Legislator Case Law & Legislation
3-24-3201/8 AI generated

3-24-3201/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-24-3201/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X.X. esitas 21.11.2024 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt ei võimaldanud vangla dušši kasutada.

Legislator headnote

AI generated

3-24-3201/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: X.X. esitas 21.11.2024 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt ei võimaldanud vangla dušši kasutada.

Keywords

AI generated
consumption of narcotics reasonableness drug screening test health insurance voucher fee medical necessity contrary to medical advice
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

06.05.2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-3201

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks (duši kasutamise aeg)

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 08.04.2025. a määruse resolutsiooni

p-d 1 ja 2

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-i

määruskaebus Tartu Halduskohtu 08.04.2025. a määruse

resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.

2. Tagastada X.X.-i

määruskaebus Tartu Halduskohtu 08.04.2025. a määruse

resolutsiooni p 2 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav

(HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 21.11.2024 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Tartu Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt ei võimaldanud vangla dušši kasutada.

Tegemist on väärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega. Alates 04.07.2024 on kaebajal

võimalus kasutada dušši kell 13-15 ja kell 18-19.30, duširuumis on kolm kohta ja osakonnas

on 40 kinnipeetavat. Varem oli osakond avatud ja dušši sai kasutada 8 tundi ja 35 minutit

päevas. Kaebaja soovib kasutada dušši enne lõunat ja vajaduse korral (näiteks enne saatmist).

Kaebajale on meditsiiniliselt näidustatud kasutada dušši kolm korda nädalas. Kaebajale on

põhjustatud kannatusi. Nõude aluseks on riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kõrval põhiseaduse §

25 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohad. Kaebaja esitas ka taotlused riigilõivu tasumisest

vabastamiseks kaebuse esitamisel ning talle advokaadi määramiseks.

2. Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 08.04.2025. a määrusega (resolutsiooni p 1)

ja jättis rahuldamata taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 2).

Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.

2.1. Esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. See säte võimaldab kaebuse

tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt

on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Sätte eesmärgiks on tasakaalustada kaebuse

võimaliku rahuldamise korral kaebaja saadavat kasu või leevendust ning õigusemõistmisega

seotud kulusid (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse

seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I

juurde, lk 22).

2.2. Kohtu hinnangul ei ole toimunud kaebaja õiguste intensiivset rikkumist.

Vangistusseaduse § 50 lg 2 näeb ette, et vähemalt üks kord nädalas võimaldatakse

kinnipeetavale saun, vann või dušš. Kaebaja kirjelduse põhjal on tal võimalus kasutada dušši

kindlatel kellaaegadel, reeglina on selleks eraldatud aeg igal päeval 3,5 tundi, dušikohti on

kolm ja neid kasutavaid kinnipeetavaid ligikaudu 40. Lihtne arvutus näitab, et duši kasutamise

aega on keskmiselt 1,8 tundi ehk 108 minutit ühe kinnipeetava kohta nädalas (7 päeva x 3,5

tundi x 3 dušikohta / 40). See tähendab, et kaebajale on loodud õigusnormis sätestatust

oluliselt avaramad võimalused duši kasutamiseks. Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole

täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et kindlaks teha, kas kaebajale on kaebuse

alusena toodud asjaoludel tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.

2.3. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et mittevaralist kahju ehk kaebaja

kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada. Kohus saab lähtuda väidetavalt kahju

põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas

kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Mittevaraline kahju hüvitatakse rahas, kui rikkumise

raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab.

Kohus peab kaebuse rahuldamist ehk kaebajale rahalise hüvitise määramist vähe tõenäoliseks.

Seda, et kaebajal ei ole võimalust kasutada dušši enne lõunat või omal äranägemisel, ei saa

pidada sellise intensiivsusega sündmuseks, et põhjendatud oleks kaebajale rahalise hüvitise

määramine. Duši kasutamise kord võimaldab kaebajal järgida arsti soovitust kasutada dušši

kolm korda nädalas.

2.4. Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivust

vabastamiseks. Kohus märgib, et selle taotluse lahendamine ei ole ka võimalik, kuna kaebaja

ei täitnud kohtu korraldust tuua välja nõutava hüvitise summa ja see, millises ulatuses taotleb

kaebaja kahju hüvitamist seoses tervise kahjustamisega. See tähendab, et täidetud on ka

HKMS § 121 lg 1 p 2 sätestatud kaebuse tagastamise alus - kaebus ei vasta HKMS § 37-39

nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja

puudused takistavad asja läbivaatamist. Ilma eelnimetatud andmeteta ei saa kohus lahendada

riigilõivu küsimust, see aga on omakorda kaebuse menetlusse võtmist takistav puudus.

2.5. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi (esindaja) saamiseks. Riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 6 alusel ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju

hüvitamise nõude esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohtu

hinnangul praeguses asjas tungivat avalikku huvi ei esine. Täidetud on ka RÕS § 7 lg 1 p 1

kohaldamise eeldused ehk kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on kogenud

halduskohtumenetluses osaleja ning on erinevates kohtuasjades esitatud avalduste põhjal

võimeline ise koostama kaebuse ja esitama vaidluse käigus oma seisukohti.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. X.X. esitas 30.04.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 08.04.2025. a määruse

peale. Kaebaja märkis selles, et ta soovib määruse tühistamist ja asja halduskohtule uueks

menetlemiseks tagasisaatmist või uue otsuse tegemist ringkonnakohtus. Määruskaebuse

põhjendused kattuvad suures osas kaebuses esitatud põhjendustega. Kaebaja leiab, et

halduskohus leidis alusetult, et tema õiguste riive on väheoluline.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus halduskohtu 08.04.2025. a

määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt

võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse

esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas

vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel (kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline) ja ka põhjusel, et kaebus ei vasta HKMS § 37-39 nõuetele, kuna kaebaja ei

täitnud tegelikult kohtu korraldust tuua välja nõutava hüvitise summa ja see, millises

ulatuses taotleb kaebaja kahju hüvitamist seoses tervise kahjustamisega (HKMS § 121 lg

1 p 2). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 08.04.2025. a määruse kõigi põhjendustega

kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks

aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale.

4.1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 08.04.2025. a määruse põhjendustega ka osas,

mille järgi jäeti kaebajale andmata riigi kulul advokaat. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib

ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega

tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt

vähene. Seejuures võib ringkonnakohus HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt teha HKMS § 207

lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära

määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa

Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses

tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale

kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu määrus ei ole aga edasi kaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)