Legislator Case Law & Legislation
2-25-4580/5 AI generated

2-25-4580/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-25-4580/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista XX-ilt alaealise lapse XX-i ülalpidamiseks alates 24.03.2025 kuni kahele ja seejärel jagatud laste arvuga), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

Legislator headnote

AI generated

2-25-4580/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: aprillil (esimest

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Agle Lauren

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.05.2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-4580

Tsiviilasi

XX-i, XX-i ja XX-i hagi XX-i vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

XX hagihind 2251,98 eurot

XX hagihind 1914,21 eurot

XX hagihind 1837,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad XX (isikukood XXX), XX (isikukood XXX)

ja XX (isikukood XXX), seaduslik esindaja N.Y

Kostja XX (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista XX-ilt alaealise lapse XX-i ülalpidamiseks alates 24.03.2025 kuni

XX-i täisealiseks saamiseni 30.07.2033 elatis 250,22 eurot (272,76 eurot

(baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40

eurot (50% lapsetoetusest) – 37,50 eurot (50% lasterikka pere toetust jagatud

kahele ja seejärel jagatud laste arvuga), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda muutus 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest perekonnaseaduse § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) ja

lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates

toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Praegusel hetkel (08.05.2025) on

igakuise elatise summa 264,24 eurot.

3. Välja mõista XX-ilt alaealise lapse XX-i ülalpidamiseks alates 24.03.2025 kuni

XX-i täisealiseks saamiseni 30.07.2033 elatis 212,69 eurot ((272,76 eurot

(baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40

eurot (50% lapsetoetusest) – 37,50 eurot (50% lasterikka pere toetust jagatud

1(4)

kahele ja seejärel jagatud laste arvuga, PKS § 101 lg 6 järgi)) x 85% (PKS § 101

lg 7 järgi)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest perekonnaseaduse §

101 lg-te 3 ja 4 kohaselt ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) §

17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 21 lg 2) suuruse

muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. XX-i elatise

suuruse arvutamisel tuleb lõpetada kordaja 85% kasutamine, kui lõppeb XX-i

kohustus tasuda XX-ile elatist. Praegusel hetkel (08.05.2025) igakuine elatise

summa 224,60 eurot.

4. Välja mõista XX-ilt alaealise lapse XX-i ülalpidamiseks alates 24.03.2025 kuni

XX-i täisealiseks saamiseni 10.03.2038 elatis 204,19 eurot ((272,76 eurot

(baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50

eurot (50% lapsetoetusest) – 37,50 eurot (50% lasterikka pere toetust jagatud

kahele ja seejärel jagatud laste arvuga, PKS § 101 lg 6 järgi)) x 85% (PKS § 101

lg 7 järgi)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest perekonnaseaduse §

101 lg-te 3 ja 4 kohaselt ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) §

17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 21 lg 2) suuruse

muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. XX-i elatise

suuruse arvutamisel tuleb lõpetada kordaja 85% kasutamine, kui lõppeb XX-i

kohustus tasuda XX-ile elatist. Praegusel hetkel (08.05.2025) igakuine elatise

summa 216,10 eurot.

5. Väljamõistetud elatis (resolutsiooni punktid 2-4) tuleb XX-il kanda hiljemalt

jooksva kuu 10. kuupäevaks XX-i arvelduskontole nr xxx selgitusega „elatis,

kuu, aasta“.

6. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Väljamõistetavad kulud asjas

puuduvad.

7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

9. Toimetada vajadusel kostjale käesolev tagaseljaotsus avalikult kätte väljaandes

Ametlikud Teadaanded vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317

lõikele 12.

10. Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

2(4)

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

1. XX, XX ja XX esitasid 24.03.2025 (täpsustatud 02.04.2025) kohtule hagi XX-i vastu

elatise väljamõistmiseks PKS § 101 järgi arvestatud miinimummääras.

KOHTUOTSUSE SELGITUSED

2. Kohus võttis hagi menetlusse 03.04.2025 määrusega. Kostja on 04.04.2025 hagimaterjalid

koos menetlusse võtmise määrusega kätte saanud. Kostjal tuli esitada vastus 14 päeva jooksul,

so hiljemalt 18.04.2025. Kostjat hoiatati, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus

teha tema suhtes tagaseljaotsuse. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud ega ole seda teinud ka

käesoleva otsuse tegemise ajaks.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

4. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte

toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel

juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult

hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse

korral õiguslikult põhjendatud.

5. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale

otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja

sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus

vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja

oma väidete kohta tõendid.

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt,

sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul

riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad

menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

3(4)

6. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool

oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt

hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude

jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati.

7. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Agle Lauren

kohtunik

4(4)