2-24-106087/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kohtujurist

Meelis Eerik

Maris Adamson-Särgava

Määruse tegemise aeg ja koht

06.05.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-106087

Tsiviilasi

OÜ GS Core (registrikood 16183586, asukoht Roseni 7 10151

TALLINN) hagi S. L. (L., isikukood xxxx, elukoht teadmata)

vastu võla nõudes

Hagihind

20 441,22 eurot

Menetluse liik

Menetlustoiming

Kirjalik menetlus

Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ GS Core hagiavaldus läbi vaatamata.

2. Jätta OÜ GS Core menetluskulud OÜ GS Core kanda. Jätta menetluskulude rahaline

suurus kindlaksmääramata.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu

möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse

esitamise nõudest.

Asjaolud ja kohtu seiukoht

OÜ GS Core on esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse S. L. vastu võla nõudes.

Harju Maakohtu 04.09.2024 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse.

26.09.2024 kohtunõudega kohustas kohus hagejat esitama kohtule korrektsed tõendid vastavalt

hagiavalduse lisas märgitud järjekorrale. Käesoleval juhul oli hageja tõenditena esitanud kohtule

zip-faili, mis oli süstematiseerimata, sidumata hagis viidatud lisadega ja kohtule seetõttu

arusaamatu. Lisaks tuli hagejal esitada kohtule nõude ümberarvestus.

03.10.2024 menetlusdokumendis selgitas hageja nõude ümberarvestust, kuid süstematiseeritud ning

hagis viidatud korrektselt nummerdatud lisasid kohtule ei esitanud.

Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja

hagiavaldusele vastanud ei ole.

Kohus, analüüsinud hagiavaldust leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Kohus on 26.09.2024 kohtunõudes selgitanud hagejale, et TsMS § 334 lg 1 järgi esitatakse

menetlusdokumendid selgesti loetavalt ning nende lisad peavad TsMS § 339 lg 2 järgi olema

avalduses viidatud ning tõendid peavad TsMS § 363 lg 1 p 3 järgi konkreetselt viitama, millist

asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus kohustas hagejat esitama kohtule korrektsed

tõendid vastavalt hagiavalduse lisas märgitud järjekorrale. Hageja kohtunõuet täitnud ei ole.

Hageja ei ole kohtu poolt osundatud puuduseid kõrvaldanud ning seega ei ole kohtul võimalik

hinnata hagi õiguslikku põhjendatust, kuivõrd hageja ei ole kohtunõuet täitnud ega edastanud

kohtule korrektseid tõendeid, millele on viidatud hagiavalduse lisadena. Kohus selgitab

veelkordselt, et hagi täiendusena esitatud lisad on süstematiseerimata ja selles sisalduv jääb kohtule

arusaamatuks, st millise tõendiga millist asjaolu hageja soovib tõendada. Sellisel kujul ei ole kohtul

võimalik hagi rahuldada. Ka kostjal ei ole võimalik ebaselgele hagile vastata ega oma õigusi kaitsta.

Kohus jätab hagiavalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga taotletud eesmärki

ei ole võimalik sellisel kujul saavutada. Hagejal on õigus korrektse hagiga uuesti kohtu poole

pöörduda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega poolte menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude

nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui

menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Kohus jätab hageja menetluskulud hageja kanda, mistõttu puudub vajadus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja menetluses osalenud ei ole, mistõttu kostjale menetluskulusid

tekkinud ei ole.

TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik