1-24-5485/47 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-24-5485

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. märtsil 2025, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-24-5485

Kohtunik

Andra Sild

Kohtuistungi sekretär

Andero Paabut

Tõlk

Ingrid Oja

Prokurör

Maksim Kink

Kriminaalasi

Daniel Mürgi (Mürk) ja Šamil Vahruševi (Vahrušev)

süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 263 lg 1 p 1 järgi

lühimenetluses

Süüdistatav

Daniel Mürk: isikukood: 50210040217; elukoht: xxx,

käesoleval hetkel viibib vahi all Tallinna vanglas aadressil

Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa; xxx;

xxx Vabariigi kodakondsusega; emakeel: xxx keel; xxx

haridusega; varem kriminaalkorras 2-l korral karistatud,

viimati Viru Maakohtu 07.11.2019 otsusega nr 1-19-7736

KarS § 274 lg 2 p 3 järgi KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 1

sätete kohaldamisel 3 aasta ja 6-kuulise vangistusega.

Karistuse kandmise alguseks loeti 16.02.2019, karistus on

kantud seisuga 16.08.2022. Kahtlustatavana kinni peetud

11.06.2024. Tõkend vahistamine kohaldatud Harju Maakohtu

13.06.2024 määrusega nr 1-24-3476 kaheks kuuks. Vahi all

pidamise tähtaega on pikendatud Harju Maakohtu 07.08.2024

määrusega kuni 11.10.2024

Kaitsja

Ahto Sirendi

Süüdistatav

Šamil Vahrušev: isikukood: 50106110813; elukoht: xxx,

käesoleval hetkel viibib vahi all Tallinna vanglas aadressil

Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa; xxx

(xxx); xxx Vabariigi kodakondsusega; emakeel: xxx keel;

xxx haridusega; varem kriminaalkorras 3-l korral karistatud,

viimati Harju Maakohtu 01.12.2020 otsusega nr 1-20-8094

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2

alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 19 päeva

vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 08.10.2020,

karistus on kantud seisuga 27.10.2023. Kahtlustatavana kinni

peetud 11.06.2024. Tõkend vahistamine kohaldatud Harju

Maakohtu 13.06.2024 määrusega nr 1-24-3475 kaheks kuuks.

Vahi all pidamise tähtaega on pikendatud Harju Maakohtu

07.08.2024 määrusega kuni 11.10.2024

Kaitsja

Karine Nersesjan

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Daniel Mürk KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning karistada teda vangistusega

4 aastat ja 3 kuud.

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 kohaselt vähendada Daniel Mürgile

mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse

kandmise alguseks lugeda Daniel Mürgi kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o

11.06.2024.

Daniel Mürgi suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse

jõustumiseni, seejärel tühistada.

Süüdi tunnistada Šamil Vahrušev KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning karistada teda

vangistusega 3 aastat.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Šamil Vahruševile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse

kandmise alguseks lugeda Šamil Vahruševi kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o

11.06.2024.

Šamil Vahruševi suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse

jõustumiseni, seejärel tühistada.

Tsiviilhagid

1. Rahuldada kannatanu Q.P tsiviilhagi osaliselt ning mõista Šamil Vahruševilt ja Daniel

Mürgilt solidaarselt kannatanu kasuks välja varalise kahju katteks 212,50 eurot ning

mittevaralise kahju katteks 1000 eurot. Nimetatud nõuded tuleb hüvitada Q.P

arveldusarvele xxx.

2. Rahuldada kannatanu B.Z-i tsiviilhagi osaliselt ning mõista Šamil Vahruševilt ja

Daniel Mürgilt solidaarselt kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju katteks 350

eurot. Nimetatud nõue tuleb hüvitada B.Z-i arveldusarvele xxx.

3. Rahuldada kannatanu O.E tsiviilhagi osaliselt ning mõista Šamil Vahruševilt ja

Daniel Mürgilt solidaarselt kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju katteks 250

eurot. Nimetatud nõue tuleb hüvitada O.E arveldusarvele xxx.

Menetluskulud

Välja mõista Daniel Mürgilt isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr xxx teostamise kulu 77,50

eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr xxx teostamise kulu 77,50 eurot, määratud

kaitsjale makstud tasud kokku 1544,52 eurot ning sundraha 1329 eurot, s.o

menetluskulud kokku summas 3028,52 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse

jõustumisest ositi KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul, tasudes esimese 11 kuu jooksul

vähemalt 252,30 eurot kuus ja 12. kuul 253,22 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu-

ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447

Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank või EE957700771001523585 LHV

Pank. Makse tegemisel märkida selgituseks „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-24-

5485“ ning viitenumbriks xxx. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on

kohustuslik.

Välja mõista Šamil Vahruševilt isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr xxx teostamise kulu

77,50 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr xxx teostamise kulu 77,50 eurot, määratud

kaitsjale makstud tasud kokku 190,32 eurot ning sundraha 1329 eurot, s.o

menetluskulud kokku summas 1674,32 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse

jõustumisest ositi KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul, tasudes esimese 11 kuu jooksul

vähemalt 139,50 eurot kuus ja 12. kuul 139,82 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu-

ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447

Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank või EE957700771001523585 LHV

Pank. Makse tegemisel märkida selgituseks „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-24-

5485“ ning viitenumbriks xxx.

Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on

kohustuslik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Ambulatoorsete kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktide nr 24 ja nr

25 teostamise kulud kokku 5800 eurot - jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 30 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju

Maakohtus tutvumiseks kättesaadav 07. mail 2025. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise

võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras

15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule.

SÜÜDISTUS

Daniel Mürgile (Mürk) ja Šamil Vahruševile on esitatud süüdistus selles, et nemad tegutsedes

ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos E Hga, viibides avalikus kohas KorS § 54 mõttes, kus

viibisid juhuslikud möödakäijad, rikkusid raskelt avalikku korda vägivallaga järgmiselt.

26.05.2024 kella 18.37 ajal viibisid Daniel Mürk, Šamil Vahrušev ja E H Tallinnas Xxx asuva

Xxx kaupluse juures. Kauplusesse sisenedes osutas Daniel Mürk kahel korral näpuga kaupluse

ukse juures seisva 16-aastase kannatanu G.F-i poole. P kauplusest väljudes, kella 18.43 ajal

tegi Daniel Mürk kannatanu näo suunas parema jalaga löögiliigutuse, mis kannatanu nägu ei

tabanud. Seejärel astus Daniel Mürk kannatanu juurde ja haaras parema käega kannatanu

kõrist, mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu. Samal ajal heitis Daniel Mürk

kannatanule ette tema väljanägemist (kasutades selleks venekeelset väljendit „neformal“).

Samal ajal, kui kannatanu kaupluse eest Aia tänava poole hakkas kõndima, läks Šamil

Vahrušev kannatanu juurde, pani oma parema käe vastu kannatanu rinda ning lükkas teda.

Seejärel hakkas kannatanu taaskord eemalduma, mille peale läks Daniel Mürk kannatanu

juurde, viibutas kannatanu näo ees nimetissõrmega ning kõndis kannatanule mööda tänavat

järgi ning proovis temaga vestelda. Daniel Mürki kõrvale, kannatanu juurde kõndis ka Šamil

Vahrušev ja E H. Seejärel haaras Daniel Mürk taaskord jõuliselt oma parema käega G.F-i

kõrist, provotseerides kannatanu kaitsereaktsiooni. Selle peale astus kannatanu paar sammu

tagasi ning lõi Daniel Mürki käe enda küljest eemale. Seda provokatsiooni ootas Šamil

Vahrušev, kes seisis Daniel Mürgi selja taga. Koheselt võttis Šamil Vahrušev hoogu ja lõi

parema käe rusikaga jõuliselt kannatanut kõri piirkonda, mille tagajärjel tundis kannatanu

tugevat füüsilist valu. Kannatanu kõndis seejärel Viru tänava poole, samal ajal kui Šamil

Vahrušev kiirel sammul, hüpeldes ning kätega vehkides kannatanule järgi kõndis, tuli Š.

Vahruševi juurde E H. Alguses E H teesklevalt asus kannatanut kaitsma – suunas Š. Vahruševi

kannatanust eemale, kuid seejärel viipas E H kutsuvalt oma käega kannatanu suunas ning

kõndis kannatanu juurde ja lõi täie jõuga kannatanut parema käe rusikaga näkku, mille peale

kannatanu selili asfaldile maha kukkus, minestas ning lebama jäi. Kannatanul tekkis

krambihoog, kuklasse hematoom, suu ümber veremäärdumine ning diagnoositi peapõrutus,

pea pindmine vigastus ja esines lühiajaline teadvuskadu. Saadud traumade tõttu kannatanu

vajas hospitaliseerimist AS Ida-Tallinna Keskhaiglasse. Pärast peatraumat esinesid kannatanul

probleemid mäluga.

Sellise tegevusega Daniel Mürk, Šamil Vahrušev ja E H häirisid ka kõrvaliste isikute rahu ja

turvatunnet, tekitasid neis hirmu ning rikkusid KorS § 55 sätestatud avalikus kohas käitumise

nõudeid.

KorS § 54 – Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata

isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. KorS § 55

lg 1 p 1, 2 – Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil,

eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid

ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga,

žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada.

Samuti nemad, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos E Hga, viibides avalikus kohas KorS

§ 54 mõttes, kus viibisid juhuslikud möödakäijad, rikkusid raskelt avalikku korda vägivallaga

järgmiselt.

26.05.2024 kella 18.47 ajal aadressil xxx asuvas rulapargis läks Šamil Vahrušev koos Daniel

Mürgi ja E Hga rulapargi pingil istuva kuueliikmelise seltskonna juurde. Daniel Mürk lähenes

pingil istuvale kannatanule G.Y-le ja tegi kohe märkuse „mis neformalid te siin olete?“ ning

lõi ühe korra G.Y oma käes oleva telefoniga näkku, mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist

valu. Seejärel lõi Daniel Mürk koheselt kannatanut O.E-d lahtise käega näkku, mille

tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu. Seejärel koheselt lõi Daniel Mürk kannatanut N.D-d

ühe korra rusikaga näo piirkonda, tabades kannatanu vasaku põsesarna piirkonda, millega

tekitas kannatanule füüsilist valu, pindmise peavigastuse ning silmalau ja silmaümbruse

kontusiooni. Samal ajal kogunesid kannatanute ümber lisaks Daniel Mürgile ka Šamil

Vahrušev ja E H. Edasi lõi Daniel Mürk ühe korra oma parema jalaga kannatanut B.Z-i keha

piirkonda. Seejärel jooksis Daniel Mürk kannatanu Q.P suunas ja lõi teda rusikaga näkku nii,

et kannatanu kukkus maha pikali. Seejärel Šamil Vahrušev, Daniel Mürk ja E H lõid korraga ja

korduvalt, vähemalt kolmel korral jalgadega kannatanut Q.P pea ja keha piirkonda, mille

tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ja tal tekkisid parema 9. roide murd ning parema

neeru II astme ruptuur. Seejärel läks Daniel Mürk taaskord kannatanu B.Z-i juurde ning lõi

kannatanut rusikaga kolm korda, tabades kannatanut kahel korral lõua ning ühel korral suu

piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja pea piirkonnas hulgalisi vigastusi. Saadud

traumade tõttu kannatanud Q.P ja N.D vajasid hospitaliseerimist AS Ida-Tallinna

Keskhaiglasse.

Sellise tegevusega Daniel Mürk, Šamil Vahrušev ja E H häirisid ka kõrvaliste isikute rahu ja

turvatunnet, tekitasid neis hirmu ning rikkusid KorS § 55 sätestatud avalikus kohas käitumise

nõudeid.

KorS § 54 – Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata

isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. KorS § 55

lg 1 p 1, 2 – Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil,

eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid

ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga,

žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada.

Samuti nemad, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos E H, viibides avalikus kohas KorS §

54 mõttes, kus viibisid juhuslikud möödakäijad, rikkusid raskelt avalikku korda vägivallaga

järgmiselt.

26.05.2024 kella 22.40 ajal viibisid Daniel Mürk, Šamil Vahrušev ja E H Tallinnas Xxx asuva

S keskuse peaukse juures, kus nad proovisid kõnetada juhuslikke möödakäijad, eesmärgiga

provotseerida nendega füüsilist konflikti. Kell 22.48 Daniel Mürgil ja E Hl õnnestuski

meelitada kõnega enda juurde kannatanud I.A ja B.P B.P (edaspidi B.P ), kes enne seda

suundusid parklast kaupluse peaukse poole. Koheselt lõi Daniel Mürk kannatanut I.A ühe

korra rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel tõukus kannatanu paar sammu tahapoole ning

kui kannatanu seadis end kaitseks poksiasendisse, lõi Šamil Vahrušev parema käe rusikaga

talle ühe korra näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu pikali maha pikali kukkus. Seejärel lõi

E H maas pikali lamavat I.A kahel korral parema jalaga pea piirkonda, peale mida lõi Šamil

Vahrušev omakorda maas pikali lamavat kannatanut ühe korra jalaga pea piirkonda. Löökide

tagajärjel tekkisid kannatanule näokolju hulgimurrud: ninaluude ja nina vaheseina murd,

maksillaarsiinuste kõikide seinte murd (sh ka orbita põhi), parema sarnaluu kaare nihketa

murd, vasaku sarnaluu murd. Samal ajal, kui B.P proovis Daniel Mürki maas lamavast I.A-st

eemal hoida, lõi D. Mürk B.P-d jalaga tema jalgadesse nii, et B.P kukkus külili maha.

Seejärel, kui B.P end püsti ajas ning Daniel Mürgile, Šamil Vahruševile ning E Hle järele

jooksis, et takistada nende lahkumist sündmuskohalt lõi E H B.P-le ühe korra rusikaga näkku,

mille tõttu kannatanu kukkus selili maha ning tundis füüsilist valu. Peksmise tagajärjel

esinesid B.P-l hulgalised hematoomid ja verevalumid näol, mh huulte ja mõlema põsesarna

piirkonnas, samuti hematoomid vasaku jalal – reiel, põlvel ja säärel. Saadud traumade tõttu

kanatanu I.A vajas hospitaliseerimist AS Ida-Tallinna Keskhaiglasse.

Sellise tegevusega Daniel Mürk, Šamil Vahrušev ja E H häirisid ka kõrvaliste isikute rahu ja

turvatunnet, tekitasid neis hirmu ning rikkusid KorS § 55 sätestatud avalikus kohas käitumise

nõudeid.

KorS § 54 – Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata

isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. KorS § 55

lg 1 p 1, 2 – Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil,

eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid

ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga,

žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada.

Seega süüdistusakti kohaselt panid Daniel Mürk ja Šamil Vahrušev toime avalikus kohas

käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Järgnevalt kohus hindab süüdistuse tõendatust, avab lühidalt kohtuistungil uuritud tõendid

D. Mürgile ja Š. Vahruševile süüdistuses etteheidetud kuritegude osas episoodide kaupa.

Seejärel selgitab kohus mõistetud karistuse motiive, avaldab seisukoha esitatud tsiviilhagide,

samuti menetluskulude otsustuse kohta.

2. KarS § 263 objektiivse koosseisu moodustab KarS §-s 262 nimetatud tegu – avalikus kohas

käitumise üldnõuete rikkumine, mis on seotud a) vägivallaga või b) relva või relvana

kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardamisega. Avalikuks loetakse

korrakaitseseaduse (KorS) § 54 alusel koht, mis on määratlemata isikute ringile kasutamiseks

antud või ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Avalikus

kohas käitumise üldnõuded on sätestatud eelkõige KorS §-s 55. Nii on KorS § 55 lg 1 p 1

kohaselt keelatud teise isiku avalikus kohas löömine, tõukamine, kaklemine, teise isiku, looma

või asja pihta asjade loopimine neid ohtu seades või muul viisil vägivaldne käitumine. KarS §

263 lg 1 p 1 sätestatud avaliku korra rikkumine on toime pandud vägivallaga, kui selle käigus

pannakse toime mõni KarS §-de 120-121 süüteokoosseisudele vastav tegu (RKKK 3-1-1-25-

07; 3-1-1-10-08). Avaliku korra raske rikkumine seisneb nii teise inimese tervise kui

individuaalse õigushüve kahjustamises, aga ka avalikku korra ründamises, mis väljendub

vägivallateos avalikus kohas ja asjasse mittepuutuva isiku häirimises või ohustamises.

Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust. Koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime

vähemalt kaudse tahtlusega (vt Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2021,

koostanud Jaan Sootak ja Priit Pikamäe, KarS §-de 262 ja 263 kommentaarid).

3. Süüdistatav Š. Vahrušev tunnistas end talle süüks pandud tegudes süüdi nii kohtueelses

menetluses antud ütlustes (IV kd tl 29-30) kui ka kohtuistungil. Samuti tunnistas süüdistatav

esitatud hagisid, kuid märkis kohtuistungil, et kannatanute Q.P ja B.Z-i poolt esitatud hagid

on liiga suured. Kannatanu O.E poolt esitatud hagile Š. Vahrušev vastu ei vaielnud. Š.

Vahruševi poolt kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt ei mäleta ta 26.05.2024

sündmustest tervikuna midagi, kuna oli purjus. Said sõpradega Solarise juures kokku.

Seltskonnas oli rohkem inimesi, kuid tema tundis vaid Mürki ja Ht. Mäletab Xxx suunas

kõndimist, sest siis oli veel kaine. Jõid kolme peale 4 pudelit mingit viskit. Süüdistatava sõnul

tarvitab ta alkoholi igapäevaselt. Eelmisel korral, kui ta sattus vanglasse, kogunes temas viha

üha rohkem ja vanglast vabanedes hakkas ta kohe jälle jooma. Kohtuistungil antud ütluste

kohaselt soovib ta oma sõltuvusest vabaneda ja tal on selleks nüüd olemas ka ajend; nimelt

abiellus ta 09.07.2024 oma tüdrukuga.

4. Süüdistatav D. Mürk tunnistas oma süüd talle inkrimineeritud kuritegudes kohtueelse

menetluse käigus osaliselt, esitades toimunust omapoolse versiooni (V kd tl 31-33).

Süüdistatava ütlustest tulenevalt olid kõigis kolmes episoodis süüdi ka kannatanud, kes temaga

jämedalt käitusid (jõhkrutsesid, karjusid või ütlesid midagi ebaviisakal toonil). Samuti ei

tunnistanud süüdistatav kohtueelses menetluses kõiki tegevusi, mis talle kahtlustusena esitati.

Kohtulikul uurimisel tunnistas D. Mürk end täielikult süüdi, samuti võttis omaks kannatanute

Q.P, B.Z-i ja O.E hagid täies mahus.

26.05.2024 Tallinnas, Xxx asuva Xxx kaupluse juures toimunud episood

5. Kannatanu G.F-i poolt antud ütluste (I kd tl 9-13) kohaselt viibis ta 26.05.2024 õhtul kella

17.00 ajal oma sõbranna D J Vanalinnas, Viru McDonaldsi lähedal asuva H p juures.

Kauplusest väljudes möödus neist viis vene keelt kõnelevat meest vanuses 20-25, kes

kannatanut ja tema sõbrannat verbaalselt solvasid. Kannatanu ja tunnistaja juurde tulid veel

kaks D J sõbrannat ning koheselt väljus poest üks mees (peaaegu kiilas, seljas polosärk ja

väike üle õla käiv meeste kott) viieliikmelisest seltskonnast, kes ütles kannatule „ime munni“.

Kannatanu vastas „ime ise“, millele järgnevalt väljus poest kogu see seltskond. Nad hakkasid

kannatanut ja tema sõpru solvama ning seejärel haaras mees, kes teda esimesena oli solvanud,

käega kannatanul kõrist ja kägistas. Kägistamine tekitas kannatanu sõnul talle füüsilist valu.

Kannatanu lükkas mehe eemale ja hakkas koos oma seltskonnaga liikuma Viru tänava suunas.

Seejärel eraldus viieliikmelisest seltskonnast kolm meest, kes kannatanule ja tema sõpradele

järgnesid. Kannatanu kirjelduse kohaselt järgnesid neile õlakotiga mees, kes teda esmalt

kägistas, tõmmu nahaga ja tumedate lokkis juustega mees ja kolmas oli võrreldes teistega

tüseda kehaehitusega. Tõmmu naha ja tumedate lokkidega mees lõi kannatanut rusikaga kõri

piirkonda. Löök oli valus ning kannatanu kaotas paari sekundi möödudes teadvuse ja ärkas

alles haiglas.

6. Kannatanu G.F-i ütlustega haakuvaid ütlusi on andnud ka tunnistaja D J (I kd tl 78-81). Ka

tunnistaja kinnitab, et 26.05.2024, kui nemad seisid paralleelklassivenna G.F-iga Xxx ees,

hakkas G.F-i agressiivselt tülitama purjus võõraste meeste seltskond. Alguses provotseeriti

G.F-i roppustega, millele G.F ka vastas ja mille peale haaras üks tumesinise särgiga mees G.F-

il kõrist. Seejärel püüdis G.F meestest eemalduda, kuid nad järgnesid talle. Kuna tunnistaja D J

ja tema sõbrannad seisid jätkuvalt P ees ja kuulasid, kuidas üks kambas olnud meestest -

kaukaaslase välimusega - püüdis neid veenda, et politsei kutsumine oleks mõttetu, ei

märganud nad edasist enne, kui kuulsid üle tänava kostuvat löögi häält. Tunnistaja J sõnul

pööras ta selle peale pead ja nägi et G.F on pikali ja krambitab, nagu tal oleks epilepsiahoog ja

suust tuleb verd. M kutsus politsei ja kiirabi, tunnistaja läks G.F-i juurde. G.F oli maas

teadvuseta ja krambitas, vappus ja värises üle terve keha.

7. Sarnaselt tunnistaja D Jga on toimunud sündmuseid kirjeldanud oma ütlustes ka tunnistajad

M B (I kd tl 88-91) ja A N (I kd tl 93-96). Kõik kolm sündmust pealt näinud tunnistajat

kinnitasid, et võõraste meeste kamp alustas G.F-i verbaalset ründamist kohe P juurde jõudes,

sõimates teda geiks ja pärast Pst väljudes, asusid teda ründama ka füüsiliselt. Tunnistaja M. B

sõnul oli ta küll hirmul, samuti käskis üks meestest tal telefon ära panna, kuid tema siiski

helistas häirekeskusesse (asitõendi vaatlusprotokoll I kd tl 72-76). B sõnul aitasid juhuslikult

möödakäijad hiljem maas lamava G.F-i tuua autoteelt kõnniteele.

8. Kannatanu ütlusi selles, et temale tekitati peksmisega tervisekahjustus, mis oli sedavõrd

tõsine, et ta kaotas sündmuskohal teadvuse, kinnitavad järgmised tõendid.



Tallinna kiirabikaardi väljatrükk, millest nähtuvalt kutsus teataja A. Ollis 26.05.2024

kell 18.47 kiirabi, aadressil xxx, Tallinn, seoses vägivallajuhtumiga. Kiirabi kohale

jõudes lamas tänaval pikali noormees, suu verine. Noormees oli mitu minutit

teadvuseta, siis hakkas toibuma. Ütles oma nime, kuid ei teadnud, mis temaga juhtus,

s.t oli orienteeritud isiksuses, mitte ajas ja ruumis. Kiirabikaardi kohaselt kurtis

noormees pearinglust ja valu peas, kuklal oli suur värske muhk. Autos küsis korduvalt,

mis temaga juhtus.



G.F-i epikriis nr E146013 (I kd tl 29-31) Ida-Tallinna Keskhaiglast, kus kannatanul

diagnoositi pindmine peavigastus ja pealaenaha pindmine vigastus.



Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr xxx (I kd tl 37-40), mis tõendab, et kannatanule

G.F-ile tekitatud tervisekahjustus kestab kuni neli nädalat ning vigastus ei ole

eluohtlik.

Kannatanu G.F-i kirjelduse kohaselt tundis ta peale juhtunut meeletut nõrkust, kuklas oli

muhk. Teda valdas meeletu unisus ja peale juhtunut on ka tekkinud mäluga probleem. Neid

ütlusi kinnitavad ka alaealise kannatanu G.F-i ema, Z.G ütlused ( I kd tl 14-17) sellest, et

pärast seda kui G.F 26.05.2024 Aia tänaval toimunud peksmise järgselt haiglast koju lubati,

öeldi Z.G-le , et tema pojal on kerge peapõrutus ja paluti poega jälgida. Kannatanu Z.G sõnul

poeg 2 päeva peale peksmist ainult magas.

9. Et kannatanu ütlused on tõesed ja vastavad tegelikkuses toimunule, kinnitavad kõik muud

kriminaalasjas kogutud tõendid. Sisuliselt on kogu G.F-i peksmine, aga ka sellele eelnenu

jäädvustunud turvakaamera salvestistele.

10. Xxx asuva turvakaamera salvestistelt, mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (I

kd tl 54-65; DVD toimiku lõpus), on jälgitav, kuidas Xxx asuva Xxx juurde tulnud meeste

kamp siseneb kell 18.37 kauplusesse ja vaatavad kõrval seisvate noorte (G.F ja J) poole (foto

nr 1 I kd, tl 55). Kell 18.43 väljuvad mehed kauplusest ning sinises T-särgis mees teeb parema

jalaga löögiliigutuse G.F-i näo suunas (I kd tl 56, foto nr 2) Videosalvestisel on näha, kuidas

esimene, sinise särgiga meesterahvas haarab tal kõrist (I kd tl 57, foto nr 3), seejärel lööb teine,

tõmmu naha ja lõunamaalase välimusega mees kannatanut rusikaga kõri piirkonda (I kd tl 59,

foto nr 5) ja kolmas rusikaga näo piirkonda, misjärel kukub kannatanu asfaldile maha (I kd tl

61, foto nr 7) ning lööjad koos kaaslastega lahkuvad kiirel sammul sündmuskohalt Kanuti aia

suunas. Löögi tagajärjel maha kukkunud kannatanu lamab maas krampides. Talle appi läinud

kaaslased seisavad kõrval. Videosalvestuselt nähtub ka see, et sündmuse juures viibisid

juhuslikud inimesed, m.h grupp turiste, kes peatusid ning olid silmnähtavalt nähtust

šokeeritud.

11. Et lööjateks osutusid just nimelt süüdistatavad Daniel Mürk ja Šamil Vahrušev ning

käesolevas asjas kohtu all mitte olev E H, tõendab Xxx müügisaali turvakaamera salvestis,

mida on vaadeldud asitõendina (vaatlusprotokoll koos fototabeliga I kd, tl 66-71; DVD

toimiku lõpus). Turvakaamera on suunatud kassadele, salvestise kvaliteet on väga hea, selgelt

on jäädvustunud D. Mürgi, Š. Vahruševi ja ka E. H näod, näojooned, riietus ja eritunnused – nt

tätoveering D. Mürgi paremal käel, mis on üks ja sama nii videosalvestisel oleval isikul kui ka

D. Mürgi läbivaatusel tehtud fotol (IV kd tl 14-25). Võrreldes nimetatud videosalvestusel

jäädvustatud isikuid Š. Vahruševi, D. Mürki ja E. Ht PPA andmebaasi piltidega (IV kd tl 4, V

kd tl 11, VI kd tl 1/ ei teki isikusamasuse tuvastamisel kahtlust, et sinises T-särgis üleõla

kotiga noormehe näol on tegemist D. Mürgiga, valgete tossude ja musta dressipluusiga on Š.

Vahrušev ning beeži värvi T-särgis – E. H.

12. Kuigi E. H ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistatav ning tema suhtes on seoses tema

tagaotsimisega materjal eraldatud teise menetlusse, tundis tunnistaja D J äratundmiseks

esitamisel (I kd tl 83-84, fototabel lk 86-87) fotode järgi ära E. H kui mehe, kes kandis

26.05.2024 Aia tänaval toimunud sündmuse ajal beeži värvi riietust ja järgnes tema sõbrale

G.F-ile .

13. Analüüsides eeltoodud tõendeid, on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et süüdistatavad

ründasid avalikus kohas täiesti võõrast isikut, kellega neil puudus igasugune varasem kokkupuude.

Löömise ettekäändena provotseeriti kannatanut ebatsensuursete sõnade ja solvangutega. Ja isegi siis

kui kannatanu vaatamata tema kõri kägistamisele ei osutanud vastupanu ja hakkas eemalduma Viru

tänava suunas, jooksid süüdistatavad talle järele ja lõid kannatanut, kes kukkus löökide tagajärjel

asfaldile ja kaotas teadvuse. Sündmust nägid pealt mitmed möödakäijad, sh grupp turiste, kes olid

toimunust selgelt häiritud – sellele viitab pealtnägijate kehakeel videosalvestisel; esmalt jäävad

sündmuskohale Viru tänava poolt lähenevad inimesed seisma, tarduvad hetkeks ja justkui ei tea, mida

teha, seejärel kiirustavad mitu pealtnägijat maas lamava teadvuseta kannatanu poole. Seega on antud

kuriteoepisoodis täidetud KarS § 263 lg 1 p 1 sätestatud kuriteokooseis.

26.05.2024 Tallinnas, xxx asuva K SPA kõrval pargis toimunud episood

14. Pärast Aia tänaval asuva Xxx juures toimepandud G.F-i peksmist suundusid süüdistatavad D.

Mürk ja Š. Vahrušev koos E. H ja veel mitmete teiste tuttavatega Xxx asuvasse rulaparki, kus viibis

grupp noori: Q.P , B.Z , N.D, G.Y, O.E ja D K.

15. Xxx asuva rulapargi turvakaamera salvestiste vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabelite (II

kd tl 198-208, DVD toimiku lõpus) kohaselt läheneb kella 18.46 ajal rulapargis pinkidel viibivale

kuueliikmelisele seltskonnale viieliikmeline seltskond, kelle hulgas on salvestisel äratuntavad

süüdistatavad D. Mürk, Š. Vahrušev ning E. H. Koheselt läheneb seltskond, kus viibivad

süüdistatavad, rulapargis viibivale seltskonnale ja sellele järgneb rüselus, löömised käte ja jalgadega,

sh ka pargis viibinud naisterahvaste löömine süüdistatavate poolt. Videosalvestise kohaselt teeb

süüdistatav D. Mürk rulapargis erinevate kannatanute suhtes mitmeid lööke: esmalt lööb telefoniga

näkku kannatanu G.Y, seejärel lahtise käega näkku O.E-d . Sellele järgnevalt lööb D. Mürk rusikaga

näkku kannatanu N.D-le ning veidi hiljem parema jalaga kannatanu B.Z-ile keha piirkonda. Edasi

jookseb D. Mürk salvestise kohaselt kannatanu Q.P suunas ja lööb kannatanut selliselt, et kannatanu

kukub pikali. Peale seda peksavad nii D. Mürk, Š. Vahrušev kui ka E. H vähemalt kolmel korral

jalgadega kannatanut pea ja keha piirkonda. Seejärel läheb D. Mürk taaskord B.Z-i juurde ja lööb

veel kannatanut kolm korda rusikaga – kaks korda lõua piirkonda ja ühe korra suu piirkonda.

16. B.P-ks videosalvestisele kirjeldavad sündmuse algust ja fakti, et just G.Y oli see, kes sai

esimesena löögi näkku, nii tunnistaja D. K (II kd tl 224-226) kui kannatanu G.Y ise (II kd tl 162-

166). Kannatanu G.Y sõnul lähenes K SPA poolt tulnud seltskonnast üks mees talle ja pärast

solvavat küsimust lõi teda kohe ka näkku, parema põse piirkonda. Löögi ajal oli mehel käes

mobiiltelefon ja vaatamata sellele, et kannatanul ei tuvastatud läbivaatusel näo piirkonnas nähtavaid

vigastusi, kinnitas ta, et löök põhjustas talle valu. G.Y sõnade kohaselt lõi sama mees lahtise käega,

milles oli mobiiltelefon, lõua piirkonda ka O.E-d ja mõne hetke pärast rusikaga näkku ka N.D-d ,

kes püüdis olukorda rahustada ja läks võõra mehe ja Q.P vahele. G.Y nägi ka, kuidas teda löönud

mees liikus B.Z-i poole ja kuigi ta ei näinud täpselt, mis juhtus, nägi ta, kuidas B.Z kukkus. G.Y

sõnul oli ta juhtunust sedavõrd šokis, et seisis kõige edasise käigus lihtsalt kõrval ega teinud midagi.

17. Kuigi kannatanu G.Y enda sõnul ei näinud, mis juhtus B.Z-i ja tema suunas liikunud mehe

vahel, on G.Y poolt politseile edastatud ja mobiiltelefoniga tehtud videosalvestiselt (asitõendi

vaatlusprotokoll koos fototabeliga, II kd tl 209-221) näha, kuidas D. Mürgi löögist paiskub kannatanu

B.Z vastu kivimüüri. Peale seda lööb süüdistatav D. Mürk videosalvestise kohaselt veel kord

rusikaga B.Z-ile näkku.

18. Kannatanu G.Y tundis äratundmiseks esitamise käigus (II kd tl 168-172) fotode järgi ära D.

Mürgi kui mehe, kes lõi teda näkku ja läks kallale B.Z-ile .

19. G.Y ütlused kinnitavad ka Q.P peksmist jalgadega kolme võõra seltskonnas viibinud mehe

poolt nii pea- kui kehapiirkonda. Samuti tundis G.Y fotode järgi ära ühe Q.P peksja – E. H (II kd tl

177-182).

20. Vaadeldud turvakaamera salvestise ning kannatanu G.Y poolt edastatud ning mobiiltelefoniga

filmitud videolõigu alusel puudub igasugune vaidlus selles, et vaieldamatult oli rulapargis toimunud

sündmuses kõige agressiivsemaks ja vägivaldsemaks ründajaks süüdistatav D. Mürk. B.P-ks

turvakaamera salvestistele on antud asjaolu kinnitanud oma ütlustes ka kõik kannatanud. Samuti võib

kannatanute ütluste alusel üsna kindlat väita, et rulaparki tulnud süüdistatavad sisuliselt hakkasid

kohe konflikti provotseerima.

21. Kannatanu Q.P kirjelduse kohaselt (II kd tl 13-14) astus 6-8 liikmelisest meeste seltskonnast

kõige ees kõndiv lühikese habemega, tõmmu nahaga ja tugeva kehaehitusega, ca 175 cm pikkune

mees G.Y juurde ning küsis „mis mitteformaal sa oled?“ Peale seda lõi mees G.Y koheselt lahtise

käega vastu nägu. Q.P ütluste kohaselt G.Y ei provotseerinud meest löömisele mitte mingil moel, ta

istus rahulikult. Kogu rulapargis viibinud seltskond hüppas püsti, kuid nad midagi ei teinud, jäid

ootama G.Y reaktsiooni. Tüdrukud hakkasid kiljuma ja tulid oma ja võõraste meeste seltskonna

vahele. Kannatanu Q.P püüdis eemale ajada enda tüdruksõpra N.D-d ja samal ajal sai ta kaks lööki

rusikaga vastu pead. Löögid tulid ootamatult ja kiirelt ja kannatanu isegi ei näinud, kes teda lõi.

Hiljem tundis ta, kuidas pea ja nägu on väga valusad. Q.P nägi ka, kuidas löödi rusikaga näkku O.E-

d . Seejärel löödi taas rusikaga N.D-d . Kannatanu Q.P arvab, et see võis olla paremale põsesarna

piirkonda. Veidi hiljem lõi esimene, konflikti provotseerinud habemega mees Q.P veel rusikaga nina

piirkonda, mille tulemusel kannatanu kukkus maha ja siis peksti teda juba jalgadega umbes 4-5

sekundit. Kannatanu püüdis kätega kaitsta oma pead ja nägu. Peksti teda põhiliselt keha piirkonda ja

kannatanule tundus, et peksjaid võis olla 3-4, sest teda löödi väga kiiresti ja mitmel korral

erinevatesse kohtadesse selle lühikese aja jooksul. Kannatanu sõnul sai ta peksmise tagajärjel ninaluu

murru, katki oli parempoolne roie ja vigastada sai ka parem neer, mistõttu pidi kannatanu olema 2

ööd haiglas.

22. Kannatanu Q.P sõnu temale põhjustatud vigastuste osas kinnitavad tõendid:



Q.P läbivaatuse protokollis ja sellele lisatud fotodel (II kd tl 1-5) on fikseeritud kannatanu näo

piirkonna vasakul poolel vasaku silma ja kõrva vahel punakas-sinine laik, mis ulatub isiku

vasaku silma kohale. Isiku parema silma kohal laubal on punetus ja paistetus. Isiku nina on

paremale poole kõver ja ninal on nähtav paistetus ja sinakas laik.



Kiirabikaart (II kd tl 21), millel on anamneesina märgitud, et sai löögi vastu lõuga, paremasse

külge. Parem külg valulik ja punetav. Hingamisel valu kiirgub paremale.



Ida-Tallinna Keskhaigla epikriis nr E149069 (II kd tl 26-29), millest nähtuvalt diagnoositi Q.P-

l vaagnaelundite vigastus, neeruvigastus, ilma õõnt avava haavata. Kannatanu viibis 2 päeva

haiglaravil.

23. Sarnaselt kannatanu Q.P ütlustele on 26.05.2024 Kanuti aia rulapargis toimunud sündmusi

kirjeldanud kannatanu B.Z . Kannatanu B.Z-i sõnul (II kd tl 45-47, tl 63-64) istusid nad oma

seltskonnaga K SPA kõrval asuvas pargis, kui sinna tuli kamp mehi (kannatanu arvates 7 või 8), keda

nad olid näinud eelnevalt K SPA juures asuva Rimi kaupluse ees. Kannatanu kinnitusel ei olnud neil H

p ees meestega vähimatki kokkupuudet; ei verbaalset ega isegi mitte provotseerivat pilkkontakti.

Antud asjaolu viitab kohtu hinnangul taas sellele, et süüdistatavate jaoks ei olnud absoluutselt oluline,

kas nad tundsid inimesi, keda nad ründasid või kas neil oli omavahel mingeid varasemaid konflikte või

arusaamatusi. Kannatanu B.Z-i ütlustest nähtuvalt lähenesid mehed neile, üks neist hõikas „mis te

istute siin“. Kannatanu kirjelduse kohaselt oli mees umbes 182 cm pikk, laia kehaehitusega, sinine

särk, mustad püksid, päikeseprillid ning mees lõi koheselt G.Y vastu põske ja peale seda lõi O.E-d

lahtise käega vastu nägu. Olukorda sekkus N.D, kes sai ka kohe 2-3 lööki vastu nägu. Kõige rohkem

sai viga Q.P , kuna ta läks vahele kaitsma teisi. Q.P-d ründasid 3 meest. Löögid olid nii rusikaga näkku

kui põlvega kõhu piirkonda. Kõik toimus väga kiiresti ja ühel hetkel kukkus Q.P maha. Seejärel lõid

kõik kolm meest Q.P-d jalgadega selja piirkonda. Kannatanu B.Z-i sõnul sekkus tema, et tähelepanu

Q.P-lt eemale tõmmata, kuid seejärel sai ta ise mitmeid lööke: ühe korra lõua piirkonda, ühe korra suu

piirkonda ja ka paremal lõua piirkonda.

24. Kannatanu B.Z tundis äratundmiseks esitamisel (II kd tl 66-70) Kanuti pargis G.Y-d, O.E-d, N.D-

d kohe sündmuse alguses ning teda ennast hiljem mitu korda rusikaga löönud mehena ära süüdistatava

D. Mürgi. Kannatanu Q.P peksnud ühe isikuna tundis B.Z fotode järgi ära E. H (II kd 71-75).

25. Kannatanule B.Z-ile tekitatud vigastusi kinnitavad järgmised tõendid:



B.Z-i läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (II kd tl 48-59), millest nähtub, et B.Z-il

tuvastati haavand peapiirkonnas parema kõrva kohal, haavand ja veretaoline vedelik ülemisel

igemel ja alumisel huulel seespool, veretaoline vedelik lõual, parema käe peopesal, parema käe

väikese sõrme nuki juures marrastus. Veretaolise vedelikuga on fototabeli kohaselt ka

kannatanu särk ülemise nööbi juurest.



PERHi teatis (II kd tl 60), kus on kannatanu B.Z-ile märgitud diagnoosiks peaajuvapustus,

esihamba trauma ning mõlema huule sisepinna pindmised haavad.



PERHi epikriisi väljatrükk (II kd tl 85-88) ja erakorralise meditsiini osakonna kaardi nr

2024042538 väljatrükk (II kd tl 89-91). Mõlemas meditsiinidokumendis on märgitud

diagnoosidena konkussioon, pealaenaha pindmine vigastus ja huule ning suuõõne pindmine

vigastus, samuti esihamba logisemine.

26. Kannatanute Q.P ja B.Z-i kirjeldustega Kanuti pargis toimunust haakuvad ka kannatanu N.D

ütlused (II kd tl 112-115). Nii räägib N.D sellest, kuidas 26.05.2024 kella 18.30 ajal lähenes nende

sõpruskonnale K SPA poolt võõras seltskond, kus oli umbes 7-8 meesterahvast vanuses 25-30. Mees,

kes kannatanu ja tema sõprade seltskonnale esmalt lähenes, oli tumedat värvi juustega, tugeva

kehaehitusega, seljas tume t-särk ja musta värvi lühikesed püksid. Habet mehel ei olnud. N.D

kirjelduse kohaselt lõi mees esmalt G.Y-d lahtise käega vastu põske; seejärel läks Q.P juurde ja tõmbas

tolle pea allapoole, jalgade juurde. Kannatanu N.D sõnul sekkus tema lausega mida te teete ning läks

võõra mehe ja Q.P vahele. Seepeale tõukas keegi N.D-d , et ta kukuks ja esimesena rünnanud mees

hakkas ropendama ja karjuma, kannatanu vastas roppustega. Selle peale lõi mees teda ühe korra

rusikaga näkku, vasaku silma ja põsesarna piirkonda. Kannatanu sõnul oli löök väga valus ja ta

kukkus; nägu läks paiste ja tekkis muhk. Edasiselt kirjeldas ka kannatanu N.D sarnaselt teiste

kannatanutega, kuidas mitu meest võõrast seltskonnast hakkasid peksma Q.P-d. Teda tagusid jalgadega

3 või 4 meest. Üks neist oli sama mees, kes lõi N.D-d rusikaga näkku. Üks mees, kes Q.P-d peksis oli

kõige paksem ja habemega ning kolmas lühikest kasvu lühikeste juustega, kellel habet ei olnud.

27. Kannatanu N.D tundis fotode järgi äratundmiseks esitamisel teda ja ühena kolmest Q.P rünnanud

mehest ära süüdistatav D. Mürgi (II kd tl 117-121). Teise Q.P ründajana tundis N.D ära E. H (II kd tl

126-131).

28. Kannatanu N.D-le tekitatud vigastusi kinnitavad järgmised tõendid:



N.D läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (II kd tl 93-101), mis kinnitab N.D-l esinenud

järgmiseid vigastusi: sinakas-punakas laik ja paistetus vasaku põse piirkonnas, marrastus

vasaku käe küünarnuki siseküljel.



Kiirabikaart (II kd tl 141), millel on märgitud diagnoosiks pindmine peavigastus; löögi

tagajärjel saadud vasaku sarnaluu liikuvuse piiratus, punetus, turse.



PERHi epikriisi väljatrükk (II kd tl 146-147), kus on samuti põhidiagnoosina välja toodud

pindmine peavigastus, silmalau ja silmaümbruse kontusioon.

29. Kõigi teiste kannatanute ütlustega haakub ka kannatanu O.E kirjeldus toimunust (II kd tl 184-

187). O.E sõnul hakkas üks mees võõrast seltskonnast nende peale karjuma välimuse pärast. Oli

arusaadav, et mehele ei meeldinud nende seltskonna viibimine pargis. Kohe pärast seda lõi mees G.Y

näkku. Kannatanu O.E püüdis enda sõnul sekkuda sõbra kaitseks, küsides, miks mees seda tegi. Selle

küsimuse peale G.Y lööja ärritus ja lõi O.E-d käega vastu lõuga. Löögi tulemusel tundis kannatanu

hiljem valu lõua parempoolses osas. Siis sekkus sündmusesse N.D ning mees tegi löögiliigutuse N.D

suunas. Järgmisena tõusid püsti N.D elukaaslane Q.P , keda hakati lööma ning B.Z, keda ka hiljem

löödi.

30. Asjaolu, et löögist näkku tundis O.E valu, kinnitab tema läbivaatuse protokoll (II kd tl 189-191,

millele lisatud fotodel on nähtav punetus nii vasaku kui parema silma all (fotod 2-4, II kd tl 193-195).

31. Seega, kõrvutades omavahel rulapargis viibinud kannatanute ütlusi, turvakaamera salvestist ja G.Y

poolt mobiiltelefoniga filmitud videosalvestist, puudub igasugune kahtlus selles, et viibides 26.05.2024

kella 18.47 ajal Tallinnas Kanuti pargis ehk avalikus kohas, kuhu on juurdepääs kõikidele inimestele,

kasutasid süüdistatavad D. Mürk ja Š. Vahrušev, samuti käesolevas kriminaalasjas kohtu alla

mitteantud E. H, mitme kannatanu suhtes vägivalda. Esineb küll mõningaid erinevusi kannatanute

ütlustes esimesena rünnanud D. Mürgi välimuses, kuid turvakaamerate salvestiste ja äratundmiseks

esitamiste alusel on üheselt selge, et just D. Mürk oli see, kes alustas rulapargis konflikti. Mõningad

erinevused kannatanute ütlustes on tingitud sellest, kuidas üks või teine tajus olukorda sündmuskohal

ja kui kiiresti suutis üks või teine kannatanu ootamatule olukorrale reageerida ja toimunut meelde jätta.

Üheselt on aga tuvastatud, et taaskord kasutasid süüdistatavad kannatanute ründamise ettekäändena

solvangut kannatanute välimuse aadressil ja sisuliselt kohe pärast verbaalset solvangut ründas D. Mürk

ka vägivalda kasutades esimest kannatanut. Pärast seda järgnes vägivalla kasutamine süüdistatavate

poolt juba mitme kannatanu suhtes. Süüdistatavate jaoks oli jällegi tegemist võõra, omavahel aega

veetva noorte seltskonnaga, kelle ründamiseks puudus vähimgi põhjust. Vaieldamatult nägid sündmust

pealt ka mitmed täiesti kõrvalised möödakäijad. Näiteks rääkis möödakäijatest, kes tulid nende juurde,

kannatanu N.D . Et sündmus häiris kõrvalisi isikuid, tõendab kohtu hinnangul Diana-nimelise

naisterahva poolt 26.05.2024 kell 18.47.31 tehtud telefonikõne Häirekeskusele, kus helistaja teatab

kaklusest Kanuti pargis. Häirekeskusesse tehtud kõne vaatlusprotokollist (II kd tl 222-223) ilmneb, et

tegemist oli võõra inimesega, kes nägi toimunut kõrvalt pealt. Seega on antud kuriteoepisoodis

täidetud KarS § 263 lg 1 p 1 sätestatud kuriteokooseis.

26.05.2024 Tallinnas, Xxx asuva S P juures toimunud episood

32. Kõnealuses kuriteoepisoodis said süüdistatavate poolt toime pandud peksmises kannatada kaks

inimest: I.A ja B.P B.P. Mõlema kannatanu poolt antud ütlustest nähtub, et 26.05.2024 õhtul kella

22.00 paiku, kui nad läksid Xxx asuvasse S Psse, rünnati neid vahetult keskuse ees vene rahvusest

meeste poolt.

33. Kannatanu I.A sõnade kohaselt (III kd tl 5-7) oli ta täiesti kaine, kuid sai sel õhtul nii tugevalt

peksa, et ei mäleta juhtunust suurt midagi. Kannatanu ei mäleta, mitu isikut seal oli või millised nad

välja nägid. Järgmine asi, mida ta mäletab, on ärkamine järgmisel hommikul Mustamäe Haiglas, kus

talle öeldi, et ta sai peksa ja tal on näoluude hulgimurrud. Kannatanu lahkus sel päeval haiglast, sest oli

enda sõnul väga segaduses, kuid päeva-paari pärast läks haiglasse tagasi peavalude tõttu. Seejärel tehti

talle uuringuid, mille käigus selgus, et kannatanu ninaluud on puruks.

Kannatanu I.A ütlusi temal fikseeritud vigastuste ja ka selle osas, et peksmine oli sedavõrd tugev, et

ta juhtunust ise suurt ei mäleta, kinnitavad ka muud kriminaalasjas kogutud tõendid.

34. Isiku läbivaatuse protokollis (III kd tl 1) on kirjeldatud I.A vigastusi: turse vasakpoolse silma

ümbruses, verekahtlane vedelik ninal, huultel ja vasakul põsel, verekahtlane vedelik peopesadel,

näppudel ja käsivartel. Antud kirjeldus vastab ka protokollile lisatud fototabelil nähtuvale (III kd 2-4).

35. Tallinna kiirabikaardi väljatrükk (III kd tl 13) tõendab I.A segadusseisundit kiirabi kohale

saabumise hetkel ning koheselt märgib kiirabi ka diagnoosina muuhulgas kolju-ja näoluude murru ning

ninaluude murru. Ravidokumendid (III kd tl 17-27) kinnitavad kiirabi esialgset diagnoosi – kolju- ja

näoluude hulgimurde. Esineb ka ninaluude murd ning ninavahesein on murdunud.

36. Asjaolu, et I.A-le tekitatud vigastused olid väga tõsised, kinnitab samamoodi isiku kohtuarstliku

ekspertiisi akt nr 24E-AO100216-01 (III kd tl 32-36). Eksperdiarvamuse kohaselt esinesid kannatanu

I.A-l koljuluude hulgimurrud: kiilluu tiibjätkete murrud, ninaluude ja ninavaheseina murrud,

mõlemapoolselt ülalõualuude (sh silmakoopa põhja) ja sarnaluude murrud koos nahaaluste

verevalumite ja tursega näo piirkonnas. Vigastuste paranemise ajaks hindas ekspert rohkem kui neli

nädalat ja vähem kui neli kuud.

37. Eksperdiarvamuse punktis 3 on kajastatud tervisekahjustuste tekkemehhanismid ning eksperdi

hinnangul võisid vigastused pea piirkonnas olla põhjustatud hulgalistest löökidest kõva tömbi

esemega, sh rusikaga, kängitsetud jalaga. Rusikaga ja jalaga kannatanu I.A peksmisest pea piirkonda

on rääkinud oma ütlustes nii kannatanu B.P kui ka tunnistajad H K E (III kd tl 97-100) ja A A (III kd

tl 101-103).

38. Kõnealuses sündmuses sai süüdistatavate tegevuse tagajärjel tervisekahjustusi ka teine kannatanu

– B.P , kelle vigastused olid aga võrreldes I.A-ga kergemad. Isiku läbivaatuse protokollist (III

kd tl 38-49) ja sellele lisatud fototabelitest tulenevalt esinesid kannatanul läbivaatuse käigus

verekahtlane vedelik huultel, vasakpoolsel jalal on hematoomid reiel, põlvel ja säärel. Samuti olid

fototabelilt nähtuvalt turses kannatanu huuled (III kd tl 47, foto nr 8).

39. B.P . B.Pl tuvastatud vigastuste tekke põhjust on kannatanu oma ütlustes (III kd tl 50-52)

kirjeldanud. Kannatanu sõnul tabas teda 26.05.2024 õhtul S Psse sisenemisel rusikahoop näkku. Löök

oli tugev ja valus, peale seda oli kannatanul vasak silm sinine ja nägu paistes. Sarnaselt I.A-le ei

suutnud ka B.P kirjeldada teda löönud meest, mis ilmestab kohtu arvates jällegi ründe ootamatust.

Kannatanu mäletamist mööda oli ründajaid kolm. Peale löögi saamist ei mäleta kannatanu enda sõnul

suurt midagi, sest löök tuli sedavõrd ootamatult, et kannatanu sai šoki. Ta mäletab vaid häguselt, et I.A

oli poe ees maas.

40. Kuigi kannatanute I.A ja B.P mälupilt nendega 26.05.2024 S P ees juhtunust on üsna hägune,

on kogu sündmuste käik jäädvustunud tunnistaja H K Ei poolt mobiiltelefoniga tehtud videol, tema

auto pardakaamera salvestisel, S P turvakaamerate ning avaliku ruumi kaamera salvestistel. Seejuures

tuleb märkida, et tunnistaja pardakaamera ja S P kaamerate ajaline erinevus on 12 sekundit.

41. Eelnimetatud videosalvestisi on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (III kd tl 64-90) ning

salvestistelt on näha kolme noormehe liikumine S P suunas 26.05.2024 kella 22.42 ajal. Salvestiselt on

selgelt tuvastatav, et kõigi kolme riietus kattub mõned tunnid varem Aia tänaval asuva Xxx juures

viibinud ja kannatanu G.F-i rünnanud noormeeste riietusega. S P sissekäigu vastas parklas hakkavad

noormehed tülitama teisi parklas viibivaid isikuid. Videosalvestiselt nähtub, et esimese löögi

kannatanu I.A pea piirkonda teeb noormees, kelle kirjeldus (sh võrreldes Aia tn Xxx

videosalvestistega) kattub süüdistatava D. Mürgi välimusega. Š. Vahruševi rusikahoobist näkku kukub

I.A pikali maha, peale mida lööb ka E. H jalaga ülevalt alla maas lamavale kannatanule kaks korda

jalaga pea piirkonda ja peale seda lööb ka Š. Vahrušev kannatanut jalaga pea piirkonda. Salvestiselt on

nähtav kogu S P peaukse ees toimunud tegevus; kes mitu lööki kannatanu I.A pihta lööb ning ka see,

kuidas kannatanu B.P üritab I.A kaitsta ja süüdistatavaid eemale tõrjuda. Nähtub ka see, et kui

kannatanu B.P üritab D. Mürki maas lamavast I.A-st eemale hoida, lööb D. Mürk B.P . B.P-d

jalgadega jalgadesse selliselt, et kannatanu B.P kukub. Kui mõlemad kannatanud lebavad maas,

lahkuvad süüdistatavad ja H Tartu mnt 84B suunas. B.P järgneb neile, et takistada nende lahkumist,

mille peale lööb E. H kannatanu B.P-d ühe korra rusikaga näkku. Selle tulemusena B.P kukub selili.

42. Orienteeruvalt kella 23.00 ajal läks tunnistaja H. K. E koos oma sõbranna A Aga S Psse. Tema

sõnul tuigerdasid 3-4 purjus vene keelt kõnelevat noormeest P peaukse ees ja tülitasid möödakäijaid

(III kd tl 95-96, 97-100). Tunnistaja ja tema sõbranna istusid peale poest väljumist autosse ja nägid

oma autost pealt kogu sündmust. Tunnistaja kirjeldus juhtunust kattub täielikult kohtuistungil uuritud

videosalvestistega. Pärast seda kui pikali oli löödud ka naisterahvas, helistas tunnistaja politseisse. H.

K. E ütlusi nähtu osas kinnitab ka tema poolt häirekeskusele tehtud kõne salvestise vaatlusprotokoll

(III kd tl 93-94). Kõnes häirekeskusele palub tunnistaja E saata ka kiirabi, sest maas lamav mees ei saa

püsti.

43. Tunnistaja E ütlustega haakuvad ka tunnistaja A A poolt antud ütlused (III kd tl 101-103)

Tunnistaja A ütlustest tuleneb ka, et mitte nemad H. K. Ega ei olnud ainsad kõrvalised isikud, kes

kogu seda peksmist pealt nägid. Nii on A A oma ütlustes maininud mitmeid möödujaid, kes kõik

läksid maas lamava vestiga noormehe (kannatanu I.A ) juurde ja püüdsid teda püsti aidata.

Sündmuskohal oli ka noori, kes samuti olid politseisse helistanud.

44. Mõlemad tunnistajad on kirjeldanud, milline nägi välja halli vestiga mees, keda peksti. Tema nägu

oli verd täis ja väga paistes. Verd tuli nii ninast kui suust. Kannatanu nägu ja käed olid üleni verega

kaetud. Ka üritas ta end korduvalt maast püsti saada, kuid see ei tahtnud kuidagi õnnestuda. Seega on

ilmne, et vägivald mida kannatanu I.A suhtes kasutati, oli väga intensiivne: teda löödi korduvalt nii

rusika kui ka jalaga näkku.

45. Kohtu hinnangul on eeltoodud tõenditega leidnud kinnitust, et 26.05.2024 I.A suhtes toime

pandud vägivald oli intensiivne ning oma olemuselt väga jõhker; teda löödi korduvalt nii rusikatega

kui ka mitmeid kordi jalgadega pea piirkonda. B.P-ks kasutati vägivalda ka kannatanu B.P suhtes, kes

üritas sekkuda peksmisse ja süüdistatavaid I.A-st eemale ajada. Kohus märgib, et taaskord kasutasid

süüdistatavad vägivalda võhivõõraste inimeste suhtes, avalikus kohas, kus vaatamata hilisele kellaajale

liikus mitmeid inimesi. Ootamatult ja ilma igasuguse põhjuseta ründasid süüdistatavad kahte

kannatanut, kes pahaaimamatult läksid kaubanduskeskusesse. Vägivald, mida kannatanute suhtes

rakendati, mõjutas selgelt ka sündmust pealt näinud tunnistajaid. Seega realiseerisid süüdistatavad

vaieldamatult KarS § 263 lg 1 p-s 1 kirjeldatud teo objektiivse koosseisu.

46. 26.05.2024 aasta õhtul ründasid süüdistatavad D. Mürk, Š. Vahrušev ja hetkel tagaotsitav E. H,

kelle osas on materjalid eraldatud, Tallinna linnas Aia tänaval ja Tartu mnt-l veidi rohkem kui 4 tunni

jooksul kolme erineva sündmuse raames kokku kaheksat kannatanut, põhjustades neile peksmisega

erinevaid kehavigastusi ja rikkusid ka kõrvaliste isikute (sh alaealiste) rahu ja turvatunnet. Kohtu

hinnangul ei ole vaidlust süüdistatavatele etteheidetud tegude kvalifitseerimises ega ka antud tegude

tõendamises. Täidetud on KarS § 263 lg 1 p 1 kirjeldatud kuriteo objektiivne koosseis

47. Subjektiivse külje osas leiab kohus, et kõikide kannatanute (G.F , Q.P , B.Z , G.Y , O.E , N.D ,

I.A ja B.P ) suhtes on kuriteod toime pandud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. KarS § 16 lg 3

alusel paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu,

ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatavate käitumismuster on kõikides episoodides sarnane.

Sisuliselt käis seltskond alkoholijoobes noori mehi mööda Tallinna linna ja peksis erinevaid inimesi,

kes neile mingil põhjusel ette jäi või ei meeldinud.

48. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud süüdistatavate tegevuses puuduvad.

49. Isik on KarS § 34 järgi süüdiv, kui ta on teo toimepaneku hetkel võimeline aru saama oma teo

keelatusest. Kohtueelses menetluses viidi mõlema süüdistatava suhtes läbi kohtupsühhiaatria-

psühholoogia kompleksekspertiis, mis kinnitas süüdistatavate süüdivust KarS § 34 mõistes.

50. D. Mürgi suhtes teostatud ekspertiisiaktis nr 24 (V kd tl 150-157) esitatud ekspertide arvamusest

nähtub, et D. Mürgil esineb aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH). Temale inkrimineeritud teod ei olnud

põhjuslikult seotud tal esineva psüühikahäirega. ATH ei ole käsitletav raske psüühikahäirena ega tekita

tahtest olenematut käitumist. D. Mürgil ei esine psüühikahäiret, mis piiraks tema võimet oma käitumist

juhtida. D. Mürgile on näidustatud ATH spetsiifiline ravi, st esiplaanil psühhosotsiaalsed sekkumised

ning vajadusel spetsiifilised ravimid, mille põhieesmärk on tähelepanuvõime parandamine vaimset

pingutust nõudvates situatsioonides. Ravi võib kohaldada mistahes keskkonnas.

51. Š. Vahruševi suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatria-psühholoogia ekspertiisiaktist nr 25 (IV kd tl

162-169) nähtub, et Š. Vahruševil ei esine rasket psüühikahäiret ning ta oli õigusvastaste tegude

toimepanemise ajal oma vaimse seisundi poolest võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma

käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Š. Vahruševil on lapseeast esinenud õpiraskuseid ja

sotsialiseerunud käitumishäire tunnuseid. Samuti on ta noorukieast liigtarvitanud alkoholi,

kuritarvitamise ega sõltuvushäire kriteeriumid temal täidetud ei ole.

KARISTUS

52. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

53. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa

normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse

määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis

võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. B.P-ks

isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid

(RKKK 1-18-2232, p 71).

54. Seadusandja on KarS § 263 lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud

vangistuse kuni viie aastani. Seega keskmine määr on 2 aastat 6 kuud.

55. Süüdistatavate süü suuruse hindamisel on kohtu arvates väga olulise tähtsusega asjaolu, et

kannatanuteks D. Mürgi ja Š. Vahruševi tegudes olid täiesti juhuslikud inimesed, sh ka üks 16-aastane

nooruk. Ühegi kannatanuga ei olnud süüdistatavad varem kokku puutunud, ei viibinud isegi sündmuse

toimumise õhtul ühes seltskonnas; võib öelda, et kõik need noored juhtusid olema valel ajal vales

kohas. Tugevas alkoholijoobes olevad süüdistatavad sisuliselt initsieerisid konflikti kas solvava

fraasiga, lihtsalt ründasid füüsiliselt või nagu prokurör väga tabavalt märkis – vägivald oligi neile

sellel õhtul meelelahutuseks. Märkimata ei saa jätta, et nii mõnigi kannatanu sai väga tõsiseid või

tõsiseid vigastusi. Nii põhjustasid süüdistatavad oma tegudega kannatanu I.A-le näokolju hulgimurrud,

kannatanu Q.P-le roide murru, neeru II astme ruptuuri ehk rebendi ja 16-aastasele G.F-ile

rusikahoobist näkku ja sellele järgnenud kukkumisest asfaldile peapõrutuse, pea pindmise vigastuse

koos lühiajalise teadvuse kadumisega. Füüsilist valu ja vigastusi põhjustasid süüdistatavad vägivalla

kasutamisega ka teistele kannatanutele.

56. Kohus nõustub prokuröri ja Š. Vahruševi kaitsjaga selles, et karistuse mõistmiseks on oluline

personaliseerida süüdistatavate süü. Kogutud tõendite põhjal on kahest süüdistatavast vägivaldsem

olnud D. Mürk. Sellele osutab tema poolt tehtud löökide arv, mis ületab mitmekordselt Š. Vahruševi

poolt tehtud löökide arvu. Samas väärib märkimist, et kuigi Š. Vahruševi poolt tehtud lööke oli vähem,

olid kaks neist väga ohtlikud: rusikalöök kannatanu G.F-i kõri pihta ja rusikalöök kannatanu I.A

näkku selliselt, et kannatanu kukkus maha. Kohus märgib, et praktikas on teatavasti varemgi ette

tulnud juhuseid, kus inimene ühe tugeva rusikahoobi ja sellele järgnenud kukkumise tagajärjel elu

kaotab.

57. Vaatamata sellele, et D. Mürgi poolt kasutatud vägivald oli ulatuslikum, hindab kohus mõlema

süüdistatava süü keskmisest suuremaks. Keskmisest suuremale süüle viitavad kokkuvõtlikult

kannatanute arv - 8, kuritegude toimepanemise motiiv, ajaline intensiivsus (kõik episoodid leidsid aset

loetud tundide jooksul) ja kahe episoodi toimepanemine Tallinna vanalinnas, kus sel kellaajal oli

liikvel hulgaliselt inimesi.

58. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

59. Süüdistatav D. Mürk avaldas kohtuistungil juhtunu osas saalis viibivate kannatanute ees kahetsust

ning vabandas, et ei suutnud ennast kontrollida. Kahetsust kannatanutele tõsiste tervisekahjustuste

tekitamises avaldas D. Mürk ka kohtueelses menetluses (V kd tl 23-33), kuid teatava reservatsiooniga,

märkides, et kannatanud, kellega ta enda hinnangul kakles, olid ka ise juhtunus süüdi. Kohtueelses

menetluses antud ütlustest nähtuvalt pidas ta kahetsuse all silmas eelkõige seda, et ta poleks tahtnud, et

kannatanutele sedavõrd tõsised kehavigastused tekivad. Riigikohus on lahendi 1-17-105/35 punktis 20

asunud seisukohale, et kuigi teatud juhtudel võib toimunus oma rolli kaalukuse vähendamine seada

kahetsuse siiruse kahtluse alla. Seda näiteks juhul, kui süüdistatava poolt omaksvõetav teo- või

tagajärjeebaõigus (sh nt tema teopanus) erinevad olulisel määral tegelikkuses tuvastamist leidnud

asjaoludest. Eeltoodu aga ei tähenda, et puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses eeldaks

süüdistuse väidete vastuvaidlematut aktsepteerimist. Nii võib isik siiralt kahetseda nii enda tegu kui ka

saabunud tagajärge (iseäranis juhul, kui viimane saabub ettevaatamatusest), viidates siiski samal ajal

näiteks ka kannatanu enda rollile toimunus. Seega peab kohus D. Mürgi poolt avaldatud kahetsust

võimalikuks arvestada KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamliku kahetsusena. Samas leiab kohus, et

arvestades süüdistatavale inkrimineeritud teo iseloomu ei saa karistust kergendav asjaolu olla sedavõrd

kaalukas, et tooks kaasa karistusmäära olulise vähendamise.

60. D. Mürgi vastutust raskendavateks asjaoludeks on:

* KarS § 58 p 3 kohaselt süüteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul. Nimelt peksid

D. Mürk, Š. Vahrušev ja E. H 16-aastast kannatanut G.F-i alaealiste tunnistajate juuresolekul.

* KarS § 58 p 10 kohaselt süüteo toimepanemine grupis.

61. Süüdistatav Š. Vahrušev on talle süüks pandud tegude toimepanemist puhtsüdamlikult kahetsenud

nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil, vaatamata sellele, et ta kohtueelses menetluses antud

ütluste kohaselt ei mäleta 26.05.2024 toimunud sündmusi alkoholijoobe tõttu üldse. Ka kohtuistungil

avaldas Š. Vahrušev puhtsüdamlikku kahetsust ja vabandas kohtusaalis viibivate kannatanute ees.

Seega esineb Š. Vahruševi käitumises vastutust kergendav asjaolu - puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57

lg 1 p 3 mõttes.

62. Š. Vahruševi vastutust raskendavateks asjaoludeks on KarS § 58 p 3 kohaselt süüteo

toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul (vt otsuse p 60) ja KarS § 58 p 10 kohaselt

süüteo toimepanemine grupis.

63. Prokurör leidis kohtuvaidlustes, et süüdistatavate puhul saab vastutust raskendava asjaoluna

rääkida ka süüteo toimepanemisest kannatanut alandades (KarS § 58 p 2), kuid kohus seda seisukohta

ei jaga. KarS § 58 kommentaari p 3 kohaselt tähendab kannatanu alandamine tema üle irvitamist teoga

või verbaalselt, tema sundimist alandavatele tegudele. Olukorras, kus süüdistatavatele on esitatud

süüdistus avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga, milliste tegude toimepanemise motiiviks ongi

suure tõenäosusega enda agressiivsuse väljaelamine, ei saa kohtu arvates prokuröri poolt märgitud

sõrmeviibutust, solvavate väljendite kasutamist kannatanute välimuse aadressil või löögiliigutuse

imiteerimist kannatanu näo suunas lugeda raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 2 mõttes.

64. Karistuse mõistmisel lähtub kohus mitte ainult süü suurusest, vaid ka teistest karistuse mõistmise

alustest. KarS § 56 lg 1 järgi tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Seetõttu peab eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama süüdlase isikut.

65. D. Mürk on kohtu poolt süüdi tunnistatud neljal korral (V kd tl 135-136), kuid kahel esimesel

korral: 27.07.2018 ning 25.01.2019 on ta küll kohtu poolt süüdi tunnistatud, kuid KarS § 87 alusel

vabastatud karistusest ning paigutatud kinnisesse lasteasutusse. Kehtivaid kriminaalkaristusi on D.

Mürgil kaks: 06.05.2019 karistati teda KarS § 121 lg 2 p 3, § 200 lg 2 p 7, § 274 lg 1 ja § 327 lg 1 järgi

2 aasta ja 10-kuulise vangistusega ja vabastati ta tingimisi KarS § 73 alusel ja 07.11.2019 otsusega

karistati teda KarS § 274 lg 2 p 3 järgi liitkaristusega 3 aastat ja 6 kuud. Karistuse kandmiselt vabanes

D. Mürk 16.08.2022.

66. D. Mürk on PERH psühhiaatriakliiniku vastuse kohaselt (V kd tl 88) ajavahemikul 28.02.2011-

14.08.2018 pöördunud korduvalt ambulatoorselt psühhiaatriakliinikusse, esmakordselt 28.02.2011, kui

tal diagnoositi segatüüpi käitumis- ja tundeeluhäired. Ühel korral, 2011. aastal on D. Mürk viibinud ka

statsionaarsel ravil, seoses temal diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ATH).

67. Maarjamaa Hariduskolleegiumist (MHK) väljastatud iseloomustuse kohaselt saabus D. Mürk

nende õppekeskusesse 17.08.2018. Talle sobivate inimestega oli ta lugupidav, viisakas ja hooliv, kuid

samas tundsid paljud teda ümbritsevad inimesed ohtu oma vaimsele ja füüsilisele tervisele. Eriti

negatiivselt ja agressiivselt suhtus D. Mürk töötajatesse, kes olid eelnevalt töötanud politseis või

vanglas. Nähtuvalt iseloomustusest esines juhuseid, kus D. Mürk näitas üles füüsilist agressiivsust

rühmakaaslaste suhtes, ühel korral ka õppekeskuse töötaja suhtes. Ajavahemikul 19.12.2018-

28.01.2019 esitati tema kohta 13 ettekannet, millest seitsmel korral oli D. Mürk kas verbaalselt või

füüsiliselt agressiivne õppekeskuse töötajate suhtes.

Kohtu hinnangul väärib MHK iseloomustusest eraldi väljatoomist fakt, et 15.02.2019 teatas D. Mürk

järelevalvespetsialistile, et tal on igav ja ta soovib oma pingeid maandada ning õhtu lõpetab ta ilmselt

arestimajas. Antud fakt, kuigi mõne aasta tagune, iseloomustab ilmekalt D. Mürgi käitumismustrit;

vägivalla kasutamist igavuse peletajana.

68. Viru Maakohtu 29.06.2021 määrusest (V kd tl 130 - 132), millega jäeti D. Mürk tingimisi enne

tähtaega vabastamata, nähtub, et vangla iseloomustuse kohaselt on D. Mürk impulsiivne, lahendab

probleeme vägivallaga. Tegutseb vaid enda heaolust lähtuvalt tagajärgedele mõtlemata. Ei ole

võimeline tegutsemist lahti seletama, ei talitse emotsioone, kiiresti läheb endast välja, muutub

agressiivseks. D. Mürk ei ole temaga töötavate inimestega koostööks valmis, rikub korduvalt vangla

kodukorda, on lõhkunud ka vangla vara. Pooldab kuritegevust ja kinnipeetavate seatud kriminaalsust

toetavaid põhimõtteid. Samuti nähtub, et karistuse kandmise ajal läbis D. Mürk vanglas mitmeid

erinevaid sotsiaalprogramme, nagu „Viha juhtimine“, „Sotsiaalsete oskuste treening“ jt, kuid see ei ole

avaldanud erilist mõju. Pigem on isiku käitumine muutunud vägivaldsemaks.

69. Eeltoodust tuleneb, et kuigi D. Mürgi suhtes on kohaldatud erinevaid mõjutus- ja

karistusmeetmeid, ei ole ükski neist avaldanud süüdistatavale soovitud mõju ega pannud teda

seaduskuulekalt käituma. Kohut ei veena vastupidises ka süüdistatava enda poolt kohtuistungil

väljendatud mõte sellest, et tema muutumiseks piisab ka käitumiskontrollist, kuna viimasel korral on ta

peale vangistusest vabanemist suutnud elada seaduskuulekalt juba üle pooleteist aasta. Süüdistatava

sõnul viibis ta 16.09.2022 (kohtu märkus: kuu pärast vanglast vabanemist) kuni detsember 2023

Saksamaal, mistõttu ajavahemik, mil ta Eesti Vabariiki naasmise järgselt käitus eelduslikult

seaduskuulekalt, kestis kuni uute kuritegude toimepanemiseni umbes 5 kuud. D. Mürgi varasemat

elukäiku arvestades on põhjendatud alus arvata, et isikul on probleeme alkoholi liigtarbimisega, kuigi

ta kohtuistungil seda ise eitas.

70. Š. Vahruševi on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kahel viimasel korral

vägivallakuritegude eest: 03.09.2019 KarS § 121 lg 1 ja § 200 lg 2 p 4,7 järgi liitkaristusena

vangistusega 3 aastat 1 kuu 28 päeva ja 01.12.2020 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi liitkaristusena

vangistusega 3 aastat ja 19 päeva. Karistuse kandmiselt vabanes süüdistatav 27.10.2023.

71. PERH psühhiaatriakliiniku vastusest menetleja nõudekirjale nähtub, et ajavahemikul 10.08.2005-

02.04.2008 on Š. Vahrušev ambulatoorselt korduvalt pöördunud psühhiaatriakliinikusse, kus tal on

diagnoositud erinevaid arengu- ja käitumishäireid (IV kd tl 68).

27.12.2022 määrati Š. Vahruševile Eesti Töötukassa otsusega osaline töövõime 5 aastaks (IV kd tl 76).

Kuni 31.05.2024 töötas Š. Vahrušev ametlikult ehitajana tellingutel ühes ettevõttes, mille nime ta ei

mäleta. 31.05.2024 esitas ta töölt lahkumise avalduse, kuna teadis, et ta leitakse peale 26.05 sündmusi

üles.

72. Viru Maakohtu 22.06.2022 määrusest (IV kd tl 147-149) millega jäeti Š. Vahrušev elektroonilise

valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabastamata, nähtub, et vangla iseloomustuse kohaselt

on Š. Vahrušev läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“, st ta on teinud

jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Samas on ta vanglas viibimise ajal pannud toime rikkumisi, mis

on kaasa toonud distsiplinaarkaristustena isegi kartserisse paigutamise.

73. Süüdistatav Š. Vahrušev selgitas kohtuistungil, et ta soovib alkoholisõltuvusest vabaneda.

Siinkohal märgib kohus, et olles vahistamise hetkeks pärast eelmise vangistuse ärakandmiselt

vabanemist viibinud vabaduses juba 7 kuud, ei olnud Š. Vahrušev asunud oma probleemi jaoks

lahendusi otsima. Kohtu hinnangul on alkoholisõltuvus riskitegur, mis kahtlemata suurendab isiku

retsidiivsusriski.

74. Kohtu hinnangul ei saa tähelepanuta jätta ka asjaolu, et Š. Vahruševi suhtes on kohaldatud nii KarS

§ 87 alusel tema karistusest vabastamist kui ka kahel korral tingimisi karistusest vabastamist koos

allutamisega kriminaalhooldusele, kuid mõlemal korral on ta toime pannud uue kuriteo katseajal.

75. Prokurör palus kohtuistungil D. Mürk süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning karistada

teda vangistusega 4 aastat ja 3 kuud, millest lühimenetluse sätete kohaselt kuulub ärakandmisele 2

aastat ja 10 kuud vangistust.

Š. Vahruševile palus prokurör kohtuvaidlustes KarS § 263 lg 1 p-s 1 sätestatud kuritegude

toimepanemise eest määrata karistuseks 3 aastat vangistust, mida lühimenetluse sätete kohaselt

vähendada ühe kolmandiku võrra ning ärakandmisele kuuluvaks lugeda 2 aastat vangistust.

76. Süüdistatavate kaitsjad leidsid, et nii D. Mürgi kui Š. Vahruševi puhul võib, arvestades nende

noorust ja puhtsüdamlikku kahetsust, vangistuse vähemalt osaliselt jätta tingimisi täitmisele

pööramata.

77. Kohtu hinnangul on süüdistatavad vaatamata oma noorele eale juba mitmel korral kandnud reaalset

vangistust ja seda valdavalt vägivallakuritegude toimepanemise eest. Mõlemale süüdistatavale on

korduvalt antud võimalusi karistusest tingimisi vabastamise näol, kuid kumbki süüdistatav ei ole

suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid. Puudub igasugune vaidlus selles, et mõlemal süüdistataval on

tõsiseid probleeme, millest nad on olnud pikemat aega teadlikud, kuid ei ole mitte midagi ette võtnud

nendest probleemidest vabanemiseks. Kriminaalasja materjalidest nähtub selgelt, et mõlema

süüdistatava käitumist iseloomustab vägivaldsus, mida kahtlemata suurendab alkoholi tarvitamine.

Kõnealuses kriminaalasjas arutatavad teod on toime pandud mitme kannatanu suhtes ja on olnud

suunatud teiste inimeste tervise vastu. Kohus leiab, et tänaval võõraste inimeste suhtes toime pandud

vägivaldse iseloomuga kuriteod on kõrge ühiskonnaohtlikkusega ja kahjustavad kõikide

ühiskonnaliimete turvatunnet. B.P-ks üldpreventiivsetele kaalutlustele arvestab kohus ka

eripreventiivseid kaalutlusi ehk süüdistatavate isikuid ning leiab, et ainsaks mõistetavaks

karistusliigiks saab käesoleval juhul olla reaalne vangistus, mis ületab KarS § 263 lg 1 p 1 sanktsiooni

keskmäära. Kohtu hinnangul on prokuröri poolt taotletavad karistused proportsioonis süüdistatavate

teopanusega kuritegude toimepanemisel ja piisavad isikute õiguskuulekale teele suunamiseks ning

igati õigustatud. Š. Vahruševile mõistetav vangistus võib jääda lühemaks kui D. Mürgile mõistetav

karistus, kuigi mõlema isiku puhul on põhjendatud sanktsiooni keskmäärast kõrgema karistuse

mõistmine.

78. Seega eeltoodud motiividel mõistab kohus D. Mürgile KarS § 263 lg 1 p 1 järgi karistuseks 4

aastat ja 3 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra ning

ärakandmisele kuuluvaks lugeda 2 aastat ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise alguseks loeb kohus D. Mürgi

kahtlustatavana kinnipidamise aja, s.o 11.06.2024. Kuna D. Mürgi suhtes valiti tõkendiks vahistamine

13.06.2024 (mille põhistust on nii maa- kui ringkonnakohus kontrollinud), tuleb see jätta muutmata

kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Kohtu hinnangul on vahistamine jätkuvalt aktuaalne

ning kohus määruste sisu üle kordama ei hakka.

79. Š. Vahruševile mõistab kohus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi karistuseks 3 aastat vangistust, millest

KrMS § 238 lg 2 alusel kuulub vähendamisele üks kolmandik ja ärakandmisele kuuluvaks 2 aastat

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Seega

karistuse kandmise alguseks loeb kohus Š. Vahruševi kahtlustatavana kinnipidamise aja, s.o

11.06.2024. Kuna Š. Vahruševi suhtes valiti tõkendiks vahistamine 13.06.2024 (mille põhistust on nii

maa- kui ringkonnakohus kontrollinud), tuleb see jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni,

seejärel tühistada. Kohtu hinnangul on vahistamine jätkuvalt aktuaalne ning kohus määruste sisu üle

kordama ei hakka.

MENETLUSKULUD

80. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks riiklikul

ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe

tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja

vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 173 lg 2 kohaselt

hüvitab menetluskulud KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses.

81. Seadusandja on määranud, et reeglina hüvitab KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse

korral menetluskulud süüdimõistetu, kuid KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude

hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohus võib

määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

82. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr xxx teostamise kulu

summas 155 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr xxx teostamise kulu summas 155 eurot,

kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi nr 25 teostamise kulu summas 2900 eurot,

kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi nr 24 teostamise kulu summas 2900 eurot,

D. Mürgi määratud kaitsjale Ahto Sirendile makstud tasud kokku summas 1544,52 eurot, Š. Vahruševi

määratud kaitsjale Merike Allikmäele makstud tasud kokku summas 190,32 eurot ja mõlema

süüdistatava jaoks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1329 eurot.

83. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ (vastu võetud 19.12.2024) nr 87 §

1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2025 tunnitasu alammääraks 5,31 eurot ja kuutasu alammääraks

täistööajaga töötamise korral 886 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 kuupalga alammäära, mis on kohtuotsuse tegemise hetke

seisuga seega 1329 eurot.

84. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku

hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (vt RKKK 3-1-1-39-13, p 9).

Võttes arvesse antud kriminaalasja tehiolusid, samuti kohtueelses menetluses määratud kaitsjate A.

Sirendi ja M. Allikmäe poolt D. Mürgile ja Š. Vahruševile ning kohtumenetluses D. Mürgile määratud

kaitsja A. Sirendi poolt tagatud kaitset, õigusnõustamise mahtu ja ulatust süüdistatavatele, leiab kohus,

et määratud kaitsjate poolt esitatud taotlused kaitsjakulude hüvitamiseks seoses süüdistatavate

kaitsmisega kriminaalmenetluses on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses. Kaitsjate A. Sirendi

ja M. Allikmäe taotlustes esitatud õigusabikulude summa suurused seonduvad põhjendatud

kaitsetoimingutega.

85. KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab menetluskulud kohustatud isik menetleja määratud ulatuses.

Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatavate varalist seisu kui ka nende

taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest

otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna

(RKKK 3-1-1-105-12, p 7). Kohtu hinnangul puuduvad süüdistatavate puhul alused menetluskulude

täielikult riigi kanda jätmiseks ning seda ei võimalda ka seadus. Kuivõrd D. Mürk ja Š. Vahrušev

panid kuriteod toime ühiselt, siis peab kohus põhjendatuks mõista välja kohtuarstlike ekspertiiside nr

xxx ja xxx kulud süüdistatavatelt võrdsetes osades.

86. Süüdistatavalt D. Mürgilt mõistab kohus välja isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr xxx teostamise

kulu summas 77,50 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr xxx teostamise kulu summas 77,50 eurot,

määratud kaitsjale makstud tasud kokku summas 1544,52 eurot ning sundraha summas 1329 eurot, s.o

menetluskulud kokku summas 3028,52 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 12

kuu jooksul, tasudes esimese 11 kuu jooksul vähemalt 252,30 eurot kuus ja 12. kuul 253,22 eurot.

87. Süüdistatavalt Š. Vahruševilt mõistab kohus välja isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr xxx teostamise

kulu summas 77,50 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr xxx teostamise kulu summas 77,50 eurot,

määratud kaitsjale makstud tasud kokku summas 190,32 eurot ning sundraha summas 1329 eurot, s.o

menetluskulud kokku summas 1674,32 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 12

kuu jooksul, tasudes esimese 11 kuu jooksul vähemalt 139,50 eurot kuus ja 12. kuul 139,82 eurot.

88. Arvestades süüdistavate varalist seisundit, samuti resotsialiseerumise väljavaateid pärast karistuse

ärakandmist, jätab kohus kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiiside nr 24 ja 25

teostamise kulud kogusummas 5800 eurot, riigi kanda.

89. Kuna märgitud kulud on tekkinud D. Mürgi ja Š. Vahruševi õigusvastase käitumise tulemusena, on

seetõttu põhjendatud ka nende hüvitamine süüdistatavate poolt kohtu määratud ulatuses.

90. On ilmne, et kinnipidamisasutuses on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid puudutavas osas D.

Mürgil ja Š. Vahruševil raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibivate süüdimõistetute töötamise

võimalus on piiratud ja kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus siiski a priori

välistada, et süüdistatavatel osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKK 3-1-1-

105-12, p 7). Kinnipeetavatele ei ole vangistuse ajal küll igakord tagatud võimalust töötada, kuid

sellegi poolest ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tehes juba ette lähtuda sellest, et

süüdimõistetud karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Juhul kui isikud menetluskulusid õigeaegselt

ei tasu, lähtutakse täitemenetluse seadustiku regulatsioonist.

TSIVIILHAGI

91. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS §

128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning

kannatusi.

92. Esmalt peatub kohus Š. Vahruševi kaitsja poolt kohtuvaidlustes esitatuga sellest, et kuivõrd tema

kaitsealune kasutas vägivalda üksnes kannatanu Q.P suhtes, pole B.Z-i ja O.E poolt esitatud

mittevaralise kahju nõuete esitamine solidaarselt mõlema süüdistatava suhtes põhjendatud.

93. Kohus selle väitega ei nõustu. Q.P , B.Z ja O.E olid kannatanuteks ühes ja samas episoodis, mis

leidis aset 26.05.2024 Kanuti pargis. Mõlemad süüdistatavad osalesid antud episoodis; kokku said

nende tegevuse tulemusena kannatada 4 erinevat noort. Nende tegutsemine oli ühtne, kooskõlastatud

sündmuskohal ning kui palju üks või teine neist kellegi suhtes otseselt vägivalda tarvitas, omab kohtu

hinnangul tähtsust vaid nende süü suuruse hindamisel ja sellest tulenevalt ka karistuse

personaliseerimisel. Kohus juhib ka tähelepanu sellele, et kohtuistungil võtsid mõlemad süüdistatavad

lisaks süü tunnistamisele omaks ka esitatud hagid, kuigi Š. Vahrušev leidis, et B.Z-i ja Q.P poolt

esitatud hagid on liiga suured.

94. Kannatanu Q.P esitas tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 800 eurot. Varalise kahju nõuet

põhjendas kannatanu esitatud hagiavalduse kohaselt sellega, et pidi temale põhjustatud vaagnaelundite

vigastuse tõttu viibima nädala haiguslehel. Seoses haiguslehel viibimisega tekkis Q.P-l kahju saamata

jäänud töötasu näol summas 300 eurot ja ülejäänud perioodi, mille jooksul pidi ta hoiduma füüsilisest

koormusest, pidi ta töötama lühemates vahetustes, s.o kaheksatunnistes vahetustes, kus kannatanu ei

saanud otse klientidega suhelda ja jäi seetõttu ilma ka jootrahast. Seega tekkis Q.P-l täiendav varaline

kahju saamata jäänud töötasu näol summas 500 eurot. Hagiavaldusele (II kd tl 34-36) lisatud

töölepingu kuvatõmmise kohaselt on kannatanu töötasuks ühes kuus 850 eurot (II kd tl 40-43).

95. Kohus peab kannatanu Q.P poolt esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes põhjendatuks osaliselt.

Hagiavalduse kohaselt moodustas varalise kahju nõudest 300 eurot saamata jäänud töötasu ja 500

eurot saamata jäänud jootraha. Kannatanu poolt esitatud töölepingu kuvatõmmise kohaselt on tema

kuupalgaks 850 eurot, millise summa jagamisel kannatanu poolt haiguslehel viibitud ajaga moodustab

saamata jäänud töötasu 212,50 eurot. Tsiviilhagi nõudes esitatud saamata jäänud jootraha osas nõustub

kohus Š. Vahruševi kaitsjaga ja märgib, et kriminaalmenetlus ei ole rahateenimise võimalus ning

jootraha ei ole töötasu, vaid on boonus hea teeninduse eest. See, millises ulatuses jäetakse klientide

poolt teenindajale jootraha, sõltub üksnes klientide tahtest ning kindlasti ei saa jootraha lugeda inimese

püsivaks ja kindlaks igakuiseks sissetulekuallikaks. B.P-ks märgib kohus, et Q.P poolt esitatud

töölepingu kuvatõmmisest selgub, et V OÜ-ga 16.02.2023 sõlmitud töölepingu kohaselt on kannatanu

ametikohaks märgitud keevitaja. Seega ei ole kohtu hinnangul tegemist otseselt klienditeenindusega

ning kohtule jääb sellest tulenevalt isegi teoreetiliselt täiesti arusaamatuks kannatanu väide võimalikust

jootrahast. Eelneva põhjal hindab kohus Q.P-le väljamõistetava saamata jäänud töötasu põhjendatud

suuruseks 212,50 eurot, mis kuulub süüdistatavate D. Mürgi ja Š. Vahruševi poolt solidaarselt

väljamõistmisele.

96. B.P-ks varalise kahju nõudele esitas Q.P tsiviilhagi mittevaralise kahju väljamõistmiseks summas

4000 eurot. Mittevaralise kahju väljamõistmist põhjendab kannatanu tekitatud kehavigastuste ning

emotsionaalsete üleelamistega, millised põhjustas kannatanu vastu suunatud ootamatu vägivaldne

rünnak täiesti võõraste inimeste poolt. Kannatanu sõnul oli tal juba enne 26.05.2024 sündmust

diagnoositud ärevushäire ja depressioon ning seoses ründega on tema vaimne tervis halvenenud.

Samuti on kannatada saanud tema au ja väärikus ning pärsitud on loomingulisus ja produktiivsus.

97. Kohtul puudub igasugune kahtlus selles, et süüdistatavate poolt toime pandud kuriteo tulemusena

pidi kannatanu taluma nii füüsilisi kui ka psüühilisi üleelamisi. On ilmselge, et sedavõrd tugev

rusikahoop näkku, mille tulemusel kukkus kannatanu pikali, kui ka korduvad jalahoobid maas lamava

kannatanu pea ja kehapiirkonda põhjustasid Q.P-le , arvestades vigastuste raskust, nii tugevat füüsilist

valu kui ka emotsionaalseid kannatusi. On üldteada, et roidemurrust paranemisega kaasnevad inimese

jaoks nii järsud valusähvatused kui ebamugavustunne igapäevatoimingutes.

98. Arvestades VÕS § 1045 lg 1 p 2, millele vastavalt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis,

kui see põhjustati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega, põhjustasid D. Mürk

ja Š. Vahrušev kannatanu Q.P-le kahju õigusvastaselt. Kriminaalasjas kogutud tõenditele tuginevalt

võib asuda seisukohale, et süüdistatavad tekitasid Q.P-le mittevaralise kahju (füüsiline valu ning

teatav elukvaliteedi langus) süüliselt, kuivõrd nad panid kahju põhjustanud teo, st löömise, toime

tahtlusega VÕS § 104 lg 5 mõttes. Kuna puuduvad ka VÕS §-s 1052 sätestatud vastutuse piirangud,

siis nõustub kohus kannatanu Q.P-ga , et mittevaralise kahju hüvitise maksmine talle on põhjendatud.

99. Küll aga ei nõustu kohus Q.P poolt esitatud hagiavalduses taotletud mittevaralise kahju hüvitise

suurusega. Hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja § 134 lg 5 ning KrMS § 381 lg 6 ja

TsMS § 233 lg 1 kohaselt kaalutlusõiguse alusel. Vastavalt Riigikohtu poolt korduvalt väljendatud

seisukohale (vt nt RKKK 1-21-3082, p 31; 1-20-3535/66, p 18) peab kohus järgima põhimõtet, et

mõistliku rahasumma väljamõistmisel, ja seda ka sõltumata poolte taotlusest, tuleb arvestada

rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda ja asjaolusid,

millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise.

100. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik

rahasumma. Seejuures tuleneb VÕS § 134 lg-st 5, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel

arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse

pärast rikkumist. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju

täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva

kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Piiranguid seab siin kohtupraktika, kuivõrd Riigikohtu

tsiviilkolleegium on selgitanud, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused

peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kas või juba üldise võrdsuspõhiõiguse

tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt

RKTK 3-2-1-19-08, p 13; 3-2-1-85-08, p 13). Sama seisukohta jagab ka Riigikohtu

kriminaalkolleegium (vt nt RKKK 3-1-1-116-12, p 18).

101. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus esmalt tekitatud kehavigastuse tagajärgi

kannatanule (füüsiline valu vigastusest ning elukvaliteedi langusega kaasnenud ebamugavustunne) ja

nende ulatust. Kohus märgib, et kuigi Q.P-l sedastatud parema neeru rebendid ja 9. roide vähese

nihkega murd põhjustasid kannatanule valu ning elukvaliteedi langusega kaasnenud

ebamugavustunnet, ei olnud need ekspert A V poolt menetlejale edastatud e-kirja kohaselt (II kd tl

31) eluohtlikud ning võiksid tüsistusteta kulu korral paraneda 4 nädalaga. Nähtuvalt kannatanu Q.P

poolt esitatud hagiavaldusele lisatud terviseportaali kuvatõmmisest (II kd tl 38) viibis kannatanu

haiguslehel vaid 8 päeva. Seega tuleb asuda seisukohale, et kannatanu Q.P-le tekitatud kehavigastused

kvalifitseeruvad kergete kehavigastuse alla.

102. Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna 2020 analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise

nõuded kriminaalasjades 2018-2020 aastal“ nähtub, et KarS § 263 alusel väljamõistetud mittevaralise

kahju keskmine hüvitis 17 erineva juhtumi põhjal oli 1098 eurot ning mediaanhüvitis 596,40 eurot.

103. Kahjuhüvituse ulatuse määramisel arvestab kohus seda, milline on süüdistatavate varaline seis.

Tegemist on tänaseks 22-aastase (D. Mürk) ja 23-aastase (Š. Vahrušev) noormehega, kes enne

vahistamist käesolevas asjas olid kandnud vanglakaristust ning nende poolt vabaduses viibitud

ajavahemikud ei olnud kuigi pikad. Sellest tulenevalt olid ka nende töökohad olnud üsna juhuslikku

laadi ja sellega proportsionaalsed olid tõenäoliselt ka nende sissetulekud. Isegi kui nende lähedaste

materiaalne olukord võimaldaks süüdistatavaid tsiviilhagide tasumisel toetada, ei

saa kohus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel sellest asjaolust lähtuda. Kannatanu leiab, et

tema suhtes toime pandud vägivaldne rünnak tõi kaasa psühholoogilise trauma. Kõike eelnevat

arvestades peab kohus põhjendatuks määrata kannatanu Q.P-le mittevaralise kahju hüvitis summas

1000 eurot, mis kuulub väljamõistmisele süüdistatavatelt D. Mürgilt ja Š. Vahruševilt solidaarselt.

104. Tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes esitas ka kannatanu B.Z (II kd tl 77-78). Mittevaralise

kahju väljamõistmist summas 3500 eurot põhjendab kannatanu tekitatud kehavigastuste ning

psühholoogilise traumaga, mille tagajärjel on B.Z kannatanud unehäirete all ja tema suhtes toime

pandud kuritegu on süvendanud kannatanul juba olemasolevaid vaimse tervise probleeme.

105. Kordamata otsuse punktis 98 toodut, leiab kohus, et ka kannatanu B.Z-i puhul on kahju eest

hüvitise maksmine põhjendatud, kuid kohus möönab, et B.Z-i poolt hagiavalduses taotletud

mittevaralise kahju hüvitise suurus on võrreldes temale põhjustatud kehavigastustega ülepaisutatud.

Pisendamata kannatanule kuriteoga põhjustatud valu, psüühilisi üleelamisi ning tekitatud vigastusi

suupiirkonnas, on B.Z-ile kuriteoga põhjustatud tagajärjed võrreldes kannatanu Q.P-ga tunduvalt

väiksemad. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks määrata kannatanu B.Z-ile mittevaralise kahju

hüvitis summas 350 eurot, mis kuulub väljamõistmisele süüdistatavatelt D. Mürgilt ja S. Vahruševilt

solidaarselt.

106. Tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes on käesolevas asjas esitanud veel kolmaski kannatanu, O.E

(II kd tl 235-236). Kannatanu hindas temale kuriteoga põhjustatud mittevaralise kahju. suuruseks 300

eurot.

107. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt põhjustati kannatanu O.E-le kuriteoga löögist näkku

füüsilist valu ja fikseeritud oli ka löögist tekkinud punetus kannatanu vasaku ja parema silma all,

mistõttu hindab kohus O.E-le kuriteoga tekitatud kahju väiksemaks ka B.Z-ile põhjustatud

vigastustest ning leiab, et mittevaralise kahju hüvitisena on põhjendatud solidaarselt süüdistatavatelt

kannatanu kasuks välja mõista 250 eurot.

Andra Sild

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)