2-20-3834/98 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Gea Lepik ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

6. mai 2025. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-3834

Kohtuasi

Q.O hagi Linford Transport OÜ ja JELD-WEN

EESTI AS-i vastu kahju hüvitamiseks ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.01.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Q.O määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Q.O (isikukood XXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin

Kostja I:

Linford Transport OÜ

(registrikood

14194522) lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko

Pilv

Kostja II: JELD-WEN EESTI AS (registrikood

10247977) lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Maris Tekkel

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 17.01.2024 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Harju Maakohtu 17.01.2024 määrus on jõustunud resolutsiooni punktide 4 ja 7

osas, s.o osas, millega maakohus jättis rahuldamata Linford Transport OÜ

avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 242,68 euro ulatuses ja JELD-

WEN EESTI AS avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 240,34 euro

ulatuses.

4. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-20-3834

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli Q.O (hageja) hagi Linford Transport OÜ (kostja I) vastu

tööõnnetusest tuleneva kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.

2. Maakohus kaasas 12.05.2022 määrusega hageja taotlusel menetlusse kostjana JELD-WEN

EESTI AS-i (kostja II).

3. Maakohus jättis 30.11.2022 osaotsusega hagi kostja II vastu aegumise tõttu rahuldamata ja

hagimenetluse kulud hageja kanda. Osaotsus jõustus 31.12.2022.

4. Maakohus jättis 31.01.2023 otsusega hagi kostja I vastu rahuldamata ja hagimenetluse

kulud hageja kanda. Otsus jõustus 09.03.2023.

5. Kostja I esitas menetluskulude nimekirja 16.01.2023 ning palus määrata menetluskulude

rahaliseks suuruseks 5282,68 eurot ilma käibemaksuta. Kostjale I osutati õigusabi ajakuluga

33 tundi ja 1 minut tunnitasuga 160 eurot (käibemaksuta).

6. Kostja II esitas menetluskulude nimekirja 31.01.2023 ning palus määrata menetluskulude

rahaliseks suuruseks 2270,34 eurot ilma käibemaksuta. Kostjale II osutati õigusabi ajakuluga

16 tundi ja 13 minutit tunnitasuga 140 eurot, millele lisandub käibemaks.

7. Mõlemad kostjad palusid märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates viivist seaduses ettenähtud ulatuses.

8. Hagejal ei olnud vastuväiteid kostja I menetluskulude nimekirjas märgitud kuludele.

Hageja palus jätta kostja II menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata, kuna

menetluskulude nimekiri esitati hilinemisega pärast kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemist.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus rahuldas 17.01.2024 määrusega kostjate I ja II avaldused menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise

suuruse ning mõistis hagejalt välja kostja I kasuks menetluskuluna lepingulise esindaja kulu

5040 eurot. Kohus jättis rahuldamata kostja I avalduse 242,68 euro ulatuses. Maakohus

mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskuluna lepingulise esindaja kulu 2030 eurot.

Kohus jättis rahuldamata kostja II avalduse 240,34 euro ulatuses. Maakohus märkis, et hagejal

tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kostjatele viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest.

2-20-3834

9.1. Maakohus tõi esile, et kostjat I esindas vandeadvokaat tunnitasuga 160 eurot ilma

käibemaksuta ja kostjat II advokaat tunnitasuga 140 eurot ilma käibemaksuta. Kostjate

lepinguliste esindajate tunnitasud ei ületa keskmist turuhinda.

9.2. Kohus võttis arvesse nõude sisu ja summat, asja keerukust ja mahtu, samuti

menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning kohtuistungi kestust, ning oli seisukohal, et kostja I

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu oli kokku 31,5 tundi, s.o:

-

hagiavalduse ja hagi täpsustusega tutvumine ja kostja I vastuste koostamine

(toimingud perioodil 12.11.2020-18.11.2020 ja 13.12.2021-20.12.2021) kokku 21,5

tundi;

-

kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine (09.11.2021-10.11.2021) kokku

1,5 tundi;

-

menetluskulude nimekirja koostamine (toimingud 10.11.2021 ja 16.01.2023) kokku

0,5 tundi;

-

nõupidamine kliendiga ning kohtuistungi protokolli parandamise taotlused (toimingud

perioodidel 10.11.2021- 17.11.2021 ja 03.01.2022-04.05.2022) kokku 4 tundi;

-

nõupidamised kliendiga ja kostja II esindajaga (toimingud perioodil 01.06.2022-

30.06.2022) kokku 2,5 tundi;

-

osaotsusega tutvumine ja suhtlus kliendiga (toimingud perioodil 03.10.2022-

15.01.2023) kokku 1,5 tundi.

Seega mõistis kohus hagejalt kostja I kasuks välja 5040 eurot (31,5*160). Kostjat I esindas

tsiviilasjas Marko Pilv. Menetluskulude nimekirjast nähtus, et perioodil 09.09.2022-

14.09.2022 tegi toiminguid Pirkka-Marja Põldvere 30 minuti ulatuses. Kuna viimati

nimetatud isik ei olnud tsiviilasjas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 mõttes

lepinguline esindaja, jättis kohus hagejalt kostja I kasuks 80 eurot välja mõistmata. Kostja I

avaldus jäi kokku rahuldamata 242,68 euro ulatuses (5282,68-5040).

9.3. Kostja II ei esitanud menetluskulude nimekirja hilinenult, kuna kohus ei andnud kostjale

II tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus võttis arvesse asja keerukust ja

mahtu, samuti menetlusdokumentide mahtu ja sisu, ning oli seisukohal, et kostja II lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu oli kokku 14,5 tundi, s.o:

-

hagimaterjalidega tutvumine ja suhtlus kliendiga (toimingud perioodil 24.05.2022-

15.06.2022) kokku 3,5 tundi;

-

kostja vastuse koostamine kokku 7 tundi (dokumendi pikkus 6,5 lehekülge);

-

seisukohtade koostamine seonduvalt aegumise kohaldamisega kokku 3,5 tundi ja

-

menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi.

Seega mõistis kohus hagejalt kostja II kasuks välja 2030 eurot (14,5*140) eurot. Kostja II

avaldus jäi rahuldamata 240,34 euro ulatuses (2270,34-2030).

Määruskaebus

10. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

10.1. Hageja väitel oli tal õigustatud ootus, et temalt kostjate menetluskulusid välja ei

mõisteta, kuna maakohtupoolse menetluskulude kindlaksmääramise ajaks oli möödunud

mõistlik menetlustähtaeg menetluskulude kindlaksmääramiseks.

2-20-3834

10.2. Hageja esitas õigusteadmisteta isikuna rahalise nõude ekslikult kostja I vastu, pidades

tööandjat vastutavaks hagejale tekkinud kahju eest. Eksitus kostjas oli niivõrd ilmne, et

märgitule oleks pidanud kohus tähelepanu juhtima hagi menetlusse võtmise otsustamisel või

eelmenetluses. Maakohus jättis täitmata kohtu selgitamiskohustuse, mis tõi kaasa menetluse

venimise. Ka riigi õigusabi korras määratud esindaja jättis enda ülesanded täitmata, kui ei

osutanud hageja tähelepanu valele kostjale. Nende maakohtu kui ka riigi õigusabi korras

määratud esindaja minetuste tulemuseks on töövõime kaotanud hagejalt kostjate

menetluskulude väljamõistmine.

10.3. Hagejal puudub vara ja sissetulek, millele pöörata sissenõuet. Täitmine toob kaasa kas

täiendavad täitemenetluse kulud või hageja pankrotimenetluse kulud.

Menetlusosaliste seisukohad

11. Kostja I vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

12. Kostja II vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

Menetluse edasine käik

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega

ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Maakohtu määrus on

vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks.

15. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651

lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja esitas

määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud hagejalt

välja mõistmata. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse taotlusest tulenevalt ei

vaidlusta hageja maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis rahuldamata kostja I

avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 242,68 euro ulatuses ja kostja II avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks 240,34 euro ulatuses. Nimetatud osas on maakohtu

määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 järgi jõustunud.

16. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse,

millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire

(vt nt RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14).

17. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

muutmiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

2-20-3834

18. Esiteks ei nõustu ringkonnakohus hageja väitega, et seoses menetluskulude

kindlaksmääramise mõistliku tähtaja möödumisega oli tal õigustatud ootus, et temalt kostjate

menetluskulusid välja ei mõisteta. Vaidlus puudub, et maakohus määras menetluskulud

kindlaks TsMS § 177 lg 1 p-s 2 sätestatud viisil, s.o määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuste jõustumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab

maakohus TsMS § 177 lg 1 p-s 2 sätestatud viisil menetluskulude suuruse kindlaks määrusega

mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Õige on hageja järeldus, et pooltel on

põhjendatud ootus, et kohtud lahendaksid menetluskulude suuruse küsimuse juba jõustunud

lahendiga asjades esimesel võimalusel ilma põhjendamatu viivituseta. Siiski ei ole seadusesse

lisatud menetluskulude kindlaksmääramiseks konkreetselt määratletud menetlustähtaega,

mille ületamine välistab õigustatud poole menetluskulude kindlaksmääramise taotluse

lahendamise.

19. Hageja ei vaidlusta maakohtu kindlaks määratud kostjate menetluskulude suurust, vaid

palub jätta temalt kostjate menetluskulud välja mõistmata. Ringkonnakohus selgitab, et

kohtusse pöördumisel peab hageja arvestama võimalusega, et hagi rahuldamata jätmise korral

on tal kohustus hüvitada vastaspoole menetluskulud. Hageja võimalik halb majanduslik

seisund ega õigusteadmiste puudumine ei ole temalt menetluskulude välja mõistmata jätmise

aluseks. Vastaspoolt esindanud lepingulise esindaja kulude hüvitamise kriteeriumiteks on

TsMS § 175 lg 1 järgi nende põhjendatus ja vajalikkus, millest maakohus on kostjate

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ka õiguspäraselt lähtunud.

20. Hageja esile toodud asjaolu, et tema majanduslik seisund on halb, võib olla asjakohane

menetluskulude jaotuse üle otsustamisel, kuivõrd selle tagajärjel võib menetluskulude

väljamõistmine isikult, kelle kahjuks lahend tehti, olla tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Samas on menetluskulude menetlusosaliste vahel jaotamine ja

menetluskulude kindlaksmääramine erinevad otsustused. Menetluskulude jaotust saab TsMS

§ 178 lg 1 esimese lause kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vaidlustatud maakohtu 17.01.2024

määrusega ei jaotatud menetluskulusid, vaid maakohus määras kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse. Menetluskulude jaotus on praeguses asjas otsustatud maakohtu otsustes.

Need lahendid on jõustunud. Seega ei saa hageja praeguse määruskaebusega vaidlustada

menetluskulude jaotust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

21. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

22. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg

3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)