3-25-1366/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

27. May 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1366

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiseks

ning kinnipidamis-keskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotluse esitanud haldusorgan – Politsei- ja

Piirivalveamet, volitatud esindajad Siiri Sepa

Puudutatud isik – X (Usbekistani Vabariigi kodanik;

sündinud xx xx xxxx)

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetluses 8. mai 2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei-ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba pidada X kinni ja

paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni,

kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks (08.06.2025 k.a).

2. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb puudutatud isikule selgitada käesoleva määruse

sisu.

3. Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba

taotletakse, nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord, määruse tõlkimine

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

Puudutatud isikul on võimalik korraldada endale määruse tõlkimine, kasutades selleks vabalt

kättesaadavaid tõlkeprogramme translate.google.com või deepl.com.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. X (edaspidi puudutatud isik või isik) on Usbekistani Vabariigi kodanik, kellele Politsei- ja

Piirivalveamet tegi 21.01.2024 lahkumisettekirjutuse nr 1052275990 ning kohaldas kolme

aasta pikkuse sissesõidukeelu Eestisse. Isik lahkus Eestist 28.01.2024 Poola Vabariiki, kus

talle anti elamisluba kehtivusega kuni 19.12.2026.

2. PPA pidas 06.05.2025 Tallinna linnas liiklusjärelevalve käigus kinni auto, mida juhtis

puudutatud isik, ehkki tema sissesõidukeeld kehtib kuni 28.01.2027. Isik viibis

reisidokumentideta Eestis alates 12.04.2025, kuigi oli teadlik kohaldatud sissesõidukeelust

ning selle kehtivusest.

3. PPA pidas isiku väljasõidu ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 15 lg 1 alusel

48-tunniks kinni ning tema suhtes alustati ebaseadusliku riigis viibimise tõttu

väärteomenetlust. Kiirmenetluse otsusega määrati talle rahatrahv 800 eurot. Lisaks koostati

puudutatud isikule 07.05.2025 uus lahkumisettekirjutus nr 1052287938 ning kohaldati

sissesõidukeeld Eestisse viieks aastaks.

4. PPA esitas 07.05.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks

ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, kuna tema väljasaatmine Poola ei ole 48 tunni

jooksul võimalik. Taotluse põhjendused on järgmised:



puudutatud isiku suhtes esineb VSS § 68 punktides 6 ja 7 sätestatud põgenemisohu alus.

Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult kehtiva sissesõidukeelu alusel ning tema käitumisest

ja hoiakutest võib järeldada, et ta ei kavatse iseseisvalt lahkumiskohustust täita;



on alust arvata, et puudutatud isiku soov viibida ebaseaduslikult Eestis on suurem kui

soov täita lahkumisettekirjutust. Isiku varasemat käitumist hinnates on tõenäoline, et ta

võib hakata väljasaatmist Poola takistama, jättes koostöö PPA-ga tegemata ja asudes end

varjama;



puudub usaldus, et isik lahkuks vabatahtlikult Poola või Usbekistani ning tal on

motivatsioon, vahendid ja oskused liikuda ebaseaduslikult Schengeni alas. Kuigi ainuüksi

isiku varasem käitumismuster ei pruugi näidata isikust tulenevat põgenemisohtu, on PPA

seisukohal, et isiku varem toime pandud rikkumised näitavad suhtumist ümbritsevatesse

inimestesse ja ametivõimudesse ning Eestis kehtivatesse seadustesse;



VSS § 28 lg 32 sätestab, et Eestis viibiv välismaalane, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld,

peetakse kinni ja korraldatakse viivitamata tema väljasaatmine;



leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemisohust tingitult võimalik.

5. PPA jäi 08.05.2025 kohtuistungil esitatud taotluse juurde.

6. Kohtuistungil avaldas puudutatud isik, et nõustub PPA taotlusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Võttes aluseks VSS § 28 lg 32, VSS § 23 lg-d 1 ja 11 ning VSS § 68 punkti 7, siis tuleb PPA

taotlus rahuldata ning anda nõusolek puudutatud isiku kinnipidamiseks ning

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni tema väljasaatmiseni Poola.

8. Vaidlust ei ole, et puudutatud isik saabus teadlikult Eestisse sissesõidukeelu kehtivuse

jooksul ning ilma reisidokumentideta. VSS § 23 lg 1 järgi võib Eestis viibimisaluseta viibiva

välismaalase kinni pidada, kui see on vajalik tema väljasaatmise tulemuslikkuse tagamiseks

ning on oht, et välismaalane põgeneb (punkt 1). Kinnipidamine on võimalik, kui VSS-s

sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid ei oleks võimalik tõhusalt kohaldada.

Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Kinnipidamisel peab

igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 11).

Haldustoiminguks loa andmiseks piisab, kui üks VSS § 23 lg-s 1 nimetatud alustest on

täidetud. Tagasisaatmise käsiraamatus on peetud põgenemisohule viitavateks teguriteks

näiteks elukoha, püsiva viibimiskoha või usaldusväärse aadressi puudumist, rahaliste

vahendite puudumist, aga ka varasemat käitumist (st põgenemine)1.

1 Komisjoni soovitus (EL) 2017/2338, 16.11.2017, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat,

mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel (edaspidi

9. Võttes aluseks PPA taotluses toodud asjaolud, siis nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud

isiku suhtes esineb VSS § 68 punktis 7 sätestatud põgenemisohu alus – välismaalane on

sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul. Selle üle

vaidlust olla ei saa. Mis puudutab aga VSS § 68 punktis 6 sätestatud alust, siis tuleb möönda,

et kaebaja on avaldanud koostöötahet ning astunud samme enda reisidokumendi Eestisse

saamiseks. Samas nähtub isiku ütlustest, et tal on valmisolek lahkuda Eestist, kuid tema

esmane soov ei ole lahkuda Poola. Seega möönab kohus, et puudutatud isikul võib puududa

motivatsioon lahkuda lahkumisettekirjutuses märgitud riiki.

10. Kohus nõustub, et puudutatud isik võib püüda vältida enda väljasaatmist Poola ning

välistatud ei ole soov jääda tööle Eestisse või mõnda muusse Euroopa Liidu liikmesriiki.

Vaidlust ei ole, et puudutatud isik saabus teadlikult Eestisse ajal, mil tema suhtes kehtis

sissesõidukeeld ning enne tabamist viibis ta siin pea ühe kuu ning ta ei lahkunud siit pärast

hambaraviteenuse saamist kohaselt. Nimelt saabus isik Eestisse 12.04.2025, tema väidetav

hambaravi toimus 04.05.2025 ja PPA pidas ta kinni 06.05.2025. Ehkki puudutatud isiku sõnul

töötab ta Poolas, siis kinnitas ta PPA-le, et tema tööandajal pole olnud võimalust talle tööd

pakkuda. See võib viidata sellele, et raha puudusel võib puudutatud isik olla tööotsinguil

teistes Schengeni viisaruumi riikides, sh Eestis, kus temale kehtib sissesõidukeeld. Ka aastal

2024, kui isik Eestis esimest korda ebaseadusliku viibimise tõttu kinni peeti ja talle

lahkumisettekirjutus tehti, siis töötas ta ebaseaduslikult Eestis. Arvestades puudutatud isikuga

seotud isiklikke asjaolusid, siis nõustub kohus PPA-ga, et tema usaldusväärsus on sedavõrd

madal, et Poola väljasaatmise tagamiseks tuleb ta kinni pidada. Isikuga 2024. aastal peetud

intervjuust nähtub, et sõltuvalt sellest, kas tal Poolas tööd oli või ei olnud, liikus ta töötamise

eesmärgil Eesti ja Poola vahet. Isikul on Eestis sõpru, kes võiksid asuda teda varjama ning

võimaldada tal seeläbi ka ebaseaduslikult töötada, kuna eeldatavasti Poolas talle täna tööd

pakkuda ei ole. Seega arvestades isiku käitumist, sh teadlikku ebaseaduslikku Eestisse

saabumist ja tutvusringkonda, on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le

väljasaatmiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav. Ka nt 2024. aastal sõitis

puudutatud isik Bolti platvormi kasutades taksot, kuid seda mitte enda nime alt.

11. Eelnevast tulenevalt on puudutatud isiku kinnipidamine VSS § 23 lg 1 punkti 1 alusel

põhjendatud, sest esineb VSS § 68 punktis 7 sätestatud põgenemisohu alus ning välistada ei

saa, et isik võib hakata väljasaatmisest kõrvale hoida.

12. Kohus nõustub PPA-ga, et leebemate järelevalvemeetmete (VSS § 10 lg 2) kohaldamine

pole võimalik, kuivõrd see eeldaks usaldust isiku vastu.

13. PPA on esitanud taotluse isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks üheks kuuks. Kohtu

hinnangul ei ole praegusel juhul põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema

tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamiskeskuses on tagatud

tervishoiuteenuse saamine. Samuti ei saa kinnipidamise eesmärki arvestades pidada lühiajalist

kinnipidamist ebaproportsionaalseks.

14. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamine on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab

PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti

Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 08.06.2025 (kaasa arvatud).

Euroopa Komisjoni 2017. a tagasisaatmise käsiraamat), punkt 1.6.

15. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära,

kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub

perspektiivituks (VSS § 24 lg 1¹). Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui

lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (VSS §

24 lg 3).

16. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud

isiku nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)