1-25-2042/6 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

1-25-2042

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. mai 2025, Rapla

Kriminaalasja number

1-25-2042 (25263050074)

Kohtukoosseis

kohtunik Endla Ülviste

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Kriminaalasi

Jaanis Ermann süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Jan Aasma

Süüdistatav

Kaitsja

Jaanis Ermann, isikukood: 37608274232; elukoht: xxx;

EV kodanik; kesk-eriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht:

osaline töövõime, juhutööd; kehtivad karistused puuduvad.

vandeadvokaat Natalia Suvorova (süüdistatav ei soovinud

kaitsja osavõttu kohtuistungist)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §- dest 248 lg 1 p 5 ja 249 kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada Jaanis Ermann KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 11

(üksteist) kuud vangistust.

2. KarS § 69 lg 1 ja lg 3 alusel asendada vangistus 330 (kolmesaja kolmekümne) tunni

üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud.

3. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Jaanis Ermann kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1

ettenähtud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx;

Lk 1 / 4

1-25-2042

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on Jaanis Ermann kohustatud üldkasuliku töö tegemise

tähtaja jooksul mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Jaanis Ermann kohustatud osalema kriminaalhooldaja

poolt valitud sotsiaalprogrammis.

Üldkasuliku töö tegemise tähtaja algust arvata kohtuotsuse jõustumisest.

Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

4. KarS § 50 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel võtta Jaanis Ermannilt lisakaristusena ära

mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Lisakaristus hakkab kulgema

kohtuotsuse jõustumisest.

5. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Jaanis Ermannilt

riigituludesse menetluskuludena kokku 1424,16 eurot: määratud kaitsjale määratud

tasu 95,16 eurot ja sundraha, s.o 1329 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada

menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust tasudes igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks 118,68 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is

või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV

Pank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99925700011964.

Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu

nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise

otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma

juhiloa Transpordiametile.

Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Transpordiametile teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon

esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Lk 2 / 4

1-25-2042

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Jaanis Ermannile on esitatud süüdistus selles, et tema juhtis 10.11.2024 kella 21:00 ajal Rapla

maakonnas Kohila vallas Urge külas Tallinn-Rapla-Türi maantee 26.km-l mootorsõidukit

Mercedes-Benz 200D registreerimismärgiga xxx, olles alkoholi tarvitamisest tingitud

joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte

väiksem kui 1,10 mg/l.

Samuti süüdistatakse Jaanis Ermanni selles, et tema, olles varem juhtinud mootorsõidukit

joobeseisundis, juhtis taas, s.o korduvalt 10.02.2025 kella 14:06 ajal Rapla maakonnas Rapla

vallas Raikküla külas Rapla-Järvakandi-Kergu tee 9.km-l mootorsõidukit Nissan Primastar

registreerimismärgiga xxx, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus

selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,07 mg/l ja põhjustas

varalise kahjuga liiklusõnnetuse.

Jaanis Ermann rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi

olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti kui tema ühes

grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi

0,75 mg/l või rohkem.

Mootorsõiduki korduva juhtimisega joobeseisundis pani Jaanis Ermann toime kuriteo, mis

on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 2 järgi.

Prokurör nõuab kohtus Jaanis Ermanni süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 2 järgi

vangistusega 11 kuud. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada vangistus 330 tunni üldkasuliku tööga,

mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 4 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Jaanis

Ermann kohustatud kriminaalhooldaja järelevalve all järgima kontrollnõudeid ja kohustusi

vastavalt KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Jaanis Ermanni mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Jaanis Ermanni osalema kriminaalhooldaja poolt valitud

sotsiaalprogrammis.

Lisakaristusena võtta KarS § 50 lg 1 p 1 ja lg 3, § 424 lg 4 p 2 alusel Jaanis Ermannilt ära

mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks.

Kriminaalmenetluse kulud: Sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest KrMS § 179 lg 1 p 2

alusel 1329 eurot, õigusabi kulu määratud kaitsja Natalia Suvorova osalemise eest menetluses

95,16 eurot. Kokku tasuda 1424,16 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud

tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul, kohustades Jaanis Ermanni alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust tasuma igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks makse summas 118,68

eurot, kuni summa täieliku tasumiseni.

Lk 3 / 4

1-25-2042

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu

nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav

selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba

tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe

sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe

sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus.

Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse ja

lisakaristuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud

kokkuleppele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lk 4 / 4