3-22-675/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. mai 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-22-675

Haldusasi

F.C kaebus Keskkonnaameti kohustamiseks jätkata

metsateatiste nr 50000617274, 50000617276,

50000617278 ja 50000630070 registreerimise menetlust

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13. oktoobri 2022. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – F.C, esindaja v.adv Eerik Entsik

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme

Menetluse alus ringkonnakohtus

F.C apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja nr 3-22-675 materjalide juurde:

–

Keskkonnaameti 14. detsembri 2022. a vastuse lisa 1 (dtl 113–114);

–

metsaregistri väljavõte Trolla 163 I kinnistu katastriüksusega

18101:001:1772 seotud metsateatiste kohta.

2. Jätta F.C apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13. oktoobri 2022. a otsus ja lõpetada haldusasja

nr 3-22-675 menetlus kaebuse nõude osas kohustada Keskkonnaametit jätkama

metsateatise nr 50000617274 registreerimise menetlust. Muus osas jätta Tallinna

Halduskohtu 13. oktoobri 2022. a otsus haldusasjas nr 3-22-675 muutmata.

4. Mõista Keskkonnaametilt F.C (isikukood XXX) menetluskulude hüvitamiseks

välja 346 (kolmsada nelikümmend kuus) eurot.

5. Menetlusosaliste muud menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 9. juunil 2025

(HKMS § 212 lg 1).

3-22-675

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.C esitas Keskkonnaametile 26.01.2022 metsateatised nr 50000617274, 50000617276

ja 50000617278, millega kavandas Võru maakonnas Rõuge vallas Trolla külas temale

kuuluva Trolla 163 I kinnistu (registriosa nr 270741) katastriüksusel 18101:001:1772 (pindala

8,29 ha) eraldistel 6 (pindala 0,47 ha), 7 (pindala 0,24 ha) ja 8 (pindala 0,75 ha) aegjärkset

raiet.

2. Keskkonnaamet tegi 07.02.2022 kirjaga nr 7-4/22/2442 looduskaitseseaduse (LKS) § 8

lg 1 ja § 13 lg 1 alusel Keskkonnaministeeriumile ettepaneku muuta Natura 2000 võrgustiku

loodus- ja linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate loodusobjektide kaitsekorda selliselt,

et loodusdirektiivi1 I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid oleksid rangelt kaitstud.

3. Keskkonnaamet peatas 16.02.2022 kirjaga nr 13-4/22/3249 LKS § 8 lg 6 ja

keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning

metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ (määrus nr 28) § 3

lg 1 alusel metsateatiste nr 50000617274, 50000617276 ja 50000617278 menetluse Trolla

163 I kinnistu eraldistel 6, 7 ja 8 kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla

võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti

andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates. Trolla 163 I kinnistu eraldised 6, 7 ja

8 asuvad Haanja looduspargi Pärandmaastiku piiranguvööndis. Haanja looduspark kuulub

Natura 2000 võrgustikku kuuluva Haanja loodusala ja Haanja linnuala koosseisu. Eraldistel 6,

7 ja 8 kasvav mets vastab loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi 9050

(rohundirikkad kuusikud) tunnustele. Eraldised 6, 7 ja 8 kattuvad täielikult teadaoleva

metsaelupaigaga. Kavandatavad raied võivad kahjustada / hävitada elupaiku määral, et need

peale raiet ei vasta enam metsaelupaiga tunnustele. Kavandatud raiete lubatavuse üle ei ole

asjakohane otsustada enne loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest

keeldumise otsuse tegemist. Kavandatava raieala looduslikku seisundit ei saaks pärast raiet

pidada sama soodsaks, kui see on enne raiet.

4. F.C esitas Keskkonnaametile 18.02.2022 metsateatise nr 50000630070, millega

kavandas Trolla163 I kinnistu eraldisel 2 (pindala 0,7 ha) aegjärkset raiet.

1 Nõukogu 21.05.1992 direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta

2(11)

3-22-675

5. Keskkonnaamet peatas 14.03.2022 kirjaga nr 13-4/22/4912 LKS § 8 lg 6 ja määruse nr

28 § 3 lg 1 alusel metsateatise nr 50000630070 menetluse Trolla 163 I kinnistu eraldisel 2

kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni,

kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest

arvates. Keskkonnaameti põhjendused kordasid 16.02.2022 kirjas toodud põhjendusi.

6. F.C esitas 16.03.2022 vaide, milles taotles Keskkonnaameti 16.02.2022 kirjaga nr 13-

4/22/3249 ja 14.03.2022 kirjaga nr 13-4/22/4912 peatatud metsateatiste menetluse jätkamist ja

asja uuesti otsustamist.

7. Keskkonnaamet tagastas 17.03.2022 kirjaga nr 1-7/22/49-2 vaide haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel, kuna Keskkonnaameti 16.02.2022 kiri nr 13-4/22/3249 ja

14.03.2022 kiri nr 13-4/22/4912 on menetlustoimingud, mille peale ei saa HMS § 72 lg 3 järgi

eraldiseisvalt vaiet esitada.

8. F.C esitas Tallinna Halduskohtule 21.03.2022 kaebuse, mille halduskohus võttis

menetlusse nõudes kohustada Keskkonnaametit jätkama metsateatiste nr 50000617274,

50000617276, 50000617278 ja 50000630070 registreerimise menetlust. Kaitsekorra

muutmise menetlust ei ole seniajani algatatud ja Keskkonnaameti 07.02.2022 kirjale ei olnud

lisatud mis tahes uuringuid või ekspertiise (LKS § 8 lg 3). Teadaolevalt ei olegi

Keskkonnaamet enne 07.02.2022 ettepaneku esitamist selliseid uuringuid korraldanud (sh

kaebaja kinnistu osas). Kaebajat ei ole ka teavitatud kaitsekorra muutmise ettepaneku

tegemise kavatsusest ega antud talle võimalust esitada omapoolne seisukoht, samuti ei ole

selgitatud, miks on kaitsekorda vaja konkreetselt kaebaja kinnistu osas tingimata muuta.

Keskkonnaamet on seega oluliselt rikkunud haldusmenetluse norme ja hea halduse tava. Kui

Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise ettepaneku tingis Euroopa

Komisjoni algatatud rikkumismenetlus, peaks Keskkonnaamet eelkõige likvideerima

rikkumismenetluse põhjuse (s.o korraldama asjakohase hindamise), mitte asuma ilma eelneva

hindamiseta meelevaldselt muutma kaitsekorda kokku 12 683,6 ha-l eraomandisse kuuluvatel

kinnisasjadel. See on eriti oluline siis, kui võib tekkida vajadus kohaldada LKS § 8 lg-s 6

sätestatut. Kuna kaitse alla võtmise ettepaneku põhjendatust ja otstarbekust tuleb veel

põhjalikult analüüsida, siis tuleb ka sellel alusel haldusakti andmise menetluse peatamist eriti

hoolikalt kaaluda ja ulatuslikult põhjendada. Metsateatiste menetluse peatamisega on kaebajal

keelatud metsa majandamine sisuliselt 28 kuuks, mis tähendab kinnisasja faktilist

sundvõõrandamist riigile ning kaebajale tuleks kohe ja õiglaselt hüvitada sellega tekitatud

kahju.

9. Keskkonnaamet palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Keskkonnaameti 07.02.2022

kiri oli LKS § 8 tähenduses loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek. LKS § 8 lg 6 annab

vastustajale kaalutlusõiguse peatada haldusakti andmise menetlus, kui haldusakti andmine

võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit. Kaebaja kavandatud raied

mõjutaksid ilmselgelt metsaelupaiga seisundit, mistõttu olid LKS § 8 lg 6 kohaldamise

eeldused täidetud. 2001. a inventuuri kohaselt on Trolla 163 I kinnistu eraldistel 2, 6, 7 ja 8

tegemist väga kõrge looduskaitselise väärtusega elupaigaga rohunditerikkad kuusikud (9050).

Vaidlustatud kirjades on metsateatiste menetluste peatamise vajadust piisavalt selgitatud.

Menetlustoimingule ei saa vahetult laiendada HMS §-s 56 toodud haldusaktide põhjendamise

nõudeid. Keskkonnaameti 07.02.2022 kirja õiguspärasus ei saa olla siinse vaidluse esemeks ja

see ei riku kaebaja õigusi. Samuti ei saa kaebaja pöörduda kohtusse avalikes huvides ega

teiste erametsaomanike õiguste kaitseks. Metsateatiste menetluste peatamist ei ole mingit

alust pidada kinnisasja faktiliseks sundvõõrandamiseks. Kaebajale oli juba 2003. a-l kinnistut

3(11)

3-22-675

omandades teada, et kinnistu on seotud looduskaitseliste piirangutega ning ta pidi arvestama

võimalusega, et looduskaitselised piirangud ei pruugi võimaldada kinnistul metsa raiuda.

10. Tallinna Halduskohus jättis 13.10.2022 otsusega F.C kaebuse rahuldamata.

Keskkonnaamet tegi 07.02.2022 ettepaneku moodustada Natura 2000 aladega kattuvatele

siseriiklikult kaitstavate loodusobjektide osadele uued sihtkaitsevööndid 42 358,3 ha ulatuses.

See ettepanek hõlmab mh Trolla 163 I kinnistut. Asjaolu, et Keskkonnaministeerium ei ole

ettepaneku põhjal LKS § 9 lg 1 mõttes menetlust alustanud, ei tähenda, et Keskkonnaamet ei

võinud metsateatiste registreerimise menetlust peatada. LKS § 8 lg 6 lubab haldusakti

andmise menetluse peatada juba ettepaneku esitamise järgselt. Menetluse peatamine on

Keskkonnaameti kaalutlusotsus ja kohus saab üksnes kontrollida, kas Keskkonnaamet on

otsust tehes järginud kaalutlusreegleid (HKMS § 158 lg 3). Kavandatud aegjärkne raie ei ole

küll niivõrd intensiivse mõjuga kui näiteks lageraie, kuid kuna LKS § 30 lg-st 2 tulenevalt ei

ole sihtkaitsevööndis lubatud ka aegjärksed raied, on põhjendatud eeldada, et raie teostamine

muudaks metsaeraldiste seisundit ja pärast raiete teostamist ei pruugiks olla võimalik

saavutada 07.02.2022 ettepaneku tegemise eesmärki. Metsateatiste registreerimise menetluse

peatamine (isegi väga pikaks ajaks, võrreldes sedalaadi menetluse tavapärase kestusega) on

looduskaitselist eesmärki arvestades proportsionaalne meede. Keskkonnaamet ei ole rikkunud

metsateatiste menetluste peatamisel kaalutlusreegleid ning peatas menetlused õiguspäraselt.

LKS § 8 lg-st 2 ei tulene, et ettepanekule peaks olema lisatud ka uuringud loodusobjekti

kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse kohta. LKS § 8 lg 3 järgi korraldab

ekspertiisi kaitse alla võtmise algataja, kelleks on LKS § 9 lg 1 kohaselt

Keskkonnaministeerium. Uuringute teostamine on ettepaneku tegemisele järgnev, mitte

sellele eelnev etapp, mistõttu on asjakohatu heita Keskkonnaametile ette selliste uuringute

tegemata jätmist. Asjaolu, et ettepanek on tehtud nii suure ala kohta, ei tähenda tingimata, et

sellises ulatuses sihtkaitsevööndid ka kehtestatakse. Seega ei tulnud praeguses staadiumis

esitada põhjendusi, miks on kaebaja kinnisasjal tingimata vaja kaitsekorda muuta. Kuigi juba

LKS § 8 lg 1 alusel ettepaneku esitamine võib tuua kaasa teatavaid mõjutusi, ei pidanud

Keskkonnaamet enne 07.02.2022 ettepaneku esitamist kaasama puudutatud isikuid

haldusmenetlusse ning andma neile võimalust esitada oma seisukoht. LKS § 8 lg 1 järgi võib

ettepaneku loodusobjekti kaitse alla võtmiseks teha igaüks, kuid igaühel ei ole võimalust

puudutatud isikuid kaebaja soovitud viisil kaasata. Põhjendamatu oleks ka nõuda sellise

haldusmenetluse korraldamist ainult Keskkonnaametilt. Kaebaja tuleb kaasata ja tal on

võimalik esitada oma seisukoht juhul, kui Keskkonnaministeerium otsustab kaitse alla

võtmise menetluse algatada. Arvestades, et Keskkonnaameti ajend 07.02.2022 ettepaneku

tegemiseks tulenes mh sellest, et loodusdirektiivi rakendamise aruande järgi ei ole

metsaelupaikade seisund valdavas osas soodne ning oluliseks ohuteguriks on mh raietööd, ei

saa ettepaneku tegemist vastustajale ette heita, vaid looduskaitselise olukorra parendamiseks

sammude astumine oli põhjendatud. Ei nähtu, et kaebajale oleks metsateatiste registreerimise

menetluste peatamisest tekkinud kahju, mida tuleks juba praegu hüvitada. Natura 2000

võrgustiku alal hüvitatakse erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata

jäävat tulu maaeluministri 22.04.2015 määruse nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetus“

alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. F.C palub 14.11.2022 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue

otsusega rahuldada tema kaebus. Halduskohus kohaldas LKS § 8 lg-t 6 vääralt ja ei

arvestanud piisavalt kinnisasja omaniku õigustega. Riigil on põhiseaduse (PS) § 32 lg 1 alusel

kohustus tagada omanikule kohene ja õiglane hüvitis ka faktilise sundvõõrandamise

4(11)

3-22-675

olukorras, sh juhul, kui kinnisasjale kehtestatud looduskaitselised piirangud jätavad omaniku

peaaegu täielikult ilma oma omandiõiguse teostamise võimalusest (vt Riigikohtu 15.06.2021

otsus nr 5-21-3, p-d 32, 33, 36, 40). Kui asjaomast katastriüksust ei ole võimalik kasutada

metsamajandusliku tulu saamiseks (metsateatiste menetluse peatamisega on kadunud metsa

raiumise ja metsamaterjali kasutamise võimalus 28 kuuks), on tegemist kaebaja kinnisasja

faktilise sundvõõrandamisega ning riik peab temale tekitatud kahju kohe ja õiglaselt

hüvitama. Kaebajale ei ole tagatud mis tahes hüvitist, mis kinnitab, et metsateatiste menetluste

peatamine olukorras, kus kaitse alla võtmise menetlust ei olnud isegi algatatud, oli

õigusvastane ja ebaproportsionaalne. Kodutalu metsad ei ole kaebaja jaoks äriline objekt, vaid

osa tema esivanemate ja perekonna (sh kolm alaealist last ja 2 pensionäri) elukeskkonda

säästvast elulaadist. Piirangute tõttu ei saa kaebaja varuda küttepuid (iga-aastaselt ca 40 tm)

ega vajalikku ehitusmaterjali (saematerjali vajadus oli metsateatise esitamise ajal ca 25 tm).

Seega tekitavad kehtestatud piirangud kaebajale otsest varalist kahju.

Keskkonnaamet põhjendas metsateatiste menetluse peatamist eeskätt 07.02.2022

ettepanekuga, kuid kaebaja andmetel ei ole Keskkonnaministeerium Natura 2000 võrgustiku

alade kaitsekorra muutmise menetlust seniajani algatanud. Seejuures puudutas ettepanek mh

12 683,6 ha ulatuses eraomandit ja sellele ei olnud lisatud mis tahes uuringuid või ekspertiise

kaitsekorra muutmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate täiendavate piirangute

vajalikkuse kohta. Ettepaneku ajendiks oli hoopis Euroopa Komisjoni poolt Eesti suhtes

09.06.2021 algatatud rikkumismenetlus. LKS § 8 lg 3 kohane ekspertiis korraldatakse kaitse

alla võtmise ettepaneku alusel ning lähtudes ettepanekus esitatud kaitse alla võtmise

põhjendusest ja kavandatavate piirangute kirjeldusest (vt Riigikohtu 15.10.2009 otsus nr 3-3-

1-57-09, p-d 16–18). Kaitse alla võtmise menetluse algatamise eelduseks on ekspertiisi

tegemine (LKS § 8 lg 5). Sarnaselt ei või Keskkonnaamet kohaldada ulatuslikke

looduskaitselisi piiranguid (sh raiete keelamine), ilma et teaduspõhiselt oleks tehtud kindlaks,

et konkreetsel kinnisasjal on kaitse alla võtmise eeldused täidetud ning loodusobjekti kaitse

alla võtmine on tingimata vajalik ja otstarbekas. Õiguspärane ei ole teha ühte ettepanekut

Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmiseks, mis hõlmab kokku 42 358,3

ha metsamaad (vt Riigikohtu 31.05.2011 otsus nr 3-3-1-85-10, p 36), ning peatada sellele

tuginedes ilma kaalutlusõigust teostamata maksimaalseks lubatud ajaks raied kõikidel

ettepanekuga hõlmatud maa-aladel. Iga kinnistu puhul tuli eraldi kaaluda vajadust nii

kaitsekorra muutmiseks kui ka menetluse peatamiseks.

Kaebaja kinnisasja osas (ega ka laiemalt) ei ole mis tahes uuringuid või inventuure tehtud ega

eksperdiarvamusi vms koostatud. Kaebajat ei ole teavitatud kaitsekorra muutmise ettepaneku

esitamise kavatsusest ega antud talle võimalust esitada sellele oma seisukohta või

vastuväiteid. Seega on vastustaja oluliselt rikutud haldusmenetluse norme ja hea halduse tava

(vt Riigikohtu 31.05.2011 otsus nr 3-3-1-85-10, p 37). Kui Euroopa Komisjon algatas

09.06.2021 Eesti suhtes rikkumismenetluse seoses Natura asjakohase hindamisega, tulnuks

Keskkonnaametil rikkumise kõrvaldamiseks näha ette vastava hindamise korraldamine

konkreetsete kavandatud tegevuste (sh raiete) puhul, millel võib olla Natura 2000 alale oluline

mõju, mitte aga asuda meelevaldselt muutma Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorda. See on

eriti oluline sellises olukorras, kus võib tekkida vajadus kohaldada LKS § 8 lg-t 6. See säte

jätab haldusorganile menetluse peatamisel kaalutlusruumi ning paneb talle ulatusliku

põhjendamiskohustuse olukorras, kus loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlust ei ole veel

algatatud ja puudub LKS § 8 lg-s 3 sätestatud hinnang. Trolla 163 I kinnistu eraldistega 2, 6, 7

ja 8 seotud metsateatiste menetluse peatamine oli seega nii formaalselt kui ka materiaalselt

õigusvastane ja halduskohus pidanuks tegema vastustajale ettekirjutuse menetluste

jätkamiseks.

5(11)

3-22-675

12. Keskkonnaamet palub 14.12.2022 vastuses lõpetada haldusasja menetlus metsateatise

nr 50000617274 osas ning muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata. Alternatiivselt palub vastustaja jätta apellatsioonkaebus tervikuna

rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja registreeris 13.12.2022

metsaregistris metsateatise nr 50000617274 eraldisel 6 aegjärkset raiet lubava otsusega. Seega

on kohustamisnõue nimetatud osas muutunud ainetuks. Keskkonnaamet selgitas 13.12.2022

kirjas nr 13-4/22/24449 kaebajale lisaks, et Trolla 163 I kinnistul on võimalik metsa

majandada teadaolevast metsaelupaigatüübist välja jääval osal (eraldisel 2 pindalal 0,53 ha;

eraldisel 7 pindalal 0,19 ha; eraldisel 8 pindalal 0,55 ha), esitades Keskkonnaametile uued

metsateatised ning sellisel juhul menetleb vastustaja ainult uusi metsateatisi ning käsitab

ühtlasi nende esitamist metsateatistega nr 50000630070, 50000617276 ja 50000617278

kavandatud raietest loobumisena (taotluste tagasivõtmisena).

Keskkonnaamet jääb varem esitatud vastuväidete juurde ja ei korda neid kõiki. Kaebaja

võrdleb metsateatiste menetluse peatamist asjakohatult tema kinnisasja faktilise

sundvõõrandamisega. Metsateatiste osas ei ole antud menetlust lõpetavat haldusakti, vaid

menetlus on LKS § 8 lg 6 alusel peatatud. Praeguses menetlusetapis ei ole võimalik teada, kas

Keskkonnaamet kinnitab kavandatud raied või mitte. Seega ei ole ka selge, kas ja millised

täiendavad piirangud võivad kaebajale kaasneda ning kas need saavad kujutada faktilist

sundvõõrandamist (sisuliselt eeldaks see loodusreservaadi kaitsekorra kehtestamist). Kaebaja

õiguste piiramise aluseks oli LKS § 8 lg 6, mis võimaldas metsateatiste menetluse peatada

kuni 28 kuuks tulenevalt Keskkonnaameti 07.02.2022 kirjast nr 7-4/22/2442. Menetluse

peatamine oli Keskkonnaameti kaalutlusotsus ja vastustaja on kaalumist teostanud

õiguspäraselt. Enne 07.02.2022 ettepaneku tegemist ei olnud nõutav teha teaduspõhiselt

kindlaks, et konkreetsel alal on täidetud kaitse alla võtmise eeldused ning kaitse alla võtmine

on tingimata vajalik ja otstarbekas, vaid menetluse peatamiseks piisas põhjendatud kahtlusest.

Keskkonnaamet tegi 07.02.2022 ettepaneku võtta Trolla 163 I kinnistu eraldistel 2, 6, 7 ja 8

esinev Natura 2000 metsaelupaiga tüüp 9050 (rohunditerikkad kuusikud) range kaitse alla.

Kuna sihtkaitsevööndis on LKS § 30 lg 2 kohaselt majandustegevus keelatud (sh aegjärksed

raied), on ilmne, et kavandatud tegevus võis negatiivselt mõjutada ettepanekus nimetatud

loodusobjekti seisundit. Seega esines alus LKS § 8 lg 6 kohaldamiseks. Kaitse alla võtmise

menetlust ei algata ega korralda Keskkonnaamet ning ekspertiis tuleb teha pärast kaitse alla

võtmise ettepaneku saamist. Keskkonnaamet ei pidanud kaebajat kaasama LKS § 8 lg 1 alusel

ettepaneku tegemisse. Kaebajale ei ole tekkinud sellist kahju, mida tuleks juba praeguses

menetlusetapis hüvitada. Natura 2000 võrgustiku alal hüvitatakse looduskaitseliste piirangute

tõttu saamata jäävat tulu metsaomanikule vastavalt maaeluministri 22.04.2015 määrusele nr

39. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Menetluse osaline lõpetamine

13. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse, mille eesmärgiks on olnud, et Keskkonnaamet

jätkaks tema poolt 26.01.2022 ja 18.02.2022 esitatud metsateatiste menetlust, mis oli peatatud

vastavalt Keskkonnaameti 16.02.2022 ja 14.03.2022 kirjadega. Kõik metsateatised puudutasid

Trolla 163 I kinnistu katastriüksusel 18101:001:1772 aegjärksete raiete tegemist (eraldistel 2,

6 , 7 ja 8 kokku 2,16 ha ulatuses). Metsaregistrist nähtuvalt on 26.01.2022 esitatud

metsateatise nr 50000617274 (0,47 ha ulatuses aegjärkne raie eraldisel 6) kohta tehtud lubava

märkega otsus 13.12.2022 (kehtis kuni 16.11.2023). Samuti on 0,47 ha suurusel alal eraldisel

6 aegjärkse raie tegemiseks esitatud 16.11.2023 metsateatis nr 50000910946, mille

6(11)

3-22-675

Keskkonnaamet on samal kuupäeval lubava märkega registreerinud (kehtis kuni 15.11.2024).

Ringkonnakohus võtab viidatud metsaregistri väljavõtte haldusasja materjalide juurde.

14. Keskkonnaamet on 14.12.2022 vastuse lisana esitanud 13.12.2022 kirja nr 13-

4/22/24449 (dtl 113–114), millest nähtuvalt teostasid Keskkonnaameti spetsialistid Trolla 163

I kinnistul 27.05.2022 välitööd, et hinnata metsaelupaigatüübi 9050 (rohundirikkad kuusikud)

tegelikku olemasolu ja esinduslikkust. Välitööde tulemusel on selgunud, et

metsaelupaigatüübi tunnustele vastavad osaliselt eraldised 2 (0,17 ha), 7 (0,05 ha) ja 8 (0,55

ha), kuid sellele ei vasta eraldis 6 tervikuna. Vastustaja selgitusel on metsaelupaigatüübi

korrigeeritud piirid 18.07.2022 kantud ka Eesti looduse infosüsteemi (EELIS). Kirjast

nähtuvalt registreeris Keskkonnaamet eeltoodut arvestades 13.12.2022 metsateatise nr

50000617274, mis puudutas eraldist 6, ning ülejäänud kavandatud raiete osas selgitati

kaebajale, et metsaelupaigatüübist välja jäävate osade kohta on tal võimalik esitada uued

metsateatised ning sel juhul loetakse, et ta on varasemad metsateatised tagasi võtnud ja nende

menetlused lõpetatakse. Kuna kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad selle eeldused olema

täidetud nii kohtusse pöördumise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga (nt Riigikohtu

28.12.2021 otsus nr 3-17-1994, p 18; 17.05.2021 otsus nr 3-18-1432, p 42), siis võtab

ringkonnakohus Keskkonnaameti 14.12.2022 vastuse lisa HKMS § 198 lg 2 p 3 ja lg 3 alusel

haldusasja toimiku juurde, sest see tõendab asjaolu, mida ringkonnakohtul tuleb vaidluse

lahendamisel arvestada.

15. Olukorras, kus 26.01.2022 esitatud metsateatis nr 50000617274, mille menetlus peatati

Keskkonnaameti 16.02.2022 kirjaga, on pärast apellatsioonkaebuse esitamist Keskkonnaameti

13.12.2022 otsusega lubava märkega registreeritud (st kaebaja taotletud raieluba antud) ning

samasugust raiet on hiljem lubatud ka 16.11.2023 metsateatise nr 50000910946 alusel, esineb

HKMS § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud menetluse lõpetamise alus (s.o nõutav haldusakt on antud).

Keskkonnaamet ongi 14.12.2022 vastuses taotlenud metsateatist nr 50000617274 puudutavas

osas haldusasja menetluse lõpetamist. Kaebaja ei ole selle taotluse suhtes seisukohta esitanud

ega taotlenud HKMS § 152 lg 2 alusel nn jätkutuvastuskaebuse menetlemist.

Ringkonnakohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis annaks alust järeldada, et õigusvastasuse

tuvastamine oleks kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Isegi kui kaebaja sooviks esitada tulevikus

kahju hüvitamise nõude (st kui metsateatise nr 50000617274 menetluse peatamine

16.02.2022–13.12.2022 tekitas temale kahju), saab hinnangu kahju põhjustanud tegevuse

(menetluse peatamise) õiguspärasusele anda ka hüvitamiskaebuse menetluse raames (st

tegemist on riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt kahjunõude rahuldamise ühe eeldusega,

mida kohtul tuleks kontrollida).

16. Eeltoodust tulenevalt lõpetab ringkonnakohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasja

menetluse metsateatist nr 50000617274 puudutavas osas. HKMS § 155 lg-st 3 tulenevalt tuleb

menetluse lõpetamise tõttu vastavas osas halduskohtu 13.10.2022 otsus tühistada. Menetluse

lõpetamine tähendab, et kaebaja ei saa sama nõudega samal alusel enam uuesti

halduskohtusse pöörduda (HKMS § 43 lg 1 p 2, § 155 lg 6).

17. Keskkonnaameti 13.12.2022 kirjast nr 13-4/22/24449 ei selgu, kas Trolla 163 I kinnistul

27.05.2022 tehtud välitööd ja nendele tuginedes kinnistul paikneva metsaelupaigatüübi piiride

korrigeerimine oli tingitud kaebuse esitamisest või toimus asjaolude täiendav selgitamine

mingi muu menetluse / tegevuse raames (s.o eeskätt, kas tegemist võis olla kaitse alla võtmise

algataja korraldatud LKS § 8 lg 3 kohase ekspertiisiga). Avalike allikate kohaselt ei ole

Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepanekust nr 7-4/22/2442 (dtl 21–23) lähtudes kaitse alla

võtmise menetlust ega kaitsekorra muutmist LKS § 9 kohaselt algatatud, kuid koostatud on

loodusväärtuste inventuure ning välitööde põhjal uuendatud 07.02.2022 ettepanekus

7(11)

3-22-675

kajastatud andmeid (vt õiguskantsleri 07.11.2024 märgukiri nr 7-4/240614/2406543). Pidades

silmas, et Keskkonnaamet on vastuses apellatsioonkaebusele (p 16) jätkuvalt rõhutanud, et

Keskkonnaamet ei ole kaitse alla võtmise menetluse algatajaks LKS § 8 lg 3 tähenduses ega

selles viidatud ekspertiisi korraldajaks, siis tuleb järeldada, et Trolla 163 I kinnistu elupaikade

inventeerimine ca 2 kuud pärast kaebaja kohtusse pöördumist oli esmajoones tingitud just

kaebuse (või laiemalt peatatud metsateatiste) esitamisest, mitte ei toimunud Keskkonnaameti

07.02.2022 ettepaneku alusel kohtuvaidlusest sõltumatult. Seetõttu tuleb metsateatise nr

50000617274 vaidlustamisega seotud menetluskulud HKMS § 108 lg 6 alusel kanda

vastustajal.

18. Kaebaja on tasunud kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu kokku 40 eurot

ning kandnud esimese astme kohtumenetluses esindajakulu 1344 euro (sh käibemaks 224

eurot) ja kinnistusraamatu väljavõtte kulu 18 eurot. Apellatsioonimenetluses ei ole esitatud

andmeid muude kulude kandmise kohta. Riigilõivu tasumist tõendavad maksekorraldused ja

advokaadile makstud tasu on HKMS § 109 lg 11 nõuete kohaselt tõendatud. Kinnistusraamatu

väljavõtete kulu ei saa arvestada, sest puudub HKMS § 109 lg 1 järgi nõutav kuludokument

(HKMS § 109 lg 11 kohaldub ainult HKMS § 103 lg 1 p-s 1 märgitud kulule, kuid mitte

HKMS § 102 p-s 2 sätestatud kulule). Seega on kaebaja arvesse minevad menetluskulud

kahes kohtuastmes kokku 1384 eurot. Kuna menetlus lõpetatakse neljast vaidlusalusest

metsateatisest ühe osas, siis tuleb vastustajalt mõista kaebaja kasuks välja 25%

menetluskuludest ehk 346 eurot.

Apellatsioonkaebuse lahendamine

19. Kuna metsaregistrist nähtuvalt on kaebaja esitanud hiljem korduva metsateatise üksnes

Trolla 163 I kinnistu eraldise 6 kohta, kuid mitte eraldiste 2, 7 ja 8 kohta, samuti ei nähtu, et

metsateatiste nr 50000617276, 50000617278 ja 50000630070 kohta oleks seni tehtud

keelduvat otsust (ehkki LKS § 8 lg-s 6 ettenähtud maksimaalne 28-kuuline tähtaeg on

metsateatiste nr 50000617276 ja 50000617278 puhul möödunud 16.06.2024 ning metsateatise

50000630070 puhul 14.07.2024), siis tuleb järeldada, et viidatud metsateatiste menetlus on

jätkuvalt pooleli. Seega ei ole kaebuse rahuldamine kolme metsateatise osas välistatud.

20. Ringkonnakohus leiab, et F.C apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ning

ei pea vajalikuks kõiki halduskohtu otsuse põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

Vastuseks kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud etteheidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

21. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Keskkonnaameti 07.02.2022 kiri nr 7-4/22/2442 vastas

LKS § 8 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kaitse alla võtmise ettepaneku nõuetele ning ettepanekuala

hõlmas mh Trolla 163 I kinnistut. Kaebaja on pidanud 26.01.2022 metsateatiste menetluse

peatamist Keskkonnaameti 16.02.2022 kirjaga nr 13-4/22/3249 (dtl 14-16) ning 18.02.2022

metsateatise menetluse peatamist Keskkonnaameti 14.03.2022 kirjaga nr 13-4/22/4912 (dtl

17–19) õigusvastaseks eeskätt põhjusel, et Keskkonnaamet ei olnud enne 07.02.2022

ettepaneku esitamist eraldi hinnanud, kas Trolla 163 I kinnistu senisest rangema kaitse alla

võtmine oleks üldse põhjendatud ja otstarbekas (kas kaitse alla võtmise eeldused on täidetud)

ning kavandatud piirangud (sh majanduslike raiete keelamine) vajalikud ja otstarbekad.

Puuduvad andmed, et Trolla 163 I kinnistul oleks loodusdirektiivi I lisas nimetatud

metsaelupaigatüüpide esinemist hinnatud ajavahemikul 2001. a inventuurist (vt

Keskkonnaameti 05.05.2022 vastus, p 15) kuni 27.05.2022 välitööde tegemiseni.

Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei ole iseenesest vaidlust, et ettepanekus nimetatud

8(11)

3-22-675

loodusobjekti kohta LKS § 8 lg-le 3 vastava ekspertiisi tegemise peab korraldama kaitse alla

võtmise algataja (s.o kuni 30.06.2023 Keskkonnaministeerium, alates 01.07.2023

Kliimaministeerium – vt LKS § 9 lg 1), kuid kaebaja on seisukohal, et asjaoludest tulenevalt

(sh arvestades ettepaneku ulatust ja kavandatavate piirangute rangust ning tõenäolist

menetluste peatamist) oleks Keskkonnaamet pidanud eraomandis olevate metsamaade puhul

eelnevalt veenduma, et kaitsekorra karmistamine on konkreetsel alal tõenäoline. Sisuliselt

ongi küsimus selles, kas Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepanek oli liiga üldine, et see oleks

saanud õigustada LKS § 8 lg 6 alusel metsateatiste menetluste peatamist.

22. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuna kaebaja saab praeguses asjas kaitsta üksnes

enda õigusi, siis jäävad kõrvale küsimused, mis seonduvad teiste maaomanikega ja teiste

menetluste võimaliku peatamisega. Samuti on oluline arvestada, et menetluses on üksnes nõue

kohustada Keskkonnaametit jätkama vaidlusaluste metsateatiste registreerimise menetlust

ning vaidlus ei hõlma Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepanekut ja selle edasist menetlemist.

Olenemata sellest, et nii kaitse alla võtmise ettepaneku esitas kui ka metsateatisi menetles

Keskkonnaamet, ei saa nimetatud menetlusi samastada. Seetõttu tuleb 07.02.2022

ettepanekuga seonduvat hinnata vaid metsateatiste menetluste peatamise aspektist. Seejuures

ei saa asjaomaste menetluste peatamise õigusvastasust tuletada ainuüksi asjaolust, et

Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepaneku alusel ei ole seniajani ühtegi kaitse alla võtmise

menetlust ega kaitsekorra muutmist LKS § 9 kohaselt algatatud,2 sest ka kohustamiskaebuse

lahendamisel hindab kohus vaidlustatud haldustegevuse (s.o praegusel juhul

menetlustoimingu) õiguspärasust selle tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2). Kui

kaebaja leidis, et kaitse alla võtmise algatamise otsustamine ja sellest tulenevalt menetluse

peatamine on kestnud ebamõistlikult, olnuks tal võimalik taotleda Keskkonnaametilt

menetluse jätkamist ja sellest keeldumist vajaduse korral eraldi vaidlustada. Asja

lahendamisel ei oma mh tähtsust, et Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepanek oli ajendatud

Euroopa Komisjoni 09.06.2021 algatatud rikkumismenetlusest nr 2021/4029, mille raames

Eestile tehtud etteheitest nn Natura hindamise puudulikkuse kohta ei tulenenud vältimatult

nõuet muuta kõigi Natura metsaalade kaitsekorda rangemaks (st etteheide puudutas eeskätt

keskkonnamõjude hindamist metsateatiste menetlustes, ehkki viidati ka osade kaitse-

eeskirjade puudulikkusele). Samas võib kõnealune rikkumismenetlus põhjendada, miks esitati

kaitsekorra rangemaks muutmiseks üks ettepanek sedavõrd suure ala kohta (st hõlmati kõik

Natura 2000 võrgustiku aladel paiknevad metsaelupaigad).

23. LKS § 8 lg 6 sätestab: „Kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek või

algatatud kaitse alla võtmise menetlus käesoleva seaduse § 9 lõike 1 tähenduses, siis on

haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada

ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus.

Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla

võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise

menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates.“

24. Sättest nähtub selgelt, et haldusakti (nt raieloa) andmise menetluse peatamise aluseks

võib olla mh kaitse alla võtmise ettepanek ehk kaitse alla võtmise menetlust ei pea olema

algatatud. Menetluse peatamine ei ole samas ka kohustuslik, vaid taotlust menetlev

haldusorgan otsustab selle kaalutlusõiguse alusel. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust

teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega,

2 Selle asemel on Vabariigi Valitsus 07.04.2025 algatanud „Looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse (Natura hindamine) eelnõu“ (Riigikogu XV koosseisu 610 SE), millega on

kavas kehtestada LKS § 14 lg-d 7–9, mis keelavad raied mh piiranguvööndisse jäävates metsaelupaikades, v.a

üksikud erandid.

9(11)

3-22-675

arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaebaja on seisukohal, et

piisavalt ei ole arvestatud tema omandiõigusega (sh metsa majandamiselt tulu teenimisega) ja

eraelu puutumatusega (st perekonna vajadustega). Kaebaja väited ehitusmaterjali ja

küttepuude vajaduse kohta on siiski jäänud üldisteks ja paljasõnalisteks. Lisaks võimaldab

metsaseaduse § 41 lg 14 metsaomanikul metsateatist esitamata raiuda kuni 20 tihumeetrit

puitu kinnisasja kohta aastas. Seega ei ole alust järeldada, et metsateatiste menetluste

peatamisega kaasnes kaebajale muid kahjulikke tagajärgi lisaks kavandatud raietest lähemal

ajal tulu teenimise võimaluse kadumisele.

25. Kõik vaidlusalused Trolla 163 I kinnistu metsaeraldised paiknevad Haanja looduspargi

Pärandmaastiku piiranguvööndis. Vabariigi Valitsuse 22.01.2015 määruse nr 10 „Haanja

looduspargi kaitse-eeskiri“ § 1 lg 1 p 3 kohaselt on üheks kaitse-eesmärgiks kaitsta, säilitada

ja taastada elupaigatüüpi rohunditerikkad kuusikud (9050). Kaitse-eeskirja § 14 lg 6 näeb ette,

et piiranguvööndi metsa kaitse-eesmärk on liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamine.

Kaitse-eeskirja § 15 lg 3 kohaselt on kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekul

piiranguvööndis lubatud uuendusraie, sh aegjärkne raie kuni 5 ha suuruse langina (§ 15 lg 3 p

2). Kaitse-eeskirja § 7 lg 1 kohaselt ei kooskõlasta kaitseala valitseja tegevust, mis võib

kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Keskkonnaamet

viitas 16.02.2022 ja 14.03.2022 kirjades, et loodusdirektiivi rakendamise aruande järgi ei ole

metsaelupaikade seisund valdavalt soodne ning piiranguvööndis, kus uuendusraied on

lubatud, ei ole võimalik metsaelupaikade seisundit säilitada. Kuna pärast raiet ei saaks Trolla

163 I kinnistu looduslikku seisundit pidada sama soodsaks, kui see on enne raiet, ning kõik

metsateatistega seonduvad eraldised kattuvad täielikult teadaoleva metsaelupaigaga, siis

võivad kavandatavad raied kahjustada või hävitada elupaiku määral, et need ei vasta pärast

raiet enam metsaelupaiga tunnustele.

26. Vaatamata sellele, et Keskkonnaamet lähtus metsateatiste menetluste peatamisel Trolla

163 I kinnistu inventeerimisandmetest, mis pärinesid rohkem kui 20 aasta tagusest ajast, ning

üksikasjaliku hinnangu asemel pigem eeldati, et kavandatavate raiete tagajärjel võivad

kinnistul paiknevad metsaelupaigad oluliselt kahjustuda või hävida, ei ole kaebaja tõendanud,

et esinesid olulised asjaolud, mis jäid Keskkonnaametil enne menetluste peatamist välja

selgitamata ja mis oleksid võinud tingida teistsuguse otsuse. Kaebaja etteheited on olnud

peamiselt menetluslikku laadi ning sisuliselt on soovitud laiendada LKS § 8 lg-tega 3–5 kaitse

alla võtmise algatajale pandud ülesandeid Keskkonnaametile kui metsateatiste menetlejale.

Ehkki Keskkonnaamet on kahtlemata võimeline ja isegi kohustatud andma juba kaitse alla

võtmise ettepaneku tegemisel sisuliselt eelhinnangu sellele, kas loodusobjekti kaitse alla

võtmise eeldused esinevad või mitte (st haldusorgan ei saa LKS § 8 lg-tes 1 ja 2 toodud

ettepanekut teha meelevaldselt), ei ole alust nõuda vastustajalt selliste kohustuste täitmist (nt

ekspertiisi korraldamine, isikute kaasamine), mis on seadusega pandud teisele haldusorganile

(LKS § 9 lg 1). Olukorras, kus 07.02.2022 ettepanekut ei saanud mh Trolla 163 I kinnistu

osas pidada ilmselgelt põhjendamatuks ja selle alusel kaitse alla võtmise (kaitsekorra

karmistamise) menetluse algatamist võimatuks või väga ebatõenäoliseks ning puudusid

andmed, et menetluste peatamine võiks kahjustada kaebaja muid õigusi või huvisid peale

majandusliku huvi teenida enda omandi arvelt tulu, tuleb metsateatiste menetluste peatamist

pidada õiguspäraseks, sest esineb väga kaalukas looduskaitseline huvi tagada Trolla 163 I

kinnistul asuvate metsaelupaikade säilimine ja soodne seisund. Tegemist ei ole faktilise

sundvõõrandamisega, sest menetluste peatamine piirab omandi kasutamist ajutiselt. Selle üle,

kui range saab olema lõplik kaitsekord ja mil määral see võimaldab kinnistul metsa

majandada, ei otsusta Keskkonnaamet metsateatiste menetlustes. See, et 07.02.2022

ettepaneku alusel toimuv menetlus kujuneb äärmiselt pikaajaliseks ning LKS § 8 lg-te 4–5 ja

§ 9 lg 1 kohast otsust kaitse alla võtmise menetluse algatamise või sellest keeldumise kohta

10(11)

3-22-675

üldse ei tehtagi, ei pidanud olema Keskkonnaametile vaidlusaluste metsateatiste menetluste

peatamisel ettenähtav ja sellega mittearvestamist ei saa vastustajale ette heita.

27. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata

ning Tallinna Halduskohtu 13.10.2022 otsus metsateatisi nr 50000617276, nr 50000617278 ja

nr 50000630070 puudutavas osas muutmata.

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid

välja ei mõisteta. F.C on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, kuid ei

ole esitanud ringkonnakohtule andmeid muude menetluskulude kandmise kohta. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes

HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda (v.a osas, milles need seondusid menetluse

lõpetatud osaga ja mis on jagatud eespool). Keskkonnaamet ei ole menetluskulude kandmise

kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)