2-25-103627/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S
Legislator headnote
AI generated2-25-103627/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K O H T U O T S U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kaie Almere
Otsuse aeg ja koht 08.05.2025, Tallinn
Tsiviilasja number 2-25-103627
Tsiviilasi OÜ Aktiva Finance Group hagi D. K.
vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
416,36 eurot
Menetlusosalised
ja
nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),
esindajad
lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
Kostja D. K. (xxxx; kohtule kostja elukoht teadmata,
menetlusdokumendid edastatud AT kaudu)
Menetlustoiming
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta OÜ Aktiva Finance Group hagi D. K. vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda ning määrata, et hüvitamisele
kuuluvad menetluskulud puuduvad.
3. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab
apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks
või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,
annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei
välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 06.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse
avalduse võlgnikult 390,29 euro saamiseks. Kohus tegi 07.02.2025 võlgnikule
makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu
Maakohus andis 25.02.2025 määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale
menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 12.03.2025 Harju Maakohtule hagi D.
K. vastu võlgnevuse nõudes.
2. Laenulepingu nr xxxx kohaselt sai kostja laenu 1300 eurot. Krediidi kulukuse määr oli
22,34% aastas: krediidisumma 1300 eurot, lepingutasu 35 eurot, lepingu igakuine
haldustasu 1,50 eurot, igakuine osamakse suurus 46,98 eurot, intressimäär 15,9% aastas,
viivisemäär 15,9% aastas, laenu tagastamise periood 10.02.2022 kuni 10.01.2025.
3. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis
esialgne võlausaldaja 30.09.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale
täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 23.10.2024. Lepingu ülesütlemise
hoiatuse saatmise seisuga 30.10.2024 oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse
osamaksega, s.o 10.07.2024, 10.08.2024, 10.09.2024 ja 10.10.2024. Esialgne võlausaldaja
ütles 30.10.2024 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja
jooksul.
4. C AS (esialgne võlausaldaja) loovutas 31.10.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva
Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
5. Hageja on esitanud kostja vastu järgmised nõuded:
5.1
põhivõlg 302,16 eurot, kuivõrd kostja sai laenu 1300 eurot ning kohustus selle eest
tasuma maksegraafiku alusel perioodil 10.02.2022 kuni 10.01.2025, kostja on teinud
põhiosa katteks tagasimakseid 997,84 eurot;
5.2
intressid 12,68 eurot, s.o perioodi 10.07.2024 kuni 10.10.2024 eest intressimääraga
15,9% aastas (4+3,45+2,90+2,33, kostja intresse tasunud ei ole);
5.3
laenuhaldustasu 6 eurot, s.o 1,50 eurot kuus perioodi 10.07.2024-10.10.2024
(30.10.2024 laenulepingu ülesütlemise seisuga (4x1,50);
5.4
sissenõutavaks muutunud viivised 17,48 eurot põhivõlgnevuselt 302,16 eurot alates
31.10.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 12.03.2025 (hagiavalduse esitamise
päev) lepingujärgses viivisemääras 15,9% aastas;
5.5
edasiulatuvad viivised põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 13.03.2025
lepingujärgses viivisemääras, s.o 15.9% aastas;
5.6
võla sissenõudmiskulud 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel järgmiste kostjale
saadetud kirjade eest: 04.11.2024 kiri 15 eurot; 20.12.2024 kiri 5 eurot; 24.01.2025 kiri 5
eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja
kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega
seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel;
võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
6. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja lähtunud sõlmitud krediidilepingu puhul kostja
krediidivõimelisuse hindamisel kostja igakuistest sissetulekutest 1169 eurot (3 kuu
keskmine), 12 kuu keskmine 1070 eurot ja kulutused 145 eurot), maksehäireregistris
avaldatust (taust.ee kehtivad maksehäired puudusid) ning Maksu- ja Tolliametis avaldatud
andmetest. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 46,98 eurot. Arvestades eeltoodut jäi
kostjale raha reservi vähemalt 977,02 eurot (1169-145-46,98).
2 (2)
7. Hageja leiab, et võetud kohustuse täitmine kostjale oli jõukohane. Kostja puhul oli tegemist
piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega
võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma. Seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt
tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb
adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto
väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime
hindamiseks piisav. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti
usaldusväärse laenuvõtjaga, kes oli seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta
täitma. Samuti on krediidiandja selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi
ning see info on edastatud ka kirjalikult kliendile (laenuleping ja Euroopa tarbijakrediidi
standardinfo teabeleht). Kostja on sõlminud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et
laenulepingu tingimused on talle arusaadavad. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel
järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma laenulepingu osamakseid.
8. Hageja esitas 19.03.2025 seisukoha, milles avaldab, et kostja sai lepingu alusel laenu 1300
eurot ning on teinud tagasimakseid 1361,85 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul, kui kohus
leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis pärast nõude
ümberarvestust saab lugeda nõude täidetuks.
KOSTJA VASTUVÄIDE
9. Kostja D. K. on hagimaterjalid ja alternatiivnõue kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes
Teadaannetes 05.04.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 21.04.2025) hagivastust esitanud ei
ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
10. Hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
11. Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite
esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka
seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole
antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea
lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne
väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr
3-2-1-23- 16, p 16). Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse
põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu
järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
12. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha
maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust
ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva
möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda
seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata
jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui
kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb
kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest,
välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi
3 (2)
lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud
sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.
13. Kohus tuvastab, et C AS (esialgne võlausaldaja) ja D. K. (kostja) sõlmisid 20.01.2022
laenulepingu nr xxxx, millest alusel sai kostja laenu 1300 eurot (dtl 36-43). Kostja on
teinud nimetatud laenulepingu alusel tagasimakseid summas 1361,85 eurot.
14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule
õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja
lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu
lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas
krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika
kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa
Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
15. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse
hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab
krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija
võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise
seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste
täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise
mõju.
16. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses ja
avalikes registrites esitatud andmete alusel.
17. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija
varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate
maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku
suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma
tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49
lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus,
et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust
iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või
krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
18. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija
krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on
piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt
konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav
tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
19. Hagiavalduse kohaselt on hageja sõlmitud krediidilepingu puhul kostja krediidivõimelisuse
hindamisel lähtunud krediidiandja kostja igakuisest sissetulekust 1169 eurot (3 kuu
keskmine, 12 kuu keskmine 1070 eurot ja kulutused 145 eurot), maksehäireregistris
(taust.ee kehtivad maksehäired puudusid) ning Maksu- ja Tolliametis avaldatud andmetest.
Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 46,98 eurot. Arvestades eeltoodut jäi kostjale raha
reservi vähemalt 977,02 eurot (1169-145-46,98). Hageja leiab, et kostja puhul oli tegemist
piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega
võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
20. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et
vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud
4 (2)
kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud
andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks
tarbija krediidivõimelisuses. Hageja on hagiavalduses küll märkinud, et Maksu- ja
Tolliameti päringu kohaselt oli kostja keskmiseks igakuiseks sissetulekuks 1169 eurot, kuid
seejuures pole hageja esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja
krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi.
Hageja ei ole esitanud kohtule teavet selle kohta, et krediidiandja oleks kogunud kostja
pangakonto väljavõtet.
21. Lisaks ei ole krediidiandja tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse
hindamiseks piisav. Kohus selgitab, et kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites
avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav
veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna
krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene
asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline.
Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole
tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese
kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat
kohustust. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud
andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
22. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse
hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab
krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija
võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise
seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste
täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise
mõju.
23. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,
loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei
ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel
juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja
muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
24. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste
täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole
tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega
loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
25. Kostja on lepingu alusel saanud laenu 1300 eurot ning teinud seejuures tagasimakseid
1361,85 eurot. Seega saab lugeda nõude täidetuks.
26. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.
5 (2)
TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1
kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab
hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
28. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei
nähtu ka toimikust. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
29. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks
hüvitatavate menetluskulude suurus.
30. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata
menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui
vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
31. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §
178 lg 4).
Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
32. Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja hageja 19.03.2025 vastus kätte
toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 05.04.2025, kuivõrd hagimaterjalide
kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja e-posti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on
teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale
ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg
1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale
kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus
loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse
resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaie Almere
kohtunik
6 (2)