2-22-2016/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-22-2016

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-22-2016

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. mai 2025 Narva

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtuasi

I K hagi A K vastu elatise vähendamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Hagihind

707,04 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

I K (ik XXX)

Kostja:

A K (ik XXX)

Kostja esindaja:

A G (seaduslik esindaja)

Kostja esindaja:

Roman Golovenko

(lepinguline esindaja)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I K hagi.

2. Muuta Viru Maakohtu 14. mai 2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-2159 I K A K

kasuks väljamõistetud elatise suurust ja mõista I K A K kasuks alates 08.

veebruarist 2022 kuni A K täisealiseks saamiseni (XXX) välja igakuine elatis

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas, millele lisandub PKS §

101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast,

millest on maha arvatud pool lapsetoetusest (PKS § 101 lg 5) järgneva arvestuse

alusel:

2.1. Perioodil 08. veebruar 2022 kuni 31. märts 2022 on elatise igakuine summa

213,44 eurot kuus.

2.2. Perioodil 01. aprill 2022 kuni 31. jaanuar 2023 on igakuise elatise summa 225,64

eurot kuus.

2.3. Perioodil 01. veebruar 2023 kuni 31. märts 2023 on igakuise elatise summa

215,64 eurot kuus.

2.4. Perioodil 01. veebruar 2023 kuni 31. märts 2023 on igakuise elatise summa

215,64 eurot kuus.

2.5. Perioodil 01. aprill 2023 kuni 31. detsember 2023 on igakuise elatise summa

260,33 eurot kuus.

1/6

2-22-2016

2.6. Perioodil 01. jaanuar 2024 kuni 31. märts 2024 on igakuise elatise summa 260,33

eurot kuus.

2.7. Perioodil 01. aprill 2024 kuni 31. märts 2025 on igakuise elatise summa 287,72

eurot kuus.

2.8. Alates 01. aprillist 2025 on igakuise elatise summa 301,74 eurot kuus (s.o 282,31

eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1.

aprillil (järgmine muudatus 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapse- ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse

§ 17 lg 3 esimene lause ja § 21) suuruse muutumisest alates lapse- ja lasterikka

pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatusraha

makseid.

4. Jätta I K menetluskulud tema enda kanda.

5. Jätta A K menetluskulud tema enda kanda.

6. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

7. Saata kohtuotsus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja I K esitas 08. veebruaril 2022 kohtule hagiavalduse elatise suuruse muutmiseks.

Hagiavalduse kohaselt oli 14. mai 2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-2159 I K välja mõistetud

A K kasuks elatis igakuise elatusrahana 195 eurot, kuid mitte vähem kui pool EV Valitsuse

poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates 11. veebruarist 2015 kuni A K täisealiseks

saamiseni XXX.

Alates 01. jaanuarist 2022 jõustusid perekonnaseaduse muudatused ning muutus igakuise

miinimumelatise arvutamise kord. Hageja tuginebki õigusliku olukorra muutmisele ning

palub välja mõista talt elatis miinimumsummas uue seaduse järgi.

2/6

2-22-2016

Kostja vaidles hagile vastu. Kostja märkis vastuses hagile, et kostja on oma ema A G

ülalpidamisel ning tema elukohaks on ema elukoht. Hageja ei osale lapse ülalpidamises.

Vastuse koostamise ajal oli A G töötu ja tema sissetulekuks oli ainult töötutoetus. Kostja

emale kuulub korter, kus kostja emaga elab, ja sõiduauto Volvo S60, ehitusaasta 2001.

Hageja ei täida Viru Maakohtu 14. mai 2015 otsust ning hagejal on suur elatise võlgnevus.

Otsuse alusel on hageja suhtes algatatud täitemenetlus. I K puudub Eestis ametlik sissetulek,

tema pangakontod on arestitud, raha ei laeku, hagejal ei ole Eestis ka vara, millele oleks

võimalik sissenõuet pöörata. Hageja varjab nii enda tegelikku viibimiskohta kui ka enda

sissetulekuid. Kostja taotles sel põhjusel koguda kohtul andmeid hageja sissetuleku ja varalise

seisundi kohta. Kostja on veendunud, et hagejal on head sissetulekud. Kostja leiab, et asja

lahendamisel omavad tähtsust mõlema vanema sissetulekud ja tuleks kindlaks teha, millises

ulatuses kumbki vanem elatist maksma peab. Kuna ülalpidamiskohustust peavad täitma kostja

mõlemad vanemad, tuleb kohustuse suurus kindlaks määrata võrdeliselt nende sissetuleku ja

varalise seisundiga. Kostja emal on raske ülal pidada kostjat võrdselt hagejaga, kuna kostja

ema on töötu. Kostja leiab, et hagi on esitatud alusetult. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtuistungile 09. novembril 2022 hageja ei ilmunud. Kostja aga palus andmeid hageja

viibimiskoha ja sissetulekute kohta.

Kostja esitas 10. novembril 2022 taotluse tõendite kogumiseks. Kostja on veendunud, et

hageja peab esitama kohtule ehtsad andmed enda sissetulekute kohta. Kostja peab need

esitama selleks, et kohtul oleks võimalus hinnata, kas hageja on kohustatud, lähtudes lapse

vanemate oluliselt erinevatest sissetulekutest, kandma lapse ülalpidamiskulud suuremas osas

kui lapse ema. Kostja taotles kohtul kohustada hagejat esitama kohtule: 1) hageja tegeliku elu/

viibimiskoha kohta; 2) töökoha ja sissetulekute kohta (sh palgatõend); 3) viimase 6 kuu

kõikide pangakontode filtreerimata väljavõtted.

Kohus jättis 14. aprilli 2025 määrusega kostja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata.

Kohus selgitas tõendamist vajavaid asjaolusid ning määras asja lahendamise viisiks kirjaliku

menetluse. Kohus andis pooltele tähtaja lõppseisukohtade esitamiseks ning teatas otsuse

tegemise kuupäeva.

Hageja esitas 26. aprillil 2025 lõpliku seisukoha, milles teatas, et jääb hagi nõuete juurde,

palus hagi rahuldada. Kostja ei ole täiendavalt seisukohta esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

2. Viru Maakohtu 14. mai 2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-2159 (dtl 6-7) oli I K A K

kasuks välja mõistetud elatis igakuise elatusrahana 195 eurot, kuid mitte vähem kui

pool EV Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates 11. veebruarist 2015

kuni A K täisealiseks saamiseni XXX.

Antud juhul esineb seega jõustunud kohtulahend, mis kohustab hagejat maksma kostja

ülalpidamiseks igakuist elatist. Hageja nõudeks on kostja kasuks Viru Maakohtu 14. mai

2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-2159 välja mõistetud elatise muutmine vastavalt

perekonnaseaduse (PKS) muudatustele.

Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. TsMS § 459 lg

1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed

või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda

3/6

2-22-2016

maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust

või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi

esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel

oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497 sätestab, et

kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse

muutmist hagimenetluses.

Üldjuhul peab seega kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise

suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist,

millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-124-15, p 11).

PKS § 2172 lg 1 kohaselt kui enne 2022. a 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem

kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära

või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. a 1. jaanuarist on vanem

kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. PKS § 2172 lg 2 kohaselt kui

kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte esimeses lõikes nimetatud elatise summaga,

on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra

muutumisele.

Seega saab hageja nõuda elatise suuruse muutmist ka tuginedes õigusliku olukorra muutusele.

Hageja tuginebki hagiavalduses ainult õigusliku olukorra muutmisele (PKS uue redaktsiooni

jõustumine alates 1. jaanuarist 2022), muude asjaolude muutmist hageja esile ei toonud.

3. Viru Maakohtu 14. mai 2015 otsusega oligi hageja kohustatud tasuma alaealisele

lapsele elatist poole töötasu alammäära ulatuses kuus. Kuni 31.12.2021 kehtinud

PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni

31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi

Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).

Seega oli hageja hagi esitamise aja seisuga kohustatud maksma elatist 292 eurot kuus.

4. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostja isa (dtl 30) ning on kohustatud last ülal

pidama. Pooled ei vaidle ka selle üle, et laps elab ema juures ning hageja juures ei

viibi. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on kohustatud Viru Maakohtu 14. mai

2015 otsusega elatist maksma miinimumsummas vana perekonnaseaduse järgi.

5. PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt

ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg-te 1, 3, 4 ja 5 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on

baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.

aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada

kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust

saava pere kõigi laste vahel.

4/6

2-22-2016

Kuna hageja peab maksma elatist ühele lapsele, kes ei viibi tema juures, ei kohaldu elatise

summa arvutamisel PKS § 101 lg-d 6 ja 7. Nimetatud asjaolude üle ei olnud poolte vahel ka

vaidlust.

6. Hageja ei ole taotlenud elatise vähendamist alla PKS §-s 101 sätestatud alammäära.

Kohus on ka kirjaliku menetluse määramisel selgitanud pooltele tõendamist vajavaid

asjaolusid. Kohus märkis, et elatise väljamõistmisel miinimumsummas ei hinda kohus

vanemate varalist seisundit, miinimumelatise puhul eeldatakse, et vanem on

võimeline seda maksma.

Hageja ei palunud elatise vähendamist alla seaduses sätestatud miinimummäära, kostja ei ole

aga omakorda taotlenud elatise suurendamist üle miinimummäära. Seega ei hinda kohus

vanemate varalist seisundit vastavalt PKS §-le 102.

7. Menetluse käigus ei vaieldud selle üle, et elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda

kehtiva PKS §-st 101, võttes arvesse indekseeritava baassumma, millele lisandub kolm

protsenti keskmisest brutopalgast ning arvestades kostjale makstavate lastetoetustega.

Vastavalt elatiskalkulaatorile on hageja kohustatud maksma elatist miinimumsummas

järgnevalt:

-

Perioodil 08. veebruar 2022 kuni 31. märts 2022 on elatise igakuine summa 213,44

eurot kuus.

-

Perioodil 01. aprill 2022 kuni 31. jaanuar 2023 on igakuise elatise summa 225,64

eurot kuus.

-

Perioodil 01. veebruar 2023 kuni 31. märts 2023 on igakuise elatise summa 215,64

eurot kuus.

-

Perioodil 01. veebruar 2023 kuni 31. märts 2023 on igakuise elatise summa 215,64

eurot kuus.

-

Perioodil 01. aprill 2023 kuni 31. detsember 2023 on igakuise elatise summa 260,33

eurot kuus.

-

Perioodil 01. jaanuar 2024 kuni 31. märts 2024 on igakuise elatise summa 260,33

eurot kuus.

-

Perioodil 01. aprill 2024 kuni 31. märts 2025 on igakuise elatise summa 287,72 eurot

kuus.

Alates 01. aprillist 2025 on igakuise elatise summa 301,74 eurot kuus (s.o 282,31 eurot

(baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40

eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (järgmine muudatus 1. aprillil

2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapse- ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg

3 esimene lause ja § 21) suuruse muutumisest alates lapse- ja lasterikka pere toetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

Kuna hageja ei olnud nõus varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise summaga PKS §

217² lg 2 mõttes, oli tal õigus kohtusse pöörduda ja nõuda elatise summa muutmist. Kohus ei

ole menetluse käigus tuvastanud asjaolusid, mis võiksid seda välistada.

8. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ning muudab varasema otsusega väljamõistetud

elatise summat.

9. Kohtuotsuses märkimata tõendid (dtl 28, 34-38) jätab kohus tähelepanuta, kuna neil ei

ole asja lahendamisel tähtsust.

Menetluskulud

5/6

2-22-2016

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab

kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi

kanda.

Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aarne Lõhmus

kohtunik

6/6