2-24-3024/70 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-24-3024

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

5.mai 2025, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-24-3024

Tsiviilasi

Hagihind

A.N, Y.X ja L.O hagi U.A vastu elatise nõudes

5962,50 eurot

Menetlusosalised, esindajad

Hageja I A.N (isikukood XXX)

Hageja II Y.X (isikukood XXX)

Hageja III L.O (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja N.L

Kostja: U.A (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

11.03.2025, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista U.A (U.A) A.N kasuks ajavahemiku 21.02.2024 kuni 5.05.2025 eest

elatis 1581,04 eurot ning alates 6.05.2025 kuni A.N täisealiseks saamiseni igakuine

elatis 123,32 eurot kuus [(282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (lasterikka peretoetus

(225/2)/3)- 40 eurot (50% lapsetoetusest) × ⅓ (PKS § 101 lg 6 järgi)], mis muutub iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest perekonnaseaduse § 101 lg-te 3 ja 4

kohaselt ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse §

17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 1 ja 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Välja mõista U.A (U.A) Y.X kasuks ajavahemiku 21.02.2024 kuni 5.05.2025 eest

elatis 2812,38 eurot ning alates 6.05.2025 kuni Y.X täisealiseks saamiseni igakuine

elatis 224,60 eurot kuus [(282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (lasterikka peretoetus

2-24-3024

(225/2)/3)- 40 eurot (50% lapsetoetusest) x 85% (PKS § 101 lg 7 järgi)], mis muutub

iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest perekonnaseaduse § 101 lg-te 3 ja 4

kohaselt ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse §

17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 1 ja 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Y.X elatise suuruse

arvutamisel tuleb lõpetada kordaja 85% kasutamine, kui lõppeb U.A kohustus

tasuda A.N elatist.

4. Välja mõista U.A (U.A) L.O kasuks ajavahemiku 21.02.2024 kuni 5.05.2025 eest

elatis 3175,54 eurot ning alates 6.05.2025 kuni L.O täisealiseks saamiseni igakuine

elatis 254,24 eurot kuus [(282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (lasterikka peretoetus

(225/2)/3)- 50 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest perekonnaseaduse § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt ning lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21

lg 1 ja 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

5. Jätta rahuldamata A.N nõue mõista U.A välja ajavahemiku 1.10.2023 kuni

20.02.2024 eest elatis 994,98 eurot.

6. Jätta rahuldamata Y.X nõue mõista U.A välja ajavahemiku 1.10.2023 kuni

20.02.2024 eest elatis 845,76 eurot.

7. Jätta rahuldamata L.O nõue mõista U.A välja ajavahemiku 1.10.2023 kuni

20.02.2024 eest elatis 948,09 eurot.

8. Kohtuotsusega väljamõistetud elatis tuleb kanda hiljemalt

iga kuu 10. kuupäevaks hagejate ema N.L arvelduskontole xxxx

(Swedbank), selgitusega „elatis“ ja elatise võlgnevus tuleb

tasuda N.L arvelduskontole xxxx (Swedbank), selgitusega

„elatise võlgnevus“.

9. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

2-24-3024

Asjaolud

1. Alaealised A.N, Y.X ja L.O esitasid 21.02.2024 Pärnu Maakohtule hagi U.A vastu elatise

nõudes.

2. Hagiavalduse ja 9.04.2024 täpustatud hagiavalduse kohaselt (mille kohus 15.04.2024

menetlusse võttis) on A.N (lahendi tegemise ajal 17 a), Y.X (14 a) ja L.O (4 a) U.A ja N.L

ühised lapsed. Lapsed elavad koos emaga, kostja ei ole nõus kokkuleppe alusel lapsi

rahaliselt igakuiselt toetama. Hagejate ema sissetulekuks on lasterikka pere toetus 450 eurot,

lastetoetus 260 eurot ja töötasu 780 eurot. Hagejate emale kuulub maja. Kostja varalise seisu

kohta hagejatel andmed puuduvad. Üks hagejatest viibib 2 ööpäeva kuus isa juures. Hageja I

ja II vajadused ühes kuus on mõlemal 460 eurot, sh mõlema eluasemekulud 100 eurot, toit

200 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule 5 eurot, hügieenitarbed 10 eurot,

koolikohustusele 25 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, muud püsikulud 9 eurot. Hageja III

vajadused ühes kuus on 405 eurot sh eluasemekulud 100 eurot, toit 150 eurot, tervihoiule 5

eurot, hügieenitarbed 10 eurot, koolikohutusele 40 eurot, riietele ja jalnõudele 100 eurot,

muud püsikulud 9 eurot. Hagejad soovivad kostjalt elatise väljamõistmist alates 21.02.2024

pooles ulatuses nende vajadustest so hagejale I ja II 230 eurot kuus ning hagejale III 202,50

eurot kuus. Hagejad paluvad elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt alates 1.10.2023 kuni

20.02.2024 hagejale I 1078,68 eurot, hagejale II 1078,68 eurot ning hagejale III 949,66

eurot. Hagejad paluvad, et elatis makstaks N.L arvele hiljemalt 10 kuupäevaks.

3. Vastuseks kostja vastuväidetele märgivad hagejad (vt 30.08.2024 menetlusdokument dtl

90), et A.N viibib isa juures 4-5 korral kuus koos ööbimisega nädalavahetusel, Y.X ja L.O

viibivad isa juures 2 korral kuus koos ööbimisega nädalavahetusel.

4. Kohtuistungil (vt protokoll dtl 181) jäid hagejad elatise nõude juurde. Hagejate ema

selgitas, et tänase päeva seisuga veedab A.N isa juures keskmiselt 8 päeva kuus ja seda saab

elatise suuruse määramisel arvestada. Y.X viibib isa juures 1-2 päeva kuus ja L.O isegi

harvem. Kostja osaleb laste ülalpidamisel ainult siis, kui lapsed tema juures on.

5. Vastuseks kostja 21.03.2025 e-kirjale märgivad hagejad, et laste isa väited

transpordikulude osas on arusaamatud ja ebaloogilised. Laste isikliku sõidukiga vedamine ei

ole hädavajalik kulu, kuna Saaremaal on hea bussiliiklus. See on laste isa enda ainuisikuline

otsus, et ta sõidutab lapsi punktist A punkti B. Selline otsus ei ole mõistlik, eriti olukorras

kus laste isa on väitnud, et ta ei ole võimeline elatist miinimum ulatuses maksma, samas

kulutab raha ebavajalikule transpordile. Lastele kuluv kütusekulu peab olema

proportsionaalne lastele tehtavate teiste vajalike kuludega ja lastele mõeldud raha sõiduki

kütusele kulutamine ei ole mõistlik.

Kostja seisukoht

6. Kostja vaidles hagile vastu ning esitas 4.06.2024 kohtule avalduse lastega suhtluskorra

kindlaksmääramiseks (dtl 56). Kostja vastväidete kohaselt lõppes poolte kooselu 2023.a

mais. Peale kooselu lõppu jäid tüdrukud elama emaga ja poeg isaga. Kuna emale selline

lahendus isa elamistingimuste tõttu (toona puudus pesemisvõimalus) ei sobinud, siis nõudis

ta augustis 2023, et ka poeg elaks alaliselt temaga. Kooselu ajal hoolitseti laste eest ühiselt.

Elatise osas leppisid pooled peale lahku kolimist suuliselt kokku, et kostja tasub elatist

vastavalt oma võimalustele (kostja tervislik seisund on olnud halb, mistõttu on ka

majanduslikud võimalused olnud piiratud) ning kostja annab elatist ka vahetult, st ostes

hagejatele vajalikke riideid vms. Kostja on kokkulepet täitnud ning tasunud hagejatele ja

hagejate esindajale.

Hagiavalduses on väidetud, et lapsed on kostjaga kuus 2 ööpäeva. Tegemist on ebaõige

väitega. Esiteks on lapsed seni veetnud kostjaga rohkem aega kui 2 ööpäeva kuus. Lisaks

kohtumistele ja ööbimistele isa juures on kostja kohtunud lastega ka mujal.

2-24-3024

Laste isa vaidleb vastu hagiavalduses väljatoodud kuludele. Isa hinnangul on ema välja

toodud laste kulud ebaõiged ja paljasõnalised. Kuivõrd hagejad nõuavad elatist minimaalsest

suuremas ulatuses (sh lapsele 2 nõutakse elatist ka käesoleva vastuse koostamise hetkeks

minimaalsest suuremas ulatuses), siis tuleb hagejatel kohtupraktikast lähtuvalt ka kulusid

tõendada. Hagejate esindaja sõnul elavad hagejad hageja esindajale kuuluvas eramajas,

mistõttu on arusaamatu, millest koosnevad eluasemekulud ning kas need kulud on jagatud

võrdselt kõigi isikute vahel, kes eluaset kasutavad. Asjaolu, et tegemist ei ole tegelike

kuludega ehk teisisõnu lapse ema on nö oma suva järgi meelevaldselt mingisugused kulud

kirja pannud, iseloomustab väidetavate kulude summad – kõik summad on ümmargused ja

ebaloogilised, sisustamata on jäänud, mis on kulude sisu. Kulude ilmselget vastuolu kinnitab

ka hagejate esindaja poolt esitatud algne hagiavaldus ja tehtud muudatused, kus kulude

suurused on erinevad.

Lisaks leiab kostja, et käesolevalt esineb (täiendavalt isaga koos veedetud ajale ja

väiksematele kuludele kui hagejate esindaja on kirjeldanud) muu põhjus elatise

vähendamiseks alla miinimumi.

Kostjal esinevad tõsised vaimse tervise probleemid, mis häirivad töövõimet ja takistavad

sissetuleku teenimist. Kuivõrd kostja terviseprobleemid olid kestnud pikalt ja olid ravimata,

kujunes kostja välja sõltuvusprobleem, mis omakorda on süvendanud terviseprobleeme.

Käesolevalt on kostja püsinud küll 2 aastat täiesti kaine, kuid psüühiliste probleemide

püsimise tõttu pole kostja suutnud püsivat tööd leida ning on olnud tööta. See on olnud ka

põhjuseks, miks kostja ja hagejate esindaja on sõlminud kokkuleppe, et kostja maksab elatist

vastavalt oma võimalustele.

Kostjal puudub käesolevalt töökoht (kostja küll tegeleb aktiivselt töö otsimisega), kostja on

töötuna arvel. Kostja sissetulekuks on töötu toetus 330 eurot kuus. Seega kostjal ei ole

võimalik hagejatele elatist nõutud ulatuses tasuda, sest sellisel juhul ei ole tagatud kostjale

toimetulek ühetaoliselt lastega. Kostja selgitab, et hetkel tuleb kostja rahaliselt toime ainult

tänu elukaaslasele, kes on toetanud ka ülalpidamiskohustuse täitmisega. Seega kostjal

puudub igasugune võimekus maksta igakuist elatist, sest juba praegu on tema kulud

suuremad, kui tulud. Kui kohus mõistab välja igakuise elatise nõutud ulatuses kolme lapse

pealt, ei ole ilmselgelt kostjal enam vahendeid, et tagada iseenda toimetulek.

Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

Alternatiivselt taotleb kostja elatise väljamõistmist alla miinimummäära summas 1 eurot

kuus.

7. 20.11.2024 esitas kostja avalduse milles soovis kohtule 4.06.2024 esitatud suhtluskorra

kindlaksmääramise avalduse tagasi võtta (dtl 130). Pärnu Maakohtu 5.12.2024 määrusega

jäeti läbivaatamata U.A avaldus lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks, kuna

avaldaja võttis avalduse tagasi (dtl 155).

8. Kohtuistungil kostja selgitas (vt protokoll dtl 181), et ei ole laste emale peale

lahkuminekut laste ülalpidamiseks midagi maksnud ega ole võimeline ka praegu lastele

elatist maksma, kuna tal puuduvad sissetulekud. Kostja ei tööta ametlikult, kuid rajab enda

sõnul oma taluettevõtet (lambakasvatus). Kostja ei ole enam töötuna registreeritud ning töötu

abiraha ei saa. Ametlikult käis kostja enda sõnul viimati tööl 2023 aasta suvel korra nn

tööampsu tegemas. Enne seda töötas püsivalt välismaal infrataristu väljaehitajana. Arvas, et

võib-olla juulis saab ta lastele midagi maksta, kui lambad on nii suured, et neid saab

turustama hakata. Hetkel peab teda ennast üleval elukaaslane.

9. 21.03.2025 e-kirjas kostja esitas teabe laste transportimise kulude kohta igas kuus, mida

palus kohtul arvestada (dtl 295). Y.X-i puhul on transpordi kulud 250-300 km kuus ja A.N-i

puhul umbes 1000 km kuus, kuna teda transporditakse kooli ja tagasi umbes 4 korda nädalas.

Arvestades, et auto kütusekulu on umbes 10 liitrit 100 km kohta, on A.N-i kulud 150-200

eurot kuus.

2-24-3024

Kohtu põhjendused

10. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

11. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise vastavalt laste vajadusele pooles ulatuses

(hagejate seadusliku esindaja sõnul miinimummääras - vt kohtuistungi protokoll 181)

vastavalt 9.04.2024 hagiavalduses toodule järgmiselt:

1) hagejale I tagasiulatuva elatise alates 1.10.2023 kuni 20.02.2024 kokku summas 1078,62

eurot (oktoober-jaanuar 230 eurot kuus, veebruaris 20 päeva eest 158,62 eurot) ning jooksva

elatise alates 21.02.2024 230 eurot kuus;

2) hagejale II tagasiulatuva elatise alates 1.10.2023 kuni 20.02.2024 kokku summas 1078,62

eurot (oktoober-jaanuar 230 eurot kuus, veebruaris 20 päeva eest 158,62 eurot) ning jooksva

elatise alates 21.02.2024 230 eurot kuus;

3) hagejale III tagasiulatuva elatise alates 1.10.2023-20.02.2023 kokku summas 949,66 eurot

(oktoober-jaanuar 202,50 eurot kuus, veebruaris 20 päeva eest 139,66 eurot) ning jooksva

elatise alates 21.02.2024 202,50 eurot kuus.

Kohus lähtub elatise väljamõistmisel miinimumelatise suurusest, kuna hagejad ei ole sellest

suuremas summas oma vajadusi kohtule tõendanud, vaatamata kohtu poolsetele selgitustele

19.03.2024 määruses.

12. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla

väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 järgi võib

kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks

elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise

aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot kuus, mida

indekseeritakse iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg

4 järgi baassummale lisandub 3 protsenti eelneva kalendriaasta kohta statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutustele iga aasta 1.aprillil. PKS § 101 lg 5 järgi

vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures

aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

PKS § 101 lg 3 järgi oli elatise baassumma perioodil oktoober 2023 kuni 31.03.2024 249,78

eurot, perioodil 1.04.2024 kuni 31.03.2025 oli baassummaks 272,76 eurot ning alates

1.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.

13. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja N.L (dtl

6-8). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega igapäevaselt koos alates 2023. maikuust.

Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100

lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud

normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt

vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel

on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada

tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena

2-24-3024

ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja

varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi

suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS §

116 lg 1).

14. Kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt

ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse

ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate

vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab

lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus

on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes,

arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse

ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi,

mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejatele elatist regulaarselt vähemalt

miinimumulatuses tasunud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest

õiguslikult põhjendatud.

15. Kostja on esitanud menetluses vastuväite, et on oma ülalpidamiskohustust täitnud

vahetult ning teinud hagejajatega I ja II seoses kulutusi transpordile 150-200 eurot kuus (dtl

295). Kohus leiab, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud. Kostja ei ole tehtud

kulutusi hagejaga kooskõlastanud. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (PKS § 100 lg 1). Ka kostja transpordikuludena

tehtud kulutusi, mis tekkisid hagejate I ja II enda juurde ning kooli

viimisena ei ole vastava kokkuleppe puudumisel samastatavad

ülalpidamiskohustuste täitmisega. Käesoleval juhul tõendid vastavate kokkulepete

kohta puuduvad. Samuti ei ole kostja tõendanud vajalike kulude tegemist hagejatele.

16. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise vastavalt nende vajadusele pooles ulatuses

(hagejate seadusliku esindaja sõnul miinimummääras - vt kohtuistungi protokoll 181) ning

on välja toonud hageja I ja II igakuised kulud mõlemal 460 eurot, sh mõlema eluasemekulud

100 eurot, toit 200 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule 5 eurot, hügieenitarbed

10 eurot, koolikohustusele 25 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, muud püsikulud 9 eurot.

Hageja III igakuised kulud ühes kuus on kokku 405 eurot sh eluasemekulud 100 eurot, toit

150 eurot, tervihoiule 5 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, koolikohutusele 40 eurot, riietele ja

jalnõudele 100 eurot, muud püsikulud 9 eurot. Hagejad soovivad kostjalt elatise

väljamõistmist alates 21.02.2024 pooles ulatuses nende vajadustest so hagejale I ja II 230

eurot kuus ning hagejale III 202,50 eurot kuus. Hagejad paluvad elatise väljamõistmist ka

tagasiulatuvalt alates 1.10.2023 kuni 20.02.2024 hagejale I 1078,68 eurot, hagejale II

1078,68 eurot ning hagejale III 949,66 eurot.

Kohtu hinnangul on hagejate poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud. Kohus

selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse

rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Samuti on üldtuntud ja tõendamist

mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid

ning eluliselt on usutav ka hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu.

Arvestades hagejate vanusega on ka kooli, lasteaia, side- ning muud püsikulud usutavad.

2-24-3024

Üldtuntud on asjaolu, et ka lastega kaasnevad aeg-ajalt muud kulud (näiteks majapidamises

vajalikud kulud - mööbel, voodipesu jms).

Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise

sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on

varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise

nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see

lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt

Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus

kahelda, et hagejate igakuised kulud ei vastaks vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele

baassummale.

17. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis

on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 7 kohaselt Kui isik on

kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul

elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei

vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

Hagejate seaduslik esindaja on hagiavalduses kinnitanud, et laste emale laekub nii

lapsetoetus, kui ka lasterikka pere toetus 3 lapse pealt (dtl 38). Kas elatise suuruse

arvestamisel on hagejad nimetatust ka lähtunud, pole arusaadav, kuna vaatamata kohtu

korduvale palvele nõuet täpustada (dtl 20; 34), hagejad seda siiski lõplikult ei teinud.

Kohtuistungil hagejate seaduslik esindaja avaldas, et elatise nõue on esitatatud

miinimumsummana (vt protokoll dtl 181).

Sellest tulenevalt on miinimumelatise suuruseks (elatiskalkulaatorit kasutades) hageja I osas

alates hagiavalduse esitamisest 21.02.2024 kuni 31.03.2024 222,83 eurot, hageja II osas

189,41 eurot ja hageja III osas 212,83 eurot; perioodil 1.04.2024 kuni 31.03.2025 hageja I

osas 250,22 eurot, hageja II osas 212,69 eurot ja hageja III osas 240,22 eurot ning alates

1.04.2025 hageja I osas 264,24 eurot, hageja II osas 224,60 eurot ja hageja III osas 254,24

eurot.

Kohus arvestas eelnimetatud elatise suuruse arvutamisel lastetoetuste ja lasterikkapere

toetust ning hageja II osas mastaabisäästu, sest hageja I ja hageja II vanusevahe on 2 aastat.

18. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Kohus selgitab, et PKS § 101 lg 6 kohaldamine eeldab, et kohus on määranud kindlaks

suhtluskorra või on vanematel endal olemas kindel kokkulepe selle kohta. Kindlaksmääratud

suhtluskorra/kokkuleppe puudumise korral ei saa kohus edasiulatuva elatise väljamõistmisel

arvestada võimalike päevade arvuga, mil hagejad võivad kostja juures tulevikus viibida.

Käesoleval ei ole vanemate vahel suhtluskorda kindlaksmääratud. Kohtuistungil mõlemad

vanemad kinnitasid, et hageja I on kostja juures keskmiselt 8 päeva kuus (vt protokoll dtl

181) ning hageja II osas saab elatist PKS § 101 lg 6 alusel seega vähendada. Hageja II ja III

viibivad kostja juures vähem kui 7 päeva ja nende puhul elatist vähendada ei saa.

Sellest tulenevalt on miinimumelatise suuruseks (elatiskalkulaatori alusel) hageja I osas

alates hagiavalduse esitamisest 21.02.2024 kuni 31.03.2024 103,99 eurot kuus, hageja II

osas 189,41 eurot kuus ja hageja III osas 212,83 eurot kuus; perioodil 1.04.2024 kuni

31.03.2025 hageja I osas 116,78 eurot kuus, hageja II osas 212,69 eurot kuus ja hageja III

osas 240,22 eurot kuus.

ning alates 1.04.2025 hageja I osas 123,32 eurot kuus, hageja II osas 224,60 eurot kuus ja

hageja III osas 254,24 eurot kuus.

2-24-3024

Summa suurus ajas muutub, sõltudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest PKS § 101 lg-te 3 ja 4 järgi ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hagejale I

elatise maksmise kohustuse lõppemisel lõppeb hageja II elatiselt mastaabisäästu 15%

mahaarvamine.

19. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane

vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise

vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on viidanud menetluses oma tervislikule seisundile ja majanduslikule olukorrale, et

tema tervislik seisund häirib töövõimet ja takistab sissetuleku teenimist; et kostja on töötu ja

tema sissetulekuks on töötu toetus 330 eurot kuus. Kostja ei ole tõendanud väiteid enda

väidetava töövõimetuse ega tervisliku seisundi kohta, vaatamata sellele et nende esitamise

ajal oli kostjal lepinguliseks esindajaks advokaat (vt dtl 56) ning et kohus andis peale

11.03.2025 toimunud eelistungit täiendava võimaluse mh tõendite esitamiseks (vt protokoll).

Maksu- ja Tolliameti vastusest kohtu päringule nähtub, et kostjale ei ole perioodil 2023

oktoober kuni märts 2025 makstud mh töövõimetushüvitist (283 jj). Kohtuistungil kostja

selgitas täiendavalt, et et ei ole laste emale peale lahkuminekut laste ülalpidamiseks midagi

maksnud ega ole võimeline ka praegu lastele elatist maksma, kuna tal puuduvad

sissetulekud. Kostja ei tööta ametlikult, kuid rajab enda sõnul oma taluettevõtet

(lambakasvatus). Kostja ei ole enam töötuna registreeritud ning töötu abiraha ei saa.

Ametlikult käis kostja enda sõnul viimati tööl 2023 aasta suvel korra nn tööampsu tegemas.

Enne seda töötas püsivalt välismaal infrataristu väljaehitajana. Arvas, et võib-olla juulis saab

ta lastele midagi maksta, kui lambad on nii suured, et neid saab turustama hakata. Hetkel

peab teda ennast üleval elukaaslane. Kostja ei ole oma igapäevaste kulude olemasolu

tõendanud.

Kohus on teinud kostja majandusliku olukorra kindlakstegemiseks päringu

krediidiasutustele, mille kohaselt omab kostja arvelduskontot SEB Pank AS-is (dtl 211 jj)-

kus perioodil 1.10.2023-17.03.2025 käivet ei olnud: 1.10.2023 algjääk 0,25 eurot ja hetkel

kontol vahendeid 0,25 eurot; Coop Pank AS-is (279 jj) kus samal perioodil on 10.10.2023

laekunud Eesti Töötukassalt töötutoetus summas 137,15 eurot; AS-is LHV Pank (dtl 289),

kus perioodil okt 2023-märts 2025 tehingud puuduvad ning alg- ja lõppsaldo on 0 eurot.

Kostja on Coop Pank AS-is hageja I ja II pangakontode kasutaja (dtl 225) ning on nendele

kontodele perioodil 1.10.2023-14.03.2025 aeg-ajalt väiksemaid summasid kandnud (dtl 226-

278). Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostjale perioodil okt 2023 – märts 2025 tehtud

tööandjate deklareeritud väljamakseid: 2023 oktoobris töötasu 51,15 eurot ja 2024 juulis 35

eurot. Kostjale ei ole makstud mh töövõimetus-, töötuskindlustus- ja koondamishüvitist,

pensioni (dtl 283-285). Kostjal puudub kinnisvara (dtl 169) ja talle ei kuulu osakuid,

aktsiaid (170) ega väärtpaberikontot (dtl 174). Tema kogumispensioni maksed II sambasse

on lõppenud 1.05.2022 (dtl 175). Kostjale kuulub mootorsaan Yamaha ja ATV Linhai (dtl

171 jj). Kostja ise esitas 21.03.2025 kohtule enda arvelduskonto väljavõtte Revolut Bank

UAB-s perioodi kohta 1.09.2023 kuni 21.03.2025 (dtl 297 jj) mille käive sel perioodil on

9187, 84 eurot ja kuhu on sissemakseid teinud kostja ise ja kolmandad isikud, sh Töötukassa

2024 mais 339,30 eurot, juunis 315,90 eurot ja juulis 222,30 eurot.

2-24-3024

20. Kohtu hinnangul ei ole üksnes halb majanduslik olukord aluseks elatise vähendamiseks.

PKS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei

vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib

mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise

summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse § -s sätestatud

ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja ole esitanud tõendeid mõjuvate põhjuste kohta, mis annaks aluse elatise

vähendamiseks PKS § 102 alusel. Asjaolu, et kostja ei tööta või ei soovi tööd teha ning

tegeleb selle asemel väidetavalt taluettevõtte rajamisega, ei ole kohtu hinnangul elatise

vähendamise või välja mõistmata jätmise aluseks. Kostja pole esitanud tõendeid, et pole

suuteline teenima sissetulekut.

Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida

sissetulekut ja ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle

tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike, ning

vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle

vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa

üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (Riigikohtu

29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14; 16. jaanuari

2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17, 24. oktoobri 2012. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).

21. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hagejate nõue

miinimumelatise saamiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni

hagejate täisealiseks saamiseni põhjendatud. Seega tuleb hagejate elatisenõue

isa vastu ajavahemiku eest 21.02.2024 kuni maakohtu otsuse tegemiseni rahuldada hageja I

osas 1581,04 euro ulatuses, hageja II osas 2812,38 euro ulatuses ja hageja III osas 3175,54

euro ulatuses. Alates 6.05.2025 kuni täisealiseks saamiseni tuleb isalt hageja I osas välja

mõista elatis 123,32 eurot kuus, hageja II osas 224,60 eurot kuus ja hageja III osas 254,24

eurot kuus.

Summa suurus ajas muutub, sõltudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest PKS § 101 lg-te 3 ja 4 järgi ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hagejale I

elatise maksmise kohustuse lõppemisel lõppeb hageja II elatiselt mastaabisäästu 15%

mahaarvamine.

22. Hagejad on palunud välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 1.10.2023 kuni

20.02.2024 hageja I kasuks oktoober-jaanuar 230 eurot kuus, veebruaris 20 päeva eest

158,62 eurot, kokku 1078,62 eurot; hageja II kasuks oktoober-jaanuar 230 eurot kuus,

veebruaris 20 päeva eest 158,62 eurot, kokku 1078,62 eurot; hageja III kasuks oktoober-

jaanuar 202,50 eurot kuus, veebruaris 20 päeva eest 139,66 eurot, kokku 949,66 eurot.

23. Tagasiulatuva elatise nõude aluseks on PKS § 108, mille järgi võib

nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu

tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Säte ei välista elatise nõudmist

tagasiulatuvalt ka juhul, kui lapsed ei ole varem kordagi ülalpidamist

nõudnud (RKTKo 27. oktoober 2021 nr 2-19-18082, p 13).

Hagejad nõuavad tagasiulatuvat elatist suuruses, mis on pool hagejate vajadustest kuus.

2-24-3024

Kohus arvutab esmalt välja vaidlusaluse ajavahemiku miinimumelatise suuruse. Kohus võtab

selle aluseks elatiskalkulaatori.

Hagejad nõuavad elatist alates 1.oktoobrist 2023 kuni 20.02.2024. Miinimumelatis 2023.a

oktoobris, novembris ja detsembris oli hageja I osas 206,16 eurot, hageja II osas 175,24

eurot ja hageja III osas 196,16 eurot. Miinimumelatis 2024.a jaanuaris oli hageja I osas

222,83 eurot, hageja II osas 189,41 eurot ja hageja III osas 212,83 eurot ning 2024

veebruaris hageja I osas 153,67 eurot (222,83/29*20), hageja II osas 130,63 eurot

(189,41/29*20) ja hageja III osas 146,78(212,83/29*20). Miinimumelatis kõnealusel

ajavahemikul kokku oli hageja I osas seega 994,98 eurot, hageja II osas 845,76 ning hageja

III osas 948,09 eurot.

24. Tagasiulatuvale elatisele on kostja vastuväited samad, mis menetluse ajal sissenõutavaks

muutunud ja edasiulatuvale elatisele. Kohus on varasemalt märkinud, et kostja ei ole enda

vastuväiteid tõendanud. Samuti ei ole tõendatud vaidlusalusel perioodil hagejate viibimine

kostja juures.

Kohus peab tagasiulatuva elatise nõuet menetledes

arvestama, et tagasiulatuvalt ei saa lapse vajadusi rahuldada.

Tagasiulatuvalt elatist välja mõistes saab lähtuda elatise väljamõistmise

üldsätetest (vt RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-78-13, p 13; RKTKo 25. mai 2016

nr 3-2-1-35-16, p 13), sealhulgas sellest, et kohustus ei oleks inimesele

ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik

vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist

eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii laste

toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi

tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid

asjaolusid (RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082/74, p 13).

Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa arvata, et tagasiulatuva elatise

nõue oleks kostjale üllatuslik. Samas ei ole kohus tuvastanud, kas

hagejate ema on kostjalt tagasiulatuva elatise nõude tekkimise

ajavahemikul elatist nõudnud. Selliseid tõendeid (näiteks kirjavahetus)

kohtule esitatud ei ole. Kostja väitel leppisid nad hagejate seadusliku

esindajaga lahku minnes kokku, et kostja tasub elatist vastavalt oma

võimalustele ning annab elatist ka vahetult st ostab vajalikke riideid.

Konkreetselt elatise nõudmata jätmisest saab järeldada, et poolte vahel

oli elatise suhtes nö vaikiv kokkulepe või vähemalt leppisid hagejad

elatise sellisel viisil maksmisega. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt

kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine

asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule

ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul

kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Riigikohtu arvates

saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise

suurust määrates (RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 12).

Kohus leiab, et võttes arvesse arvutatud elatise suurust 2788,83 eurot,

nimetatud ajavahemikul ülalpidamise nõudmata jätmist ja kostja varalist

seisu, oleks tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostjale ebamõistlikult

koormav. Esile ei ole toodud asjaolusid millest nähtuks, et hagejate

toonased vajaduses oleksid jäänud rahuldamata. Kohus jätab hagejate

nõude tagasiulatuva elatise maksmiseks seetõttu rahuldamata.

25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 164 lg 1

2-24-3024

järgi poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas

kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole

vaja määrata kindlaks kummagi poole menetluskulude rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

kohtunik