3-24-3415/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. mai 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3415

Haldusasi

R.M-i kaebus Eesti Töötukassa 25.09.2024 otsuse nr

TVH/24/033648 ja 29.11.2024 vaideotsuse nr VO/24/2587

tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja R.M, volitatud esindaja Marko Jaani

Vastustaja Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.06.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

3-24-3415

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.M esitas 12.09.2024 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks.

2. Eesti Töötukassa tuvastas 25.09.2024 otsusega nr TVH/24/033648, et R.M-i töövõime

ei ole vähenenud. Eesti Töötukassa leidis, et kuigi taotlejal esinevad piirangud liikumise ning

käelise tegevuse valdkondades ja taotlejal on koormusel selja- ja jalavalu, samuti piiratud

pikkade vahemaade läbimine, kükkasendi säilitamine ja kummardumine, ei mõjuta need

taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.

3. R.M esitas 27.10.2024 Eesti Töötukassa 25.09.2024 otsusele nr TVH/24/033648 vaide.

4. Eesti Töötukassa jättis 29.11.2024 vaideotsusega nr VO/24/2587 R.M-i vaide

rahuldamata. Vaide esitaja terviseseisundist tulenevad piirangud ei ole sellised, mille tõttu

oleks vaide esitaja töötamine üldse või osaliselt takistatud.

5. R.M esitas 19.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetes tühistada Eesti Töötukassa

29.11.2024 vaideotsus nr VO/24/2587 ja kohustada Eesti Töötukassat uuesti läbi viima R.M-i

töövõime hindamine ning kohustada Eesti Töötukassat vaatama 27.10.2024 R.M-i vaie uuesti

läbi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja leiab, et töötukassa vaidlusalused otsused on õigusvastased.

6.1. Kaebajal on selja- ja jalavalu esinenud aastaid ning aastaid tagasi on kaebajat lülisamba

kahjustuse tõttu opereeritud. Kaebajal esinesid vaevused alaseljas juba 2019. Kaebaja tervislik

seisund ei ole paranenud, pigem võrreldes varasema ajaga oluliselt halvenenud. Kaebaja ei ole

võimeline raskusteta ringi liikuma ja trepist käima; ei suuda kehaasendeid säilitada ega

vahetada raskusteta ja valu tundmata; suurte raskustega suudab nt püsti tõusta, toolile istuda,

kummardada jne; ei jaksa seista, istudes alaselg valutab; ei suuda raskusteta käsi üles tõsta ega

kätega raskusteta asju liigutada, ei suuda teiste inimestega raskusteta kõneleda ja kirjalikult

suhelda ega öeldut kuulda ja kirjapandut lugeda.

6.2. Vaidlusalune otsus on arusaamatu. Varasemalt on kaebajal tuvastatud osaline töövõime

kaheks aastaks (14.09.2022-13.09.2024). Kaebaja tervislik seisund on halvenenud, mistõttu

on ebaõigesti käesolevas otsuses kaebaja töövõimet hinnatud, kui tuvastati kaebajal üksnes

üksikuid, kerged ja/või puuduvad tegutsemispiirangud.

6.3. Ebaõigesti on määratud kaebaja tervislikust seisundist tulenevad piirangud tema

kehalisele ja vaimsele võimekusele.

6.4. Võtmetegevuse „Liikumine eri tasapindadel“ hindas kaebaja arvväärtusega 3 (raske

piirang), kuid ekspertarst leidis, et kaebajal esineb selle võtmetegevuse sooritamisel kerge

piirang (arvväärtus 1). Ekspertarst asus seisukohale, et nõelraviga on esinenud positiivne

dünaamika, kuigi 23.04.2024 epikriisist nähtuvalt nõelravi protseduurist suurt abi ei ole ning

valu jääb.

6.5. Võtmetegevuse „seismine ja istumine“ hindas kaebaja arvväärtusega 3 (raske piirang),

kuid ekspertarst leidis, et kaebajal esineb selle võtmetegevuse sooritamisel piirang kerge

(arvväärtus 1). Ka siin osundas ekspertarst nõelraviga esinevale positiivsele dünaamikale,

vaatamata sellele, et kaebaja väitis, et tal on peaaegu võimatu kehaasendeid vahetada ega saa

kummardada. Võtmetegevuse „liikumisega seotud muud piirangud“ hindas kaebaja

arvväärtusega 9, kuid ekspertarst leidis, et kaebajal selle võtmetegevuse sooritamisel

2(15)

3-24-3415

piiranguid ei esine (arvväärtus 0). Võtmetegevuse „käte sirutamine“ hindas kaebaja

arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), kuid ekspertarst leidis, et kaebajal selle võtmetegevuse

sooritamisel piirang puudub (arvväärtus 0). Võtmetegevuse „asjade liigutamine“ hindas

kaebaja arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), kuid ekspertarst leidis, et kaebajal selle

võtmetegevuse sooritamisel piirang puudub (arvväärtus 0). Võtmetegevuse „käteosavus“

hindas kaebaja arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), kuid ekspertarst leidis, et kaebajal selle

võtmetegevuse sooritamisel piirang puudub (arvväärtus 0). Kaebaja märkis, et ta sõrmed on

kohmetud, värisevad vahest, värinat ei suuda kontrollida.

6.6. Ekspertarst jättis õigusvastaselt oma seisukohad sisuliselt põhjendamata, samuti on

põhjendamata vaidlusalune otsus. Näiteks eksperthinnangu punktid 1.1, 1.2, 1.3, 1.4,

2.1,2.2,2.3,3.1,3.2. Ekspertarst ega haldusorgan ei ole vaidlusaluses otsuses sisuliselt

põhjendanud kaebaja hinnangust erinevale seisukohale asumist. Samuti on ekspertarsti

hinnang ning selle põhjal tehtud otsus ebaõige.

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

7.1. Vaidlusalused otsused on õiguspärased. Töövõime kohta tehtud otsus on hindamisotsus

(vt Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p-d 16-17). Töövõimetoetuse seaduse (TVTS)

§ 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku

töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS

§ 5 lg 2). Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele

kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate

seisundite loetelu (määrus nr 39) § 8 lg 6 järgi tuvastab töötukassa isiku töövõime ulatuse

töövõime hindamisel tehtud ekspertarvamuse alusel. Eksperdiarvamus koostatakse järgmiste

andmete alusel: taotluses olevad andmed; TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud andmed; taotleja

tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud

arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse

kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Töövõime hindamisel lähtutakse

töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st

kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja

osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite

vajaduse kohta.

7.2. Osalise või puuduva töövõime tuvastamisele ei anna alust pelgalt asjaolu, et isikul on

pikaajaline tervisekahjustus, vaid töövõimet hinnatakse selle põhjal, kuidas isikul

diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, kui ta kasutab

ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku

igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline

töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud.

7.3. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 12.09.2024

esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise

infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed. Kaebaja on 12.09.2024 esitatud töövõime

hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe

edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, muutustega kohanemise

ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkonnas.

7.4. Tervishoiuteenuse osutaja Dorpat Teris OÜ (TTO) ekspertarst dr Kaur Kersalu, võttes

aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma

tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas töövõime hindamise

menetluses 25.09.2024 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse

3(15)

3-24-3415

koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 25.09.2024 otsusega nr TVH/24/033648 tuvastati, et

kaebaja töövõime ei ole vähenenud (TVTS §-d 5-9 ning määrus nr 39). Töövõime hindamise

otsuse põhjendused on esitatud kaebajale kättesaadavas eksperdiarvamuses, millele on otsuses

viidatud. Kuna töövõime hindamise otsus ei ole kaalutlusotsus, siis ei ole selle

põhjendamisvigadel samavõrra määravat tähendust nagu kaalutlusotsuse puhul (Tallinna

Ringkonnakohus 18.06.2020 otsus nr 3-19-705, p 16).

7.5. Arvesse saab võtta ka vaideotsuse põhjendusi, vaidemenetluses koostatud

eksperdiarvamusi (14.11.2024 dr Kaur Kersalu ja dr Pille Tommingas arvamused),

kohtumenetluses 30.01.2025 esitatud seisukohti ja töötukassa ekspertarsti dr Pille Tommingas

27.01.2025 koostatud arvamust (vt Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 21-22).

7.6. Kaebaja on märkinud 12.09.2024 töövõime hindamise taotluses tegutsemispiirangud

liikumise valdkonnas (1.1 liikumine eritasapindadel; 1.2 ohutu ringiliikumine; 1.3 seismine ja

istumine; 1.4 liikumisega seotud muud piirangud), käelise tegevuse valdkonnas (2.1 käte

sirutamine; 2.2 asjade ülestõstmine ja liigutamine; 2.3. käteosavus; 2.4 käelise tegevusega

seotud muud piirangud); teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas (3.1 teabe

edasiandmine; 3.2 teabe vastuvõtmine ja 3.3 teabevahetusega seotud muud piirangud);

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas (6.1 väljaskäimine; 6.3 toimetulek

muutustega) ning suhtlemise valdkonnas (7.1 suhtlemisega hakkamasaamine).

7.7. Inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas

(liikumine, käeline tegevus, teabe edasiandmine ja vastuvõtmine, teadvusel püsimine ja

enesehooldus, õppimine ja tegevuste sooritamine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine,

suhtlemine) võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale

seisundile (vt määrus nr 39 § 6 lg 1). Igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet

võtmetegevuse kaupa (määrus nr 39 § 6 lg 3). Töövõime ulatuse tuvastamiseks

võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v. a arvväärtused 0 ja 1 (määrus nr 39 § 6 lg 6).

TTO ekspertarst hindas kaebajal: 1) kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille

põhjuseks on artroosid ja spondülopaatiad e lülihaigustused; 2) ajutised tegutsemispiirangud

käelise tegevuse valdkonnas, mis on põhjustatud hiljutisest traumajärgsest seisundist. TTO

ekspertarst hindas vaidemenetluses kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1)

liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel (arvväärtus 1), ohutu

ringiliikumine (arvväärtus 0), seismine ja istumine (arvväärtus 1), liikumisega seotud muud

piirangud (arvväärtus 0); 2) teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud.

TTO ekspertarst on vaidemenetluses jäänud enda esialgse hinnangu juurde.

7.8. Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevuses „1.1 Liikumine eri tasapindadel“

kerge tegutsemispiirang (arvväärtusega 1). Kaebaja ise on hinnanud tegutsemispiirangu

raskeks (arvväärtusega 3). TTO ekspertarst on selgitanud, et kaebajal on kerge piirang eri

tasapindadel liikumise võtmetegevuses. Kaebajal on esinenud selja- ja jalavalu. Aastaid tagasi

on lülisamba kahjustuse tõttu opereeritud. Uuringutel esinevad algavad degeneratiivsed

muutused puusaliigestes. Täpsustavad uuringud lülisamba osas puuduvad. Neuroloogilist

defitsiiti esinenud ei ole. Terviseandmete alusel on nõelraviga esinenud osaline positiivne

dünaamika. Regulaarset valuravi retseptikeskuse andmetel tarvitanud ei ole. Puuduvad

andmed taastusravi, treeningu ja harjutuste tegemise kohta. Arvestades kaebusi on piiratud

pikem käimine.

7.9. Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.2 Ohutu ringiliikumine“

arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja ise on hinnanud tegutsemispiirangu

mõõdukaks (arvväärtusega 2). TTO ekspertarst on selgitanud, et kaebaja kirjeldatud piirangud

ei leidnud TIS andmetel kinnitust, sest terviseandmetes puuduvad viited ohutu

ringiliikumisega seotud piirangutele.

4(15)

3-24-3415

7.10.

Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.3 Seismine ja istumine“

kergeks (arvväärtusega 1). Kaebaja ise on hinnanud tegutsemispiirangu raskeks

(arvväärtusega 3). TTO ekspertarst on selgitanud, kaebajal on esinenud selja- ja jalavalu.

Aastaid tagasi on lülisamba kahjustuse tõttu opereeritud. Uuringutel esinevad algavad

degeneratiivsed muutused puusaliigestes. Täpsustavad uuringud lülisamba osas puuduvad.

Neuroloogilist defitsiiti esinenud ei ole. Terviseandmete alusel on nõelraviga esinenud osaline

positiivne dünaamika. Regulaarset valuravi retseptikeskuse andmetel tarvitanud ei ole.

Puuduvad andmed taastusravi, treeningu ja harjutuste tegemise kohta. Arvestades kaebusi

esineb valu kummardumisel, sundasendites. Kuigi kaebaja märgib oma taotluses, et ta suudab

seista ainult lühikest aega, siis töövõime hindamise metoodika kohaselt arvestatakse piirangu

hindamisel selle võtmetegevuse juures asjaoluga, et asendeid võib 2-3 minuti tagant muuta,

ennast nihutada või püsti tõusta ja istuda, siin ei eeldata pikaajalist staatilist ühes asendis

viibimist.

7.11.

Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.4. Liikumisega seotud muud

probleemid“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang – 9 (muutuv

piirang). TTO ekspertarst selgitab, et kaebaja kirjeldatud piirangud on arvesse võetud

liikumise valdkonna hindamisel. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale ei loeta

liikumisega seotud muid probleeme võtmetegevuseks ja selle juures hinnatakse ainult neid

probleeme, mida ei olnud võtmetegevuste (liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine,

seismine ja istumine) juures võimalik hinnata. Et kaebaja poolt liikumisega seotud muude

probleemide juures märgitud valu on liikumise valdkonna võtmetegevuste juures juba

hinnatud, on liikumisega seotud muudest probleemidest tingitud piirang hinnatud puuduvaks.

Arvestades kaebusi on vaide esitajal piiratud pikem käimine, esineb valu kummardumisel,

sundasendites. Suurematel koormustel abivahendite (vöö, side) ja hea voodimadratsi

kasutamine on mõistlik ja piiranguid ei suurenda. Siiski on soovitatav juhendatud taastusravi

lihaskorseti tugevdamiseks.

7.12.

Töötukassa ekspertarst märgib, et liikumise valdkonnas on põhjendatud hinnata kuni

kerged piirangud. Liikumise valdkonnas hinnatakse kehatüve, alajäsemete, lülisamba ja

ülajäsemete seisundit, kardiopulmonaalset seisundit, üldist jõudlust, mis võiksid põhjustada

vahemaade läbimist erinevatel tasapindadel, turvalist liikumist (siin on mõeldud nägemis- ja

kuulmisraskuste ning luu- ja lihaskonna haiguste poolest ohutut liikumist. Hirmust või

ärevusest põhjustatud ringiliikumise raskusi siin ei käsitleta), samuti luu- ja lihaskonna

haiguste poolt põhjustatud piiranguid kehaasendi säilitamisel ja muutmisel.

7.13.

Kaebajal on diagnoositud lülisamba patoloogia, opereeritud ca 25 aastat tagasi (vt Lisa

1, lk 9/146 „15.08.2019 Vaevused alaseljas.~20 aastat tagasi opereeritud nimmediski prolaps.

Praegu esinevad paresteesia mõlema sääre tagaosas.“) nimmediski prolaps, jäänud on

ägenemistega kulgev krooniline valu ja tundlikkusehäire (paresteesia). Kordusoperatsiooni ei

ole peetud vajalikuks. Röntgenoloogiliselt esinevad muutused lülisambas, 2019. aasta

andmetel on MRT-uuringul tuvastatud spinaalkanali kitsenemine, kuid hilisemalt pole püsivat

kliinilist neuroloogilist leidu s.t. närvijuurte mõjutatust kirjeldatud. 2020. aastal on

diagnoositud algavat parema puusaliigese artroosi. 2021. aastal on ortopeed (vt Lisa 1, lk

16/146 ) soovitanud füüsilise aktiivsuse ja treenituse tõstmist, aktiivset ravivõimlemist,

kehakaalu vähendamist.

7.14.

Piirangu hindamisel tuleb silmas pidada, et hinnang antakse ravivajaduse ja

ravikasutuse foonil. Praegusel juhul ei ole aktiivset taastusravi rakendamist terviseandmetel

viimase viie aasta jooksul hoolimata soovitustest vajalikuks peetud. Koduste harjutuste ulatus

ja järjepidevus on teadmata (vt Lisa 1, lk 13/146 „05.08.2022…kodus teeb harjutusi…“).

Valusündroomi leevendamiseks on passiivse meetodina (mis iseenesest ei ole valikmeetod)

kasutatud nõelravi, retseptikeskuse andmetel on välja kirjutatud ebaregulaarne s.t

5(15)

3-24-3415

vajaduspõhine valuravi. Nõelravi on andnud seljavalu ägenemisperioodil positiivse, kuid

mitte täieliku ravivastuse. Ei olegi oodatav, et kolmel nõelravi seansil oleks tervistav efekt (vt

Lisa 1, lk 9-10/146), kuid positiivne pööre ägenemise leevendumiseks on märgitud.

Kroonilise seljavalu valikraviks on endiselt pidev, vajadusel füsioterapeudi poolt juhendatud

liikumisravi ja vajaduspõhine valuravi. Kaebaja on viimase kahe aasta jooksul

seljaprobleemide tõttu olnud ajutistel töövõimetuslehtedel neljal korral (09.11.2022-

26.12.2022 54 kalendripäeva; 27.04.2023-29.05.2023 33p; 09.08.2023.-12.09.2023 35 p;

26.03.2024-24.04.2024 30 p).

7.15.

Viimase viie aasta jooksul on kaebaja vajanud eriarstide konsultatsioone mõnel korral.

Seljaprobleemidega seotult viimastel aastatel kordusuuringuid, täiendavaid konsultatsioone ei

ravivõimalustega seoses ega muus osas pole vajalikuks peetud. Märtsis 2020 on

konsulteeritud erinevate ortopeedide poolt seoses puusavaluga, on märgitud vajadus

juhendatud liikumisraviks. Taastusraviarsti ja/või füsioterapeudi konsultatsioonide ja ravi

kohta puuduvad andmed. Mais 2023 on koostatud epikriis töötervishoiuarsti poolt. Eelnevalt

ebaregulaarse vererõhuravi kasutamise foonil on probleem kõrgenenud vererõhuga.

Töötervishoiuarsti otsusena on sobiv töötama bussijuhina, kohandatavaid töötingimusi pole

ära märgitud. Kardioloogi poolt on viimati konsulteeritud jaanuaris 2020. Kõrgenenud

vererõhu tõttu on määratud pidev ravi. Retseptikeskuse andmetel on esinenud ebaregulaarset

ravimikasutust, mitmed retseptid on apteegis annulleeritud, kuna pole välja ostetud. TIS

andmetes ei esine viiteid, et kaebajal esinev kõrgenenud vererõhk ei allu ravile selle

korrapärasel soovitatud raviskeemi jälgimisel. Kaebaja poolt märgitud kõrgenenud vererõhk

on raviga kompenseeritud ja piiranguid ei põhjusta. Ravi kasutamisel on vererõhu väärtused

mõõdetud rahuldavates väärtustes ning raviskeemi pole olnud tarvidust muuta. Kardioloogi

poolt 2020. aastal teostatud koormustesti põhjal on kaebaja koormustaluvus keskmine, tekkiv

väsimus ei ole seotud kardiopulmonaalse haigusega. Hilisemalt kardioloogilisi uuringuid pole

peetud vajalikuks.

7.16.

Kaebaja kirjeldab taotluses oma piiranguid liikumises kuni rasketena, mis sisuliselt

tähendab, et tegevuste sooritamine on peaaegu võimatu ja reeglina on tegevuste sooritamiseks

vaja kõrvalist abi ja/või abivahendeid ning piirangud esinevad väga sageli või pidevalt.

Võimalik, et kaebaja peab silmas neid piiranguid, mis leiavad aset ägenemiste raskeimatel

päevadel, kuid ei ole eluliselt usutav, et sellised piirangud esinevad igapäevaselt

terviseandmete infosüsteemi (TIS) andmetel pidevat ravi mitte vajades ning töötamise registri

(TÖR) andmetel 0,8 koormusega bussijuhina töötades. Liikumise valdkonnas on põhjendatud

hinnata kerged piirangud s.t haigusseisundist tulenevad piirangud esinevad alla 25% ajast.

7.17.

TTO ekspertarst on liikumise valdkonna hindamisel tuginenud eelkõige perearsti dr

Viktoria Solovjova 23.04.2024 ja 15.08.2024 epikriisidele ning töötervishoiuarsti 10.05.2023

ja 17.04.2023 epikriisidele. Töövõime hindamisel ja vaidemenetluses on tutvutud kõikide

vaidele lisatud dokumentidega, samuti on tutvutud kõigi TIS-s kättesaadavate andmetega ja

neid on hindamisel ka arvesse võetud. Siiski olulisemaks on peetud ja viidatud on arstide

viimastele epikriisidele, st nendele, kus on kirjeldatud vaide esitaja tervislikku seisundit ja

töövõimet mõjutavaid tegevuspiiranguid hindamise ajal.

7.18.

TTO ekspertarst hindas seega, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise

valdkonnas. Kaebajal on piiratud kummardumine, kükkasendi säilitamine, pikkade

vahemaade kõndimine. Piirangud on põhjustatud kahjustusest puusaliigeses, lülisamba

struktuuris. Nende kahjustuste tõttu esineb kaebajal seljavalu, alajäseme valu, mitme liigese

liikuvuse ja stabiilsuse häirumine. Esineb selja- ja jalavalu koormusel, sundasendites.

7.19.

TTO ekspertarst hindas objektiivsetele terviseandmetele tuginedes piirangud käelise

tegevuse valdkonna võtmetegevustes „2.1 Käte sirutamine“ ja „2.3 Asjade liigutamine“

6(15)

3-24-3415

puuduvateks (skooriga „0“), märkides, et tegemist on ajutiste piirangutega. Kaebaja ise on

hinnanud tegutsemispiirangu võtmetegevustes mõõdukateks (arvväärtusega 2). TTO

ekspertarst märkis, et kaebajal on olnud juulis 2024 õlavarreluu murd, mis terviseandmete

alusel on paranemas. Tüsistusi esinenud ei ole. Püsivaid või pikaajalisi piiranguid

prognoositud ei ole. Tegemist on ravi, taastusravi, treeningu ja harjutustega leeveneva kuluga

piirangutega. Ajutiselt on piiratud õla liikuvus, tõstmine. Töötukassa ekspertarst märgib, et on

põhjendatud käelise tegevuse valdkonnas piiranguid mitte hinnata, kuna on tegemist ajutiste

piirangutega. Töövõime hinnang antakse tervisekahjustusest tulenevale pikaajalisele ja

püsivale seisundile. Töövõime hindamisel ei võeta arvesse ajutist terviseseisundit, mis

paraneb eeldatavasti vähemalt kuue (6) kuu jooksul. Ekspertiisi läbiviimisel hinnatakse

võtmetegevusi, kus piiranguid põhjustab ainult ajutine haigestumine, raskusastmega „0“.

Antud juhul ei tähenda raskusaste „0“ seda, et isikul piiranguid ei ole, vaid kaebaja piirang ei

ole hinnatav püsiva töövõime kontekstis. Terviseandmete alusel on kaebajal 14.07.2024

toimunud trauma, pöördunud perearstile ja erakorralise meditsiini osakonda 18.07.2024, kus

tuvastati parema õlavarreluu köbrukese murd. Rakendatud on konservatiivne ravi, paigaldatud

ortoos, mida võimlemise (konkreetsed harjutused) ajal on võimalik eemaldada. Luumurd on

paranenud ootuspäraselt, ilma tüsistusteta (Lisa 1, lk 6-7/146). Vaidemenetluse ajal

16.10.2024 lisandunud ortopeedi epikriis kinnitas jätkuvalt, et tegemist oli ajutisi piiranguid

põhjustava terviseseisundiga. Enne traumat ei ole terviseandmete alusel diagnoositud

haigusseisundit, mis võiks käelises tegevuses püsipiiranguid põhjustada.

7.20.

Juhul kui kaebaja töövõime terviseseisundi muutumise tõttu väheneb ja seda

kinnitavad ka TIS-is olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed (uued uuringud

ja/või diagnoosid), on kaebajal võimalik esitada vastustajale uus töövõime hindamise taotlus.

7.21.

Kaebajal hinnati käelise tegevuse valdkonna võtmetegevus „2.3 Käteosavus“

arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja ise on hinnanud tegutsemispiirangu

võtmetegevuses mõõdukaks (arvväärtusega 2). TTO ekspertarst selgitab, et piirangud

käteosavuses ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Terviseandmetes puuduvad viited

käteosavusega seotud piirangutele. Töötukassa ekspertarst märgib, et TIS andmetes ei ole

kirjeldatud randme-, labakäe- või sõrmeliigeste liikuvuse või jõudluse langust, valu,

tundlikkushäireid, ravivajadust ega muud käsitlust vajavat treemorit või muid käelisi

piiranguid peenmotoorilistel liigutustel. Töötervishoiuarsti epikriisis (Lisa 1, lk 11-12/146) on

märgitud käte treemor ilma vastava diagnoosipüstituseta, uuringu- ja muu

sekkumisvajaduseta. Sõrmede jõudlus dünamomeetrilisel hindamisel on olnud hea.

Tuvastatud leid ei anna alust hinnata käteosavuses töövõimet mõjutavaid piiranguid.

7.22.

Kaebaja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei

leidnud TIS andmetel kinnitust. TTO ekspertarst selgitab, et terviseandmetes puudub

informatsioon, mis viitaks teabe edasiandmise ja vastuvõtmisega seotud piirangutele.

Töötukassa ekspertarst märgib, et teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas käsitletakse

nägemise, kuulmise ja kõnelemisega seotud funktsioonide häirumise tõttu välja kujunenud

tegutsemis- ja osalusvõime piiranguid suulise ja kirjaliku teabe vahetamisel teiste inimestega.

Selles valdkonnas ei arvestata psüühikahäirest tulenevat teabe vahetamise raskust. Teabe

edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei ole piiranguid tuvastatud, kuna TIS

terviseandmed ei kinnita kaebajal esinevaid kõnelemise, nägemise ja kuulmise piiranguid.

Töötervishoiuarsti vastuvõtul (vt lisa 1, lk 1-12/146) on nägemisfunktsioon prillidega

korrigeeritult olnud rahuldav, kõrvalekaldeid kuulmise ja kõnelemise osas tuvastatud ei ole.

Juhul, kui vaide esitajal on terviseprobleeme, mis põhjustavad vastavaid püsipiiranguid, on

soovitatav pöörduda raviarstide poole.

7(15)

3-24-3415

7.23.

Kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas,

õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, muutustega kohanemise ja ohu tajumise

valdkonnas ja suhtlemise valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust.

7.24.

Vastustajale jääb arusaamatuks, millele tugineb kaebaja väide, et tema tervislik

seisund on eelmise hindamisega võrreldes halvenenud. Seoses seljaprobleemidega ei ole

kaebaja viimaste aastate jooksul vajanud lisanduvaid sekkumisi, ägenemistega kulgevate

seljavalude tõttu on viimastel aastatel ka töövõimetuslehtede ulatus pigem vähenenud.

Retseptuurse valuravi vajadus on retseptikeskuse andmetel lühiajaline (väljakirjutatud

retseptid kuuridena: 2024 aastal märtsis kodeiin+ paratsetamool 30 päevaks; juulis

etorikoksiib kaheks nädalaks, oktoobris gabapentiin 50 päevaks). Aktiivset lihastoonust

parandav liikumisravi ei ole peetud vajalikuks rakendada. Kaasuvalt esineb algav puusaliigese

artroos, mis samuti ei anna alust enam kui kergete piirangute hindamiseks. 2022. aasta

eksperdiarvamuses on kirjas: „Periooditi (koormusjärgselt või ägenemiste ajal) esineb

alajäsemetesse kiirguvat seljavalu põhjustades piiranguid liikumisel ja kehaasendi muutmisel/

säilitamisel“. Praegustel olemasolevatel objektiivsetel terviseandmetel, arvestades ka

hilisemate ägenemiste sagedust, kestvust, raskusastet ning ravivajadust, ei ole püsivpiiranguid

võimalik hinnata enamaks kui kergeks. Püsivatena ei hinnata piiranguid raskusastmetes nagu

need esinevad lühemaajaliselt ägenemisperioodidel. Võimalik, et kaebaja hindab oma

terviseseisundit halvenenuks, kuna käesoleva taotluse esitamise eel oli tal kukkumise

tagajärjel trauma, millest esinesid ajutised käelise tegevuse piirangud. Neid ei saa pidada

püsivat töövõimet vähendavateks. Samuti on kaebaja välja toonud mitmeid terviseprobleeme,

mis raviga on kompenseeritud (kõrgvererõhutõbi, depressiivne episood), prillidega

kompenseeritud (nägemisprobleemid), ei põhjusta töövõimet mõjutavaid piiranguid ka mitte

kergetena (kõrgenenud veresuhkru näit) või ei ole antud kaebustega ravimeditsiini poole

pöördutud ning seetõttu ei ole võimalik piiranguid hinnata (higistamine, südamehaigus,

hingeldamine, pearinglus, parema õla liikuvushäire enne juuli 2024. aasta traumat,

kogelemine, ärevus- ja paanikahood, segasushetked).

7.25.

Asjaolu, et töötukasse tuvastas vaide esitajal varasemalt töövõime vähenemise, ei

tähenda, et ka vaidlustatud otsuse aluseks oleva taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus.

Töötukassa ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks

võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb ka tema

töövõimet iga kord uuesti hinnata sel hetkel olemasolevate terviseandmete alusel. Töötukassa

märgib, et uue töövõime hindamise taotluse alusel toimub uus töövõime hindamine ning uue

taotluse esitamisel ei saa taotlejal tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime

ulatus on tagatud ka järgmise otsusega. Sellisele järeldusele on jõutud ka olemasolevas

kohtupraktikas. Uus töövõime hindamine ei ole seotud varasema hinnatud töövõime

ulatusega, sest ravi ja uuringute ja ka diagnostikavõimalused ajas paranevad.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt

tuvastanud, et kaebaja töövõime vähenenud ei ole.

5. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on

antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Töövõime hindamine on

hindamisotsus, mitte kaalutlusotsus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-20-2474/11,

p 16). Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus;

muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti

8(15)

3-24-3415

toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud

andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) (vt Riigikohtu lahend nr

3-17-1110/84, p 24).

6. TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega

isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning

sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust

(TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus

järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2

nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on

TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või; 3) puuduv

töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama

(TVTS § 5 lg 3). Määruse nr 39 § 6 lg-s 3 on toodud võtmetegevuste raskusastmete

vastavustabel, kus arvväärtus 0 tähendab, et piiranguid ei tuvastatud (punkt 1); arvväärus 1 –

kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast

(punkt 2); arvväärtus 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või

esineb 25-50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise

tervisekahjustuseta inimesel […]. Töövõime hindamise metoodikas on selgitatud, et

pikaajaline tervisekahjustus on püsiv terviseseisund, mis eelduste kohaselt vähemalt kuue kuu

vältelt oluliselt ei muutu1. Töövõimet hinnatakse, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks

tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud töötukassa töötaja (vt TVTS § 7 lg 1 ja määrus

nr 39 § 2 p 3). Eksperdiarvamus koostatakse taotlusel olevate, TIS-i kantud ning muude,

täpsustamise vajaduse korral kogutud, andmete alusel (vt määruse nr 39 § 5 lg 1).

Eksperdiarvamus lähtub töövõime hindamise metoodikast ja hinnangus kasutatakse nii

kehalise kui ka vaimse võimekuse hindamiseks nende võimekuste valdkondades ning

võtmetegevustes piirangu raskusastme väljaselgitamiseks punktisüsteemi skaalaga 0 – 4 (vt

määrus nr 39 § 6 lg 3). Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste

punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub

valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga.

Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud

raskusastmed arvväärtusega 0 ja 1 (vt määruse nr 39 § 6 lg-d 4-6).

10. Kaebaja on taotluses märkinud tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas

võtmetegevuses 1.1. „Liikumine eri tasapindadel“ ning hinnanud seda arvväärtusega 3,

selgitades järgmist: „Ei suuda raskusteta ringi liikuda ja trepist käia. Ilma valuta suudab läbida

100 meetrit. Mul hakkab parem jalg valutama (puusast ja sääremarjas on justkui tükk) ja mul

on kohe väsimus, pea on märg (vist süda on haige) ma olen väsinud ja pean saama teotada.

Palavas on väga palju väsimust ja higistamist; talvel libedaga pean olema väga ettevaatlik,

isegi tasane jalutuskäik on vastuvõetamatu. Suurte raskustega suudan treppidel liikuda. Mul

on kõrge vererõhk, ma võtan rohtu; treppidel peale puusa ja seljavalu on ka hingeldamine;

vahet ei ole kas alla või üles. Ma hoian käsipuust, võimalusel valin lifti (elan 9. korrusel,

nagunii käin liftiga); igasuguseid takistusi ületada ebamugav.“ Ekspertarst on hinnanud

nimetatud piirangut arvväärtusega 1 ning põhjendanud seda järgmiselt: „Taotlejal on esinenud

selja- ja jalavalu. Aastaid tagasi lülisamba kahjustuse tõttu opereeritud. Uuringutel esinevad

algavad degeneratiivsed muutused puusaliigestes. Täpsustavad uuringud lülisamba osas

puuduvad. Neuroloogilist defitsiiti esinenud ei ole. Terviseandmete alusel on nõelraviga

esinenud positiivne dünaamika. Regulaarset valuravi retseptikeskuse andmetel tarvitanud ei

ole. Puuduvad andmed taastusravi, treeningu ja harjutuste tegemise kohta. Arvestades kaebusi

on piiratud pikem käimine.“

Vt töötukassa töövõime hindamise metoodika, lk 4. Kättesaadav elektrooniliselt:

https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoime-hindamise-pohimotted-ja-metoodika

9(15)

3-24-3415

11. Kaebaja on märkinud võtmetegevuse 1.2. „Ohutu ringiliikumine“ hinnanud arvväärtusega

2, kuid ekspertarst on hinnanud arvväärtusega 0. Seejuures on TTO ekspertarst põhjendanud

oma hinnangut järgmiselt: „Taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust.

Terviseandmetes puuduvad viited ohutu ringiliikumisega seotud piirangutele.“ (dtl 219).

Töövõime hindamise metoodikas2 on selgitatud, et ohutu ringiliikumise all mõistetakse

raskusteta ja turvaliselt (nt tasakaalukaotuseta, kukkumiseta, erinevatel pindadel) ning

mõistliku ajaga soovitud kohta liikumist; siin on mõeldud luu- ja lihaskonna haiguste ning

nägemis- ja kuulmisraskuste poolest ohutut liikumist; siin ei käsitleta hirmust või ärevusest

põhjustatud raskusi (vt Töövõime hindamise metoodika, lk 32). Kaebaja ei ole väitnud

vaevusi nägemis- või kuulmisega seoses. Kaebaja ei ole välja toonud, millised konkreetsed

andmed on jäetud tähelepanuta või milliseid ebaõigeid järeldusi on TIS-i kantud andmete

põhjal tehtud (v.a nõelravi osas, mida kohus on juba eelnevalt käsitlenud). Töövõime

hindamise menetluses ei piisa sellest, kui taotleja esitab eksperdiarvamuse kohta üldsõnalise

vastuväite (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-1110, p 21).

12. Kaebaja on märkinud piirangud võtmetegevuses 1.3. „Seismine ja istumine“ ning

hinnangud piirangu arvväärtusega 3. Sama piirangu on ekspertarst hinnanud arvväärtusega 1,

selgitades, et taotlejal on esinenud selja- ja jalavalu; aastaid tagasi lülisamba kahjustuse tõttu

opereeritud; uuringutel esinevad algavad degeneratiivsed muutused puusaliigestes;

täpsustavad uuringud lülisamba osas puuduvad; neuroloogilist defitsiiti esinenud ei ole;

terviseandmete alusel on nõelraviga esinenud positiivne dünaamika; regulaarset valuravi

retseptikeskuse andmetel ravitanud ei ole; puuduvad andmed taastusravi, treeningu ja

harjutuste tegemise kohta; arvestades kaebusi esineb valu kummardumisel, sundasendites (dtl

220). Seejuures on TTO ekspertarst viidanud, millistele diagnoosidele on tuginetud hinnangu

andmisel (dtl 219).

13. Võtmetegevuses 1.4. on kaebaja piirangut hinnanud arvväärtusega 9, kuid TTO

ekspertarst arvväärtusega 0, märkides selgituseks, et hinnatud valdkonna „Liikumine“ raames

(dtl 220).

14. Vaidemenetluses on ekspertarst vaadanud veelkord andmed üle ning jäänud oma

seisukoha juurde (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 31). Lisaks on Eesti Töötukassa töövõime

hindamise ekspertarst analüüsinud kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid,

vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ortopeed-ekspertarsti koostatud ekspertarvamust ning

leidnud, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime

hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja

õige (dtl 32). Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst on leidnud järgmist: „Taotlejal on

esinenud selja- ja jalavalu. Aastaid tagasi lülisamba kahjustuste tõttu opereeritud. Uuringutel

esinevad algavad degeneratiivsed muutused puusaliigestes. Täpsustavad uuringud lülisamba

osas puuduvad – teostatud aastaid tagasi, käesolevalt pole lisauuringud olnud vajalikud.

Neuroloogilist defitsiiti esinenud ei ole. Terviseandmete alusel on nõelraviga esinenud osaline

positiivne dünaamika. Regulaarset valuravi retseptikeskuse andmetel tervitanud ei ole.

Puuduvad andmed taastusravi, treeningu ja harjutuste tegemise kohta. Tegemist on ravi,

taastusravi, treeningu ja harjutustega leeveneva kuluga piirangutega. Piiranguid hinnatakse

koos kompenseeriva raviga. Arvestades kaebusi on piiratud pikem käimine, esineb valu

kummardumisel, sundasendites. Piiranguid on hinnatud arvestades taotleja enesehinnangut

ning objektiivseid terviseandmeid. Tegemist on kergete piirangutega, mis ei põhjusta püsiva

töövõime vähenemist.“ (dtl 258).

15. Eelnevale lisaks on ka kohtumenetluses Eesti Töötukassa ekspertarst andnud oma

seisukoha ning leidnud järgmist: „/.../ liikumise valdkonnas on põhjendatud hinnata kuni

2 Kättesaadav elektrooniliselt aadressilt: https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoime-

hindamise-pohimotted-ja-metoodika

10(15)

3-24-3415

kerged piirangud. Liikumise valdkonnas hinnatakse kehatüve, alajäsemete, lülisamba ja

ülajäsemete seisundit, kardiopulmonaalset seisundit, üldist jõudlust, mis võiksid põhjustada

vahemaade läbimist erinevatel tasapindadel, turvalist liikumist (siin on mõeldud nägemis- ja

kuulmisraskuste ning luu- ja lihaskonna haiguste poolest ohutut liikumist. Hirmust või

ärevusest põhjustatud ringiliikumise raskusi siin ei käsitleta), samuti luu- ja lihaskonna

haiguste poolt põhjustatud piiranguid kehaasendi säilitamisel ja muutmisel. Kaebajal on

diagnoositud lülisamba patoloogia, opereeritud ca 25 aastat tagasi /.../ nimmediski prolaps,

jäänud ägenemistega kulgev krooniline valu ja tundlikkusehäire (paresteesia).

Kordusoperatsiooni ei ole peetud vajalikuks. Röntgenoloogiliselt esinevad muutused

lülisambas, 2019. aasta andmetel on MRT-uuringul tuvastatud spinaalkanalis kitsenemine,

kuid hilisemalt pole püsivat kliinilist neuroloogilist leidus.t. närvijuurte mõjutatust

kirjeldatud. 2020. aastal on diagnoositud algavat parema puusaliigese artroosi. 2021. aastal on

ortopeed /.../ soovitanud füüsilise aktiivsuse ja treenituse tõstmist, aktiivset ravivõimlemist,

kehakaalu vähendamist. Piirangu hindamisel tuleb silmas pidada, et hinnang antakse

ravivajaduse ja ravikasutuse foonil. Praegusel juhul ei ole aktiivset taastusravi rakendamist

terviseandmetel viimase viie aasta jooksul hoolimata soovitustest vajalikuks peetud. Koduste

harjutuste ulatus ja järjepidevus on teadmata /.../. Valusündroomi leevendamiseks on passiivse

meetodina (mis iseenesest ei ole valikmeetod) kasutatud nõelravi, retseptikeskuse andmetel on

välja kirjutatud ebaregulaarne st vajaduspõhine valuravi. Nõelravi on andnud seljavalu

ägenemisperioodil positiivse, kuid mitte täieliku ravivastuse. Ei olegi oodatav, et kolmel

nõelravi seansil oleks tervistav efekt /.../, kuid positiivne pööre ägenemise leevendumiseks on

märgitud. Kroonilise seljavalu valikraviks on endiselt pidev; vajadusel füsioterapeudi poolt

juhendatud liikumisravi ja vajaduspõhine valuravi. Kaebaja on viimase kahe aasta jooksul

seljaprobleemide tõttu olnud ajutistel töövõimetuslehtedel neljal korral /.../. Viimase viie aasta

jooksul on kaebaja vajanud eriarstide konsultatsioone mõnel korral. Seljaprobleemidega

seotult viimastel aastatel kordusuuringuid, täiendavaid konsultatsioone ei ravivõimalustega

seoses ega muus osas pole vajalikuks peetud. Märtsis 2020 /.../ ja augustis 2021 /.../ on

konsulteeritud erinevate ortopeedide poolt seoses puusavaluga, on märgitud vajadus

juhendatud liikumisraviks. Taastusraviarsti ja/või füsioterapeudi konsultatsioonide ja ravi

kohta puuduvad andmed. Mais 2023 on koostatud epikriis töötervishoiuarsti poolt /.../.

Eelnevalt ebaregulaarse vererõhuravi kasutamise foonil /.../ on probleem kõrgenenud

vererõhuga. Töötervishoiuarsti otsusena on sobiv töötama bussijuhina, kohandatavaid

töötingimusi pole märgitud. Kardioloogi poolt on viimati konsulteeritud jaanuaris 2020.

Kõrgenenud vererõhu tõttu on määratud pidev ravi. Retseptikeskuse andmetel on esinenud

ebaregulaarset ravimikasutust, mitmed retseptid on apteegis annulleeritud, kuna pole välja

ostetud. TIS andmetes ei esine viiteid, et kaebajal esinev kõrgenenud vererõhk ei allu ravile

selle korrapärasel soovitatud raviskeemi jälgimisel. Taotleja poolt märgitud kõrgenenud

vererõhk on raviga kompenseeritud ja piiranguid ei põhjusta. Ravi kasutamisel on vererõhu

väärtused mõõdetud rahuldavates väärtustes ning raviskeemi pole olnud tarvidust muuta.

Kardioloogi poolt 2020. aastal teostatud koormustesti põhjal on kaebaja koormustaluvus

keskmine, tekkiv väsimus ei ole seotud kardiopulmonaalse haigusega. Hilisemalt

kardioloogilisi uuringuid pole peetud vajalikuks. Kaebaja kirjeldab taotluses oma piiranguid

liikumises kuni rasketena, mis sisuliselt tähendab, et tegevuste sooritamine on peaaegu

võimatu ja reeglina on tegevuste sooritamiseks vaja kõrvalist abi ja/või abivahendeid ning

piirangud esinevad väga sageli või pidevalt. Võimalik, et kaebaja peab silmas neid piiranguid,

mis leiavad aset ägenemiste raskeimatel päevadel, kuid ei ole eluliselt usutav, et sellised

piirangud esinevad igapäevaselt TIS andmetel pidevat ravi mitte vajades ning töötamise

registri (TÖR) andmetel 0,8 koormusega bussijuhina töötades. Kerged piirangud on

hinnatavad, kui need esinevad kuni 25% ajast.“ (dtl-d 263-264).

11(15)

3-24-3415

16. Kohtu hinnangul on kaebaja taotluse lahendamisel tuginetud nii taotluses toodud kaebaja

antud hinnangutele, kõrvutades neid TIS-s olevate andmetega. Seejuures ei ole kaebaja välja

toonud, millised andmed on jäetud tähelepanuta. Ekslik on kaebaja viide nõelravist tehtud

järelduse ebaõigsusele. Vaidlus puudub, et TIS andmete kohaselt on olnud nõelravil osaliselt

positiivne tulemus. Nii on 19.04.2024 TIS-i kantud õe sissekanne, et sai kaks korda nõelravi

protseduuri, seisund veidi parem (dtl 69). Seega ei ole TIS andmetest ebaõigeid järeldusi

tehtud.

17. Kaebaja on märkinud piirangud valdkonna 2. „Käeline tegevus“ võtmetegevuses 2.1.

„Käte sirutamine“ ning hinnanud seda arvväärtusega 2, võtmetegevuse 2.2. piiranguid

arvväärtusega 2 ning võtmetegevuse 2.3. piiranguid arvväärtusega 2. TTO ekspertarst on

viidatud piiranguid hinnanud arvväärtusega 0, tuues võtmetegevuse 2.1. põhjenduseks

järgmise: „Taotlejal on olnud juulis 2024 õlavarreluu murd, mis terviseandmete alusel on

paranemas. Tüsistusi esinenud ei ole. Püsivaid või pikaajalisi piiranguid prognoositud ei ole.

Tegemist on ravi, taastusravi, treeningu ja harjutustega leeveneva kuluga piirangutega.

Ajutiselt on piiratud õla liikuvus.“ (dtl 222). Võtmetegevuse 2.2. osas on TTO ekspertarst

selgitanud järgmist: „Taotlejal on olnud juulis 2024 õlavarreluu murd, mis terviseandmete

alusel on paranemas. Tüsistusi esinenud ei ole. Püsivaid või pikaajalisi piiranguid

prognoositud ei ole. Tegemist on ravi, taastusravi, treeningu ja harjutustega leeveneva kuluga

piirangutega. Ajutiselt on piiratud tõstmine.“ (dtl 223). TTO ekspertarst on põhjendatud

võtmetegevuse 2.3 piirangu arvväärtust järgmiselt: „Taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud

TIS andmetel kinnitust. Terviseandmetes puuduvad viited käteosavusega seotud piirangutele.“

(dtl 223).

18. Kohtumenetluses on Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst leidnud järgmist:

„/.../ põhjendatud [on] käelise tegevuse valdkonnas piiranguid mitte hinnata, kuna on tegemist

ajutiste piirangutega. Töövõime hinnang antakse tervisekahjustusest tulenevale pikaajalisele

ja püsivale seisundile. Töövõime hindamisel ei võeta arvesse ajutist terviseseisundit, mis

paraneb eeldatavasti vähemalt kuue (6) kuu jooksul. Ekspertiisi läbiviimisel hinnatakse

võtmetegevusi, kus piiranguid põhjustab ainult ajutine haigestumine, raskusastmega „0“.

Antud juhul ei tähenda raskusaste „0“ seda, et isikul piiranguid ei ole, vaid taotleja piirang ei

ole hinnatav püsiva töövõime kontekstis. Terviseandmete alusel on kaebajal 14.07.2024

toimunud trauma, pöördunud perearstile ja erakorralise meditsiini osakonda 18.07.2024 /.../,

kus tuvastati parema õlavarreluu köbrukese murd. Rakendatud konservatiivne ravi,

paigaldatud ortoos, mida võimlemise (konkreetsed harjutused) ajal on võimalik eemaldada.

Luumurd on paranenud ootuspäraselt, ilma tüsistuseta /.../. Vaidemenetluse ajal 16.10.2024

lisandunud ortopeedi epikriis /.../ kinnitas jätkuvalt, et tegemist oli ajutisi piiranguid

põhjustava terviseseisundiga. Enne traumat ei ole terviseandmete alusel diagnoositud

haigusseisundit, mis võiks käelises tegevuse püsipiiranguid põhjustada.“ (dtl 265) Ka ei ole

kaebaja viidanud terviseandmetele, mis kinnitaksid piirangute esinemist. Samuti ei ole

leidnud kinnitust väide, et TTO ekspertarst on jätnud oma hinnangu põhjendamata.

19. Kaebaja on teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse 3.1. piirangud

hinnanud arvväärtusega 9, TTO ekspertarst seevastu 0-ga. TTO ekspertarst on selgitanud, et

taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust; terviseandmetes puudub

informatsioon, mis viitaks teabe edasiandmise ja vastuvõtmisega seotud piirangutele (dtl 224).

Kaebaja on võtmetegevuse 3.2. piirangut hinnanud arvväärtusega 9, TTO ekspertarst aga

arvväärtusega 0. TTO ekspertarsti põhjendus on järgmine: „Taotleja kirjeldatud piirangud ei

leidnud TIS andmetel kinnitust. Terviseandmetes puudub informatsioon, mis viitaks teabe

edasiandmise ja vastuvõtmisega seotud piirangutele.“ (dtl 224).

20. Kohtumenetluses on Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnang olnud järgmine: „/.../ Teabe

edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas käsitletakse nägemise, kuulmise ja kõnelemisega

12(15)

3-24-3415

seotud funktsioonide häirumise tõttu välja kujunenud tegutsemis- ja osalusvõime piiranguid

suulise ja kirjaliku teabe vahetamisel teiste inimestega. Selles valdkonnas ei arvestata

psüühikahäirest tulenevat teabe vahetamise raskust. Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise

valdkonnas ei ole piiranguid tuvastatud, kuna TIS terviseandmed ei kinnita kaebajal esinevaid

kõnelemise, nägemise ja kuulmise piiranguid. Töötervishoiuarsti vastuvõtul /.../ on

nägemisfunktsioon prillidega korrigeeritult olnud rahuldav, kõrvalekaldeid kuulmise ja

kõnelemise osas märgitud ei ole. Juhul, kui vaide esitajal on terviseprobleeme, mis

põhjustavad vastavaid püsipiiranguid, on soovitatav pöörduda raviarstide poole.“ (dtl 266).

Eelnevast tulenevalt ei ole tõendatud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas antud

hinnangu ebaõigsus. Kaebaja hinnang piirangutele on küll oluline, kuid ainuüksi sellest ei

piisa. Ekspertarst kui ka vastustaja peab kõrvutama seda TIS-i sisalduvate terviseandmetega

ning kui TIS-s sellekohased andmed puuduvad, siis ei ole põhjendatud anda piirangule sama

arvväärtus, nagu on kaebaja andnud.

21. Kaebaja on võtmetegevuse 4.4. piiranguid hinnanud arvväärtusega 9. TTO ekspertarst on

andnud sellele arvväärtuse 0 järgneva selgitusega: „Taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud

TIS andmetel kinnitust. Terviseandmetes puudub informatsioon, mis viitaks teadvusel

püsimise ja enesehooldusega seotud piirangutele.“ (dtl 226).

22. Kohtumenetluses on Eesti Töötukassa ekspertarst nõustunud TTO ekspertarsti

hinnanguga ning lisanud järgmist: „ [V]õtmetegevuses 4.4. hinnatakse riietumise, enda

pesemise ja kehaosade muu hooldusega hakkamasaamist. Kaebaja poolt on

enesehinnanguliselt välja toodud, et ta jälgib kõrge veresuhkru tõttu oma toitumist.

Töötervishoiu vastuvõtul /.../ on ühekordses analüüsis veresuhkru kerge kõrgenemine.

Võimalik, et vajab jälgimist. Tervisliku toitumise jälgimine ei põhjusta piiranguid, mis

vähendaksid töövõimet. Ülemäärast higistamist ja selle käsitlust, võimaliku põhjuse välja

selgitamist ja ravivajadust terviseandmed ei kajasta.“ (dtl-d 266-267). Vastupidiseid

terviseandmeid kaebaja välja toonud pole ega ka mitte selgitanud, milles seisneb

ekspertarstide hinnangu ebaõigsus.

23. Kaebaja on võtmetegevuse 6.1. piiranguid hinnanud arvväärtusega 2. TTO ekspertarst on

samas andnud hinnangu 0, selgitades järgmist: „Taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS

andmetel kinnitust. Terviseandmetes puudub informatsioon, mis viitaks muutustega

kohanemise ja ohu tajumisega seotud piirangutele.“ (dtl 227). Kaebaja on võtmetegevuse 6.3.

piiranguid hinnanud arvväärtusega 2. TTO ekspertarst on sama piirangut hinnanud

arvväärtusega 0, selgitades järgmist: „Taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel

kinnitust. Terviseandmetes puudub informatsioon, mis viitaks muutustega kohanemise ja ohu

tajumisega seotud piirangutele.“ (dtl 228).

24. Kohtumenetluses on Eesti Töötukassa ekspertarst selgitanud järgmist: “[M]uutustega

kohanemine ja ohu tajumise valdkonnas on põhjendatud hinnata piirangud puuduvateks.

Perearsti poolt on viimastel aastatel diagnoositud depressiivseid episoode ja määratud

vajaduspõhiste kuuridena antidepressantravi, viimati 29.04.2022 telefonivisiidil retsept isiku

soovil /.../. Püsivaid vaimse võimekuse piiranguid perearst oma epikriisides välja ei too, ei ole

esinenud vajadust pöörduda spetsialiseeritud psühhiaatrilise abi järgi ega teha korrektiive

seisundi käsitluses ega ravis. Ei ole kirjeldatud olulist ärevuse tõusu, samuti ei ole vajanud

eraldi ärevust kupeerivaid meetmeid, ei ole kirjeldatud paanikahoogusid. Nii foobseid

ärevushäireid (ehk foobiaid) kui muid ärevushäireid (sh paanikahäire), mis takistavad

väljaskäimist ja tavapäraste muutustega kohanemist, peavad kinnitama terviseandmed. Ei ole

alust hinnata püsivaid ravile allumatuid töövõimet mõjutavaid piiranguid.“ (dtl-d 267-268).

25. Kaebaja on hinnanud võtmetegevuse 7.1 piiranguid arvväärtusega 2. TTO ekspertarst on

hinnanud nimetatud piiranguid arvväärtusega 0, põhjendades seda järgmiselt: „Taotleja

13(15)

3-24-3415

kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Terviseandmetes puudub

informatsioon, mis viitaks suhtlemisega seotud piirangutele.“ (dtl 229).

26. Kohtumenetluses on Eesti Töötukassa ekspertarst nõustunud TTO ekspertarsti

hinnanguga, selgitades järgmist: „Võtmetegevuse 7.1. juures on kaebaja esitanud

ärevushäirega seotud piiranguid, mida enesehinnanguliselt on määratlenud kui kerget

piirangut suhtlemisel tuttavate ja võõraste inimestega suhtlemisel. Töötukassa ekspertarst

selgitab, et siin hinnatakse võimekust suhelda teiste inimestega näost näkku, samuti ka

suhtlemist telefonitsi, skaibi vms teel. Terviseandmetel perearsti poolt diagnoositud ja

kuuridena toetavat antidepressantravi vajav depressiivsete episoodide esinemine ei anna alust

hinnata püsivaid ravile allumatuid töövõimet mõjutavaid piiranguid, olulisi probleeme

suhtlemisel ei ole kirjeldatud.“ (dtl 268).

27. Seega on vastustaja võtnud töövõime hindamise taotluse lahendamisel arvesse nii kaebaja

taotluses antud hinnanguid, kõrvutades neid TIS-s olevate andmetega (TVTS § 5 lg-d 1-2;

määrus nr 39 § 5 lg 1 ja lg 4) ning vaidlusalune otsus on tehtud tuginedes TTO ekspertarsti

eksperthinnangule (TVTS § 7 lg 1). Samuti on piiranguid hinnatud ravifoonil (vt määrus nr 39

§ 5 lg 3). Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et tegemist on õigusvastase otsusega.

28. Kuigi vaidlusalusest otsusest ei selgu, miks on varasemaga erinevalt hinnatud kaebaja

töövõimet, siis on seda selgitatud vaideotsuses. Viimases on nimelt märgitud järgmist:

„Töötukassa selgitab, et vaide esitajal tuvastati varasemalt osaline töövõime kaheks aastaks

(14.09.2022-13.09.2024), nüüd on ta töövõimeline. Vaide esitaja töövõime on varasemalt

hinnatud osaliseks liikumise valdkonna piirangutest, mis olid eelkõige põhjustatud seljavalust,

käesolevalt ei esine TIS olemasolevatel andmetel vaide esitajal vähemalt hetkel sellist

seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist. Viimasel ajal on vajanud

töövõimetuslehte ajutise seisundi (õlevarreluu murd) tõttu. TISis ei nähtu viimase viie aasta

jooksul seljaprobleemide tõttu eriarsti konsultatsioonivajadust. Asjaolu, et töötukassa tuvastas

vaide esitajal varasemalt töövõime vähenemise, ei tähenda, et ka vaidlustatud otsuse aluseks

oleva taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Töötukassa ei ole otsuse tegemisel seotud

varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt

diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata sel

hetkel olemasolevate terviseandmete alusel. Töötukassa märgib, et uue töövõime hindamise

taotluse alusel toimub uus töövõime hindamine ning uue taotluse esitamisel ei saa taotlejal

tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise

otsusega. Sellisele järeldusel on jõutud ka olemasolevas kohtupraktikas. Uus töövõime

hindamine ei ole seotud varasema hinnatud töövõime ulatusega, sest ravi ja uuringute ja ka

diagnostikavõimalused ajas paranevad.“ (dtl 36).

29. Kohus nõustub kohtumenetluses antud Eesti Töötukassa ekspertarsti seisukohaga, et

puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et kaebaja tervislik seisund oleks halvenenud (dtl 269).

30. Kaebaja leiab, et ekspertarst jättis õigusvastaselt oma seisukohad sisuliselt põhjendamata,

(eksperthinnangu punktid 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 2.1, 2.2, 2.3, 3.1, 3.2..). Kohus kaebaja sellise

seisukohaga ei nõustu. 25.09.2024 koostatud ekspertarvamuses on põhjendatud, miks

ekspertarsti hinnang erineb kaebaja antud hinnangutest ning seda kõigi tegevusvaldkondade

võtmetegevuste lõikes (dtl-d 218-231). Lisaks on seda põhjendatud vaideotsuses ning

töövõimele antud hinnang ka kohtumenetluses Eesti Töötukassa arsti poolt (dtl 262).

31. Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on tehtud otsus kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

14(15)

3-24-3415

33. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

15(15)