3-23-2748/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma, Veiko Vaske ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

6. mai 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2748

Haldusasi

X-i

kaebus Tallinna Vanglalt hüvitise välja

mõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2025. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X-i apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X-i apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2025. a otsuse peale

haldusasjas nr 3-23-2748 läbivaatamatult selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 7 ning § 235

lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav X (kaebaja) esitas 21.09.2023 Tallinna Vanglale (vangla) kahju hüvitamise

nõude. Kaebaja nõudis temale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest hüvitist 2 000 000

eurot. Väidetav kahju tekkis lisatoidu andmata jätmisega.

2. Viru Vangla (kelle haldusosakonna ülesandeks on toitlustuse tagamine ka Tallinna Vanglas)

jättis kaebaja kahjunõude 29.11.2023 tehtud otsusega nr 5- 37/23/75- 2 rahuldamata.

3. Kaebaja nõudis halduskohtule esitatud kaebuses Tallinna Vanglalt 2 000 000 euro suuruse

hüvitise või alternatiivselt õiglase hüvitise väljamõistmist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult

järgmised põhjendused:

1) kaebaja jäeti ajavahemikul 06.09–13.09.2023 ilma määratud lisatoidust hommikusöögi

jagamise ajal kl 6.20–7.30, sest vanglaametnik ei valvanud kinnipeetavast toidujagaja üle

toidu kambrisse andmisel ning ei kutsunud teda korrale. Ametnik andis toidujagajale ebaõige

3-23-2748

korralduse anda tavanormi alusel toit kambrisse. Sellega põhjustati kaebajale varaline kahju

toidust ilmajäämise ja mittevaraline kahju tervise kahjustamise näol (alakaal ja maole valu

tekitamine). Puuduvad andmed lisatoidu andmise korralduse andmise kohta. Tegemist on

väga raske rikkumisega, kuna mõningatel juhtudel võib selline lohakus ehk tegevusetus

ametnike poolt sarnasel juhul saada saatuslikuks, nt võib kaasa tuua surma;

2) fakti, et kaebaja lisatoitu ei saanud, kinnitavad toidujagajast kinnipeetav, tema üle valvet

tegev ametnik, ametniku vööl olev kaamera video nii heli kui ka pildi jäädvustus;

3) kinnipeetav ei tohi toitu üle anda.

4. Tallinna Vangla taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

1) kaebaja väited on ümber lükatud vangiregistri kannete ja ametnike antud selgitustega.

Alates 05.09.2023 määras arst kaebajale toidukoguseks R3+lisa, mida talle vangiregistri

kande järgi alates 06.09.2023 väljastati. Kaebaja toidunormi muudeti 05.10.2023

vangiregistris R4 kirjeks. Toitlustusjuht selgitas, et väärtus kalorsuse ja toidu koguse mõttes

on mõlemal juhul sama. Lisatoit ei ole mingi eraldiseisev toit, vaid sõltuvalt menüüst suurem

kogus putru või suppi. Tallinna Vanglas toimub kinnipeetavate toitlustamine sotsiaalministri

31. detsembri 2002. a määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ alusel (määrus nr

150). Määruse nr 150 § 2 lg 1 alusel arvestatakse kinnipeetava ööpäevase

toiduenergiavajaduse hindamisel kinnipeetava vanust, sugu, tehtavat tööd, kehalise aktiivsuse

taset (PAL), võttes aluseks määruse lisas 1 esitatud kehalise aktiivsuse tasemele vastava

keskmise toiduenergiavajaduse. Määruse nr 150 § 2 lg 3 alusel jaotatakse

toiduenergiavajaduse järgi kinnipeetavad 4 rühma: R 1 – 7,1–8,4 MJ (ehk 1700–2000 kcal), R

2 – 8,4–9,6 MJ (ehk 2000–2300 kcal), R 3 – 9,6–11,3 MJ (ehk 2300–2700 kcal), R 4 – 11,3–

13,0 MJ (ehk 2700–3100 kcal). Tallinna Vangla köögis komplekteeritakse toidud

jagamisliinil vastavalt vangiregistrist võetud liinilehtedele ehk siis lehel on kambri number ja

märgistus R3+lisa või R4. Liinilehe järgi komplekteeritakse toitudega kapp ning see viiakse

eluosakonda, kus vangiregistris oleva info järgi nõudesse valmis pakendatud toit

väljastatakse. Kuna alates 06.09.2023 on vangiregistris lisatoidu väljastamine määratud, siis

liinil komplekteeritakse toit vastavalt vangiregistrist saadud aktuaalsetele andmetele;

2) valvur, kes vastutab vanglas liinilehtede eest, selgitas, et vangla praktika on vähemalt

iganädalaselt vanad liinilehed ära hävitada, vajadusel ka tihedamini, et need uutega sassi ei

läheks. Seega pole enam 2023. a septembri liinilehti alles ja neid oleks saanud kontrollida

ainult vahetult pärast toidujagamist. Tallinna Vangla kodukorra punkti 9.13. järgi on

pretensioonide tekkimisel toidu kvaliteedi osas kinnipeetav kohustatud sellest viivitamatult

teavitama vanglateenistuse ametnikku. Hiljem esitatud pretensioone ei rahuldata kontrollimise

võimatuse tõttu;

3) kui kaebaja võttis toidu vastu, siis ta oma rahulolematust ei väljendanud. Sellega on

kinnipeetav ise teinud võimatuks tema pretensioonide tõsikindla kontrollimise. Siinkohal

tuleb rõhutada, et kui isegi hüpoteetiliselt peaks eeldama kaebaja faktiväite õigsust, siis

tegelikult ei ole üldse äratuntav, milline tervisekahju kaebajale üldse oleks saanudki tekkida

kaheksa päeva jooksul ainult osa toidukoguse vähem saamise tõttu.

5. Tallinna Halduskohus jättis 14. märtsi 2025. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) vastustaja tõi välja, et alates 05.09.2023 määras arst kaebaja toidukoguseks R3+lisa, mida

talle vangiregistri kande järgi alates 06.09.2023 väljastati. Kaebaja toidunorm muudeti

05.10.2023 R4 kirjeks. Toitlustusjuht selgitas, et väärtus kalorsuse ja toidu koguse mõttes on

mõlemal juhul sama. Lisatoit ei ole mingi eraldiseisev toit, vaid sõltuvalt menüüst suurem

kogus putru või suppi. Tallinna Vangla köögis komplekteeritakse toidud jagamisliinil

vastavalt vangiregistrist võetud liinilehtedele ehk siis lehel on kambri number ja märgistus

2(5)

3-23-2748

R3+lisa või R4. Liinilehe järgi komplekteeritakse toitudega kapp ning see viiakse

eluosakonda, kus vangiregistris oleva info järgi nõudesse valmis pakendatud toit

väljastatakse. Kuna alates 06.09.2023 on vangiregistris lisatoidu väljastamine määratud, liinil

komplekteeritakse toit vastavalt vangiregistrist saadud aktuaalsetele andmetele, siis pole alust

kahelda, et seda ei väljastatud. Valvur, kes vastutab Tallinna vanglas liinilehtede eest, selgitas,

et vangla praktika on vähemalt iganädalaselt vanad liinilehed ära hävitada, vajadusel ka

tihedamini, et need uutega sassi ei läheks. Seega pole enam 2023. aasta septembri liinilehti

alles ja neid oleks saanud kontrollida ainult vahetult pärast toidujagamist;

2) Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kehtestatud Tallinna Vangla

kodukorra punkti 9.13 kohaselt pretensioonide tekkimisel toidu kvaliteedi osas on kinnipeetav

kohustatud sellest viivitamatult teavitama vanglateenistuse ametnikku. Hiljem esitatud

pretensioone ei rahuldata kontrollimise võimatuse tõttu. Kodukorra p 9.13 eesmärgiks on

tagada pretensioonide kontrollitavus, kuivõrd tagantjärele on sisuliselt võimatu kindlaks teha,

kas toit vastas nõuetele või mitte. Lisaks on vanglas kaebajale tagatud ka ööpäevaringne

meditsiiniline teenindamine (Tallinna Vangla kodukorra p 19.1, VangS § 52 lg 2), kuhu

kaebajal oleks võimalik olnud pöörduda pärast väidetavalt maole tekitatud valu ja tekkinud

alakaalu. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-le 1 tugineva mittevaralise kahju hüvitamise

nõude puhul tuleb välja tuua selle alus ehk vangla tegevus, mis väidetavalt kahju tekitas, ja

tagajärjed, mida isik käsitab kahjuna. Tagajärgede kohta, mida kaebaja pole kaebuses ära

näidanud, ei saa kohus otsust teha. Kaebaja ei pöördunud toidu koguse osas viivitamatult

vanglateenistuse ametniku poole ega ole andmeid esitatud selle kohta, et kaebaja oleks

pöördunud ka meedikute poole, et väidetava tervisekahjustuse tõttu abi otsida. Eeltoodu

kohaselt on täitmata RVastS § 7 lg 1 toodud üks eeldustest (avaliku võimu kandja

õigusvastane tegevus), mistõttu ei ole põhjendatud kaebaja poolt esitatud kaebuse

rahuldamine kahju hüvitamiseks;

3) kaebaja ei ole kohtumenetluse ajal ühtegi tõendit oma väidete tõestuseks esitanud.

Vastustaja on tõendanud, et kaebaja ei pöördunud õigeaegselt vanglateenistuse ametniku

poole, kui tal tekkisid pretensioonid toidu koguse osas. Kaebaja toob küll välja, et

tunnistajana tuleks ära kuulata toidujagajast kinnipeetav, tema üle valvet tegev ametnik ning

uurida ametniku vööl oleva kaamera salvestust, kuid see pole vajalik. Kui kaebaja oleks

pöördunud õigeaegselt vanglateenistuse ametniku poole pretensioonidega toidu koguse osas

ja vangla oleks keeldunud kaebaja pretensioone läbi vaatamast, võiks olla vajalik tunnistajate

ärakuulamine ja videosalvestise uurimine. Kaebaja õigeaegselt pretensioonidega

vanglateenistuse ametniku poole ei pöördunud, millest saab järeldada, et kaebajal

pretensioone toidu koguse osas tegelikult polnud. HKMS § 59 lg-st 1 tulenevalt pole mõeldav

vangla õigusvastase tegevuse eeldamine olukorras, kus puuduvad igasugused tõendid selle

kohta, et vangla oleks talle kehtiva õiguse alusel pandud kohustusi rikkunud.

6. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse

rahuldamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) halduskohus on valesti tõendamiskoormuse pannud kaebajale. Protesti esitamata jätmine ei

tähenda, et asjaolu oleks tõendatud;

2) tunnistajate ülekuulamine oleks kaebaja väidet tõendanud;

3) kaebaja ei teadnud enne 13.09.2023, et lisatoit on hommikul 200g putru rohkem. Seepärast

ei osanud ta valvuri tähelepanu sellele juhtida.

Vangla kohustus on tagada vanglas julgeolek. Kõnealune isik on varem toime pannud

samalaadseid rikkumisi. Usutav pole, et vangla sellist ohtu ette ei näinud. Kaebaja oli vangla

poole pöördunud. Kaaskinnipeetav ei tohtinud kaebaja kambrisse siseneda. Rikkumise peab

kõrvaldama vangla. Kaebajale pole etteheidetav see, et vangla ei teosta järelevalvet.

3(5)

3-23-2748

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist

selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus

tuleb kaebajale tagastada.

8. HKMS § 187 lg 3¹ kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui

seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on

apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja

läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne.

9. Käesolevas haldusasjas on vaidlus selle üle, kas kaebajal on tekkinud mittevaraline kahju,

kuna väidetavalt ajavahemikul 06.09–13.09.2023 ei antud kaebajale toitu vastavalt määruses

nr 150 sätestatud toiduenergiavajadusele. Kaebaja hinnangul on sellega talle tekitatud

mittevaralist kahju ja see tuleb rahas hüvitada. Määruse nr 150 § 2 lg-s 3 on sätestatud

toiduenergiavajadused järgmiselt: R 1 – 7,1–8,4 MJ (ehk 1700–2000 kcal); R 2 – 8,4–9,6 MJ

(ehk 2000–2300 kcal); R 3 – 9,6–11,3 MJ (ehk 2300–2700 kcal) ning R 4 – 11,3–13,0 MJ

(ehk 2700–3100 kcal).

10. Asjaoludest nähtuvalt määras 05.09.2023 arst kaebaja toidukoguseks R3+lisa, mida talle

vangiregistri kande järgi 06.09.2023 väljastati. Vangiregistris muudeti 05.10.2023 toidunorm

R 4 kirjeks. Vastustaja selgituste kohaselt kalorsuse ja toidu koguse mõttes on mõlemal juhul

tegemist sama toidu kogusega, kuna lisatoit ei ole eraldiseisev toit, vaid sõltuvalt menüüst

suurem kogus putru või suppi. Nimetatud asjaolu üle vaidlust pole.

11. Arvestades siinse vaidluse sisu ja vaidluse tähendust kaebaja jaoks, saab käesolevat asja

HKMS § 133 lg 1 alusel läbi vaadata lihtsustatud korras.

12. Halduskohus asus otsuses seisukohale, et vangla pole tegutsenud õigusvastases

tegevusetuses riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 2 mõttes, sest kaebaja toitlustamine

väiksema toidunormi järgi polnud tõendatud.

13. Ringkonnakohtu hinnangul on haldusasjas kogutud tõenditele tuginedes ja asjaolusid

arvestades kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Sõltumata sellest, kas

kaebaja sai toitu normi R 3 või R 4 järgi, pole asjas esitatud ühtegi asjaolu ja seda kinnitavat

tõendit, mille alusel saaks järeldada, et kaebajale on tekkinud antud ajavahemikul

toitlustamisega tervisekahju, mida tuleks asuda rahas hüvitama. Isegi, kui kaebaja sai

väiksema normi alusel toitu, siis ainuüksi sellest asjaolust ei järeldu tervisekahju ega

mittevaralise kahju tekkimine. Vaidlust pole selle üle, et kaebajat toitlustati. Samuti pole

esitatud konkreetseid väiteid ja tõendeid selle kohta, kuidas kaebaja tervis on kahjustunud.

14. Lisaks ei too apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kaebaja sai väiksemast toidunormist

teada 13.09.2023, teistsugust lahendust. Kaebaja pole esitanud väiteid selle kohta, kuidas ta

sai teada, et toitu oli teatud grammide osas vähem (nt kas ta kaalus seda ja selle abil arvutas

toidukalorsuse välja vms). Kaebaja väidet siinses haldusasjas ei saa pidada usutavaks.

Toidujagaja ütluste ja kaamera väljavõttega pole võimalik tõendada seda, mitu grammi toitu

2023. a-l kaebajale anti ja mis oli selle kalorsus.

15. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on täidetud HKMS § 187

lg-s 3¹ sätestatud eeldused ning apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada. Tegemist ei ole

4(5)

3-23-2748

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu

puudub vajadus HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187

lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel

apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)