4-25-465/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2025.a Tallinn

Väärteoasja number

4-25-465

Kohtukoosseis

Kohtunik Meelis Eerik

Kohtuistungi sekretär

Carina Põldme

Väärteoasi

Vaidlustatud lahend

Viktor Bujeri (Bujer) väärteoasi liiklusseaduse § 224 lg 2

järgi

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna 21.01.2025 otsus väärteoasjas nr

2302,24,016190

Asja läbivaatamise kuupäev

23. aprill 2025.a

Istungil osalenud isikud

Kaebuse esitaja Viktor Bujer

Kaitsja Valentin Moto

Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel,

kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest

Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva

jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 21.01.2025 otsusega

väärteoasjas nr 3202,24,016190 karistati Viktor Bujerit liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi

rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses ja lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3

kuuks selle eest, et ta juhtis 30.12.2024 kell 07.37 Peterburi teel Mustakivi tee ja Kuuli tn vahel

Tallinnas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,62mg.

Selle otsuse peale esitas Viktor Bujer (edaspidi kaebuse esitaja või menetlusalune isik) Harju

Maakohtule 06.02.2025 kaebuse, milles palus juhtimisõiguse äravõtmine tühistada ning vähendada

rahatrahvi. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja jätnud arvestamata vastutust kergendavate

asjaoludega. Otsuses puudub analüüs selle kohta, kuidas ja millises ulatuses kahetsus karistuse raskust

mõjutas. Kaebuse esitajal puuduvad varasemad karistused ning ka seda pole arvestatud. Otsus ei

arvesta kaebuse esitaja elukorraldusega. Kaebuse esitaja on kutseline autojuht, kelle töö sõltub otseselt

juhtimisõigusest. Kaebuse esitaja leiab, et kaebus on ebaproportsionaalne.

Kohtuväline menetleja vaidles kohtuistungil kaebusele vastu.

Kohtu seisukoht

Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid.

Menetlusnormi rikkumisi kohus ei tuvastanud.

Vaidlus puudub väärteo toimepanemise faktis.

LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres

on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohus leiab, et käesoleva väärteokoosseisu objektiivsed tunnused on tõendamist leidnud.

Kaebuse esitaja ütlustega kohtuistungil, samuti 30.12.2024 juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on

tuvastatud, et kaebuse esitaja juhtis 30.12.2024 Tallinnas, Peterburi teel mootorsõidukit BMW

registreerimismärgiga XXXXXX. Kaebuse esitaja joove on tõendamist leidnud tõendusliku alkomeetri

kasutamise 30.12.2024 väljatrükiga, mille lõplik lugem oli 0,62 mg/l kohta. Kaebuse esitaja ütluste

järgi oli ta eelneval ööl tarvitanud vähem kui 0,5l viina. Sellega on tõendamist leidnud kaebuse esitaja

poolt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, s.o temale inkrimineeritava väärteokoosseisu

objektiivsed tunnused.

Kohus leiab, et tegu on toime pandud kavatsetult, sest kaebuse esitaja pidi teadma, et ta on

alkoholijoobes, sest tema poolt tarvitatud alkoholikogus oli suur kogus. Kaebuse esitaja ütluste

kohaselt sai ta sõidukit juhtima asudes aru, et tal olid lõhnad juures. Kaebuse esitaja teadis ka seda, et

mootorsõiduki juhtimine ei ole joobeseisundis lubatud. Vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit

juhtima, s.o pani vastava teo toime kavatsetult. Sellega on täidetud ka väärteokoosseisu subjektiivne

külg.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et kaebuse esitaja on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud. Puuduvad menetlust

välistavad asjaolud.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS § 56 lg 1, mille kohaselt „karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.“

Kaebuse esitaja leiab, et karistus on ebaproportsionaalne. Arvestatud pole kaebuse esitaja

puhtsüdamlikku kahetsust, varasemate karistuste puudumist ning elukorraldust kutselise autojuhina.

Kohtuväline menetleja on argumenteerinud karistuse mõistmist mh sellega, et kaebuse esitaja süü oli

suur. Temal tuvastati alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,62 mg liitri kohta. Tegemist ei

ole alkoholi jääkidega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10 - 0,15 mg/l piiri lähedale,

vaid tuvastatud määr on ligi viis korda suurem. Vaid 0,13 mg/l suurema näidu korral oleks tegemist

olnud juba karistusseadustiku §-s 424 sätestatud kuriteoga ja sellele oleks järgnenud kriminaalkaristus.

Kaebuse esitaja seda motivatsiooni kritiseerib, kuid kohus sellega nõustub. Kohus nõustub ka sellega,

et arvestada tuli liiklustihedust – tegemist on hommikuse tipptunniga Tallinnas, kus liiklus on tihe ning

kus joobes juht võib põhjustada raske tagajärje. Seetõttu nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et

kaebuse esitaja süü on suur. Süü suurus on annab aluse mõista lisaks põhikaristusele ka lisakaristuse.

Lisakaristus on eriti põhjendatud rikkumiste korral, kus isik on liikluses ohtlik. Karistusregistri

väljavõtte kohaselt puudub kaebuse esitajal küll varasem karistatus, kuid tema käitumine näitab, et ta

ei suuda oma käitumist adekvaatselt hinnata. Mootorsõiduki joobes juhtimisele asumine näitab seda, et

kaebuse esitaja ei saanud aru oma tegude tähendusest ja eelkõige ohtlikkusest endale ning teistele.

Joobeseisundis liikluse osalemine tipptunnil on raskete tagajärgede saabumise tõenäosus suur. Seetõttu

ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest kohaldas kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku

liikluskäitumise mõjutamiseks ka lisakaristust. Ohtlik juht tuleb liiklusest ajutiselt kõrvaldada.

Kohtuväline menetleja märgib, et eripreventiivselt aitab juhtimisõiguse äravõtmine menetlusalusel

isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja

ohutud liiklusvõtted, mõista, et lubatud alkoholipiirmäära ületamine on keelatud nii tema enda kui

kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema

õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Üldpreventsiooni arvestades võib teadmine, et

ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Kohus selle

argumentatsiooniga nõustub. Kohus leiab, et karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja

diskretsioon ning antud juhul ei ole kohtuväline menetleja diskretsiooni piire ületanud. Kohtuväline

menetleja on karistuse mõistmist ka põhjendanud. Seejuures on arvestatud puhtsüdamliku kahetsusega.

Kohus märgib, et kohtuväline menetleja ei pea arvestama iga temale esitatud kahetsusega, vaid võib

hinnata, kas kahetsus on puhtsüdamlik. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja kohapeal mingit

kahetsust avaldanud. Kahetsust on ta avaldanud hiljem avalduses juhiloa mittevõtmise kohta. Kohtu

hinnangul on joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine üks ohtlikumaid liiklusalaseid rikkumisi, sest

põhjustab otsese ohu paljude inimeste elule, varale ja tervisele. Sellist rikkumist tuleb pidada väga

taunitavaks. Kahetsusväärselt on joobeseisundis juhtimise sagedus käesoleval hetkel ühiskonnas

probleem, millega tuleb tegeleda. Karistusõiguslik reageering ongi tõhusate karistuste määramine,

andes sellega ühiskonnale selge signaali, et joobes juhtimine ei ole tolereeritud. Antud juhul on

kohtuväline menetleja põhjendatult valinud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse

äravõtmise. Kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit kriminaalse joobe lähedases joobes, karistuseks on

talle mõistetud rahatrahv keskmises määras ning lisakaristus minimaalses määras. Kohus leiab, et

kohtuväline menetleja ei ole karistuse mõistmisel seadust rikkunud. Juhtimisõigust oleks saanud

maksimaalselt ära võtta kuni 9 kuuni. Varasem õiguskuulekas käitumine ei ole ka vastutust kergendav

asjaolu, vaid iga inimese normaalne käitumine. Kohtu hinnangul on karistus proportsionaalne ning

vastab teo ohtlikkusele. Kohtu hinnangul ei kaalu kaebuse esitaja töökoha säilitamine üles kõigi teiste

inimeste elu ja vara hoidmise vajaduse. Kui kaebuse esitaja ei suuda liiklusnõudeid täita, ei saa ta täita

ka töökohta, mis nõuab mootorsõiduki juhtimist. Antud väärteo tehiolud on näidanud, et kaebuse

esitaja ei suuda adekvaatselt hinnata oma käitumist pannes toime teistele inimestele ohtliku väärteo

ning seetõttu on põhjendatud tema liiklusest ajutine eemaldamine. Kaebuse esitaja pidanuks teadma, et

teda võidakse mootorsõiduki joobeseisundi juhtimise eest karistada juhtimisõiguse äravõtmisega ning

et see võib halvendada tema majanduslikku olukorda ja raskendada või teha võimatuks tööl käimise.

Sellisesse olukorda on kaebuse esitaja ennast ise asetanud. Tööl käimine ei ole vastutust välistav

asjaolu. Riigikohus lükkab ümber ka leviva arvamuse, nagu kujutaks juhtimisõiguse äravõtmine endast

võimalikest enim piiranguid kaasa toovat karistusliiki, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel.

Riigikohus rõhutab, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke ja

see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumise toime panna (Riigikohtu lahend nr 3-1-

1-6-17). Riigikohus märgib lisaks, et iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku

puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-122-13).

Kohus leiab, et karistus on mõistetud seaduslikult.

Kuivõrd kaebuse esitaja on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti

kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis

puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

kohtunik