3-25-870/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

07.05.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-870

Haldusasi

X.X.-i kaebus Maa- ja Ruumiameti 16.09.2024. a

korralduse nr 1-17/24/1825 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Halduskohtu 29.04.2025. a määruse resolutsiooni

p 2

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 29.04.2025. a määruse

resolutsiooni p 2 peale läbivaatamatult selle esitajale.

2. Jätta määruskaebuses esitatud taotlused tähelepanuta.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 03.04.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, taotledes Maa- ja Ruumiameti (kuni

31.12.2024 Maa-amet) 16.09.2024. a korralduse nr 1-17/24/1825 tühistamist. Kaebaja esitas

28.04.2025 Tartu Halduskohtule e-kirja, milles taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist.

Kaebaja taotles keelata katastri- ja kinnistusraamatu andmete muutmine, kohustada vastustajat

tühistama tehtud muudatused ja hoiduma edasistest toimingutest vaidluse all olevate

katastriüksustega. Kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses puudusid andmed riigilõivu

tasumise kohta.

2. Tartu Halduskohus andis 29.04.2025. a määrusega HKMS § 10 lg 1 alusel käesoleva

kohtuasja alluvuse korras üle Tallinna Halduskohtule (resolutsiooni p 1) ja jättis esitatud

esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes kaebajale tähtaja sisuliste puuduste

kõrvaldamiseks ja ka riigilõivu tasumiseks (resolutsiooni p 2). Halduskohus märkis, et

HKMS § 7 lg 1 sätestab, et kaebus esitatakse vastustaja asukoha või teenistuskoha järgi. Kui

vaidluse esemeks on vastustaja piirkondliku struktuuriüksuse või ametiisiku tegevus,

esitatakse kaebus piirkondliku struktuuriüksuse asukoha või ametiisiku teenistuskoha järgi.

Vastustaja on Maa- ja Ruumiamet. Vastustaja põhimääruse § 5 kohaselt asub amet Tallinnas.

Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, et selle oleks teinud mõni vastustaja struktuuriüksus,

korraldusele on alla kirjutanud Maa- ja Ruumiameti peadirektor. Vaidlustatud korralduses on

välja toodud, et kaebus tuleb esitada Tallinna Halduskohtule.

Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb esitada kohtule allkirjastatult (HKMS § 54 p 7). Kaebajal

tuleb selgitada, milliste pöördumatute või ebamõistlikult koormavate tagajärgede

ärahoidmiseks on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. Kohtule ei ole see äratuntav.

Vaidluse all on Kannikese tn 5 ja Kannikese tn 7 kinnisasjade piiril paiknev ligikaudu 1m

laiune maariba. Kaebajal tuleb põhjendada, millised pöördumatud või ebamõistlikult

koormavad tagajärjed kaasnevad sellega, kui kohtuvaidluse kestel kuulub see maariba

Kannikese tn 5 kinnisasja koosseisu. Riigilõivuseaduse § 60 lg 1 ja 6 alusel tuleb kaebuse

esitamisel tasuda riigilõiv 20 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel samuti riigilõiv

20 eurot. Kohus selgitas, et kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 20 eurot võib

kaebaja tasuda kas praegu või hiljem ning määras kaebajale esialgse õiguskaitse taotlusega

seonduvate puuduste kõrvaldamiseks, sh riigilõivu tasumiseks tähtaja 05.05.2025 ja selgitas,

et kui kaebaja puudusi tähtaegselt ei kõrvalda, siis jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse

läbi vaatamata.

Halduskohtu määruses on edasikaebamise korra all selgitatud, et käesoleva määruse osas saab

Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitada üksnes määruse resolutsiooni p 1 peale

(kohtuasja alluvuse korras Tallinna Halduskohtule üleandmine).

3. X.X. sai halduskohtu 29.04.2025. a määruse kätte samal päeval.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. 06.05.2025 edastas Tartu Halduskohus Tartu Ringkonnakohtule X.X.-i 05.05.2025. a

määruskaebuse halduskohtu 29.04.2025. a määruse resolutsiooni p 2 peale. Selles leitakse, et

29.04.2025. a määrus on ebaseaduslik osas, milles jäeti rahuldamata taotlus esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks. Samuti leitakse, et kaebaja ei pea tasuma riigilõivu, kuna ta esitas

juba 03.04.2025 kohtule eraldi taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamise kohta ja taotles

enda riigilõivu tasumisest vabastamist ka 28.04.2025. a taotluses. Halduskohus oleks selle

taotlusega pidanud 29.04.2025. a määruse tegemisel arvestama. Määruskaebus sisaldab ka

sisulisi taotlusi seoses esialgse õiguskaitsega ja riigilõivu tasumise kohustusega.

Määruskaebuse sisust ei nähtu, et sellega oleks vaidlustatud 29.04.2025. a määruse

resolutsiooni p-i 1 (kohtuasja alluvuse korras Tallinna Halduskohtule üleandmine).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. 05.05.2025. a määruskaebuses vaidlustatkse halduskohtu 29.04.2025. a määruse

resolutsiooni p 2, millega jäeti esitatud esialgse õiguskaitse taotlus käiguta ning anti

kaebajale tähtaeg taotluse sisuliste puuduste kõrvaldamiseks ja ka riigilõivu tasumiseks.

29.04.2025. a määrusega ega ka selle resolutsiooni p-ga 2 ei ole Tartu Halduskohus jätnud

rahuldamata kaebaja taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Halduskohtu 29.04.2025. a

määruse resolutsiooni p 2, mida X.X. 05.05.2025. a määrusega vaidlustab, on sisuliselt

HKMS § 120 lg 3 alusel tehtud määrus, millega jäeti X.X.-i esialgse õiguskaitse taotlus

käiguta ning anti kaebajale taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja 20 euro riigilõivu

tasumiseks tähtaeg.

Käiguta jätmise määrus on korraldav määrus HKMS § 11 lg 2, § 178 lg 1 ja § 188 lg 3 mõttes

ning selline määrus ei ole ringkonnakohtusse edasikaevatav. Nii nähtub ka halduskohtu

29.04.2025. a kohtumääruse edasikaebamise korras märgitust ning see tuleneb ka HKMS §

203 lg-st 1, mille järgi saab määruskaebuse esitada üksnes siis, kui seadus seda lubab või kui

määrus takistab asja edasist menetlust. Nimetatud sisuga halduskohtu määruse puhul

halduskohtumenetluse seadustik määruskaebuse esitamist ette ei näe ning see määrus ei

takistanud ka asja edasist menetlust, kuna kaebajale anti sellega võimalus esialgse õiguskaitse

taotluse menetlemisega jätkamise saavutamiseks kõrvaldada taotluses esinevad sisulised

puudused ja tasuda kohtu poolt antud tähtajaks riigilõiv. Ka Põhiseadus ei näe ette, et

kohtusse pöördunud isikutel oleks õigus vaidlustada kõrgema astme kohtus absoluutselt kõiki

lahendeid, sh määrusi, mida esimese astme kohus teeb.

Halduskohtu 29.04.2025. a kohtumääruse edasikaebamise korras märgitust pidi kaebaja aru

saama, et kõnealune määrus on esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmise osas lõplik ja

seda ei saa ringkonnakohtus määruskaebusega vaidlustada. Nagu juba märgitud, tuleneb see,

et tegemist on lõpliku määrusega, HKMS-ist. Kuna käiguta jätmise osas on tegemist lõpliku

määrusega ja kaebaja sai selle kätte 29.04.2025, siis selles osas (puuduste kõrvaldamise nõue)

halduskohtu määrus ka samal päeval jõustus.

6. HKMS § 203 lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse

apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187

lg 1 kohaselt pärast apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle

menetlusse võtmise või sellest keeldumise ning lg 2 kohaselt apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult.

Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. HKMS §

187 lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole

apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud

asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Seega HKMS § 203 lg-st

2 koosmõjus § 187 lg-ga 2 ja lg 3 p-ga 6 tuleneb ringkonnakohtu õigus määruskaebus

tagastada läbivaatamatult, kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust.

7. Kuna kaebajal puudus edasikaebeõigus halduskohtu 29.04.2025. a määruse peale osas,

millega jäeti tema esialgse õiguskaitse taotlus käiguta, siis tagastab ringkonnakohus kaebaja

määruskaebuse läbivaatamatult.

8. Mis puudutab kaebaja väidet, et ta esitas juba 03.04.2025 kohtule eraldi taotluse tema

riigilõivu tasumisest vabastamise kohta ja taotles enda riigilõivu tasumisest vabastamist ka

28.04.2025. a esialgse õiguskaitse taotluses, siis kohtulahendite infosüsteemist ei nähtu, et

kaebaja oleks 03.04.2025 esitanud kohtule eraldiseisva taotluse tema riigilõivu tasumisest

vabastamise kohta. 03.04.2025 esitas X.X. digitaalselt allkirjastatuna (23:08) ümbriku, milles

oli 7 faili – Maa-ja Ruumiameti vastus 06.03.2025, Maa-ameti 13.04.2023. a vastus ja

16.09.2024. a korraldus, motiveeritud lahkarvamus, vaideotsus, helifail IMG.6572.MOV ja

X.X.-i kaebus Maa-ameti direktorile 16.09.2024. a korralduse peale. Nimetatud ümbrikus ega

ka eraldisaadetuna ei ole KIS-ist nähtuvalt kohtule edastatud sellise sisu või pealkirjaga faili,

millest nähtuks kaebaja taotlus vabastada ta riigilõivu tasumisest. Taotlust vabastada ta

riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ei nähtu ka 28.04.2025. a

taotluse, selle täienduse ega lisade sisust. Seega märkis halduskohus 29.04.2025. a

määruses iseenesest õigesti, et kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses puuduvad andmed

riigilõivu tasumise kohta ning KIS-ist nähtuvalt ei ole alust halduskohtule ette heita ka seda,

et ta ei ole 29.04.2025. a määruse tegemisel arvestanud kaebaja eelnevalt esitatud taotlust

vabastada ta riigilõivu tasumisest.

9. Kuna kaebajal puudus edasikaebeõigus halduskohtu 29.04.2025. a määruse peale, millega

jäeti tema esialgse õiguskaitse taotlus käiguta (määruse resolutsiooni p 2) ja tegemist ei ole

määrusega, millega halduskohus oleks jätnud esitatud esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus HKMS § 55 lg 2 alusel tähelepanuta määruskaebuses

esitatud järgnevad taotlused: määrata, et tuleb kohaldada ajutine keeld mistahes muudatustele

kinnistu Kannikese 7 katastri- ja kinnistusandmetes; keelata füüsilised sekkumised (sh

piirdeaia paigaldamine) vaidlusalusel maa-alal kuni põhiasja lahendamiseni; kohustada Tartu

Halduskohut võtma seisukoht taotluse kohta riigilõivu vabastamiseks, kuna see jäi

29.04.2025. a määruses käsitlemata; vaadata kaebus läbi ilma riigilõivu ettemakseta;

langetada eraldi otsus 03.04.2025 esitatud vabastustaotluse kohta; peatada kõik toimingud või

andmete edastamine kuni on tehtud otsused nii esialgse õiguskaitse kui ka riigilõivu kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)