2-25-115/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-115

Tsiviilasi

A. S.-i (S.) hagi M. K. vastu mittevaralise kahju

väljamõistmise nõudes

Hagihind

5 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A. S. (isikukood XXX; viibimiskoht xxxx)

Kostja M. K. (isikukood XXX; viibimiskoht xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista M. K.-lt A. S.-i kasuks mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot.

3. Jätta menetluskulud 94% ulatuses A. S.-i kanda ja 6% ulatuses M. K. kanda. Jätta

menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise

avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb

kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. A. S. (hageja) esitas 05.01.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse M. K. (kostja) vastu mittevaralise

kahjuhüvitise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt ründas kostja 22.12.2024 füüsilise jõuga hagejat xxxx asuval kinnistul "xxxx"

sisekorra järgi määratud IV üksuse esimese sektsiooni osakonnas. Ründe käigus murdus hageja

parema käe keskmine sõrmeluu ning hageja tundis valu. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja

mõista mittevaralise kahju hüvitisena 5000 eurot sõrmeluu purunemise ja valu põhjustamise eest, mis

tekkis sellest, kui kostja püüdis jõuga hageja käest teleka pulti väänata.

2. Kohus on kostjale menetlusdokumendid kätte toimetanud 07.02.2025. Kostja ei ole hagile

tähtaegselt vastanud.

3. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kostja ei ole hagile vastanud, mistõttu loetakse hagis esitatud faktilised asjaolud – kostja ründas

22.12.2024 füüsilise jõuga hagejat, ründe käigus murdus hageja parema käe keskmine sõrmeluu ja

hageja tundis valu – kostja poolt omaksvõetuks.

5. Hageja palus välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis 5000 eurot. Hageja nõude aluseks on

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 ning § 134.

6. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 näeb ette, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see

tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjutuse tekitamisega.

Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja ründas 22.12.2024 hagejat (püüdis jõuga hageja käest

teleka pulti väänata), põhjustades viimasele kehavigastuse (parema käe sõrmeluu murd). Seega on

kostja tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel. Kuna kostja

põhjustas hagejale kahju aktiivse käitumisega, saab eeldada, et tema soovis õigusvastase tagajärje

saabumist ja seega tekitas kostja kahju tahtlusest VÕS § 104 lg 5 mõttes. VÕS § 104 lg 5 sätestab, et

tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hagis

esitatud asjaoludest nähtuvalt puudusid kostja tegevuse õigusvastasust (VÕS § 1045 lg 2) ja süüd

(VÕS § 1050 ja § 1052) välistavad asjaolud.

7. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema

tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud

kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks

maksta mõistlik rahasumma. Sama sätte lg 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel

arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse

pärast rikkumist. VÕS § 127 lg 6 esimene lause sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud,

kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus

tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.

Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise määramisel järgmiseid asjaolusid:

- hagist nähtuvalt püüdis kostja hageja käes olevat pulti jõuga enda kätte saata. Kostja rünne oli hageja

jaoks ootamatu;

- kostja põhjustas hagejale kahju tahtlusest;

- hagist tulenevalt murdus kostja poolt füüsilise jõu rakendamise tulemusel hageja sõrmeluu;

- hagist nähtuvalt ei põhjustanud tekitatud kehavigastus hagejale ülemäärast ebamugavust ega

kahjustanud tema normaalset eluviisi.

Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis leiab kohus, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitis summas 300 eurot. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS

§ 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 134 lg-d 2 ja 5 ning § 127 lg 6 esimene lause.

8. Hagi rahuldatakse 6% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud 6% ulatuses kostja kanda ja 94%

ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole pooled menetluskulusid

kandnud. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

9. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja

materjalid.

Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid menetluskulusid kandnud. Seega

puuduvad käesolevas tsiviilasjas menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata.

10. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik