3-24-2305/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2305

Haldusasi

Q.P kaebus Tallinna Vangla 22.07.2024 käskkirja nr 1-

24/1-3/212 ja 31.07.2024 vaideotsuse nr 5-15/24/175-

2 ning Tallinna Vangla 25.07.2024 käskkirja nr 5-1/24/1371

ja 01.08.2024 vaideotsuse nr 5-15/24/179-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Q.P

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ann-Enel

Valter

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 07.04.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta Q.P kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.06.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastu-

apellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-24-2305

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Q.P kandis alates 04.03.2024 karistust avavanglas. Tallinna Vangla 02.07.2024

käskkirjaga nr 5-1/24/1233 lubati Q.P lühiajalisele väljasõidule 12.07.2024 kella 7.15-st kuni

14.07.2024 kella 16.40-ni aadressile XX, Tallinn, seejuures 12.07.2024 ajavahemikul 12.00-

14.00 oli tal lubatud jalutada maja Erika 6 vahetus läheduses tänaval ja rohealal.

2. Tallinna Vangla alustas Q.P suhtes 12.07.2024 distsiplinaarmenetlust 02.07.2024 käskkirja

rikkumise kahtlustusega ning sama päeva (12.07.2024) käskkirjaga nr 5-1/24/1314 paigutati

Q.P ajutiselt kinnisesse osakonda distsiplinaarmenetluse ajaks ning võimaliku kinnisesse

vanglasse ümberpaigutamise ajaks.

3. Tallinna Vangla

22.07.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/212

määrati Q.P-le

distsiplinaarkaristus süüteo eest, mis seisnes selles, et viibides 12.07.2024 lühiajalisel

väljasõidul rikkus ta ajutise väljasõidu tingimusi, kuna viibis kell 12.18 Arsenal Keskuses

asuvas restoranis. Q.P-d karistati distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kolmeks

ööpäevaks 3-kuulise katseajaga. Q.P esitas selle käskkirja peale vaide, mille Tallinna Vangla

jättis 31.07.2024 vaideotsusega nr 5-15/24/175-2 rahuldamata.

4. Q.P esitas 24.07.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus

Tallinna Vangla kohustamist paigutada ta tagasi avavanglasse (haldusasi nr 3-24-2158).

Tallinna Ringkonnakohtu 31.07.2024 määrusega jäi Q.P esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

5. Tallinna Vangla 25.07.2024 käskkirjaga nr 5-1/24/1371 paigutati Q.P karistuse kandmise

jätkamiseks ümber Tallinna Vangla kinnisesse vanglasse. Q.P esitas selle käskkirja peale

25.07.2024 vaide, mille Tallinna Vangla jättis 01.08.2024 vaideotsusega nr 5-15/24/179-

2 rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Q.P esitas 12.08.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 16.08.2024,

02.10.2024, 07.10.2024, 25.03.2025) Tallinna Vangla 22.07.2024 käskkirja ja 31.07.2024

vaideotsuse ning 25.07.2024 käskkirja ja 01.08.2024 vaideotsuse tühistamiseks.

1) Kaebaja ei ole rikkunud Tallinna Vangla 02.07.2024 käskkirja, sest tal oli selle käskkirja

alusel lubatud 12.07.2024 jalutada ajavahemikul 12-14 maja Erika 6 vahetus läheduses

tänaval ja rohealal. Kaebaja oli käskkirjas märgitud ajal ja marsruudil kättesaadaval kohal,

märgatav läbi kohviku klaasukse ning ei ole ennast varjanud.

2) Tallinna Vangla 02.07.2024 käskkiri on õigusvastane ja Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS)

vastuolus, sest välistab tualetis käimise, mida saab nimetada piinamiseks. Käskkiri on

ebaselge, sest ei ole võimalik aru saada, mis on marsruudist kõrvalekaldumine. Nii

02.07.2024 käskkirja kui ka 22.07.2024 käskkirja PS-iga kooskõla tuleb kontrollida.

Kaebajale teadaolevalt eksisteerib kirjutamata reegel, mille kohaselt võib väljaspool vanglat,

nt tööle või kooli sõites tualeti kasutamiseks siseneda keskustesse jm kohtadesse, v.a kasiinod

ja baarid. Ka antud juhul tuleks arvesse võtta eesmärki, milleks ta kohvikusse sisenes.

3) Kaebaja sisenes Arsenali Keskuse kohvikusse, et oma abikaasat, kes oli sinna enne teda

läinud, jalutamiseks välja kutsuda. Kaebajal puudus mobiiltelefon ja ta ei saanud koju naasta,

sest korteri võtmed olid abikaasa käes. Kaebaja ei ole laua taga istunud ning kohviku menüü

oli tema käes vaid selleks, et seda kassa juurde tagastada. Kaebaja ei kavatsenud kohvikut

külastada ja oli seal vaid 1-2 minutit. Kuivõrd kaebajal telefon puudus, ei saanud ta ka

2(9)

3-24-2305

vanglale asjaoludest teavitamiseks helistada. Kui kaebajal oleks aega olnud helistada või kui

ta oleks soovinud kohvikusse jääda, siis ta oleks helistanud. Vanglaametnikud ei ole olukorda

fotodega fikseerinud ega välja selgitanud, miks kaebaja kohvikus oli. Kaebajat ei kuulatud

üle. Kuigi 01.04.2024 jõustus vangistusseaduse (VangS) § 32 lg 41, mis võimaldas kaebajale

väljastada lühiajalisele väljasõidule kasutamiseks mobiiltelefoni, mis oleks võimaldanud tema

asukohta reaalajas tuvastada ja kaebajal seda teavitamiseks kasutada, siis vangla seda ei

teinud.

4) Kaebaja rikkumise kvalifitseerimine ei vasta tegelikkusele. Vangla oleks saanud rikkumise

kvalifitseerida kui vangla teavitamata jätmise.

5) Kuigi kaebaja käitumine avavanglas oli rahuldav, on määratud karm ja ebaõiglane karistus.

See välistab tema olemise avavanglas, mis mõjub negatiivselt kaebaja perekondlikele suhetele

ja taasühiskonnastamisele. Kaebaja abikaasa ja tütar vajavad tema abi ja toetust, abikaasa elas

juunis üle onkoloogilise operatsiooni. Kaebaja töötas avavanglas kohusetundlikult nii vanglas

sees kui väljaspool ning õppis kahes autokoolis B- ja T-kategooria lubade omandamiseks,

kaebaja tegeles vabanemisjärgse ettevalmistusega. Koolituste ja töö katkemisel on kaebajale

negatiivne mõju, sh resotsialiseerumisele ning samuti toob kaasa nii rahalise kui ajalise kulu.

Kaebaja on valmis loobuma avavanglas kodu külastamisest ning keskenduma vaid kursustele

ja töötamisele. Lähtuvalt vangistuse eesmärgist on selge, et kaebajal on parem olla

avavanglas.

6) Vangla ei ole kinnisesse vanglasse ümberpaigutamisel arvesse võtnud kõiki rikkumise

asjaolusid ja kinnipeetava isiksust. Kaebajale teadaolevalt teist kinnipeetavat, kellel oli

korduv ja tõsisem rikkumine, ei viidud kinnisesse vanglasse üle. Vangla ei ole oma otsuses

motiveerinud usalduse kaotust, täitmisplaani nõuetele mittevastavust ega vajadust kinnisesse

vanglasse ümberpaigutamiseks, otsus lähtub vaid ühe kontaktisiku äranägemisest või

sümpaatiast. Kaebajat saanuks karistada muul viisil, näiteks keelates mõnda aega kodus

käimise.

7) Vangla viited eetikakoodeksile, mille tõttu peetakse vanglaametnike väiteid

usaldusväärseks, ei välista, et vangla kunagi ei valeta ja ei tee oma tööd kohusetundlikult.

7. Tallinna Vangla palub 19.09.2024 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1) Vastustaja jääb 31.07.2024 ja 01.08.2024 vaideotsustes ning distsiplinaarmenetluses

esitatud seisukohtade juurde.

2) Vastustaja käskkirjad, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristus ja millega kaebaja

paigutati karistuse kandmise jätkamiseks ümber Tallinna Vangla kinnisesse vanglasse, on

antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta,

vastavad vorminõuetele ja neil ei esine tühise haldusakti tunnuseid.

3) Kaebaja ei ole esitanud ühtegi väidet, mis puudutaks vangla poolt läbi viidud

vaidemenetlusi. Vaiete läbivaatamise pädevus oli vanglal, vaidemenetlused on läbi viidud

tähtaegselt, kaebaja väiteid on analüüsitud, vaideotsused on põhjendatud ja vastavad

vorminõuetele ning vaideotsused on allkirjastanud pädev isik. Kuna kaebaja

distsiplinaarkorras karistamine ja kinnisesse vanglasse ümberpaigutamine on toimunud

õiguspäraselt, ei olnud vaiete rahuldamiseks alust.

4) Kaebajale olid lühiajalise väljasõidu lubatud tegevused, kohustused ning nende täitmise

vajadus teada. Läbi aja on kaebaja esitatud versioonid juhtunust muutunud, pisendamaks oma

vastutust toimunud rikkumise osas.

3(9)

3-24-2305

5) Puudub vaidlus, et kaebaja viibis Erika 14 asuvas Ginger Arsenal restoranis, kuigi

käskkirjaga oli kaebajal lubatud määratletud ajal jalutada Erika 6 vahetus läheduses oleval

tänaval ja rohealal. Kaebaja põhjendused restoranis viibimise kohta ei muuda fakti, et kaebaja

viibis vales kohas ning tegeles käskkirjas mitte ettenähtud tegevusega. Distsipliinirikkumise

toime panemist ei vabanda kaebaja põhjendused selle kohta, miks ta restoranis viibis või miks

ta vanglaametnikke restorani minemisest ei teavitanud, kaebajal ei olnud otsustuspädevust

etteantud marsruudist või tegevustest oma suva järgi kõrvale kalduda.

6) Kaebaja toime pandud distsipliinirikkumise suhtes on läbi viidud nõuetekohane menetlus

ning kinnipeetava süü on tõendatud. Kuna kaebaja pani toime distsipliinirikkumise võis talle

VangS § 63 lg 1 kohaselt kohaldada distsiplinaarkaristusi. Menetleja on käskkirjas karistuse

valikut kaalunud ja põhjendanud ning leidnud, et rikkumise eest on proportsionaalseks

karistuseks kaebaja kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamine, sealjuures määranud

karistuse täitmisele pööramise vaid juhul, kui isik paneb kolme kuu jooksul toime uue

distsipliinirikkumise.

7) Kinnipeetav peab arvestama vangistuses viibimisega kinnises vanglas ning tal puudub

subjektiivne õigus karistust kanda avavanglas. Avavanglas viibimine on võimalus, mis ei

pruugi rakenduda kõigile kinnipeetavatele.

8) Kaebaja pani avavanglas paiknemise ajal toime distsipliinirikkumise, mis näitab, et kaebaja

ei suuda järgida avavangla režiimi, mis nõuab oma olemuselt rangemat distsipliini järgimist.

Avavangla on olemuselt kergema režiimiga osakond, kus võimaldatakse kinnipeetaval töötada

ja liikuda järelevalveta väljaspool vanglat ning selliselt võib isiku liikumine olla vanglale

julgeolekuriskiks. Kuna vangla vastutab väljapoole vanglat lubatud kinnipeetavate eest, siis

on oluline, et vanglal oleks igal ajahetkel ülevaade kinnipeetava asukoha kohta. Olukorras,

mil kinnipeetav ei paikne kohas, kus ta käskkirja järgi peab olema, ei ole vanglal vajaduse

tekkimisel võimalik kinnipeetavat kätte saada ning vanglal puudub võimalus kontrollida, kas

kinnipeetav tegeleb lubatud tegevusega. Eelnevast tulenevalt on järelevalve ja turvalisuse

tagamise eesmärgist lähtuvalt ülimalt oluline, et kinnipeetav asuks kohas, kus ta vastavalt

käskkirjale konkreetsel ajal viibima peab. Seega väljaspool vanglat järelevalveta liikumisel

kehtestatud reeglite täpne täitmine on üks olulisimaid aspekte usaldusväärsuse tekkimisel.

Kaebajal ei olnud objektiivseid takistusi temale lühiajalisel väljasõidul kehtestatud reeglite

järgimiseks. Kaebaja otsus 02.07.2024 käskkirjaga määratud marsruudist oma suva järgi

kõrvale kalduda ning teha tegevusi, milleks käskkirjas luba ei antud, näitab kaebaja

ükskõiksust kehtestatud reeglite järgimisele.

9) Vastustaja ei nõustu, et vanglaametnik oleks toimunud sündmusi oma ettekandes vääralt

esitanud. Ametiülesandeid täitva vanglateenistuja pahausklikku käitumist ja ettekandes tõele

mittevastavate asjaolude märkimist ei saa eeldada. Kaebaja ei ole ühtki pöördumist vangla

sisekontrollile seonduvalt teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti või inspektor-kontaktisiku

tegevusega esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Kohtu hinnangul on vastustaja 22.07.2024 käskkiri, millega kaebajale määrati

distsiplinaarkaristus, õiguspärane.

Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva

haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

4(9)

3-24-2305

VangS § 63 lg 1 kohaselt võib VangS-i, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide

nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Distsiplinaar-

menetluse läbiviimisel juhindutakse VangS § 64 sätestatud korrast.

10. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks distsiplinaarmenetluse läbiviimisel rikkunud selleks

ettenähtud korda. Vastustaja 16.08.2024 seisukoha lisas 3 on nähtav kogu distsiplinaar-

menetluse käik. Sellest nähtuvalt on kaebajat koheselt, s.o 12.07.2024 distsiplinaarmenetluse

alustamise teatega informeeritud distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistati ja

distsiplinaarmenetluse käik on 18.07.2024 distsiplinaarmenetluse protokolliga nr 1-24/1-

5/209 nõuetekohaselt protokollitud. Kaebaja on nii distsiplinaarmenetluse alustamise teate kui

ka protokolli osas esitanud 16.07 ja 19.07.2024 kirjalikud selgitused ja vastuväited. Seega ei

saa kohus nõustuda kaebaja etteheidetega menetluse läbiviimisele, st et asjaolusid poleks

piisava põhjalikkusega välja selgitatud ega teda ära kuulatud.

11. Kaebajal oli 02.07.2024 käskkirja kohaselt lubatud 12.07.2024 ajavahemikul kell 12:00-

14:00 jalutada maja Erika 6 vahetus läheduses tänaval ja rohealal. Käskkirja lisa 1 p 2

kohaselt oli kaebaja kohustatud liikuma vaid ettenähtud marsruudil sellest kõrvale kaldumata

ning teavitama esimesel võimalusel vanglat marsruudi muutusest või muudest soodustuse

käskkirja lubatud tegevuste muudatustest. Samuti pidi kaebaja olema kättesaadav käskkirjas

märgitud sihtkohas (lisa 1 p 3). Kaebaja pidi olema eeltoodud nõuetest teadlik. Ta kinnitas

käskkirja kättesaamise 03.07.2024 ning sellele eelnevalt allkirjastas 06.06.2024 lühiajalise

väljasõidu taotluse, milles sisaldusid muuhulgas kinnitused, et kinnipeetav on teadlik

vanglateenistuse ametniku õigusest määrata käskkirjaga kohad, kus kinnipeetav võib

väljasõidul viibida või peab seal viibima, ning ajad, millal kinnipeetav on kohustatud

määratud kohtades viibima või ei tohi seal viibida.

12. Poolte vahel puudub vaidlus, et kaebaja viibis 12.07.2024 kella 12:18 paiku Arsenal

Keskuse restoranis. Vaidlus on selles, kas kõnealune viibimiskoht oli kooskõlas 02.07.2024

käskkirjas lubatuga.

13. Kohus ei nõustu kaebajaga, et Arsenal Keskuse kohvikut/restorani sai pidada 02.07.2024

käskkirjaga lubatavaks viibimiskohaks. Kuigi see asub aadressil Erika tn 14 ja tegemist on

sama tänavaga, millel kaebajal oli õigus viibida, siis käskkirja kohaselt võis kaebaja viibida

vaid tänaval ja rohealal ning Erika 6 vahetus läheduses. Keskuse restoranis viibimist, isegi

juhul, kui kaebaja peaks olema sealt läbi klaasi nähtav, ei saa pidada lubatud kohaks, sest seda

ei saa kuidagi käsitleda tänaval või rohealal viibimisena, samuti ei ole see sisustatav Erika 6

vahetus läheduses olemisena (Erika 6 ja 14 ei ole vahetult kõrvuti). Google Maps rakenduse1

andmetel on asukohtade vahe ca 250 m. Eesti Keele Instituudi sõnaveebi2 kohaselt viitab sõna

„vahetu“ piirkonna kohta millegagi otseselt külgnevale, millelegi või kellelegi väga lähedal

olevale. Arvestades, et kaebaja pidi olema sihtkohas kättesaadav, ei saa sellist vahemaad,

millelt isikut ei ole enam võimalik tuvastada või selleks tuleb teha suuri pingutusi (isik ei ole

koheselt leitav), pidada vahetus läheduses olevaks. Vanglateenistujad ei leidnud kella 12:00

paiku kaebaja asukoha kontrollimisel kaebajat koheselt Erika 6 vahetust lähedusest, vaid

kaebaja leiti alles kella 12:18 paiku Ginger Arsenal restoranist3. Eelnevast lähtuvalt tuvastas

vastustaja õigesti, et kaebaja ei viibinud 02.07.2024 käskkirjaga lubatud marsruudil.

14. Kaebaja selgitused keskuse restoranis viibimise kohta on olnud ajas muutuvad. Kui

esialgu ei osanud kaebaja selgitada, miks ta sinna sisenes ning tunnistas marsruudist

kõrvalekaldumist (kaebaja 16.07.2024 selgitus4), siis hiljem on ta viidanud soovile minna

1 Google Maps

2 Eesti Keele Instituut Sõnaveeb

3 Vastustaja 16.08.2024 seisukoht, lisa 3 – G. Simm 12.07.2024 ettekanne

4 Vastustaja 16.08.2024 seisukoht, lisa 3

5(9)

3-24-2305

sööma ja möönnud sellest teavitamata jätmist (kaebaja 19.07.2024 selgitus5) ning seejärel

soovile kutsuda abikaasa välja (kaebaja 12.08.2024 kaebus; 07.04.2025 istungil esitatud

seisukoht). Kuivõrd kaebaja 19.07.2024 selgitus (soov minna sööma) kinnitab

vanglateenistuja 12.07.2024 ettekandes6 kirjeldatut, mille kohaselt istus kaebaja koos

naisterahvaga laua taga, käes menüüd ja teenindaja võttis neilt tellimust, on kohtu hinnangul

usutav, et kaebaja eesmärk oli restoranis koos abikaasaga einestada ning puudub alus kahelda

vanglateenistuja ettekande tõele vastavuses. Kohus nõustub vastustajaga, et vanglateenistuja

pahausklikku käitumist ja ettekandes tõele mittevastavate asjaolude märkimist ei saa eeldada,

kui puuduvad muud asjaolud, mis sellele viitaks. Kaebaja enese ajas muutunud põhjendused

seda ei kinnita.

Kokkuvõttes ei ole ka tähtsust, millisel kaebaja nimetatud põhjusel kaebaja keskuse restoranis

viibis, sest ükski eeltoodud põhjendustest, sh abikaasa välja kutsumise soov, ei viita kaebaja

vältimatule vajadusele marsruudist kõrvale kalduda, mistõttu saanuks seda pidada

põhjendatuks ja vabandatavaks ning jätta karistus määramata. Riigikohus on rõhutanud, et

distsipliinirikkumise koosseisuvälised asjaolud ei saa mõjutada otsustust, kas isik on

karistatava distsipliinirikkumise toime pannud ning kuidas see tegu tuleb kvalifitseerida, küll

võib selliseid asjaolusid arvesse võtta karistuse liigi ja määra otsustamisel (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 06.06.2012 otsus nr 3-3-1-91-11 p 12; 14.11.2012 otsus nr 3-3-1-44-12 p

17).

15. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja viited 02.07.2024 käskkirja nõuete õigusvastasusele

ja PS-iga vastuolule lähtuvalt tualetis käimise välistatusest, ei ole antud juhul asjasse

puutuvad, kuivõrd küsimuse all pole olnud keskuse külastamine sel eesmärgil. Lisaks ei

reguleeri kõnealune käskkiri tualetis käimist.

16. Kaebaja on ka järeldanud, et kuivõrd 02.07.2024 käskkiri võimaldas marsruudist

kõrvalekaldeid sellest teavitamisel, siis tulnuks talle süüks panna üksnes teavitamiskohustuse

rikkumine.

Kohus nõustub, et ainuüksi 02.07.2024 käskkirja lisa 1 p 2 sõnastust lugedes võib see jääda

mitmeti mõistetavaks. See määratleb ühelt poolt kinnipeetava kohustuse liikuda vaid

ettenähtud marsruudil ja olla sellel kättesaadav ning teisalt võimaldab teavitada selle

muutusest. Samas käskkirjas on aga ka selgitatud, et kinnipeetav on kohustatud teavitama

peaspetsialist-korrapidajat erakorralistest asjaoludest, väljasõiduplaani või asukoha

muudatustest, kuna vanglateenistus peab olema muudatustest teadlik, vältimaks olukorda, et

vanglateenistusel puudub ülevaade kinnipeetava tegevusest ja asukohast. Ka Tallinna Vangla

avavangla kodukorra7 p 14.4 kohaselt on teavitamisega marsruudi muutmise võimalus

mõeldud erakorralisteks juhtudeks, sätestades kohustuse järgmiselt: erakorralistest

asjaoludest, väljasõiduplaani või asukoha muudatustest peab kinnipeetav kohe teavitama

käskkirjas toodud vanglateenistuse ametnikku. Seega, olukorras, kus käskkiri sätestab selgelt

marsruudi, millel kaebaja võis 12.07.2024 kell 12:00-14:00 viibida, kohustuse liikuda sellest

kõrvale kaldumata ja olla sihtkohas kättesaadav, on meelevaldne järeldada, et selle kohustuse

võib igal hetkel jätta järgimata mistahes põhjusel pelgalt sellest teavitamisel. Kaebaja pidi

eelnevat arvesse võttes aru saama, et marsruudi muutusest või muudest soodustuse käskkirja

lubatud tegevuste muudatustest teavitamine on ette nähtud erakorralisteks juhtudeks, mil

muudatuse tegemine on vältimatult vajalik ja põhjendatud. Nagu kohus on eelnevas punktis (p

18) välja toonud, ei ole kaebaja selliseid asjaolusid esile toonud.

5 Samas

6 Samas

7 Tallinna Vangla avavangla kodukord

6(9)

3-24-2305

Kohtu hinnangul on vastustaja õigesti leidud, et kaebaja rikkus nii viibimiskoha kui

teavitamise nõudeid. Kaebaja ei viibinud lubatud kohas ega ka teavitanud

marsruudimuudatusest. Olukorras, kus kaebajal ei olnud võimalik täita teavitamiskohustust

ning marsruudist kõrvalekaldumine ei olnud vältimatult vajalik, tulnuks kaebajal jääda

lubatud marsruudile. Seega ei ole antud juhul asjakohased ka kaebaja põhjendused, et ta ei

saanud vastustajat teavitada marsruudimuudatusest ning et vastustaja ei olnud teda varustanud

mobiiltelefoniga. Mobiiltelefoni väljastamine VangS § 32 lg 41 alusel lühiajalisele väljasõidule

on võimalus, mitte kohustus.

Kohus märgib, et selguse huvides tuleks vastustajal edaspidiselt taoliste käskkirjade puhul ka

käskkirja lisas marsruudi muutusest või muudest soodustuse käskkirja lubatud tegevuste

muudatustest teavitamise nõuet täpsustada ja muuta selgemaks, et kinnipeetavatele oleks

üheselt arusaadav, millisteks olukordadeks on antud võimalus ette nähtud.

17. Kokkuvõtlikult on vastustaja eeltoodut arvesse võttes õigesti tuvastanud kaebaja

distsiplinaarsüüteo toimepanemise, 22.07.2024 käskkirjas on selgelt välja toodud õigusakt ja

säte, mida kaebajas rikkus ning milles see tegevus seisnes.

18. VangS § 63 lg 1 seab distsiplinaarkaristuse kohaldamise eelduseks süülise rikkumise.

Kuna säte ei täpsusta süü vormi, ei muuda selle märkimata jätmine karistuse määramise

käskkirja õigusvastaseks8. Sõltumata, kas kaebaja pani rikkumise toime tahtlikult või

hooletusest, on sellises olukorras, kus kaebaja oli teadlik talle pandud viibimiskoha nõuetest

ning eiras neid, tegemist süülise rikkumisega, mille eest võis vastustaja määrata

distsiplinaarkaristuse.

19. Kohus leiab, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on põhjendatud ega ole

ebaproportsionaalne. Vastustaja on 07.04.2025 istungil selgitanud, et kinnipeetava kodus

käimine on väga suur soodustus ning olukorras, kus kinnipeetav rikub ettenähtud

marsruudinõudeid ja vastustaja ei tea kinnipeetava viibimiskohta, on tegemist kinnipeetava

raskeima rikkumisega. Ka kohtu hinnangul ei saa kaebaja rikkumist pidada väheoluliseks (vt

ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.07.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-2158, p 15). Olulisema

rikkumise puhul ei ole välistatud raskeima karistuse määramine, milleks on kartserikaristus.

Karistuse mõõdukuse hindamisel tuleb arvestada ka seda, kui VangS § 65 lg 2 alusel on

karistuse täitmisele pööramine edasi lükatud9. Vastustaja 22.07.2024 käskkirjast nähtub, et

vastustaja on lähtuvalt toime pandud rikkumisest kaalunud erinevate karistuste sobivust ja

eesmärgipärasust ning leidnud, et proportsionaalne ja eesmärgipärane on kartserisse

paigutamine 3 ööpäevaks 3-kuulise katseajaga. See tähendab, et karistust ei pööratud koheselt

täitmisele ning kaebajal oli võimalik seda edaspidise õiguskuuleka käitumisega vältida.

Seejuures on 3-päevane kartserikaristus peaaegu minimaalne. Käskkirjast nähtub, et vastustaja

arvestas karistuse määramisel kinnipeetava suhtumist rikkumise toimepanemisse ning

käitumist vanglas. Kohus leiab, et vangla põhjendused ja kaalutlused on asjakohased.

20. Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja 22.07.2024 käskkiri õiguspärane ning puudub alus selle

tühistamiseks. Kuivõrd 22.07.2024 käskkiri on õiguspärane, tuleb õiguspäraseks ja

tühistamisele mittekuuluvaks lugeda ka vastustaja 31.07.2024 vaideotsus.

21. Kohtu hinnangul on õiguspärane ka vastustaja 25.07.2024 käskkiri, millega vastustaja

otsustas paigutada kaebaja kinnisesse vanglasse.

22. VangS § 21 lg 1 sätestab, et kui kinnipeetav ei täida VangS-i või vangla

sisekorraeeskirjade nõudeid või paneb toime uusi õiguserikkumisi, võib kinnipeetava ümber

8 Riigikohtu halduskolleegiumi 14.11.2012 otsus nr 3-3-1-44-12 p 16

9 Riigikohtu halduskolleegiumi 06.06.2012 otsus nr 3-3-1-91-11 p 14

7(9)

3-24-2305

paigutada kinnisesse vanglasse. Seejuures saab õigusrikkumise all silmas pidada ka laiemalt

kinnipeetava käitumise igasuguseid negatiivseid ilminguid, mis ei ole kooskõlas avatud

täideviimisele üleviimise eeldustega ning piisab ka uute õigusrikkumiste toimepanemise

ohust.10

VangS § 21 lg 2 kohaselt kinnitab kinnipeetava ümberpaigutamise korra avavanglast

kinnisesse vanglasse valdkonna eest vastutav minister. Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr

9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 2 p 1 kohaselt peab avavanglasse paigutatav kinnipeetav vastama

järgmistele tingimustele: kinnipeetaval ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, mis oleks

määratud töökohustuse täitmisest keeldumise, tubakatoodete või süütamisvahendite korra

nõuete rikkumise, vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest,

sidepidamisvahendite või nende tarvikute keelatuse eest või vangla kodukorras selleks mitte

ettenähtud ajal ja kohas viibimise eest ning on piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane

toime uut õiguserikkumist.

Vastustaja on 25.07.2024 käskkirjas, 01.08.2024 vaideotsuses ja vastuses kaebusele

selgitanud, millistele õigusnormidele tuginedes ja miks ta kaebaja kinnisesse vanglasse tagasi

paigutas. Käskkirjas on tuginetud sellele, et kinnipeetav pani toime lühiajalisel väljasõidul

olles rikkumise, mis ei ole kooskõlas täitmisplaani § 17 lg 2 p-s 1 sätestatuga ning vastustajal

puudub kinnipeetava suhtes usaldus, et ta suudaks edaspidiselt avavanglas õiguskuulekalt

käituda. Kaebaja ei vasta tingimustele, mis on seatud avavanglas karistust kandvale

kinnipeetavale. Vangla on seejuures silmas pidanud ka kaebaja vastutusvõimet ja hooletut

suhtumist kehtestatud reeglite järgimisse. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega ja peab

neid piisavaks ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 165 lg 2).

23. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja poolt teise kinnipeetava rikkumisele ja kohaldatavale

vanglarežiimile viitamine antud juhul asjakohane, sest kõiki olukordi hinnatakse lähtuvalt

konkreetsest isikust ja juhtumi asjaoludest. Mõeldav ei ole varasemate juhtumite kõrvutamine

praeguse juhtumi asjaoludega, et välja selgitada, mis peaks olema õiglane praeguses asjas.

24. Kaebaja leidis, et otsus lähtub vaid ühe kontaktisiku äranägemisest või sümpaatiast.

Kohus sellega ei nõustu. Teatise kinnipeetava avavanglast kinnisesse vanglasse

ümberpaigutamise menetluse alustamise kohta on küll koostanud kontaktisik, kuid kinnisesse

vanglasse paigutamise üle on otsustanud üksuse juht ning selles osas tehtud vaideotsuse on

allkirjastanud Tallinna Vangla direktor. Kuigi vaideotsuse koostajaks on märgitud kontaktisik,

siis ei ole seda tehtud vangla direktori heakskiiduta.

25. Kuna vastustaja 22.07.2024 käskkiri on õiguspärane ning olulisema rikkumise puhul ei

ole välistatud lisaks distsiplinaarkaristusele rakendada kinnipeetava ümberpaigutamist

kinnisesse vanglasse, tuleb ka 25.07.2024 käskkiri ja selle peale esitatud vaiet lahendav

01.08.2024 vaideotsus lugeda õiguspärasteks.

26. Kokkuvõtlikult jääb eelnevalt toodud põhjendustel kaebaja kaebus tervikuna

rahuldamata.

27. Kohus märgib täiendavalt, et mõistab kaebaja soovi kanda karistust leebema

järelevalvega avavangla režiimil ja käia tööl ning kursustel, mis on taasühiskonnastamise

seisukohast olulised, kuid samas tuleb ka vanglal tagada avalike huvide kaitse läbi tõhusa

vangistuse täideviimise, lubades avavanglasse üksnes kinnipeetavad, kelle usaldusväärsuses

pole kahtlust. Seejuures usaldusväärsuse kujundamine on kinnipeetava enese võimuses.

Arvestada tuleb, et üldjuhul on kinnipeetaval kohustus kanda talle mõistetud karistus ära

kinnises vanglas ning tal puudub subjektiivne õigus nõuda üleviimist või taotleda enda jätmist

10 L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2014, lk 76.

8(9)

3-24-2305

avavanglasse. Konkreetsel juhul on kaebajal võimalik avavanglasse paigutamiseks vajalik

usaldusväärsus taastada läbi õiguskuuleka käitumise ja kohusetundliku suhtumise kehtestatud

reeglitesse ning uuesti taotleda avavanglasse ümberpaigutamist.

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud,

mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109

lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

9(9)