3-24-3201/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedX.X. esitas 21.11.2024 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt ei võimaldanud vangla dušši kasutada.
Legislator headnote
AI generated3-24-3201/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: X.X. esitas 21.11.2024 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt ei võimaldanud vangla dušši kasutada.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tanel Saar, Einar Vene, Maili Lokk
Määruse tegemise aeg ja koht
06.05.2025, Tartu
Haldusasja number
3-24-3201
Haldusasi
X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju
hüvitamiseks (duši kasutamise aeg)
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 08.04.2025. a määruse resolutsiooni
p-d 1 ja 2
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X.-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.
RESOLUTSIOON
1. Tagastada X.X.-i
määruskaebus Tartu Halduskohtu 08.04.2025. a määruse
resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
2. Tagastada X.X.-i
määruskaebus Tartu Halduskohtu 08.04.2025. a määruse
resolutsiooni p 2 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva
jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav
(HKMS § 119 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X.X. esitas 21.11.2024 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Tartu Vangla vastu
mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt ei võimaldanud vangla dušši kasutada.
Tegemist on väärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega. Alates 04.07.2024 on kaebajal
võimalus kasutada dušši kell 13-15 ja kell 18-19.30, duširuumis on kolm kohta ja osakonnas
on 40 kinnipeetavat. Varem oli osakond avatud ja dušši sai kasutada 8 tundi ja 35 minutit
päevas. Kaebaja soovib kasutada dušši enne lõunat ja vajaduse korral (näiteks enne saatmist).
Kaebajale on meditsiiniliselt näidustatud kasutada dušši kolm korda nädalas. Kaebajale on
põhjustatud kannatusi. Nõude aluseks on riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kõrval põhiseaduse §
25 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohad. Kaebaja esitas ka taotlused riigilõivu tasumisest
vabastamiseks kaebuse esitamisel ning talle advokaadi määramiseks.
2. Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 08.04.2025. a määrusega (resolutsiooni p 1)
ja jättis rahuldamata taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 2).
Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.
2.1. Esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. See säte võimaldab kaebuse
tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt
on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Sätte eesmärgiks on tasakaalustada kaebuse
võimaliku rahuldamise korral kaebaja saadavat kasu või leevendust ning õigusemõistmisega
seotud kulusid (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse
seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I
juurde, lk 22).
2.2. Kohtu hinnangul ei ole toimunud kaebaja õiguste intensiivset rikkumist.
Vangistusseaduse § 50 lg 2 näeb ette, et vähemalt üks kord nädalas võimaldatakse
kinnipeetavale saun, vann või dušš. Kaebaja kirjelduse põhjal on tal võimalus kasutada dušši
kindlatel kellaaegadel, reeglina on selleks eraldatud aeg igal päeval 3,5 tundi, dušikohti on
kolm ja neid kasutavaid kinnipeetavaid ligikaudu 40. Lihtne arvutus näitab, et duši kasutamise
aega on keskmiselt 1,8 tundi ehk 108 minutit ühe kinnipeetava kohta nädalas (7 päeva x 3,5
tundi x 3 dušikohta / 40). See tähendab, et kaebajale on loodud õigusnormis sätestatust
oluliselt avaramad võimalused duši kasutamiseks. Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole
täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et kindlaks teha, kas kaebajale on kaebuse
alusena toodud asjaoludel tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.
2.3. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et mittevaralist kahju ehk kaebaja
kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada. Kohus saab lähtuda väidetavalt kahju
põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas
kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Mittevaraline kahju hüvitatakse rahas, kui rikkumise
raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab.
Kohus peab kaebuse rahuldamist ehk kaebajale rahalise hüvitise määramist vähe tõenäoliseks.
Seda, et kaebajal ei ole võimalust kasutada dušši enne lõunat või omal äranägemisel, ei saa
pidada sellise intensiivsusega sündmuseks, et põhjendatud oleks kaebajale rahalise hüvitise
määramine. Duši kasutamise kord võimaldab kaebajal järgida arsti soovitust kasutada dušši
kolm korda nädalas.
2.4. Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivust
vabastamiseks. Kohus märgib, et selle taotluse lahendamine ei ole ka võimalik, kuna kaebaja
ei täitnud kohtu korraldust tuua välja nõutava hüvitise summa ja see, millises ulatuses taotleb
kaebaja kahju hüvitamist seoses tervise kahjustamisega. See tähendab, et täidetud on ka
HKMS § 121 lg 1 p 2 sätestatud kaebuse tagastamise alus - kaebus ei vasta HKMS § 37-39
nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja
puudused takistavad asja läbivaatamist. Ilma eelnimetatud andmeteta ei saa kohus lahendada
riigilõivu küsimust, see aga on omakorda kaebuse menetlusse võtmist takistav puudus.
2.5. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi (esindaja) saamiseks. Riigi
õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 6 alusel ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju
hüvitamise nõude esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohtu
hinnangul praeguses asjas tungivat avalikku huvi ei esine. Täidetud on ka RÕS § 7 lg 1 p 1
kohaldamise eeldused ehk kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on kogenud
halduskohtumenetluses osaleja ning on erinevates kohtuasjades esitatud avalduste põhjal
võimeline ise koostama kaebuse ja esitama vaidluse käigus oma seisukohti.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. X.X. esitas 30.04.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 08.04.2025. a määruse
peale. Kaebaja märkis selles, et ta soovib määruse tühistamist ja asja halduskohtule uueks
menetlemiseks tagasisaatmist või uue otsuse tegemist ringkonnakohtus. Määruskaebuse
põhjendused kattuvad suures osas kaebuses esitatud põhjendustega. Kaebaja leiab, et
halduskohus leidis alusetult, et tema õiguste riive on väheoluline.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus halduskohtu 08.04.2025. a
määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt
võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse
esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas
vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21
alusel (kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava
õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine
ebatõenäoline) ja ka põhjusel, et kaebus ei vasta HKMS § 37-39 nõuetele, kuna kaebaja ei
täitnud tegelikult kohtu korraldust tuua välja nõutava hüvitise summa ja see, millises
ulatuses taotleb kaebaja kahju hüvitamist seoses tervise kahjustamisega (HKMS § 121 lg
1 p 2). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 08.04.2025. a määruse kõigi põhjendustega
kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks
aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale.
4.1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 08.04.2025. a määruse põhjendustega ka osas,
mille järgi jäeti kaebajale andmata riigi kulul advokaat. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib
ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega
tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt
vähene. Seejuures võib ringkonnakohus HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt teha HKMS § 207
lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära
määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa
Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses
tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale
kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud
ringkonnakohtu määrus ei ole aga edasi kaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt)