3-25-143/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. mai 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-143

Haldusasi

J.M-i kaebus Eesti Töötukassa 30.12.2024 otsuse nr

124079996 ja 30.12.2024 otsuse nr TA24-0199904

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – J.M

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot J.M-ile AS-is SEB Pank asuvale

arvelduskontole nr YYY.

2. Jätta J.M-i kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.06.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellat-

sioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

184).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa (vastustaja) võttis 14.11.2024 otsusega nr TA24-0179746 (dtl 50) J.M-i

(kaebaja) 11.11.2024 töötuna arvele ja määras talle 19.11.2024 otsusega nr 124072211 (dtl

68) töötuskindlustushüvitise.

2. Vastustaja lõpetas 30.12.2024 otsusega nr TA24-0199904 (dtl 11) kaebaja töötuna

arveloleku 28.12.2024 seisuga tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 12 lg 1 p 1 alusel, sest

3-25-143

kaebaja ei osalenud 18.12.2024 nõustamisel ja tal ei olnud nõustamisel osalemata jätmiseks

mõjuvat põhjust. Viimasest nõustamisel osalemisest oli möödas üle 30 päeva.

3. Vastustaja lõpetas 30.12.2024 otsusega nr 124079996 (dtl 910) kaebajale töötus-

kindlustushüvitise maksmise töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 13 lg 1 p 1 alusel, sest

kaebaja töötuna arvelolek lõpetati TöMS § 12 lg 1 p 1 alusel 28.12.2024 seisuga.

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 30.12.2024 otsuste tühista-

miseks. Põhjendused

4.1. Kaebaja töötas enne töölt vabastamist osaliselt kodukontoris. Kuna tema abikaasa elab

Austraalias, siis kokkuleppel tööandjaga tegi ta osaliselt kaugtööd, viibides ajutiselt

Austraalias. Koondamise hetkel asus ta välisriigis ja planeeris kuu lõpus Eestisse naasta. Kuna

ta vabastati töölt, siis jäi ta Austraaliasse. Kaebaja asus tööd otsima ja täitis vastustaja juhiste

kohaselt e-päevikut. Vastustaja saatis 28.11.2024 kaebajale teate, et järgmine konsultatsioon

toimub 18.12.2024 ja selleks peab kaebaja Tallinnasse tulema. Kaebaja selgitas 02.12.2024

vastustajale, et ta ei saa kohale tulla, kuna on välisriigis ja kohaletulek oleks asjatult kulukas.

Kaebaja pakkus välja võimaluse korraldada konsultatsioon veebikõnena. Kaebaja andis

ülevaate oma senistest tööotsingutest ja palus soovitusi kursuste või kontaktide kohta

Austraalias, kuid neid temale ei antud. Kaebaja selgitusi ei arvestatud ja alternatiivseid

lahendusi ei kaalutud. Vastustaja selgitas telefoni teel, et kohtumise vormi üle otsustab

määratud konsultant. Kaebajal soovitati taotleda iseseisva tööotsija staatust. Kaebaja püüdis

seda teha, kuid sai 18.12.2024 teate, et see pole võimalik, sest ta ei ole osalenud Tallinnas

konsultatsioonil. 20.12.2024 pakuti uueks konsultatsiooni ajaks 26.12.2024. Kaebaja selgitas,

et arvestades vahele jäävat nädalavahetust ja pühasid, ei ole nii kiire reisi korraldamine

võimalik ega mõistlik, kuna lennupiletite hinnad on sel hooajal väga kõrged. Kaebaja taotles

konsultandi vahetust, kuid talle ei vastatud. Vastustaja lõpetas 30.12.2024 kaebaja töötuna

arveloleku ja talle hüvitise maksmise.

4.2. Vastustaja otsused on tühised, kuna rikuvad proportsionaalsuse põhimõtet. Kaebajat ei ole

ära kuulatud ega arvestatud tema põhjendustega. Kaebajal on sõlmitud laenukaitse kindlustus,

mille saamise üheks tingimuseks on töötu staatus, mille kaebaja vastustaja tõttu kaotas.

Kaebaja õiguste ega huvidega ei ole arvestatud. Kaebajal oli mõjuv põhjus kohapeal

nõustamisel osalemata jätmiseks, kuna see põhjustanuks talle ülemäärast ebamugavust ja

rahalist kulu, mis kahjustanuks oluliselt kaebaja niigi keerulist rahalist olukorda (kaebaja

kaotas töö ja sissetuleku). Lennupiletite maksumus (15003000 eurot) ja reisi aeg (28 tundi)

ainuüksi 12-tunnise kohtumise jaoks ei oleks olnud mõistlik. Kaebajal ei võimaldatud osaleda

nõustamisel veebi või telefoni teel. Otsus jäeti sisuliselt põhjendamata ja kaalumata.

Kaebajale anti vastukäivat infot iseseisva tööotsija staatuse osas. Kaebaja väljendas korduvalt

koostöötahet, pakkudes välja mitmeid tehnilisi võimalusi kohtumiseks veebis või

elektroonilisel teel ja oli valmis täitma kõik vastustaja nõuded, sh pakkus välja võimaluse tulla

Eestisse kohtumisele jaanuaris-veebruaris. Vastustaja ei arvestanud kaebaja ettepanekutega

ega põhjendanud nendega arvestamata jätmist. Vastustaja ei põhjendanud, miks ei olnud

kaebajal nõustamisel osalemata jätmiseks mõjuvat põhjust, kuigi sisuline põhjus oli olemas.

Vastustaja on meedias1 põhjendanud mitmete harukontorite sulgemist sellega, et kaasaja

võimalusi arvestades puudub vajadus füüsilisteks kohtumisteks. Teisi võimalusi kasutati ka

pandeemia ajal. Kaebaja puhul käituti vastupidiselt. Tegemist on halduskiusuga ja võrdse

kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Rikuti head haldustava ja uurimispõhimõtet. Kaebajale ei

selgitatud nõustamiskohtumise ootusi ja vajalikkust ega tagajärgi. Vastustaja otsustas

kohtumise vormi üle ühepoolselt, kuigi kaebaja oli palunud selgesõnaliselt erandlikku

võimalust tulenevalt tema asukohast. Kaebaja viibis Austraalias oma abikaasa juures ja otsis

1 https://www.err.ee/1609503382/tootukassa-plaanib-jaada-esindatuks-koikides-maakonnakeskustes.

2(8)

3-25-143

kohapeal tööd ning taotles tööviisat. Paljudel Eesti ettevõtetel on huvi Austraalia turu vastu ja

kaebaja senist karjääri arvestades oleks selline töö tema profiili arvestades igati asjakohane

valik. Kaebaja ei ole eiranud koostöökohustust, vaid tegutses sihipäraselt ja heas usus,

teavitades vastustajat viivitamatult oma olukorrast ja tehes ettepanekuid lahenduste

leidmiseks. Vastustaja nõue, et tööotsing peab toimuma Eestis, ei saa olla jäigalt kohaldatav

olukorras, kus isik on Eestis registreeritud töötu, kuid tööotsingud on seotud rahvusvahelise

kogemuse ja tegeliku töövõimaluse tekkimisega mujal. Kaebaja on aastaid kindlustusmakseid

tasunud ja tal on õiguspärane ootus saada ka sellekohast kindlustuskaitset. Kindlustuskaitse

eeldusteks on töötuskindlustusstaaž ja nõue, et kaebaja ei ole töölt lahkunud enda algatusel.

Kaebaja puhul on need eeldused täidetud. Ka TöMS-i eelnõu seletuskiri (lk 26) näeb ette

võimaluse erandi kohaldamiseks § 13 lg 1 p 1 puhul ja põhjendatud juhtudel telefoni teel või

töötukassa infosüsteemi kaudu pöördumise esitamise, mis võrdsustatakse isiklikult

vastuvõtule tulemusega. Ka TöMS § 9 lg 2 järgi võib nõustamine toimuda töötukassas

kohapeal, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil. Seega on tegemist

vastustaja kaalutlusotsusega. Haldusorganil on küll õigus nõuda füüsilist kohalolekut, kuid

õiguse piirang peab olema proportsionaalne ja eesmärgipärane. Vastustajal puudub õigus

nõuda, et kaebaja viibiks Eestis. Selline nõue on ebaproportsionaalne. Kaebaja töötuna

arveloleku lõpetamine oli kaebajat kahjustav ega teeni eesmärki (kaebaja tööle aitamine).

5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

5.1. Kaebaja teadis, et tegevuskavas määrati nõustamise ajaks 18.12.2024 vastustaja Tõnismäe

büroo. Ta ei ole tegevuskava vaidlustanud. Kaebajal puudus nõustamisel mitteosalemiseks

mõjuv põhjus, seetõttu tuli tema töötuna arvelolek lõpetada. Kohapeale vastuvõtule ilmumine

on vajalik töötule tegevuskava koostamiseks ja edasiste tegevuste planeerimiseks. Nõustamis-

viisi valikul eelistab vastustaja silmast-silma kohtumisi siis, kui tegevuskava koostamist on

alles alustatud või kliendi olukord, eesmärk ja ootused tööle või vastustajale on ebaselged või

ebarealistlikud. Silmast-silma nõustamine annab kõige paremad võimalused kliendiga põhjali-

kumalt arutada tema hetkeseisu ja edasisi plaane. Kaebaja puhul oli tegemist olukorraga, kus

sisulise tegevuskava koostamist temale oli alles alustatud ja tema olukord, eesmärk ja ootused

tulevasele tööle olid ebaselged – need vajasid väljaselgitamist ja kaardistamist. Vajas selgita-

mist, millised on kaebaja täpsemad ootused tulevasele tööle ja kui realistlikud need on ning

kuidas saaks vastustaja kaebajat aidata tööle rakendumisel ja sobivate tööturumeetmete osuta-

misel. Seega oli nõustamisviisi valikul igal juhul põhjendatud viia nõustamine läbi kohapeal.

Tegevuskava kohaselt oli 18.12.2024 nõustamisel plaanis kontrollida / korrigeerida kontakt-

andmeid, oskuseid, seada eesmärgid ja lisada töösoovid. Pöördumise viisi valikul ei saa jätta

arvestamata ka kaebaja enda ütlusi ja kaebajaga suhtluse pinnalt kaebajal tekkivaid uusi küsi-

musi. Töötu töölerakendumist takistavate asjaolude väljaselgitamiseks ja takistuste

ületamiseks on oluline vastustaja ja töötu vaheline koostöö. Selleks tuleb töötuga läbi viia

intervjuu, mille käigus selgitatakse välja, millist tööd ta otsib, kuidas sellist tööd leida ja

milliseid tööturuteenuseid isik vajab, et rakenduda Eestis tööle. Eeldatavasti saab seda kõige

paremini teha vahetul kohtumisel, kus on võimalik vältida vääritimõistmisi ja saada vastused

(nt esitades täpsustavaid küsimusi). Eeltoodut arvestades ei saa pidada nõuet tulla nõustamisel

kohapeale ebaproportsionaalseks. Nõustamise viisi valikul arvestas nõustaja lisaks ka senist

suhtlust kaebajaga infotehnoloogiliste vahendite kaudu. Kaebaja esitatud kirjavahetusest

nähtub, et kaebaja esitas 11.11.2024 töötuna arvelevõtmise avalduse e-töötukassa kaudu ja

25.11.2024 valis esimese nõustamise viisi, milleks oli e-töötukassa kaudu. Kaebaja pidi seal

täitma hiljemalt 25.11.2024 e-päeviku, mida kaebaja tähtaegselt ei täitnud. Nõustaja määras

uue aja e-töötukassas, milleks oli 28.11.2024. Kaebaja vastas e-päeviku küsimustele ning selle

alusel koostati algne tegevuskava ja muudetud nõustamisviisiks kohapeal töötukassas. Kuna

kaebajal tekkisid e-töötukassas e-päeviku täitmise osas teadmatust ja täiendavad küsimused,

3(8)

3-25-143

otsustas nõustaja edaspidi silmast-silma kohtumise kasuks. Eeldatavasti saab sellises olukorras

nõustamist läbi viia kõige paremini vahetul kohtumisel, kus on võimalik vältida

vääritimõistmisi ja saada vastused.

5.2. Nõustamiskohtumist on võimalik läbi viia ka muul viisil, kui olukord seda võimaldab.

See aga ei tähenda, et kaebaja võib nõuda nõustamist talle sobival viisil. Nõustamine võib

toimuda töötukassas kohapeal, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil

(TöMS § 9 lg 2). Nõustamise viisi otsustab vastustaja, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd

leida. Vastustaja võib nõustamise viisi tööotsingute vältel muuta olenevalt vajadusest. Siiski

tuleb eelistada nõustamiskohtumise läbiviimist silmast-silma kohtumisel. Ka kohtupraktikas

on leitud, et isik ei saa ise valida, millisel viisil ta nõustamisel osaleda soovib. Samuti ei

tulene sättest, et nõustamisviis on asjaolu, milles tuleb saavutada kokkulepe. Sätte sõnastusest

tuleneb, et otsuse nõustamisviisi osas teeb vastustaja ja reeglina on selleks töötukassa

esinduses kohapeal toimuv nõustamine. Otsuse, kas kasutada lisaks mõnda teist nõustamise

viisi, teeb vastustaja (vt Tallinna Halduskohtu 17.05.2023 otsus asjas nr 3-22-2435, p 21).

Need seisukohad kohalduvad ka TöMS-ile. Kaebajal puudub õigus nõuda nõustamist talle

sobival viisil. Kaebajal ei saanud tekkida ootust, et vastuvõtud peavad toimuma e-töötukassa

kaudu (Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2024 otsus asjas nr 3-24-857, p 17). 28.11.2024

tegevuskavas nähti ette, et nõustamine toimub kohapeal ning töötul on üldjuhul kohustus

minna määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule

(TöMS § 9 lg 1 p 2).

5.3. Põhjuse mõjuvuse üle otsustab haldusorgan (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 42 lg 2).

Kaebaja väitis, et ta ei saanud nõustamisel osaleda, kuna viibis Austraalias. Esitatud kaebuse

ja kirjavahetuse alusel viibib kaebaja Austraalias ilmastiku tõttu (kaebaja eelistab olla

soojemas kohas ja vajas veidi aega, et taastuda töökoha kaotusega kaasnevast stressist) ja

lootuses leida Austraalias tööd. TöMS § 9 lg 3 kohaselt eeldatakse, et töötu viibib tööotsingu

ajal Eestis. Välisriigis töö otsimine peab olema enne vastustajaga kokku lepitud. Kaebaja ei

ole kooskõlastanud vastustajaga tööotsinguid Austraalias. Antud juhul ei saa välismaal

viibimine olla mõjuvaks põhjuseks vastuvõtule tulemata jätmiseks. Kuna TöMS-i alusel on

tööturumeetmetele õigus Eesti alalisel elanikul ja muudel Eestis viibivatel isikutel (TöMS §

3), siis eeldatakse, et töötu viibib tööotsingu ajal Eestis ja peab arvestama kohustusega tulla

kord 30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule. Sellise kohustusega tuleb arvestada ka

Eestist lahkudes ja planeerida oma sõidud selliselt, et oleks võimaik seadusest tulenevat

kohustust täita. Kaebaja teavitas vastustajat sellest, et viibib välismaal, kuid mitte sellest,

millal ta Eestisse tagasi tuleb, sest lennupileteid Eestisse tagasi ta ostnud ei olnud. Seega ei

saanud vastustaja kindlaks määratud vastuvõtuaega oluliselt ka edasi lükata. Kuna

vastuvõtuaega ei muudetud, oli kaebajal kohustus ilmuda vastuvõtule kindlaks määratud ajal.

Kaebaja sel ajal ega ka muul ajal 30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule ei ilmunud,

seetõttu oli vastustaja õigustatud ja kohustatud TöMS § 12 lg 1 p 1 alusel kaebaja töötuna

arveloleku lõpetama. Kaebaja põhjendus välismaale mineku kohta ei andnud alust arvata, et

tegemist oli isikust sõltumatu erakorralise asjaoluga, vaid tegemist oli isiku teadliku valikuga.

Isikust sõltumatuks mõjuvaks põhjuseks saab pidada nt haigestumist, liiklustakistust (st streigi

tõttu), loodusõnnetust vms. Antud juhul oli kaebajal võimalik tulla Eestisse vastuvõtule, kuid

ta oli otsustanud pigem raha kokkuhoiu eesmärgil seda mitte teha. Tegemist ei ole objektiivse,

st kaebajast sõltumatu mõjuva põhjusega, mis võimaldaks TöMS § 9 lg 1 p-s 2 sätestatud

kohustuse täitmata jätta. Ka ei saa mõjuvaks põhjuseks lugeda tööviisa olemasolu Austraalias

ja selle kehtivuse kaotamist Eestisse naastes, kuna tööviisa taotlemine oli kaebaja teadlik valik

olukorras, kus ta oli teadlik, et peab nõustamiskohustumisel osalema Eestis. Kaebajal ei

saanud tekkida ootust, et vastuvõtud peavad toimuma e-töötukassa kaudu ja ta ei pea Eestisse

naasma. Kaebaja enda teadlik valik oli suunduda välisriiki. Kaebaja oli oma kohustusest

4(8)

3-25-143

ilmuda 30 päeva jooksul töötukassasse nõustamisele teadlik tema töötuna arvelevõtmise

otsusest. Samas otsuses hoiatati teda ka selle kohustuse täitmata jätmise tagajärgede eest.

Lisaks on kaebajaga peetud kirjavahetuses talle korduvalt selgitatud pöördumise vajadust ja

pöördumata jätmise tagajärgi.

5.4. Kaebaja väited seoses võimaliku laenumakse kindlustuse katkemisega on kaebajast

endast tingitud. Kaebaja pidi eeltoodud põhjendustel olema teadlik, et välismaale suundudes

tuleb tal kord 30 päeva jooksul pöörduda töötukassasse kohapeale vastuvõtule.

5.5. Kaebaja väited seoses iseseisva tööotsijana arveloleku kohta ei ole praeguse vaidluse ese,

sest puudus tegevuskavas sellekohane kokkulepe iseseisvaks tööotsijaks suunamise kohta. Ise-

seisvaks tööotsijaks suunamist on võimalik kohaldada töötute suhtes, kelle tegevuskava annab

piisava ja selge pildi tema eesmärgist ja olukorrast ning kui isiku töösoovid on ajakohased ja

piisavalt konkreetsed, mis võimaldavad läbi töövahenduse just talle sobivaid tööpakkumisi

saada. Kaebaja puhul oli sisuline tegevuskava veel koostamata ning eesmärgid ja töösoovid ei

olnud selged.

5.6. Kui nõustamiskohtumisel mitte osalemine ei ole põhjendatud, loetakse see mõjuva põhju-

seta nõustamisel mitte osalemiseks ja rakendatakse TKindlS § 13 lg 1 p-st 1 tulenevat õigus-

likku tagajärge (hüvitise maksmise lõpetamine). Seega oli hüvitise maksmise lõpetamine

õiguspärane.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kaebaja töötuna arvelolek lõpetati TöMS § 12 lg 1 p 1 alusel, mis sätestab, et töötukassa

teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui töötu vähemalt üks kord 30 päeva

jooksul ei osale nõustamisel, välja arvatud juhul, kui ta ei saanud osaleda mõjuva põhjuse

tõttu. Vaidluse all ei ole asjaolu, et tegevuskava (dtl 5152) järgi tuli kaebajal osaleda

nõustamisel 18.12.2024 kl 8.30 vastustaja Tõnismäe büroos kohapeal, kuid kaebaja seda ei

teinud.

7. TöMS § 9 lg 1 p 2 sätestab, et töötu on eelkõige kohustatud osalema nõustamisel temaga

kokkulepitud ajal ja viisil vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. TöMS § 9 lg 2 sätestab, et

nõustamine võib toimuda töötukassas kohapeal, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel

või muul viisil. Nõustamise viisi otsustab töötukassa, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd

leida. Töötukassa võib nõustamise viisi tööotsingute vältel olenevalt vajadusest muuta.

8. Praegusel juhul nägi tegevuskava ette nõustamise vastustaja büroos kohapeal. Kuna

kaebaja ei ole tegevuskava vaidlustanud ja vaidlustamise korda on tegevuskavas selgitatud, oli

tegemist täitmiseks kohustusliku dokumendiga, mille kaebaja jättis teadlikult täitmata.

Kaebaja taotles haldusmenetluses nõustamise läbiviimist telefoni teel või elektrooniliste

sidevahendite kaudu või kohapeal toimuva nõustamise edasilükkamist jaanuari-

veebruarikuusse. Kohus nõustub vastustajaga, et TõMS § 9 lg 2 järgi on nõustamise viisi üle

otsustamise õigus vastustajal. Kaebajal puudus subjektiivne õigus nõuda nõustamist talle

sobival viisil. Seetõttu ei saanud tal tekkida õiguspärast ootust, et vastuvõtt toimub telefoni

või kirja teel või elektrooniliste sidevahendite kaudu. TöMS § 9 lg 1 p-s 2 viidatud

kokkuleppe näol ei ole tegemist kokkuleppega tavapärases mõistes. Tegemist on

haldusmenetlusega, kus pooled ei ole võrdsetel positsioonidel. Koostöö sisuks saab olla

eelkõige töötu arvamuse ja ettepanekute ärakuulamine, kuid otsuse tööturuteenuse osutamise

kohta teeb vastustaja ja selle sisu ei saa dikteerida töötu. Töötu peab osalema vastuvõtul

määratud ajal. Vastuvõtu aja määramine võimaldab ühelt poolt vastustaja töötajal arvestada

teisi kokkulepitud kohtumisi ja tööaega ning teiselt poolt ära hoida töötu staatuse

5(8)

3-25-143

väärkasutamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2024 otsus asjas nr 3-24-857, p-d 1718;

19.03.2024 määrus asjas nr 3-24-654, p 7; 13.04.2022 määrus asjas nr 3-21-664, p-d 2728).

9. Vastustaja selgitas, mis põhjusel oli kohapealne kohtumine vajalik. Kaebaja tegevuskava

oli veel poolik ja selle täiendamiseks oli vaja kaebajalt täiendavalt info koguda. Kaebaja

esitatud teave oli osaliselt vastuoluline. Töötu töölerakendumiseks on vastustaja ja töötu

vaheline koostöö oluline. Eeldatavasti saab seda kõige paremini teha vahetul kohtumisel, kus

on võimalik vältida vääritimõistmisi, esitada täpsustavaid küsimusi ja selgitusi ning saada

vastuseid. Kohapealse nõustamise eesmärk on vahetum ja tulemuslikum kommunikatsioon

töötu ja vastustaja vahel (Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2024 otsus asjas nr 3-24-857, p-d

12, 15).

10. HMS § 42 lg 1 sätestab, et haldusorgani kutse peale on isik kohustatud ilmuma kutses

märgitud ajal kutses ettenähtud kohta. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui menetlusosalisel

ei ole mõjuval põhjusel võimalik kutse peale ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama

haldusorganile. Põhjuse mõjuvuse üle otsustab haldusorgan, teatades sellest viivitamata

menetlusosalisele.

11. Kaebaja põhjendas kohapealsele nõustamisele ilmumata jätmist välismaal (Austraalias)

viibimisega. Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist ei ole mõjuva põhjusega kohapealsele

nõustamisele ilmumata jätmiseks. TöMS § 3 lg 1 p 1 järgi on selles seaduses sätestatud

tööturumeetmele õigus Eesti alalisel elanikul. TöMS § 9 lg 3 järgi eeldatakse, et töötu viibib

tööotsingu ajal Eestis. Välisriigis töö otsimine peab olema enne töötukassaga kokku lepitud.

Praegusel juhul puudus kaebaja ja vastustaja vahel kokkulepe selle kohta, et kaebaja otsib

tööd välisriigis. Kaebaja küll selgitas vastustajale sellist soovi, kuid vastustaja ei ole selliseks

kinnitust või nõusolekut andnud. Seega tuli lähtuda eeldusest, et töötu viibib tööotsingu ajal

Eestis. Sellise tingimuse seadmine on põhjendatud ühelt poolt sellega, et Eesti seaduste järgi

on Eestis õigus tööturuteenuseid saada Eesti alalisel elanikul. Kui isik lahkub Eestist sooviga

leida tööd välismaal ja jääda sinna elama, siis ei ole ta enam Eesti alaline elanik ja tal puudub

õigus tööturuteenusele Eestis. Seega ei ole põhjust teda Eestis töötuna arvel hoida ja talle

Eestis hüvitisi maksta. Teiselt poolt on töötu kohustatud olema valmis vastu võtma sobiva töö

ja kohe tööle asuma (TöMS § 9 lg 1 p 3). Kui isik asub elama välismaale, siis ei ole ta

eelduslikult valmis Eestis pakutavat tööd vastu võtma ja kohe tööle asuma. Seega ei ole

vastustaja pakutavad tööturuteenused suunatud sellise töötu töölerakendumisele. Vastustaja ei

vahenda välisriigi tööpakkumisi.

12. Kaebaja põhjendas vastustajale haldusmenetluses saadetud e-kirjades, et tal on kavatsus

Austraaliasse elama jääda ja sinna töökoht leida. Seega on kaebaja väljendanud kavatsust

Eestist alaliselt lahkuda. Ta oli juba enne töötuna arvele võtmist kolinud oma abikaasa juurde

elama, väljendas vastumeelsust Eestisse tagasitulemise ja siin töökoha vastuvõtmise vastu,

siinse kliima, palga ja hindade suhtes. Seega võib järeldada, et kaebaja ei olnud enam Eesti

alaline elanik ja tal puudus õigus Eestis tööturuteenuseid saada. Juba ainuüksi see olnuks

aluseks kaebaja töötuna arveloleku lõpetamiseks (TöMS § 12 lg 1 p 3, § 8 lg 4 p 12, § 3 lg 1 p

1).

13. Kuna TöMS § 9 lg 3 järgi eeldatakse, et töötu viibib tööotsingu ajal Eestis, siis ei ole

välismaal viibimine mõjuvaks põhjuseks nõustamisele ilmumata jätmiseks. Välismaale minek

oli kaebaja enda teadlik valik ja temast sõltuv asjaolu, mitte objektiivne erakorraline takistus.

Isikust sõltumatuks mõjuvaks põhjuseks saab pidada nt haigestumist, liiklustakistust (nt streigi

tõttu), loodusõnnetust vms. Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist

isik ise vahetult mõjutada ei saanud. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui nõustamisele

ilmumine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Antud juhul oli kaebajal

6(8)

3-25-143

võimalik tulla Eestisse nõustamisele, kuid ta oli otsustanud seda raha kokkuhoiu eesmärgil

mitte teha. Tegemist ei ole objektiivse, st kaebajast sõltumatu mõjuva põhjusega Kaebaja pidi

välismaale minnes arvestama talle kui töötule TöMS-ist tulenevate kohustustega, mh

kohustusega osaleda nõustamisel tegevuskavas toodud ajal ja viisil vähemalt üks kord 30

päeva jooksul. Kaebaja pidi teadma sellise kohustuse rikkumise tagajärjest (töötuna

arveloleku lõpetamine), sest seda oli talle 14.11.2024 otsuses selgitatud. Välismaale minnes

pidi kaebaja arvestama Eestisse tagasituleku aja- ja rahakuluga. Põhjendus, et ainuüksi

nõustamiseks Eestisse tulek on liiga aja- ja rahakulukas, ei ole asjakohane ega mõjuv

põhjendus ega kohustanud vastustajat nõustamise viisi muutma. Kaebajale oli nõustamise aeg

ja viis juba varakult teada ning tal oli võimalus tagasireis Eestisse aegsasti planeerida. Kaebaja

soovimatus sellist ressursikulu kanda oli tema enda valik, mitte objektiivne takistus. Seega

puudus kaebajal mõjuv põhjus nõustamisel mitte osalemiseks.

14. Kaebaja väited ärakuulamisõiguse rikkumise kohta on otsitud. Kaebajal oli korduvalt

võimalik oma arvamust ja seisukohti avaldada. See, et vastustaja ei pidanud kaebaja

seisukohti põhjendatuks ega nõustunud kaebaja soovile vaatamata nõustamist telefoni teel või

elektroonilisel viisil läbi viima, ei tähenda ärakuulamise õiguse rikkumist. Ärakuulamine

tähendab vaid seda, et isikul on võimalik oma seisukohti avaldada, mitte seda, et isiku

arvamus on haldusorganile täitmiseks kohustuslik. Laenukaitse kindlustusele viitas kaebaja

esmakordselt alles kohtumenetluses, seetõttu ei saanud vastustaja sellega haldusmenetluses

arvestada. Kuid ka sellekohased viited ei anna kaebajale õigust nõuda nõustamise läbiviimist

tema valitud viisil ega õigusta nõustamisel osalemata jätmist.

15. Kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud. Kohtupraktikast nähtuvalt on vastustaja lõpetanud

ka teiste isikute töötuna arveloleku, kui nad ei ole ilmunud töötukassa esindusse nõustamisele.

Vastustaja on läbivalt erinevates kohtuasjades olnud seisukohal, et eelistatud nõustamise viis

on teeninduses kohapeal.

16. Selgitused iseseisva tööotsija staatuse kohta on praeguses asjas asjakohatud. Esiteks ei ole

sellist staatust TöMS-is ette nähtud. Tööotsija mõistet reguleeris enne TöMS-i kehtinud töö-

turuteenuste ja -toetuste seadus2 (§ 2 p 2). TöMS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse seda seadust

töötule, töötajale, muule isikule ja tööandjale. Muu isik on inimene, kes ei tööta ega ole

töötuna töötukassas arvel ja pöördub töötukassa poole tööturumeetme saamiseks (TöMS § 3 lg

5). Kaebaja oli töötukassas arvel töötuna, mitte muu isikuna, ja vaidlusaluse otsusega lõpetati

tema töötuna arvelolek. Vaidlusaluste otsustega ei otsustatud kaebaja õiguse üle muu isikuna

vastustajalt tööturumeetmeid saada.

17. Nõustamisel mitteosalemise tõttu oli kaebaja töötuna arveloleku lõpetamine õiguspärane

(TöMS § 12 lg 1 p 1). Töötuna arveloleku lõpetamise tõttu lõpetati õiguspäraselt kaebajale ka

töötuskindlustushüvitise maksmine (TKindlS § 13 lg 1 p 1). Seega on vaidlusalused otsused

õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus.

18. Haldusakti õigusvastasus ei muuda haldusakti tühiseks, vaid õigusvastaseks, mis annab

aluse haldusakt tühistada. Praegusel juhul ei ole otsused ka tühised, sest puuduvad HMS § 63

lg-s 2 toodud alused: otsustest on näha need andnud haldusorgan (vastustaja) ja adressaat

(kaebaja); otsused on andnud pädev haldusorgan (vastustaja on TöMS § 12 lg 1 p 1 järgi

pädev töötuna arvelolekut lõpetama ja TKindlS § 13 lg 3 alusel töötuskindlustushüvitise

maksmise lõpetamise otsust tegema); otsused ei kohusta kaebajat ega ühtegi teist isikut

õigusrikkumist toime panema; otsustes on välja toodud õigused ja kohustused, need ei ole

vastukäivad ja otsuseid on võimalik täita. Seega on kaebaja väide otsuste tühisuse kohta

põhjendamata.

2 Kehtis kuni 31.12.2023.

7(8)

3-25-143

19. Kaebus tuleb jätta terves ulatuses rahuldamata.

20. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente

ega ole taotlenud nende väljamõistmist kaebajalt, seepärast tuleb vastustaja võimalikud

menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

21. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kuna ta oli riigilõivuseaduse § 22 lg

2 p 2 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest, siis tuleb tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 1

alusel talle tagastada. Kaebaja palus kanda selle tema AS-is SEB Pank asuvale

arvelduskontole nr YYY.

/allkirjastatud digitaalselt/

8(8)