1-11-2628/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. novembril 2011. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-2628 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaalasi

Süüdimõistetu A.U (A.U) vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

A.U (IK: xxx; viibimiskoht: Tartu Vangla) Kaitsja

Advokaat Niina Agarjova (Niina Agarjova

Advokaadibüroo; registrikood: 11286554; asukoht: Aleksandri 1-2, Tartu) RESOLUTSIOON Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 175, 180, 426 ja 432 lg 3 ning riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-st 23, kohus

määras :

Jätta vabastamata süüdimõistetu A.U temale Tartu Maakohtu 01. aprilli 2011. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

KrMS § 180 alusel välja mõista A.U-lt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu nelikümmend seitse (47) eurot 93 senti.

Määrata, et A.U on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Maksta advokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest Niina Agarjova Advokaadibüroo kasuks advokaaditasu nelikümmend seitse (47) eurot 93 senti, milline summa välja mõista riigieelarvelistest vahenditest.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale

kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

2 Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 01. aprilli 2011. a otsusega tunnistati A.U süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust A.U-le Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2010. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 68

alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse alguseks loeti 27. septembrit 2010. a. Kohtuotsus jõustus 09. aprillil 2011. a.

A.U karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 27. septembril 2011. a.

A.U on varasemalt kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2010. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9 alusel 1-aastase vangistusega, millest kohesele ärakandmisele

kuulus 4 kuud vangistust ja 8 kuud vangistust jäeti tingimisi 1 aasta 10 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata koos allutamisega käitumiskontrollile.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on A.U uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 56% ning vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on A.U vabanedes olemas kindel elukoht oma

ema ning vendade juures. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks tema mõjutatavus

kaaslaste poolt ja varasem alkoholi tarvitamine. Uute varavastaste kuritegude

toimepanemiseni võib viia ka raske majanduslik olukord, juhul, kui esinevad raskused töökoha leidmisel. Samuti ei toeta süüdimõistetu vabastamist asjaolu, et ta on ka varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkunud selle nõudeid ja jätkanud kuritegude toimepanemist.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

A.U soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Süüdimõistetu sõnul on vanglas viibimisest talle kasu olnud. Ta soovib vabaduses asuda tööle, omandada eriala, hakata oma

võlgu tasuma, ema toetada, hoiduda varasema tutvusringkonnaga suhtlemisest ja alkoholi tarvitamisest. Vabaduses saavad teda toetada ka ema, isa ja vennad.

Kaitsja leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine on võimalik ja

põhjendatud. Süüdimõistetu on vangistuses vajalikud järeldused teinud, soovib elada

seadusekuulekalt ning vajalikes sotsiaalprogrammides osaleda. Tal on vabanemisel olemas

3 kindel elukoht ja lähedaste toetus, kes temasse igati usuvad. Samuti on ta vend lubanud talle vabaduses töökoha otsida ning teise variandina saab ta end Töötukassas arvele võtta.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep on esitanud kohtule oma kirjaliku

seisukoha A.U tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör

leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja temale mõistetud

karistus ei ole veel oma eesmärke täitnud. Jätkuvalt esineb kõrge risk uute kuritegude toimepanemiseks, mida iseloomustab ka süüdimõistetu vangistuse aegne käitumine.

Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on A.U ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja

rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

A.U on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Käesolev vangistus on tal teine

reaalne vangistus, kuid ta on olnud ka käitumiskontrollile allutatuna katseajal, mil ta pani toime käesoleva vangistuse aluseks olevad kuriteod. Samuti on ta rikkunud käitumiskontrolliga

kaasnevat registreerimiskohustust. Seega nähtub, et varasemalt mõistetud karistused ei ole süüdimõistetule mõju avaldanud ning hoolimata temale antud võimalusest ennast positiivselt ja seadusekuulekalt tõestada, on ta õigusvastast tegevust jätkanud. Ka käesoleva vangistuse ajal

ei ole süüdimõistetu suutnud õiguspäraselt käituda ega alluda tema üle kehtestatud korrale, millele viitab asjaolu, et tal on vangistusest viis kehtivat distsiplinaarkaristust.

Süüdimõistetu õigusvastast käitumist on iseloomustanud peamiselt varavastaste süütegude toimepanek, sealjuures grupis koos teiste isikutega. Süüdimõistetu ise on avaldanud, et enne

vangistust elatuski ta peamiselt kuritegelikul teel saadud tulust. Kuigi kohtuistungil avaldas süüdimõistetu kaitsja, et vabanemisel oleks süüdimõistetul ilmselt võimalik venna kaudu tööle saada, siis ei ole nimetatud asjaolu veel kindel. Seega, kuna käesoleval ajal vabastamise puhul ei ole süüdimõistetule kindlat töökohta garanteeritud, selle leidmine võib puuduliku hariduse

tõttu ka raskendatud olla ning tal on võrdlemisi suures summas tasumata rahalisi kohustusi,

siis tuleb tema vabanemise järgset majanduslikku olukorda lugeda oluliseks uue kuriteo

riskifaktoriks. Kuigi kohtuistungil avaldatust ja kohtule esitatud materjalidest nähtub, et

vabanemisel on lähedased lubanud süüdimõistetut võimaluse piires majanduslikult toetada ning samuti on tal soov töökoha puudumisel end Töötukassas arvele võtta, siis on kohtunik

seisukohal, et nimetatud asjaolud ei taga seda, et süüdimõistetu ei jätka vabaduses majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemist. Uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks süüdimõistetu puhul on ka tema mõjutatavus teiste isikute poolt, millele viitavad nii kuritegude toimepanemine grupis kui ka süüdimõistetu enda vastavasisulised väited. Kuigi enda sõnul ei soovi süüdimõistetu enam vabaduses negatiivset

mõju avaldava tutvusringkonnaga suhelda, siis nähtub materjalidest, et vangistuse ajal on ta jätkanud kirja teel suhtlemist oma vangistuses viibivate sõpradega.

Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise korral peaks kohtul tekkima piisav veendumus, et süüdimõistetul on olemas motivatsioon muutumiseks ning ta on valmis selle nimel ka reaalseid samme astuma. Käesoleval juhul ei ole kohtul tekkinud piisavat veendumust, et A.U esineks ka tegelikult piisav motivatsioon muutumiseks. Kuigi sõnades väljendab süüdimõistetu

kahetsust oma varasema elustiili osas ning lubab edaspidiselt seadusekuulekalt elada, siis

4 annab tema vangistuse aegne käitumine – korduv distsiplinaarkorras karistatus ja asjaolu, et ta

on jätkanud suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega – aluse kahelda tema lubaduste

tõelevastavuses. Samuti on varasema katseaja tingimuste rikkumise ja vangistuse aegse

käitumise põhjal alust kahelda selles, kas süüdimõistetu suudaks tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral edukalt katseaja läbida ning täita kriminaalhoolduse nõudeid.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et A.U katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud, kuna kohtul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita.

Advokaat Niina Agarjova on taotlenud kohtult maksta asja kohtulikuks menetluseks

ettevalmistamise ja kohtulikus menetluses osalemise aja eest Niina Agarjova Advokaadibüroole välja advokaaditasu 47.93 eurot. Tulenevalt 01.märtsil 2005.a jõustunud riigi õigusabi seadusest ja Eesti Advokatuuri juhatuse poolt 15.detsembril 2009.a kinnitatud korrast „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

kulude hüvitamise ulatus ja kord“ on kohus seisukohal, et kaitsja taotlus kuulub täielikult rahuldamisele.

Advokaat Niina Agarjovale välja mõistetav kaitsjatasu 47.93 eurot tuleb KrMS § 180 alusel hüvitada A.U. Arvestades asjaolu, et A.U kannab käesoleval ajal vangistust ning tema sissetuleku

teenimise võimalused on piiratud, on kohus seisukohal, et väljamõistetud menetluskulude

ühekorraga tasumine käiks süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Seetõttu leiab kohus, et on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa.

Peet Teidearu Kohtunik