3-25-1247/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1247

Määruse kuupäev

6. mai 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Siim Grossbergi (Grossberg) kaebus Tartu Vangla

vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja

õigusvastasuse tuvastamiseks seoses tahvelarvuti

kasutamise piiramisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Siim Grossbergi kaebus.

2. Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p-de 1-2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla kinnipeetav Siim Grossberg esitas 23. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja märkis, et esitab kahjunõude ja nõude õigusvastasuse

tuvastamiseks. Tartu Vangla jättis õigusvastaselt kaebaja kahju hüvitamise taotluse 21. aprilli

2025. a otsusega nr 1-9/2-25/86-3 rahuldamata. Vastustaja on meelevaldselt kirjeldanud,

kuidas kaebaja on justkui korda rikkunud, aga tegelikult eelnes üherealisele kirjeldusele pikk

sündmuste käik. Kaebaja jääb enda kahjunõude juurde. Täiendavad selgitused, riigi õigusabi

ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlused esitab kaebaja e-toimiku vahendusel.

2. Kaebaja esitas 24. aprillil 2025 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks

ja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

3. Tartu Halduskohus jättis 25. aprilli 2025. a määrusega kaebuse käiguta, andes selles

esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata.

4. Kaebaja esitas 25. aprillil 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles kaebaja esitas

mh taotluse tunnistada tahvelarvuti kasutamise piirangud põhiseadusvastaseks ja taotluse

riigi õigusabi saamiseks.

5. Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla 5. mail 2025 kohtueelse menetluse

dokumendid.

6. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse

tuvastamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses asjaoluga, et vangla on alates 6.

veebruarist 2025 piiranud kaebajal tahvelarvuti kasutamist. Kohtule arusaadavalt heidab

kaebaja ette seda, et kaebajale võimaldatakse tahvelarvuti asemel kasutada üksnes

lõhkumiskindlat arvutit, kaebajal puudub ööpäevaringne elektroonne juurdepääs oma

menetlustele, vangla on tahvelarvutis piiranud kaebajale vajaliku lõika, kopeeri ja kleebi

funktsiooni ning kui tahvelarvuti aku saab tühjaks, siis võetakse arvuti kaebajalt ära ning ei

võimaldata tahvelarvutit kasutada samal ajal, kui see laeb. Ka on kaebaja esitanud

menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja 25. aprillil 2025 taotluse riigi

õigusabi saamiseks.

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

8. Kohus võtab esmalt seisukoha tuvastamisnõude osas (I), seejärel annab hinnangu esitatud

hüvitamisnõudele (II) ning viimaks lahendab kaebaja 25. aprilli 2025. a taotluse riigi õigusabi

saamiseks (III).

I

9. Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning

pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 37 lg 2 p 6, HKMS §

44 lg 1). Lisaks näeb HKMS tuvastamiskaebuse esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt

tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste

kaitseks (HKMS § 38 lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse

kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Seejuures ei anna HKMS § 45 lg 2

teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse

esitamise kavatsus. Õigusvastase tegevuse kordumist või jätkumist ennetava (s.o preventiivse

eesmärgiga) tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu

asutus asub rikkuma tema õigusi ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine

tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu

14. oktoobri 2020. a määrus nr 3-19-882, p 23.1).

10. Kohtu hinnangul puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus.

11. Kohus palus 25. aprilli 2025. a määruses kaebajal muuhulgas esitada põhjendused, miks

on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik, kuid kaebaja ei ole

tuvastamiskaebuse esitamise vajadust siiani kohtule põhjendanud.

12. Kohus leiab, et kaebuses väljatoodud asjaolud ei viita ülekaalukale preventiivsele huvile,

mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist. Üksnes abstraktne oht, et vastustaja võib tulevikus

sarnaselt tegutseda ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav. Lisaks,

kui kohus peaks tuvastama vangla tegevuse õigusvastasuse, ei kohusta see vanglat tulevikus

mingil kindlal viisil käituma.

13. Muuhulgas on kaebajal oma õiguste kaitseks tõhusamad vahendid. Olukorras, kus kaebaja

soovib vaidlustada tahvelarvuti kasutamisele seatud piiranguid, on kaebajal tõhusam esitada

kohustamiskaebus. See tähendab, et kui kaebaja soovib, et vangla sooritaks konkreetse

toimingu, nt võimaldaks kaebajal tahvelarvutit kasutada, siis tuleb tal esmalt esitada

sellekohane taotlus vanglale kirjalikult. Esitatud pöördumises peab olema selgesõnaliselt

märgitud, et kaebaja taotleb toimingu sooritamist. Kui kaebaja ei nõustu vangla vastusega, siis

tuleb kaebajal esitada vaie, milles kaebaja nõuab samamoodi toimingu sooritamist. Kohtusse

saab kaebaja pöörduda pärast seda, kui vangla tagastab vaide õigusvastaselt või jätab selle

rahuldamata või tähtaegselt lahendamata.

14. Kohus ei pea antud juhul vajalikuks suunata kaebajat tema õiguste kaitseks tõhusama

nõude esitamisele. Kaebuses esitatud asjaoludest ei nähtu, et kaebaja oleks seoses

tuvastamisnõude esemeks oleva toiminguga efektiivsemaid õiguskaitsevahendeid kasutanud.

Ka kohtute infosüsteemist nähtuvalt on halduskohus haldusasjas nr 3-25-624 kaebaja esitatud

tahvelarvuti väljastamiseks kohustamise kaebuse tagastanud 10. aprilli 2025. a määrusega

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Seejuures on kaebajal pikaajaline

kohtumenetluses osalemise kogemus ja ta peab juba mitmetest varasemates kohtuasjades

tehtud lahenditest olema teadlik tuvastamiskaebuse lubatavuse tingimustest ja asjaolust, et

tuvastamiskaebuse esitamine on vaid erandlikel juhtudel võimalik.

15. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus S. Grossbergi kaebuse tuvastamisnõudes HKMS §

121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

II

16. Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot selle

eest, et vangla on piiranud alates 6. veebruarist 2025 kaebajal tahvelarvuti kasutamist.

Kohtule arusaadavalt nõuab kaebaja kahju hüvitamist inimväärikuse alandamise eest.

17. Kohtu hinnangul tuleb S. Grossbergi kaebus hüvitamisnõudes tagastada HKMS § 121 lg 2

p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse

riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

18. Esmalt leiab kohus, et kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud. Kohtule edastatud Viru

Vangla 21. aprilli 2025. a otsusest nr 1-9/2-25/86-3 ilmneb, et kaebajale võimaldatakse

vajalike toimingute tegemiseks kasutada lõhkumiskindlat arvutit, samuti on kaebajal võimalik

pöördumisi esitada paberkandjal. Olukorras, kus kaebaja ei saanud kasutada endale sobival

ajal tahvelarvutit või ta ei saanud seda teha soovitud viisil, sai kaebaja siiski teha erinevaid

toiminguid, sh kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitada kohtule erinevaid pöördumisi.

19. Ka on kaebuse asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamine mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes ebatõenäoline.

20. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eesti Vabariigis

erandlik ja piiratud ning riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige

olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui

rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus

asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kuigi Eesti Vabariigis

soodustatakse vanglates üleminekut digitaalsele haldus- ja kohtumenetlusele, siis ei tähenda

see, et kinnipeetaval on subjektiivne õigus igal juhul tahvelarvutit kasutada ja kasutada

tahvelarvutit kindlate funktsioonidega. Vanglal on õigus võimaldada kinnipeetaval

elektrooniliselt erinevaid toiminguid teha turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral

(vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 4, justiitsministri 30. novembri 2000. a määrus nr 72

„Vangla sisekorraeeskiri“§ 522 lg 1), kuid vangla ei ole selleks kohustatud. Olukorras, kus

kaebaja on oma käitumisega näidanud, et tema jaoks ebameeldiva olukorra tekkimisel on ta

valmis reageerima vangla vara kahjustamisega, siis ei saa vangla tegevust tahvelarvuti

kasutamise piiramisel ja selle asemel lõhkumiskindla arvuti kasutamise võimaldamist pidada

õigusvastaseks. Kaebajal tuleb ka endal tegutseda mõistlikult ja teha kõik võimalik kahju

ärahoidmiseks. Kohus ei pea eeltoodud norme, mis reguleerivad kinnipeetavatele

elektroonselt toimingute tegemise võimaldamist, sedavõrd kaebaja õigusi riivavaks, et jätta

need kohaldamata vastuolu tõttu Eesti Vabariigi põhiseadusega (HKMS § 158 lg 4, § 162 lg

2).

21. Kohus lisab, et nii Eesti kui ka rahvusvahelises kohtupraktikas tunnustatakse põhimõtet, et

isiku väärkohtlemine kujutab endast väärikust alandavat kohtlemist, kui see ületab teatava

raskusastme. VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse

viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all

viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult

kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Selle määratlemisel, mida käsitleda

inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti kohtupraktika kõrval

Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse

alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste

ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm,

põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta,

ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku

juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma

jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul selliseid

asjaolusid ei nähtu.

22. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

23. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu

tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

III

24. Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud 25. aprillil 2025 riigi õigusabi taotluse talle

esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.

25. HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta sama kohtu

poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel

esitatud korduva avalduse, kui HKMS ei näe ette teisiti.

26. Kohus leiab, et kaebaja 25. aprilli 2025. a taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta läbi

vaatamata, kuna kohus on juba võtnud sama taotluse osas seisukoha samal päeval, kuid enne

taotluse esitamist koostatud määruses, jättes vastava taotluse rahuldamata. Pärast 25. aprilli

2025. a määruse koostamist esitatud taotlusest ei nähtu, et võrreldes varasemalt lahendatud

taotlusega oleks käesolevaks hetkeks asjaolud muutunud.

27. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja 25. aprilli 2025. a taotluse riigi õigusabi

saamiseks läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)