediidivõimelisuses. Hageja on hagiavalduses küll märkinud, et Maksu- ja

Tolliameti päringu kohaselt oli kostja keskmiseks igakuiseks sissetulekuks 1169 eurot, kuid

seejuures pole hageja esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja

krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi.

Hageja ei ole esitanud kohtule teavet selle kohta, et krediidiandja oleks kogunud kostja

pangakonto väljavõtet.

21. Lisaks ei ole krediidiandja tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse

hindamiseks piisav. Kohus selgitab, et kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites

avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav

veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna

krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene

asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline.

Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole

tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese

kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat

kohustust. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud

andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

22. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise

mõju.

23. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

24. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega

loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

25. Kostja on lepingu alusel saanud laenu 1300 eurot ning teinud seejuures tagasimakseid

1361,85 eurot. Seega saab lugeda nõude täidetuks.

26. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

27. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

5 (2)

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab

hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

28. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei

nähtu ka toimikust. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.

29. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

30. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

31. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

32. Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja hageja 19.03.2025 vastus kätte

toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 05.04.2025, kuivõrd hagimaterjalide

kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja e-posti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on

teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale

ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg

1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale

kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus

loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse

resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

6 (2)