1-25-2019/7 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

1-25-2019

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. mai 2025, Rapla

Kriminaalasja number

1-25-2019 (25263050095)

Kohtukoosseis

kohtunik Endla Ülviste

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Kriminaalasi

Marek Visk süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Jan Aasma

Süüdistatav

Kaitsja

Marek Visk, isikukood: 39812160262; elukoht: xxx; EV

kodanik; kesk-eriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: ei

tööta; karistatud väärteokorras 1-l korral, kehtivad

kriminaalkaristused puuduvad.

vandeadvokaadi abi Kristjan Lee (süüdistatav ei soovinud

kaitsja osavõttu kohtuistungist)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §- dest 248 lg 1 p 5 ja 249 kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada Marek Visk KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 10 (kümme)

kuud vangistust.

2. KarS § 69 lg 1 ja lg 3 alusel asendada vangistus 300 (kolmesaja) tunni üldkasuliku

tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud.

3. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Marek Visk kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1

ettenähtud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

Lk 1 / 4

1-25-2019

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on Marek Visk kohustatud üldkasuliku töö tegemise tähtaja

jooksul mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Marek Visk kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt

valitud sotsiaalprogrammis.

Üldkasuliku töö tegemise tähtaja algust arvata kohtuotsuse jõustumisest.

Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

4. KarS § 50 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel võtta Marek Viskilt lisakaristusena ära mootorsõiduki

juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristus hakkab kulgema kohtuotsuse

jõustumisest.

5. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Marek Viskilt

riigituludesse menetluskuludena kokku 1605,98 eurot: joobe tuvastamise kulu 22 eurot,

määratud kaitsjale määratud tasu 254,98 eurot ja sundraha, s.o 1329 eurot. KrMS §

180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasudes igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks

134 eurot (v.a viimasel kuul 131,98 eurot).

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is

või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV

Pank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99925700011951.

Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu

nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise

otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma

juhiloa Transpordiametile.

Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Transpordiametile teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon

esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Marek Viskile on esitatud süüdistus selles, et tema juhtis 22.02.2025 kella 03:40 ajal Rapla

maakonnas Rapla vallas Rapla linnas Jõe tn 15 juures mootorsõidukit BMW 525TDSA

Lk 2 / 4

1-25-2019

registreerimismärgiga xxx, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus

selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,91 mg/l. Marek

Visk rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla

joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis

veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75

milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Samuti süüdistatakse Marek Viski selles, et tema olles varasemalt juhtinud mootorsõidukit

joobeseisundis, juhtis uuesti, s.o korduvalt 22.02.2025 kella 05:15 ajal Rapla maakonnas Rapla

vallas Rapla linnas Alu tee 1 parklas mootorsõidukit BMW 525TDSA registreerimismärgiga

xxx, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema veres oli

etanooli sisaldus mitte vähem kui 2,10 mg/g.

Marek Visk rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi

olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti kui tema ühes

grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi

0,75 mg/l või rohkem.

Mootorsõiduki korduva juhtimisega joobeseisundis pani Marek Visk toime kuriteo KarS §

424 lg 2 järgi.

Prokurör nõuab kohtus Marek Viski süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 2 järgi

vangistusega 10 kuud. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada vangistus 300 tunni üldkasuliku tööga,

mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 2 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Marek Visk

kohustatud kriminaalhooldaja järelevalve all järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt

KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Marek Viski mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Marek Viski osalema kriminaalhooldaja poolt valitud

sotsiaalprogrammis.

Lisakaristusena võtta KarS § 50 lg 1 p 1, § 424 lg 4 p 2 alusel Marek Viskilt ära mootorsõiduki

juhtimise õigus 4 kuuks.

Kriminaalmenetluse kulud:

Joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu 22 eurot, sundraha II astme kuriteo toimepanemise

eest KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1329 eurot, õigusabi kulu määratud kaitsja Kristjan Lee

osalemise eest menetluses 254,98 eurot. Kokku tasuda 1605,98 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel

määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul, kohustades Marek Viski alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuma igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks esimesed

11 kuud makse summas 134 eurot ja viimase makse 12-ndal kuul summas 131,98 eurot.

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu

nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KOHTU SEISUKOHT

Lk 3 / 4

1-25-2019

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav

selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba

tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe

sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe

sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus.

Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse ja

lisakaristuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud

kokkuleppele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lk 4 / 4