3-25-829/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

06.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-829

Haldusasi

K.N-i kaebus kohustada Tallinna linna lahendama

kaebaja 2025. a veebruarikuu ja märtsikuu

sotsiaaltoetuste taotlused

Menetlusosalised

Kaebaja K.N

Vastustaja Tallinna linn, esindajad Kristel Tina, Marje

Paljak ja Moonika Roosnupp

Vaidlustatud kohtulahendid

Tallinna Halduskohtu 07.04.2025 määrus ja 23.04.2025

määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

K.N-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta K.N-i määruskaebused Tallinna Halduskohtu 07.04.2025 määruse ja

23.04.2025 määruse peale menetlusse.

2. Jätta K.N-i määruskaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.04.2025

määruse resolutsiooni p 6 ja 23.04.2025 määrus muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

Selgitus

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.N esitas 11.02.2025 Tallinna Kesklinna Valitsusele (TKV) taotluse maksta talle 2025. a

veebruarikuu eest riiklikku toimetulekutoetust ja linna eelarvest makstavat sissetulekust

sõltuvat universaaltoetust.

TKV teavitas kaebajat 18.02.2025 kirjaga vajadusest esitada esimesel võimalusel, kuid

hiljemalt 10 tööpäeva jooksul vastused kirjas toodud küsimustele, samuti kirjas nimetatud

dokumendid. Ühtlasi juhtis TKV tähelepanu, et kui kaebaja dokumente ja teavet ei esitata,

võib TKV jätta taotluse haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 3 alusel läbi vaatamata.

3-25-829

Kaebaja sai kirja kätte 08.03.2025, seega oli tal võimalik küsimustele vastata kuni

21.03.2025. Kaebaja saatis TKV-le 09.03.2025 e-kirja, esitades lühivastused ning Exceli

tabeli võlgnevuste kohta.

2. K.N esitas 24.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada, et TKV on

õigusvastases viivituses kaebaja taotluse lahendamisega (haldusasi nr 3-25-460). Tallinna

Halduskohus tagastas 20.03.2025 määrusega kaebuse.

3. K.N esitas 10.03.2025 TKV-le taotluse maksta talle 2025. a märtsi eest toimetulekutoetust

ning linna eelarvest makstavat sissetulekust sõltuvat universaaltoetust. TKV teavitas kaebajat

18.03.2025 kirjaga vajadusest esitada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul vastused kirjas toodud

küsimustele, samuti kirjas nimetatud dokumendid. Selle kirja sai kaebaja kätte 20.03.2025 ja

tal oli võimalik vastata kirjas esitatud küsimustele kuni 03.04.2025. 20.03.2025 e-kirjas esitas

kaebaja vastused ja arstitõendi (dtl 184–186).

4. TVK jättis 28.03.2025 kaebaja 11.02.2025 taotluse läbi vaatamata (dtl 146–149), sest TKV

hinnangul ei esitanud kaebaja küsitud teavet. Ka 10.03.2025 taotluse jättis vastustaja samal

põhjusel 04.04.2025 läbi vaatamata (dtl 187–190).

5. K.N esitas halduskohtule 01.04.2025 kaebuse, milles palus tuvastada tema 2025. a

veebruari- ja märtsikuu toimetulekutoetuse ja täiendava sotsiaaltoetuse taotluste

lahendamisega viivitamise õigusvastasuse. Lisaks palus kaebaja tuvastada, et vastustaja on

rikkunud taotluste menetlemisel IKÜM-i1 sätteid ning ta palus kohustada vastustajat järgima

IKÜM-i nõudeid, sh kasutada kaebaja isikuandmete töötlemisel anonüümsust.

Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus kohustada Tallinna linna tasuma kaebajale

toimetulekutoetust 2025. a veebruari- ja märtsikuu eest. Kaebaja ja tema pereliige on puudega

ja vähenenud töövõimega isikud, kellel ei ole muid ressursse eluks vajalike kulude katmiseks.

Viivitus toetuse maksmisel toob kaasa ka muude sotsiaaltoetuste ja toiduabi kadumise, kuna

menetlemata jäänud avalduste tõttu ei kanta kaebajat abisaajate nimekirja. Kaebaja on jäetud

abita juba 18 kuud, talle ei ole antud üüritoetust kolimiseks ega võimaldatud linna eluruume.

6. Tallinna linn palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Toimetulekutoetuse taotlus tuleb läbi vaadata viie tööpäeva jooksul pärast kõikide

dokumentide esitamist ja sissetulekust sõltuva universaaltoetuse taotlus kümne tööpäeva

jooksul taotluse või nõutud lisadokumentide esitamise päevast või nende esitamiseks antud

tähtpäevast või toetuse teise osa väljamaksmise tähtpäevast. Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi

SKA) on kaebajale määranud riikliku lapsetoetuse 80 eurot ning kaebaja tütrele puudetoetuse

36,31 eurot. Eesti Töötukassa on maksnud kaebaja tütrele ning kaebajale töövõimetoetust

2025. a jaanuaris ja veebruaris vastavalt 363,47 eurot ja 363,47 eurot ning tasemeõppes

osalemise toetust 2025. a jaanuaris 362,70 eurot ja veebruaris 410,13 eurot.

Toimetulekutoetuse mõttes kuuluvad nendest sissetulekute hulka lapsetoetus,

töövõimetoetused ja tasemeõppes osalemise toetus ehk kokku 2025. a jaanuaris 1169,64 eurot

ning veebruaris 1217,07 eurot. Kaebaja tütrele SKA makstav puudetoetus ei lähe küll

sissetulekuna toimetulekutoetuse mõttes arvesse, kuid on ette nähtud tütre puudest tingitud

lisakuludeks.

7. Tallinna Halduskohus võttis 07.04.2025 määrusega kaebuse menetlusse kaebaja 2025. a

veebruari- ja märtsikuu sotsisaaltoetuse taotluste läbi vaatamata jätmise õigusvastasuse

tuvastamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks lahendada kaebaja 2025. a veebruari ja märtsi

sotsiaaltoetuste taotlused sisuliselt (resolutsiooni p 2) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 6).

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus).

2(6)

3-25-829

Kaebaja soovib, et vastustaja vaataks kaebaja taotlused sisuliselt läbi ja teeks kaebaja taotluste

kohta positiivse otsuse, millega makstaks toetused välja. Vastustaja on jätnud kaebaja

taotlused läbi vaatamata põhjusel, et kaebaja ei esitanud temalt nõutud teavet ehk

asjakohaseid vastuseid ja dokumente. Vaidluse keskne küsimus seisneb selles, kas kaebaja on

2025. a veebruari- ja märtsikuu taotlustega esitanud kõik vajalikud dokumendid ning kas

vastustaja tohtis nõuda dokumentide ja selgituste esitamist. Taotluse läbi vaatamata jätmine ei

ole haldusakt, vaid menetlust lõpetav toiming. Kaebuse eesmärgi saavutamiseks on kohane

nõuda 2025. a veebruari- ja märtsikuu sotsiaaltoetuse taotluste läbi vaatamata jätmise

õigusvastasuse tuvastamist koos kohustamisnõuetega taotlused sisuliselt läbi vaadata

(tuvastamisnõue on hõlmatud kohustamisnõudega).

Kohus mõistab kaebust nii, et IKÜM-i sätete rikkumisega seonduv on kaebuse sisuline väide,

mitte aga kaebaja eraldiseisev nõue. Kohus saab kaebuse sisulisel lahendamisel hinnata, kas

lisateabe nõudmine oli asjakohane ja õiguspärane.

Kaebaja põhjendas esialgse õiguskaitse taotlust sellega, et tal puuduvad rahalised vahendid

oma perekonna esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekupiiri määr esmavajaduste

rahuldamiseks kaebaja perekonnale vastavalt tema pereliikmete arvule on 360 eurot. See raha

on kaebajal SKA ning töötukassa makstavate toetuste näol olemas, seega on esmavajadused

kaetud. Puuduvad tõendid, et kaebaja oleks sattunud sel määral kitsikusse, et sellega kaasneks

reaalne oht tema elule või tervisele või oht jääda ilma elukohast. Kohtule ei nähtu, et kaebaja

oleks elukoha elektrienergia või kommunaalkulude eest tasumisega võlgnevuses, mistõttu

võib järeldada, et kaebajat ei ähvarda teenuste katkemine. Kohtule ei nähtu kaebaja esitatud

dokumentidest, et kaebaja ja tema perekonda ähvardaks otsene oht üüripinnalt

väljatõstmiseks. Seega ei esine praegusel juhul kaebajal sellist ülekaalukat

õiguskaitsevajadust, mis õigustaks kaebaja soovitud eesmärgi saavutamist juba enne asja

sisulist lahendamist.

8. K.N esitas 20.04.2025 Tallinna Halduskohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse, milles

palus kohustada TKV-d tegema viivitamata otsus (andma haldusakt) K.N-i ja X-i 2025. a

veebruari- ja märtsikuu sotsiaaltoetuse taotluste kohta. Haldusakti andmata jätmine välistab

täielikult toiduabi, ravimihüvitise ja vaidlustamise võimaluse ning seab otseselt ohtu nende

elu ja tervise.

9. Tallinna Halduskohus jättis 23.04.2025 määrusega K.N-i 20.04.2025 esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kohus jäi oma 07.04.2025 määruses võetud seisukoha juurde, et esitatud dokumentidest ja

neis sisalduvatest andmetest ei nähtu, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel

oleks kaebaja minimaalsete esmavajaduste rahuldamine ohus. Kaebaja saab taotleda

vastustajalt oma taotluste menetluse uuendamist, kõrvaldades taotlustes esinevad puudused.

Kaebajal pole sellist ülekaalukat õiguskaitsevajadust, mis õigustaks tema eesmärgi

saavutamist juba enne kohtuasja sisulist lahendamist.

10. K.N esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 07.04.2025

määruse peale. Kaebaja palub tühistada Tallinna Halduskohtu 07.04.2025 määruse

resolutsiooni p 6 ja kohustada TKV-d tegema viivitamata otsus 2025. a veebruari- ja

märtsikuu toimetulekutoetuse taotluste kohta. Samuti palub kaebaja kohustada halduskohut

tegema eraldi määruse 01.04.2025 kaebuses IKÜM-i alusel esitatud nõude kohta. Samuti

esitas K.N määruskaebuse 23.04.2025 määruse tühistamiseks, paludes teha asjas uus

määrus, millega kohustada TKV-d viivitamata andma haldusakt K.N-i 2025. a veebruari-

ning märtsikuu toimetulekutoetuse taotluste kohta (teha positiivne või negatiivne otsus).

Kohus on sissetulekute arvestamisel kohaldanud ekslikult sotsiaalhoolekande seaduse

(edaspidi SHS) § 133 lg-t 4, sest sissetulekuks ei tohi lugeda tasemeõppe toetust, puude- ja

3(6)

3-25-829

lapsetoetust. Kaebaja tervise- ja eluasemekahju on pöördumatu. Toimetulekutoetus on

dokumendipõhine ning toimub STAR süsteemis. TKV-l ei ole seaduslikku alust viivitada.

IKÜM-i rikkumine on jäetud tähelepanuta, kuigi kaebuses on nõutud lõpetada isikuandmete

ilma seadusliku aluseta töötlemine. TKV on kogunud tundlikke isikuandmeid (sh tervise- ja

võlaandmeid), ilma et oleks kavatsenud neid kasutada haldusakti tegemiseks. Selline

andmetöötlus on ebaseaduslik ning rikub kaebaja õigusi. Kui kohus lahendab toetuse

määramise küsimuse ilma haldusakti olemasoluta, asub ta tegelema haldusorgani ülesandega,

mis on põhiseadusevastane. Rikutud on mitte ainult Eesti seadusi, vaid ka kaebaja Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist (EIK) tulenevaid õigusi. Põhjendamata

viivitus, haldusorgani tegevusetuse ignoreerimine ja IKÜM-i alusel esitatud nõuete läbi

vaatamata jätmine rikuvad rahvusvahelist õigust, kahjustades pöördumatult kaebaja õigusi ja

inimväärikust. Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 47 tagab igaühele õiguse tõhusale

õiguskaitsele. EIK art 8 kaitseb igaühe õigust era- ja perekonnaelule. Kui riik ei taga

minimaalseid sotsiaalabi otsuseid ega võimalda kaebeõigust haldusakti puudumise tõttu, siis

on tegemist riigivastutuse seaduse § 7 ja § 14 tähenduses põhjustatud kahju ja

õigusrikkumisega, millel võivad olla ka kriminaalõiguslikud tagajärjed.

Ilma toimetulekutoetuse taotluse kohta sisulise haldusakti andmiseta pole kaebajal võimalik

taotleda tasuta toiduabi ja ta jääb igasuguse abita. Samuti on otsuse olemasolu vajalik selleks,

et taotleda ravimite hüvitamist, mis on kaebaja jaoks hädavajalik. Samuti ei saa kaebaja ilma

haldusaktita kaitsta oma õigusi kohtus. Halduskohtu võetud seisukohad on vastuolus Tallinna

Ringkonnakohtu 21.04.2021 määrusega asjas 3-21-704. Rikutud on kaebaja põhiõigusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Määruskaebuste menetlusse võtmine

11. Määruskaebused tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebused on tähtaegsed

(HKMS § 204 lg 1) ning vastavad HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas

määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Nõuded

12. Kaebaja on esitanud halduskohtule nõuded tunnistada õigusvastaseks Tallinna linna

tegevusetus tema 2025. a veebruari- ja märtsikuu toetuse taotluste menetlemisel ning

kohustada vastustajat taotlusi sisuliselt lahendama (01.04.2025 kaebuse lk 7, p 3.12 viimane

lause). Esialgse õiguskaitse taotluses palus kaebaja kohustada vastustajat lahendama kaebaja

2025. a veebruari- ja märtsikuu toetuse taotlused 24 tunni jooksul.

13. Ringkonnakohus märgib esmalt, et halduskohus on õigesti võtnud 07.04.2025 määrusega

menetlusse kaebaja kohustamisnõude – kohustada vastustajat sisuliselt lahendama kaebaja

2025. a veebruari- ja märtsikuu sotsiaaltoetuse taotlusi. Kohtul on kohustus lähtuda kaebuse

esemest (HKMS § 41 lg 1) ja kaebaja eesmärgist (HKMS § 2 lg 4 teine lause). Kaebusest

ilmneb kaebaja seisukoht, et ta ei ole nõus tema taotluste läbi vaatamata jätmisega ning

soovib, et haldusorgan teeks taotluste kohta sisulised otsused. Asjakohased ei ole kaebaja

väited, et kohus ei saa haldusorgani asemel otsust teha ning et haldusakti puudumise tõttu ei

saa kohus hinnata toetuse põhjendatust. Selliseid faktilisi asjaolusid siinses asjas ei esine.

Halduskohus on õigesti osutanud Riigikohtu halduskolleegiumi 07.11.2024 otsusele asjas nr

3-22-1526 (p 27), milles leiti, et taotluse läbi vaatamata jätmisega haldusmenetlus lõppeb,

kusjuures selline otsus ei ole haldusakt (HMS § 43 lg 1 p 3), mistõttu tuleks esitada

halduskohtule kohustamiskaebus. Kohustamisnõue hõlmab tuvastamisnõuet.

4(6)

3-25-829

14. Halduskohus on selgitanud, et mõistab kaebust nii, et kaebaja hinnangul on vastustaja

rikkunud isikuandmete töötlemisel IKÜM-iga kehtestatud nõudeid, kohus peab kaebuse neid

väiteid sisulisteks ja annab neile hinnangu kaebuse sisulise lahendamise käigus. Halduskohus

palus kaebajal teada anda, kui kaebaja sellise käsitusega ei nõustu. Kuivõrd kaebaja on

andnud halduskohtule teada, et soovib IKÜM-iga seotud nõuete eraldi menetlemist, tuleb

halduskohtul otsustada, kas ja millisel kujul saab need nõuded menetlusse võtta.

Ringkonnakohus ei saa seda teha halduskohtu asemel. Halduskohus ei ole vaidlustatud

määruste resolutsioonides keeldunud IKÜM-i rikkumisega seotud nõuete menetlusse

võtmisest. Ringkonnakohus saab praeguses määruskaebemenetluses kontrollida vaid

07.04.2025 ja 23.04.2025 määruste resolutsioonide seaduslikkust ja põhjendatust. Olukorras,

kus kohus on kaebaja tegeliku tahte tuvastamiseks palunud kaebajal teatada, kas ta soovib

esitada nõuet või õiguslikku väidet ning kaebaja on vastanud, et ta soovib seda siiski

menetleda eraldi nõudena, ei ole kohtul võimalik kaebaja tahtest mööda minna ega jätta seda

eraldi nõudena menetlemata, s.o otsustamata määrusega, kas võtta nõue menetlusse või

keelduda selle menetlusse võtmisest (HKMS § 2 lg 3 teine lause, § 2 lg 4 teine lause, § 120 lg

1 p-d 1 ja 3, lg-d 2 ja 3, § 158 lg 1 teine lause).

Esialgne õiguskaitse

15. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse õigesti rahuldamata.

16. Asjaolud ei viita sellele, et TKV oleks toiminud õigusvastaselt. Põhjendamatu on kaebaja

väide, et TKV oleks pidanud igal juhul andma haldusakti. HMS § 15 lg-st 3 ja HMS § 38 lg-st

3 tuleneb haldusorgani õigus jätta taotlus läbi vaatamata, kui taotleja jätab nõutaval määral

täitmata taotleja kohustuse teha koostööd ning esitada haldusorganile täieliku ülevaate oma

majanduslikust seisundist. Selliselt on Tallinna Ringkonnakohus tõlgendanud kehtivat õigust

ka sarnases vaidluses tehtud 16.03.2025 otsuses asjas nr 3-23-2046, p 62. Ekslik on kaebaja

seisukoht, et ilma haldusaktita ei ole tal võimalik oma õigusi kohtus kaitsta. Kui esineb alus

jätta taotlus läbi vaatamata, pole võimalik asja sisuliselt lahendada ja haldusakti anda. Sellisel

juhul kontrollib halduskohus kohustamiskaebuse raames, kas taotlus jäeti õiguspäraselt läbi

vaatamata ning kui tuvastatakse rikkumine, kohustab halduskohus haldusorganit lahendama

taotlus sisuliselt. Seega on kaebaja õigused tõhusalt kaitstud. Kuna SHS ei näe üksikasjalikult

ette, kuidas abivajadust hinnatakse, siis on haldusorganil õigus määrata menetlustoimingu

vorm ja muud haldusmenetluse üksikasjad kaalutlusõiguse alusel (vt HMS § 5 lg-d 1 ja 2).

Seda, kas kaebaja oli esitanud TKV-le kõik taotluse lahendamiseks vajalikud selgitused ja

tõendid ning kas linna menetlustoimingud taotluse lahendamisel on olnud põhjendatud ja

vajalikud, tuleb täpsemalt hinnata kaebuse sisulise läbivaatamise käigus. Siiski kohtu esialgsel

hinnangul ei olnud TKV küsimused (dtl 188) ilmselgelt põhjendamatud või asjakohatud.

Kohus ei saa kohustada esialgse õiguskaitse korras vastustajat andma haldusakti ainuüksi

selleks, et tagada kaebajale võimalus saada tasuta toiduabi ja ravimihüvitisi. Kui kaebajale ei

anta toiduabi või keeldutakse ravimite hüvitamisest, saab selle peale esitada eraldi kaebuse.

17. Sotsiaaltoetuse taotluse menetlemisel on paratamatu, et töödelda tuleb asjaomaseid

isikuandmeid. IKÜM art 6 lg 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik mh juhul, kui

isikuandmete töötlemine on vajalik avaliku võimu kandja seadusjärgse kohustuse täitmiseks.

Haldusorgan võib haldusmenetluses toimingu tegemise eesmärgil töödelda isikuandmeid

menetletavas asjas vajalike asjaolude kohta, kui seadusega või selle alusel antud

õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti (HMS § 5 lg 5).

18. Kaebaja pole veenvalt põhistanud esialgse õiguskaitse ülekaalukat vajadust (mis on eeldus

selleks, et kohaldada esialgse õiguskaitse abinõu, millega kaebaja saavutaks kohe kaebuse

eesmärgi). TKV esitatud andmed annavad põhjust kahelda, kas kaebajal on tegelikult nii suuri

toimetulekuraskusi, nagu nad on püüdnud näidata. Halduskohus tugines õigesti asjaolule, et

5(6)

3-25-829

kaebajale ja tema perekonnaliikmele laekub toetustest piisavalt raha, et katta toidule, riietele,

ravimitele jms kuluvad esmavajadused. Kohtule pole esitatud tõendeid, et kaebajat ja tema

perekonnaliiget ähvardaks võlgnevuste tõttu eluasemest väljatõstmine või kommunaalteenuste

osutamise lõpetamine. Toetuse taotluste läbi vaatamata jätmist on võimalik vältida, esitades

haldusorganile nõutud andmed.

19. Eeltooduga analoogilistele seisukohtadele on ringkonnakohus asunud sarnastel asjaoludel

tehtud 30.09.2024 määruses asjas nr 3-24-1939, p-d 7 ja 8). Kaebaja viide ringkonnakohtu

21.04.2021 määrusele asjas 3-21-704 ei muuda siinses asjas kohtu seisukohti, kuna iga

esialgse õiguskaitse taotlus lahendatakse individuaalselt vastavalt konkreetse kohtuasja

asjaoludele. Ringkonnakohtu osundatud määrusest ei tulene üldist seisukohta, et

toimetulekutoetuse üle käivas vaidluses tuleb igal juhul kohaldada esialgset õiguskaitset.

Erineda võivad kohtute eelhinnangud kaebuse perspektiivikusele, kaebaja esialgse vajaduse

kaalukusele jms.

Menetluslikud küsimused

20. Eelneva põhjal jääb K.N-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

07.04.2025 määruse resolutsiooni p 6 ja 23.04.2025 määrus muutmata.

21. Kaebaja eraelu kaitseks tuleb määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)