4-11-3569/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S
Legislator headnote
AI generated4-11-3569/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: K O H T U O T S U S
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
28. novembril 2011 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: I G kohtuvälise menetleja: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas 08. novembril 2011 a. I G kaebust Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsusega nr. xxx tema suhtes mõistetud karistuse vähendamiseks
t u v a s t a s :
Kaebuses kaebaja kirjeldab, et soovib vaidlustada otsusega mõistetud karistuse määras. Tema karistuse mõistmisel on jäänud tähelepanuta karistust kergendavad asjaolud. Vastulauses esitas karistust kergendavaid asjaolusid, kuid karistuse määramisel need on kohtuvälise menetleja poolt arvestamata, ainult on märgitud kahetsust. Rikkumine oli esmakordne ja perre sündis teine tütar ja seega peres ülalpeetavate osa on suurenenud. Ta ei pea määratud karistust proportsionaalseks. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et teo toimepanemise hetkel politseinik oli valmis tegema suulise hoiatuse s.o. liiklusrikkumise eest, arvestades kergendavaid asjaolusid ja eelnevate kehtivate karistuste puudumist, kuid tehnilistel põhjustel ei saanud tõendusmaterjali s.o. videolinti näidata. Sellega sai tutvuda mõni päev hiljem ja kinnitas oma süüd. Kohapeal nähes videolinti, oleks saanud teo eest suulise hoiatuse, kuid kuna seda kohapeal ei olnud võimalik teostada, vaid hiljem jaoskonnas, määrati talle otsusega rahatrahv 100 eurot. Lindilt näha, et sõiduauto nina oli stoppjoonel ja sel ajal fooris põles punane tuli. Taotleb mõistetud karistuse vähendamist. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitab, et sündmuskohal kaebaja ei olnud kindel, kas oli kollane või punane tuli. Menetlusalusele isikule öeldi, et põles punane tuli ja soovis videolinti näha. Toimus politseioperatsioon ja lint jooksis pidevalt, seega kohapeal ei olnud võimalik videolinti näidata ega katkestada politseioperatsiooni. 15 päeva jooksul isikul oli võimalik tutvuda lindiga. Otsuse tegemisel on järgitud KarS § 56 sätestatud nõudeid ja tehtud täiesti seaduslik otsus. Seega otsus jätta jõusse.
Kohtule esitatud väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt I G 04.08.2011 a. kell 09.07 Tartu mnt. 87 B juures juhtis mootorsõidukit, alustas reguleeritava ristmiku ületamist foori kee-lava, punase tulega. Seega rikkus LS § 58 lg. 3 sätet. G oma seletuses selgitab, et kolmandas reas auto pidurdas, fooris süttis rohelisest kollane tuli, kuid hindas, et pidurdamisel jääb ristmi-kule ( keset ristmikku ) seisma ja otsustas kollasega ristmik läbida ohutuse kaalutlusel. Protokollile on lisatud tunnistaja ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt Kalda on ülekuulatud tunnistajana sama päeva õhtul kell 19.10. Märgib, et täitis tööülesandeid, teostades kombi- Väärteoasi nr. 4 – 11 - 3569
neeritud liiklusjärelvalvet ja kell 09.07 märkas sõidukit BMW reg. nr. xxx, mis alustas ristmiku ületamist foori keelava punase tule ajal. Sõiduk liikus teisel sõidurajal ning peatumine stoppjoone ees oli võimalik ilma liiklust ohustamata. Rikkumine edastatud politseipatrullile, kasutati videotehnikat. I G politseis tutvus videolindiga ja 08.08 esitas vastulause, milles kinnitab keelava fooritulega ristmiku ületamist ja kahetseb rikkumist. Seoses eelnevate liiklusrikkumiste puudu-misega palub lõpetada väärteomenetlus. Väärteootsuses märgitu kohaselt I G väärteoprotokolli kohaselt juhtis mootorsõidukit, alustas reguleeritava ristmiku ületamist foori keelava punase tulega. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega sh. tunnistaja ütluste ja videosalvestusega. Esitatud vastulauses G tunnistab enda süüd ja kahetseb. Karistuse kergendavaks asjaoluks on kahet-sus ning juhindudes KarS § 56 lg. 1 määrati karistuseks 25 trahviühikut s.o. 100 eurot.
Kohus tutvus kohtule esitatud materjalidega ning kohtuistungil poolte poolt antud selgitustega ja tuvastas alljärgneva: -VtmS § 58 lg. 1 kohaselt väärteomenetlust alustatakse esimese menetlustoiminguga. Lg. 2 alusel esimest menetlustoimingut tehes teavitatakse menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused VtmS § 19 nõuetele. -sündmuskohal vormistati G suhtes väärteoprotokoll, millele ta kirjutas ka alla selle koopia kättesaamise kohta. Samas ristiga märgitud, et tunnistaja ütlused protokollitud eraldi ja süü tuvastamise tõenditeks on tunnistaja ütlused, kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokoll kui ka videotõend. Kohtule esitatud materjalidest ei ole tuvastatav esimese menetlustoimingu dokumenti. Väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt süü on leidnud tõendamist tunnistaja ülekuulamise protokolli ja videoga, kuid protokolli koostamise ajaks ei olnud tunnistaja ülekuulamise protokolli ega videosalvestust. -kohtuvälise menetleja otsuse kirjelduse kohaselt G alustas reguleeritava ristmiku ületamist foori keelava punase tulega. G oma seletuses kinnitas, et enne ristmikku rohelisest tulest süttis kollane tuli ja liikluse ohutuse kaalutlusel otsustas ristmiku ületada. -VtmS § 31 lg. 1 alusel tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. -kohtuvälise menetleja esindaja kinnitas, et politseioperatsiooni käigus ei saanud videolinti näidata ja isikul oli 15 päeva jooksul õigus tutvuda videolindiga. kohtule jääb arusaamatuks, miks väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt tõendiks oli ka video, kuigi väärteoprotokolli koostamisel seda videot protokollile lisatud ei olnud. -KrMS § 8 lg. 1 p. 2 alusel kohtuväline menetleja peab menetlusalusele isikule tagama reaalse võimaluse end kaitsta. Enda kaitseks antud asjas G sai kätte väärteoprotokolli koopia, milles märgitu kohaselt tema süü on tõendatud tunnistaja ütluste ja videosalvestusega aga tunnistaja ütlused on antud alles sama päeva õhtul ja tunnistaja ütlustega G pole tutvunud. Omal initsiatiivil ta käis politseis tutvumas videosalvestusega ja saanud kinnitust väärteo toimepanemise fakti kohta, kirjutas vas-tulause, milles tunnistas oma süüd ja palus kergemat mõistetavat karistust. Kohtuväline menet-leja talle ei tutvustanud muid materjale ja seega ta ei saanud ka enda õigust kaitsele realiseerida. G il oli õigus tutvuda videosalvestusega ja seda õigust ta ka kasutas. VtmS § 72 kohaselt teeb kohtuväline menetleja lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalidest lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Kohus leiab, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt ei tagatud täielikult G õigusi materjalidega tutvumisel s.o. tunnistaja ülekuulamine toimus sama päeva õhtul ja käes-oleva ajani G pole ütlusi tutvustatud. Kohus hindab ka G i poolt antud seletust selles, et liiklusohutuse kaalutlusel ta hindas sõiduki asukohta ristmiku vahetus läheduses ja otsustas ületada ristmiku. Tunnistaja küll väitis, et sõiduki peatumine oli võimalik ilma liiklust ohusta-mata aga
väärteomenetlusel need vastuolud jäid lahendamata ja Põhiseaduse kohaselt kõik kaht-lused tuleb lugeda I G kasuks, seega eelpool nimetatud asjaoludega tema suhtes vor-mistatud otsus väärteoasjas kuulub tühistamisele. Kuigi G kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses tunnistas oma süüd ja kahetses juh-tunut ning taotles väärteomenetluse lõpetamist, kuid kohtuväline menetleja siiski mõistis talle rahatrahvi summas 100 eurot. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja arvestas karistust kergendava asjaoluna kahetsust, kuid kohtu arvates kergendavaks asjaoluks oleks pidanud arvestama ka tema seaduskuulekust. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 72, § 133 p. 6, § 132 p. 2, § 31 lg. 1 kohus
o t s u s t a s :
1 I G poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele 2 Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsus väärteoasjas nr. xxx tema karistamise kohta rahatrahviga 25 trahviühikut s.o. 100 eurot tühistada ja menetlus lõpetada. 3 Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu.
Kohtunik