2-22-16034/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

07. mai 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-22-16034

Tsiviilasi

K.R-i hagi MAXIMA Eesti OÜ vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise ja hüvitiste

määramise nõudes

Hagihind

4054,68 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K.R (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Vadim Vilde

Kostja: MAXIMA Eesti OÜ (registrikood 10765896)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Veiko Viisileht,

vandeadvokaat Reesa Laur

Kohtuistungi toimumise aeg

18.03.2025.a

Kohtuistungil osalesid

Hageja K.R

Hageja lepinguline esindaja Vadim Vilde

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Reesa Laur

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Tuvastada, et K.R-i ja MAXIMA Eesti OÜ vahel 01.04.2020.a sõlmitud töölepingu

erakorraline ülesütlemine alates 27.09.2022.a on tühine.

3. Lõpetada K.R-i ja MAXIMA Eesti OÜ vahel 01.04.2020.a sõlmitud tööleping TLS §

107 lg 2 alusel alates 27.09.2022.a.

4. Välja mõista MAXIMA Eesti OÜ-lt K.R-i kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kolme

kuu keskmise töötasu ulatuses summas 2564,52 eurot (bruto).

5. Jätta K.R-i hagi alternatiivnõudes MAXIMA Eesti OÜ vastu hüvitise TLS § 105 lg 5

alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1013,67 euro (neto) väljamõistmiseks

rahuldamata.

6. Jätta menetluskulud 80 % ulatuses kostja MAXIMA Eesti OÜ kanda ning 20 % ulatuses

hageja K.R-i kanda.

7. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.04.2020.a töölepingu nr xxx, mille alusel asus

hageja tööle müüja ametikohale graafiku alusel. Töötaja töökohaks oli Maxima kauplus

xxx, Tallinn. Kostja lõpetas hagejaga töösuhte 27.09.2022.a töölepingu erakorralise

ülesütlemisega TLS § 88 lg 1 ja TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Kostja on esmalt põhjendanud

töölepingu erakorralist ülesütlemist väitega, et hageja on 18.09.2022.a võtnud kaupluse

puhkeruumist töötajate septembrikuu 2022.a tööajakava originaali, millel muuhulgas olid

ka teiste töötajate nimed, tööajakavad ja originaal allkirjad. Teiseks on kostja

põhjendanud töölepingu erakorralist ülesütlemist väitega, et poolte vahel 22.09.2022.a

toimunud vestluse käigus selgitas kostja hagejale, et antud tegu on töölepingu oluline

rikkumine ning palus hagejal dokument tagastada. Hageja käitus väidatavalt vestluse

jooksul jämedalt, halvustas juhtkonda, laimas oma otsest juhti ning näitas välja oma

negatiivset suhtumist tööandjasse. Hageja on esitanud väljapressivaid nõudeid ning

nõudnud enda kohta käivate dokumentide esitamist seoses 25.04.2021.a toimunud

intsidendiga. Kostja käsitles läbiviidud vestlust tööandjapoolse hoiatusena. Hageja leiab,

et kostja poolt selline ootamatu töölepingu ülesütlemine ilma ühtegi tõendit esitamata on

tühine. Kostja väide nagu oleks hageja võtnud puhketoast ära tööajatabeli on alusetu, sest

hageja ei ole ära võtnud mitte mingit tööajatabelit ja ei ole mitte kunagi kinnitanud selle

omastamist. Kostja seisukoht hageja korduvate põhjuseta töölt puudumiste osas on

tõendamata. Hageja leiab, et poolte vahelist vestlust ei saa käsitleda hoiatusena, kuna see

esitatakse töötajale tema rikkumistele tähelepanu juhtimiseks ja enda parandamiseks ning

sellele ei saa kaasneda teistkordne karistus erakorralise lepingu ülesütlemise näol. Hageja

palub tuvastada töölepingu ülesülemise tühisus, lõpetada tööleping alates 27.09.2022.a

TLS § 107 lg 2 alusel, välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise

töötasu ulatuses summas 3041,01 eurot (neto) ning alternatiivselt, juhul kui kohus ei

rahulda hageja nõuet töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamisel, välja

mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 97 lg 2 p 2 ette teatamise tähtaja rikkumise tõttu

hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1013,67 eurot

(neto). Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista menetluskuludelt

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et töölepingu

ülesütlemine on kehtiv ja õiguspärane. Kostja ei nõustu sellega, et hageja on õigustatud

saama TLS § 100 lg 5 kohast hüvitist, sest kostjal oli õigus tööleping üles öelda

etteteatamistähtaega järgimata lepingust tulenevate töökorralduse reeglitest. Kostja on

seisukohal, et ei pidanud avaldusele lisama hageja rikkumisi täiendavalt tõendavaid

dokumente. Sellist kohustust ei sätesta TLS, pooltevaheline tööleping ega ükski muu

pooltevahelises töösuhtes tähtsust omanud dokument. Hageja pani töösuhtes toime

dokumendi varguse ning sellega koos ka ärisaladuse hoidmise kohustuse ning

isikuandmete kaitse kohustuse rikkumise. Hageja on tööajakava originaaldokumendi

vargust korduvalt tunnistanud nii kaupluse teistele töötajatele kui ka kostja esindajatega

22.09.2022. a toimunud vestlusel. Hagejapoolsed rikkumised on kostja poolt põhjendatud

ja tõendatud. Hageja on ka korduvalt põhjuseta töölt puudunud, mille tõttu oli kostja

majandustegevus korduvalt häiritud. Kostja on arvamusel, et töölepingu erakorraline

ülesütlemine oli põhjendatud, hageja poolt TLS § 109 lg 1 alusel esitatud hüvitisnõuded

on alusetud ja hageja nõuded on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja palub

menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on

poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks

(Riigikohtu 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 22.11.2022.a kohtumääruses

(dtl 22-24).

5. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei

ilmne ka poole muudest avaldustest.

6. Pooled ei vaidle, et nad sõlmisid 01.04.2020.a tähtajatu töölepingu nr xxx, millise kohaselt

asus hageja kostja juures tööle müüja ametikohal alates 01.04.2020.a täis tööajaga, töö

eritingimuseks on töö graafiku alusel, 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul

töötasuga 3,90 eurot (bruto) tunnis (dtl 12-16).

7. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus hagejaga tööleping 27.09.2022.a

erakorraliselt üles öelda. Pooled on erimeelt ka selles, kas kostjal on kohustus tasuda

hagejale ülesütlemise hüvitist. Kostja on seisukohal, et töötaja nõuded ei ole õigustatud.

Hageja sellega ei nõustu.

8. Kohtule esitatud 27.09.2022.a töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse nr T-

132/22/0295 kohaselt on kostja öelnud hagejaga 01.04.2020.a sõlmitud töölepingu nr xxx

erakorraliselt üles alates 27.09.2022.a (dtl 10-11).

9. Töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on

töösuhet lõpetava kujundusõigusega, seega piisab töölepingu lõppemiseks tahte

väljendamisest. Töölepingu ülesütlemise avaldus muutub kehtivaks vastaspoole poolt

kättesaamisega.

10. Töölepingu seaduse (TLS) § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda

üksnes töölepinguseaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepinguseaduses

ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 95 lg 1 ja 2 kohaselt võib töölepingu üles öelda

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes

tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist

põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab

põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11. Kuigi hageja ei ole eelpool viidatud ülesütlemisavaldust allkirjastanud, siis puudub

vaidlus, et hageja on avalduse kätte saanud, seega on nõuded töölepingu ülesütlemise

avaldusele täidetud ning on täidetud töölepingu lõpetamise formaalne eeldus.

12. Pooled on erimeelt selles, kas tööleping on kehtivalt üles öeldud. Hageja on seisukohal, et

töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, samuti on avaldus sisuliselt alusetu.

Kostja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on kehtiv.

13. Kuivõrd vaidlust ei ole, et hageja sai töölepingu ülesütlemise avalduse kätte 27.09.2022.a,

siis on asja kohtulikul arutamisel leidnud tõendamist, et tööleping on üles öeldud kostja

poolt 27.09.2022.a ning sellest alates on tööleping poolte vahel lõppenud.

14. Järgnevalt kontrollib kohus, kas on täidetud töölepingu ülesütlemise materiaalne eeldus, st

kas tööandjal oli alust leping üles öelda TLS § 88 lg 1 punkt 5 alusel. Hageja väidetel ei

ole kostja teda eelnevalt hoiatanud ega andnud mõistlikku aega ega võimalust oma

käitumist parandada. Kostja selline käitumine ei ole heatahtlik ega mõistlik. Kostja hageja

sellise käsitlusega ei nõustu.

15. TLS § 88 lg 1 p 5 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast

tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada

töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo,

millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kooskõlas TLS § 88 lg 3

tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu

üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole

ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu

või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata, samuti juhul, kui

töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada (RKTKo 21.06.2017.a, 3-2-1-65-17,

punkt 18).

16. Ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast

tuleneval mõjuval põhjusel (nt usalduse kaotuse tõttu), mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist

eeldada (TLS § 88 lg 1), ei tähenda üldjuhul seda, et tööandja võib töölepingu üles öelda

töötajat enne hoiatamata. Seisukohta, et tööandjal on kohustus hoiatada töötajat

muuhulgas TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud rikkumise korral, toetab tööõiguses kehtiv

ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest

hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik.

Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa

rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt

oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2

punktides 2–4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab

jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki

anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Seega, kui töötaja on käitunud viisil,

mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, tuleb asjaolude kohaselt hinnata, kas

töötaja sai oodata, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks (RKTKo

16.03.2016.a, 3-2-1-187-15, punkt 12).

17. Seega tuleb kohtul hinnata, kas kostjal oli käesoleval juhtumil mõjuv põhjus töölepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 tähenduses, ning kui oli, siis kas kostja oli

hagejat töölepingu ülesütlemisest hoiatanud TLS § 88 lg 3 I lause tähenduses või ei

saanud hageja rikkumise erilise raskuse tõttu või hea usu põhimõtte järgi muul põhjusel

oodata kostjalt hoiatuse tegemist TLS § 88 lg 3 II lause tähenduses.

18. Tallinna Ringkonnakohus on 27.01.2025.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 2-19-9619 punktis

12.1 selgitanud, et TLS § 88 lg 1 kohaselt on töölepingu ülesütlemine kaalutlusotsus ning

säte näeb ette selged kaalumispiirid nii tööandjale kui ka kohtule. Olukorras, kus tööandja

eksib kaalumispiiride vastu, on kohtu ülesanne tagada kaalumispiiridele vastav tulemus.

Seejuures ei saa usalduse kaotuse aluseks olla pelgalt tööandja siseveendumus. Selline

lähenemine jätaks töötaja õigused täielikult kaitseta ning ei vastaks tööõiguses

valitsevatele põhimõtetele ega tagaks töötaja kui nõrgema poole kaitset, võimaldades

tööandjal igal ajal töösuhte erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda.

19. Kohus on seisukohal, et antud juhtumil ei olnud kostjal alust öelda hagejaga sõlmitud

tööleping hageja töökohustuste rikkumise (vargus) ja sellest tuleneva usalduse kaotuse

tõttu erakorraliselt üles.

20. Kohtu arvates on kostja põhjendanud lepingu ülesütlemist üldsõnaliste hinnangutega,

mille osas jäävad ülesütlemise põhjustanud asjaolud ebaselgeks. 27.09.2022.a töölepingu

ülesütlemisavaldusest saab järeldada, et pooltel on tekkinud erimeelsused seoses

25.04.2021.a toimunud juhtumiga, samuti heidab kostja hagejale ette töötajate 2022.a

septembrikuu tööajakava vargust ning töölt puudumist 06.09.2022.a, 08.09.2022.a ja

20.09.2022.a (dtl 10-11). Samas on tööleping lõpetatud TLS § 88 lg 1 ja § 88 lg 1 p 5

alusel, mitte TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Seega peab kostja etteheidetavaks teoks eelkõige

tööajakava vargust.

21. Hagejat on 12.09.2022.a hoiatatud 06.09.2022.a töölt puudumise tõttu ning hoiatatud, et

nimetatud rikkumise (etteteatamata töölt puudumine) kordumisel kaalub kostja töölepingu

ülesütlemist TLS § 88 lg 1 p 3 alusel (dtl 10-11). Hilisemaid samasisulisi rikkumisi ei ole

kostja asja kohtulikul arutamisel tõendanud. Lisaks ei ole kostja sel alusel (TLS § 88 lg 1

p 3) hagejaga töölepingut lõpetanud.

22. Kohus nõustub hagejaga selles, et väidatavat tööajakava vargust ei saa pidada selliseks

töökohustuse rikkumiseks, et see võiks kostjapoolse hoiatuseta kaasa tuua töölepingu

erakorralise ülesütlemise TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. 22.09.2022.a toimunud kahetunnist

vestlust hagejaga enne töölepingu ülesütlemist 27.09.2022.a ei saa pidada hoiatamiseks

TLS § 88 lg 3 mõistes ning selline kostja käsitlus töötaja hoiatamisest ei ole õige. Seda

enam, et kaupluse direktor on teinud 19.09.2022.a ettekande ning palunud, et hagejat

hoiatatakse (dtl 109).

23. Kohus selgitab, et hoiatuse ja töölepingu ülesütlemise vahele peab jääma mõistlik aeg

mille jooksul on töötajal võimalik oma käitumist parandada, heastada töökohustuste

rikkumine ning asuda eelnevalt rikutud kohustust täitma lepingutingimustele vastavalt.

Kui töötaja vaatamata hoiatamisele rikub töökohustust, on tööandjal õigus leping üles

öelda (vaata selles osas RKTKo 3-2-1-70-16 punkt 14). Antud juhul sellist võimalust

hagejale ei antud. Seega ei ole kostja tõendanud töölepingu ülesütlemise eeldusi TLS § 88

lg 1 p 5 järgi.

24. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et töölepingu ülesütlemine toimus aluseta ning seaduse

nõuetele mittevastavalt, mistõttu tuvastab kohus kostja töölepingu ülesütlemise tühisuse.

25. TLS § 107 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus

või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks

lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.

26. Kohus tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse. Hageja on taotlenud töölepingu

lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel alates 27.09.2022.a (dtl 8). Kohus rahuldab hageja

taotluse ja lõpetab töölepingu alates 27.09.2022.a.

27. Kuni 16.03.2023.a kehtinud TLS § 109 lg 1 redaktsioon sätestas, et kui kohus või

töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul,

maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus

või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise

asjaolusid ja mõlema poole huve. Alates 17.03.2023.a kehtiv TLS § 109 lg 1 sätestab, et

kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2

nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatut. Kohus või

töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise

asjaolusid. Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt isikule makstavate

hüvitiste ja toetuste võrra.

28. Põhiseaduse §-st 10 tuleneva õiguskindluse põhimõtte järgi on seadus tagasiulatuvalt

kohaldatav üksnes seaduses sätestatud juhtudel. TLS § 109 lõiget 1 muudeti

tööturumeetmete seaduse § 47 punktiga 5. Tööturumeetmete seaduse § 51 lg 2 sätestab, et

käesoleva seaduse § 47 punktid 2, 4 ja 5 jõustuvad üldises korras. Töölepingu seaduse

rakendussätetes ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise

eraõiguse seaduse rakendamise seaduses ei ole sätestatud, et alates 17.03.2023.a kehtiv

TLS § 109 lg 1 on kohaldatav tagasiulatuvalt. TLS § 109 lg-s 1 märgitud hüvitise

maksmise kohustuse tekkimise eelduseks on tööandja poolt töölepingu ülesütlemise

tühisus. Kuivõrd kostja tegi ülesütlemisavalduse hagejaga sõlmitud töölepingu

ülesütlemiseks 27.09.2022.a, tuleb pooltevahelisele tööõigussuhtele kohaldada kuni

16.03.2023.a kehtinud TLS § 109 lg 1 redaktsiooni.

29. Kohus tuvastas eelnevalt töölepingu ülesütlemise tühisuse ja lõpetas töölepingu alates

27.09.2022.a. Hageja on taotlenud TLS § 109 lg 1 nimetatud hüvitisena 3041,01 euro

(neto) kostjalt väljamõistmist. Hageja on avaldanud oma ühe kuu keskmise töötasu

suuruseks 1013,67 eurot (dtl 7). Kostja vaidleb keskmise töötasu suurusele vastu ning

leiab, et hageja keskmine kuutasu oli 854,84 eurot (dtl 58).

30. TLS § 29 lg 8 järgi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega keskmise töötasu maksmise

tingimused ja korra. Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a määruse nr 91 § 2 lg 2

arvutatakse keskmist töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu

teenitud töötasust, mis on sissenõutavaks muutunud.

31. Kostja poolt kohtule esitatu kohaselt moodustas hageja keskmine töötasu summas 854,84

eurot (dtl 104-105, 106). Kuigi hageja ei nõustu kostjapoolse keskmise töötasu tõendiga,

leides üldsõnaliselt, et see on ebakvaliteetne, siis ei ole kohtul alust selles tõendis kahelda.

Ka hageja enda poolt esitatud tõendist ei järeldu, et hageja keskmine töötasu on neto

summas 1013,67 eurot (dtl 17). Õige pole hageja käsitlus keskmisest töötasust millise

kohaselt on brutosumma kostja kui tööandja kohustus arvestada ning nõutavad maksud

maksta, kuid hüvitise vaatest on hageja jaoks oluline summa, mis laekub hageja

pangakontole, mitte see, mida tööandja palgafondis arvestab (dtl 162-163). Seega lähtub

kohus hüvitise määramisel tõendatud keskmisest bruto töötasust so 854,84 eurot.

32. Kostja taotleb hüvitise vähendamist seoses sellega, et hageja on töölepingut rikkunud ning

tegutsenud ebalojaalselt, mistõttu ei vääri hageja kolme ja isegi mitte ühe kuu keskmise

töötasu suurust hüvitist (dtl 138).

33. Kohus nõustub hagejaga selles, et töösuhte lõpetamine ühepoolselt ja erakorraliselt on

oma olemuselt äärmuslik meede, mida ei tehta kergekäeliselt ning rikkumine peab olema

oluline ning olulise mõjuga. Kohus leiab, et kindlasti ei saa olla töölepingu lõpetamise

aluseks asjaolu, et tööandjal on erimeelsused oma töötajaga, samuti peab karistus olema

proportsionaalne rikkumise raskuse ja/või olulisusega.

34. Kohtu hinnangul ei ole kostja välja toonud asjaolusid, mis annaksid alust hüvitist

vähendada. Kohus selgitab, et ka juhul, kui hageja käitumises esines minetusi ning

erimeelsusi kostjaga, ei ole see aluseks ilma nõuetekohaselt hoiatamata töölepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Eeltoodut arvestades leiab kohus,

et töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve arvestades on põhjendatud

kostjalt hageja kasuks välja mõista kolme kuu keskmine bruto töötasu summas 2564,52

eurot (3 x 854,84).

35. Kooskõlas TsMS § 442 lg 8 viimase lausega alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise

alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Hageja on esitanud oma nõuded

alternatiivsena (dtl 129) ning kuna kohus rahuldab hageja primaarnõude, siis jätab kohus

rahuldamata hageja nõude hüvitise TLS § 105 lg 5 alusel ühe kuu keskmise töötasu

ulatuses summas 1013,67 eurot väljamõistmiseks põhjendusi lisamata.

36. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud

osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastab, et poolte vahel

01.04.2020.a sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine alates 27.09.2022.a on tühine,

mistõttu lõpetab kohus pooltevahelise töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates

27.09.2022.a ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel

kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 2564,52 eurot (bruto). Hageja

alternatiivnõue hüvitise TLS § 105 lg 5 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas

1013,67 euro (neto) väljamõistmiseks jääb rahuldamata.

37. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

38. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 4054,68 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

39. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 jäävad hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud 80 %

ulatuses kostja kanda ning 20 % hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab

kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik