2-25-4710/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.04.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-4710

Tsiviilasi

A ja V hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Hageja I hagi hind 2201,04 eurot

Hageja II hagi hind 2589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: V (isikukood: XXX; elukoht xxx)

Hageja II: A (isikukood: XXX; elukoht xxx)

Hagejate seaduslik esindaja: X (isikukood: XXX;

elukoht xxx)

Kostja: Y (isikukood XXX; elukoht xxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt Ylt hageja II A kasuks välja igakuine elatis:

2.1. alates 26.03.2025 kuni 31.03.2025 summas 287,72 eurot (272,76 eurot

(baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40

eurot (50% lapsetoetusest)).

2.2. alates 01.04.2025 kuni hageja II A täisealiseks saamiseni summas 301,74 eurot

(282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)).

3. Mõista kostjalt Ylt hageja I V kasuks välja igakuine elatis:

3.1. alates 26.03.2025 kuni 31.03.2025 summas 244,56 eurot (272,76 eurot

(baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40

eurot (50% lapsetoetusest) ning vähendada saadud summat 15% võrra).

3.2. alates 01.04.2025 kuni hageja I V täisealiseks saamiseni summas 256,48 eurot

(282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) ning vähendada saadud summat

15% võrra).

4. Punktides 2 ja 3 nimetatud elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

2-25-4710

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PKS § 101 lg 5; kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust, kui perehüvitiste seaduse § 17 lg

3 ei ole ettenähtud teisiti.

5. Määrata kindlaks punktis 2.2 nimetatud elatise suuruse arvutamise alused - PKS §

101 lg-s 3 sätestatud baassummale lisada PKS § 101 lg 4 nimetatud 3%-line summa

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool hagejale II

makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot; PKS § 101 lg 5 ja PHS § 17 lg 3

II lause).

6. Määrata kindlaks punktis 3.3 nimetatud elatise suuruse arvutamise alused - PKS §

101 lg-s 3 sätestatud baassummale lisada PKS § 101 lg 4 nimetatud 3%-line summa

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool hagejale I

makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot; PKS § 101 lg 5 ja PHS § 17 lg 3

II lause) ning vähendada saadud summat 15% võrra (PKS § 101 lg 7).

7. Rahuldada hagejate taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks

osaliselt.

8. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja Y on kohustatud

maksma igakuise elatise iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

10. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

1. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse

nõue on kättetoimetamisportaalis 29.03.2025 kättetoimetatud, ei vastanud hagile kohtu

määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud

2-25-4710

asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku

põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral

õiguslikult põhjendatud.

2. Hagejad palusid kohustada kostjat tasuma igakuise elatise hageja I arvelduskontole.

Viidatud taotlus on käsitatav kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusena

vastavalt TsMS § 445 lg-le 1. Kohus rahuldab nimetatud taotluse osaliselt, kuivõrd

hagejate soov maksta elatist lapse pangakontole ei ole põhjendatud.

Riigikohus on 16.01.2013 määruses asjas 3-2-1-159-12 selgitatud, et põhjendatud on

määrata elatise maksmise viis kindlaks selliselt, et kohustada laste isa maksma elatist laste

ema pangakontole. Määruse täitmise viisi kindlaksmääramine on eelkõige laste huvides,

kuid lisaks on selle eesmärk tagada määruse selgus, et vältida võimalikke vaidlusi täitmise

üle.

Kuna hageja I alaealisena eelduslikult ise oma ülalpidamisega ei tegele, on põhjendatud

elatise faktiline maksmine tema seadusliku esindaja pangakontole. Kohtule ei ole teada

hagejate seadusliku esindaja pangakonto numbrit, mistõttu kohus ei määra, millisele

kontole tuleb elatist maksta.

Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra, mille kohaselt kostja on kohustatud

maksma igakuise elatise iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

3. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

4. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

5. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata

jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

6. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3

sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud

täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

2-25-4710

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 kohaselt

jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, mistõttu kohus menetluskulude suurust

kindlaks ei määra.

8. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui

kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri

2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik