2-25-5592/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-5592

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. mai 2025.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

M. T. (T.) hagi A. T. (T.) vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

6. mai 2025

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

M. T. (ik XXX, elukoht: XXX; e-post:

XXX)

A. T. (ik XXX, elukoht XXX; e-post:

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M. T. hagi A. T. vastu abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada M. T. ja A. T. abielu, mis on sõlmitud 26.08.2016.a. Ida-Viru Maavalitsuses

ja mille kohta on tehtud kanne nr 4-32-2016/445.

3. Jätta M. T.le pärast abielu lahutamist perekonnanimi „T.“.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Jõustunud kohtuotsus saata Jõhvi Vallavalitsusele perekonnaseisutoimingute

tegemiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1. M. T. esitas 11.03.2025.a. Viru Maakohtule hagi A. T. vastu abielu lahutamise nõudes.

M. T. märgib hagiavalduses, et poolte kooselu lõppes 28.02.2025.a., mil hageja kolis koos lastega

välja poolte ühisest kodust ja asus elama jõhvis XXX. 11.02.2025.a sõlmisid pooled Rakvere

notar Toomas saaveri juures lepingu varasuhte muutmiseks ja ühisvara jagamiseks ning

asjaõiguslepingu. Kostja ei ole nõus abielu lahutama kuna hageja ei soovi pärast abielu lahutamist

perekonnanime muuta (võtta tagasi neiupõlvenime).

Kohtuistungil 6. mail 2025.a. jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde ja kinnitas, et abielusuhted

on pöördumatult lõppenud. Abielu lahutamise põhjuseid hageja ei avaldanud, kuid märkis et

pooled on ka varem korduvalt lahku läinud. Pärast abielulahutust soovib endale jätta

perekonnanime T. kuna pooltel on kaks ühist last, soovib kanda lastega üht nime ning ei näe

vajadust selle muutmiseks.

KOSTJA VASTUVÄITED

2. A. T. kinnitas kohtuistungil 6. mail 2025.a., et on nõus abielulahutusega.

A. T. ei ole aga nõus sellega, et hageja soovib endale pärast abielulahutust jätta perekonnanime T..

Kostja selgitab, et perekonnanimi T. on osa tema identiteedist ning kui abielu lahutatakse, oleks

õiglane nimi talle tagastada ja sundida hagejat poolte vahel kokku lepitud kohustust (kostja

maksab rahalise hüvitise, hageja loobub T. perekonnanimest). Kostja on rahalise hüvitise tasunud

ning leiab, et ka hageja peaks oma lubaduse täitma.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole

ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud

vähemalt kaks aastat eraldi.

Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud

juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni

kuuekuulise leppimisaja.

4. M. T. kinnitas, et tema otsus on kindel, suhete taastamise soovi tal ei ole ning abielu

säilitamise võimalust ei näe.

A. T. on nõus abielu lahutamisega.

5. Kohus möönab, et poolte abielusuhete lõppemisest möödunud aeg on suhteliselt lühike,

kuid kohtuistungil ei jäänud kohtunikule kahtlust selles, et hageja on oma soovi põhjalikult läbi

mõelnud, otsuse teinud ning oma otsuses kindel.

Abielu säilitamine on mõeldav olukorras, kus mõlemad pooled peavad abielusuhete taastamist /

säilitamist vähemalt võimalikuks.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning

abielu lahutamine põhjendatud.

A. T. soovib, et pärast abielu lahutamist võtaks hageja endale tagasi neiupõlvenime. A. T. leiab, et

perekonnanimi T. on tema oma, osa tema identiteedist ning peab õiglaseks, et abielu lahutamisel

tagastatakse tema nimi.

Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema

varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib taastatav perekonnanimi olla

-

lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi;

-

esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

Eeltoodust tulenevalt saab kohus taastada hageja varem kantud perekonnanime üksnes tema enda

avalduse alusel. Muul juhul säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

Kui M. T. soovib endale jätta pärast abielu lahutamist perekonnanime T., on see kooskõlas

nimeseaduse §-ga 11 ning kostja ei saa taotleda tema perekonnanime muutmist või muutmisele

sundimist.

6. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Menetluskulude jaotus

7. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS §

173 lg 1 ja 4).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik