Legislator Case Law & Legislation
2-24-138953/11 AI generated

2-24-138953/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-138953/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

2-24-138953/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K O H T U O T S U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. mai 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-138953

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. B. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

588,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja A. B. (isikukood xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. B. vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista A. B.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja 19. mail 2024 T AS-iga

sõlmitud ostulimiidi lepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 430,54 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis kuni hagiavalduse esitamiseni 50,70 eurot ja

sissenõudmiskulud 25 eurot.

3. Mõista A. B.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõude

tasumata osalt (430,54 eurot) alates 14. jaanuarist 2025 kuni põhinõude tasumiseni

viivisemääraga 0,065% päevas.

4. Jätta Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulud A. B. kanda.

5. Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 317

eurot (sh käibemaks).

6. Mõista A. B.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulude hüvitisena

välja 317 eurot (sh käibemaks).

7. A. B. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

1

Otsuse edastamine

Toimetada kohtuotsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja

sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda

riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099

(Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või

EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 30. oktoobril 2024 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. B.lt (kostja) 490,22 euro saamiseks. Kohus tegi

31.10.2024 kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Pärnu Maakohus andis

2. jaanuari 2025 määrusega nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 13. jaanuaril 2025 hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid T AS ja kostja

19.05.2024 ostulimiidi lepingu nr xxxx ning millega võimaldas T kostjale 500 euro

ostulimiidi kasutamist (xxxx ostulimiit), et osta kaupu T kuuluvates kauplustes maksepäeva

edasi lükates. Kostja kohustus jooksva kuu ostude eest tasuma järgmisel kuul esitatud arve

alusel 7 kalendripäeva jooksul. Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid tasusid (tegemist

ei ole tarbijakrediidilepinguga). Kostja kasutas perioodil 01.06.2024 – 31.07.2024 ostulimiiti

summas 430,54 eurot, kuid ei tasunud talle esitatud arveid tähtajaga 10.07.2024 ja 10.08.2024

tähtaegselt. T AS ütles lepingu üles 24.09.2024 ning loovutas nõude hagejale.

2

Hageja palub mõista kostjalt välja T AS ja kostja vahel 19.05.2024 sõlmitud ostulimiidi

lepingu nr xxxx tuleneva põhivõla 430,54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 50,70 eurot,

sissenõudmiskulud 25 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt alates 14.01.2025 kuni

põhinõude täitmiseni viivisemääraga 0,065% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõiv 175 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 427 eurot.

3. Kohus võttis hagi 25. märtsi 2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama

kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. Kohtute

infosüsteemis registreeritud andmetel toimetati menetlusdokumendid, sh hagiavaldus kostjale

kätte nende postkasti jätmisega kostja poolt kinnitatud aadressil 3. aprillil 2025 TsMS § 326

lg 1 ja 2 alusel (dtl 61, 67). Kostjal tuli esitada vastus hagile hiljemalt 24. aprilliks 2025, kuid

kostja ei ole vastust esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks

esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja

jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt

omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi

selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi.

5. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel

kostja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude

põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud

menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise

esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse

ja mahuga.

6. Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 622 eurot, sh riigilõiv 175

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 427 eurot (dtl 35). Hageja

lepingulisel esindajal kulus dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning

hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 2 tundi (dtl 52).

Kohtu hinnangul on esindajal kulunud aeg hagiavalduse koostamisele,

dokumentide komplekteerimisele, analüüsile ja nende esitamisele ülemääraselt suur.

Käesolev tsiviilasi on vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on

tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt

esitanud mitmeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt.

Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad.

Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus,

täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.1 Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul

tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu arvestades

pidada põhjendatud ajakuluks viidatud toimingute osas 1 tund. Seega on põhjendatud

ajakulu hageja hagimenetluses esindamisele kokku 1 tund. Esindaja tunnitasu 100

1 vt Tallinna Ringkonnakohtu 4. aprilli 2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-11647.

3

eurot on põhjendatud. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud

käesolevas menetluses on kokku 100 eurot.

Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise

kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustlane või ei saa muul põhjusel kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Hageja palub võtta arvesse, et ta on

piiratud käibemaksukohustuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvestada. Käibemaksuseaduse § 25 lg 1 viimase lause

kohaselt ei ole piiratud maksukohustuslasel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.

Seega mõistab kohus menetluskulud hageja kasuks välja koos käibemaksuga.

Hageja palub kostjalt välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluses tekkinud

menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse

avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu

kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3). Seega tuleb

kohtu hinnangul hüvitada hagejale maksekäsu menetluskulu 20 eurot. Kohus on

seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 175 eurot on põhjendatud menetluskulu.

Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 317 eurot, so riigilõiv 175 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 100 eurot, millele lisandub

käibemaks 22 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Kohtu selgitused

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse

esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul,

kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses

kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS §

416).

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei

saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

(TsMS § 468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

4

Triin Siimpoeg

kohtunik

5