2-24-145489/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

7. mai 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-145489

Tsiviilasi

Ühisraha OÜ hagi E.C vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Ühisraha OÜ, registrikood 11948363;

lepinguline esindaja Irina Vassiljeva;

kostja E.C, isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast tsiviilasja nr 2-24-145489.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Ühisraha OÜ esitas 12.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 1670,32 euro saamiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku

aja jooksul kätte toimetada, lõpetas kohtunikuabi 11.03.2025 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus jättis avalduse 14.03.2025 määrusega käiguta ja määras tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks, mh kohtualluvuse põhjendamiseks.

3. 02.04.2025 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud

kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti

kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus

ei võta hagiavaldust menetlusse, kui asi ei allu sellele kohtule (TsMS § 371 lg 1 p 2).

6. Hageja nõue tuleneb poolte 15.08.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr

Y230811121. Seega reguleerib rahvusvahelist kohtualluvust Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12.12.2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste

tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud Brüssel

I määrus). Hagiavalduses esitatud asjaolude järgi vastab leping tarbijalepingu

tunnustele uuesti sõnastatud Brüssel I määruse artikkel 17 lg 1 p b mõistes.

7. Tarbijalepingute puhul kehtestab määruse artikkel 18 lg 2 üldise reegli, mille järgi

võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi

kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Määruse artikkel 62 lg 1 täpsustab, et selleks,

et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja

kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust.

8. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus

isik alaliselt või peamiselt elab. Elukoht on inimese elukorralduse ruumiline

keskpunkt. Püsiv elukoht tähendab kohta, kus isik alaliselt viibib, kus on tema kodu,

st koht, millega ta on isiklikult kõige enam seotud, kus ta ööbib, puhkab, kus on tema

isiklikud asjad (RKPJKo 26.02.2025, 5-24-29, p 52). TsÜS § 14 lg 3 järgi loetakse

elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku

tahet oma elukohta muuta.

9. Hagiavaldusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonnal kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hagiavalduses

märgitud aadressilt xxxxxxxxxxxxxxxxxx tagastati dokumendid Pärnu Maakohtule

märkega „ei ela/asu aadressil, elab xxxx“. Kostja ei ela ka aadressil xxxxxxxxx–xx,

mida 11.11.2024 kinnitas selle korteri omanik. Rahvastikuregistris puuduvad kostja

kehtivad elukohaandmed. Kinnistusraamatu andmetel puuduvad kostjal Eestis

kinnisasjad. Tsiviilasjas nr 2-24-138978 on kostja 13.03.2025 kohtule teatanud oma

aadressiks xxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxx. Kohtu hinnangul on

usutav, et kostja on asunud xxxx, kuna kohus ei ole tuvastanud Eestis ühtegi aadressi,

mida võiks pidada kostja elukohaks ning Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostja

Eestis maksustatavat tulu teeninud viimati augustis 2023. Tuvastatud asjaolude

pinnalt on kohus seisukohal, et kostja ei ela Eestis ning vaidluse lahendamine ei allu

uuesti sõnastatud Brüssel I määruse art 18 lg 2 alusel Eesti Vabariigi kohtutele.

10. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2

alusel. Kuna hagi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete alusel Eesti kohtule, ei

edasta kohus hagiavaldust kohtule, kellele see allub (TsMS § 75 lg 2).

11. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja on end

menetluses esindanud ise, puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud.

12. Kohus selgitab, et hagejal on õigus pärast määruse jõustumist esitada kohtule avaldus

hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 1 p 2). Kohus ei

tagasta maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik