1-11-7664/141-11-7664/14 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2011, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-7664 (11260102001) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 8. septembri 2011 otsus lühimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav J.V (J.V) apellatsioon

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatav J.V apellatsioon Tartu Maakohtu 8. septembri 2011 otsusele läbi vaatamata.

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

Tartu Maakohtu 08.09.2011 otsusega mõisteti J.V õigeks 16.05.2011 kella 10.13 paiku Tartus Vitamiini 1 asuvast Selveri kauplusest kaasaskantava teleri „Star“ maksumusega

129,90 eurot varguse süüdistuses, kuna pole tõendatud, et ta on nimetatud kuriteo toime pannud. Sama maakohtu otsusega mõisteti J.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 ja KarS § 25 lg 1,2 järgi, so 16.05.2011 kella 18.21 paiku Tartus Selveri kauplusest kaasaskantava teleri „Star“ varguse katses, ning mõisteti talle selle eest karistuseks 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes J.V-le karistuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud vangistusele Harju Maakohtu 21.04.2011 otsusega

mõistetud 6-kuulise vangistuse ärakandmata osa 4 kuud vangistust, mõistes J.V-le liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

Karistuse mõistmisel lähtus kohus KarS §-st 56 ning § 199 lg 2 sanktsioonis ettenähtud karistusest.

Harju Maakohtu 21.04.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 6-kuulise vangistusega,

millest reaalselt tuli J.V ära kanda 2 kuud vangistust. Samuti on teda eelnevalt

korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Seega on J.V puhul tegemist tugevalt retsidiivsusele kalduva isikuga, kes hoolimata eelnevatest korduvatest karistustest on jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega ei ole kohtu hinnangul võimalik J.V

suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust, kuna mõistetav rahaline karistus ei täidaks oma eesmärki ning ei hoiaks ära uusi J.V poolseid õigusrikkumisi, kuna J.V puhul pole eelnevad karistused mõju avaldanud. Kohus leidis, et J.V poolt toimepandud kuriteo puhul KarS §-s 58 ettenähtud

karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks tuleb kohtu

hinnangul lugeda puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 alusel, mida J.V väljendas 16.05.2011 koostatud seletuskirjas.

Kohus leidis, et KarS § 199 lg 2 p 9 järgi mõistetav vangistus peab olema sanktsiooni

alammäärast kõrgem vaatamata ühele karistust kergendavale asjaolule ning sellele, et kuritegu jäi katse staadiumisse. J.V pani uue samalaadse kuriteo toime vähem kui

kuu aega peale eelnevat kohtuotsust, millega talle mõisteti Tallinnas Ülemiste

Kaubanduskeskuses viie varguse toimepanemise eest lühimenetluses 6-kuuline tingimisi

vanglakaristus, millest 2 kuud vangistust kandis ta reaalselt ära. J.V pani uue

varguse katse toime katseajal, so 2 nädalat pärast 2-kuulise vangistuse kandmiselt

vabanemist. Seega ei avaldanud lühiajaline vangistus talle mingit eripreventiivset mõju. Eeltoodu alusel ja arvesse võttes asjaolu, et kuritegu on toime pandud kavatsetult, asus kohus seisukohale, et J.V tuleb karistada 6 kuu pikkuse vangistusega.

Apellatsioonis esitatud taotlused

J.V taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist talle mõistetud karistuse osas ning uue otsuse tegemist, millega asendada talle mõistetud vangistus KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1.

Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, on seisukohal, et J.V apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise

perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus

leiab, et maakohtu otsus on piisavalt põhjendatud, kohtu mõttekäik ja siseveendumuse

kujunemine on selgelt jälgitavad ning ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks kriminaalmenetlusõigust rikkunud.

KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus kuni 2-aastast vangistust mõistes asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul.

vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel, mõistes J.V-le karistuseks 4

kuud vangistust. Nimetatud J.V-le mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 21.04.2011 otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistuse osa, so 4 kuud vangistust, võrra ning J.V-le mõisteti liitkaristuseks 8 kuud vangistust. Kuivõrd

esinevad formaalsed alused J.V-le mõistetud karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vangistuse asendamine üldkasuliku tööga igal juhul selle

formaalsete aluste esinemisel põhjendatud. Oluline on rõhutada, et kuigi tegemist on süüdimõistetu vabadusõiguse võtmise alternatiiviga, ei ole mõistetud vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga lubatud kõrvale kalduda karistuse mõistmise üldistest põhimõtetest. Seega on igal juhul vajalik kohtul hinnata, kas karistuse mõistmise eesmärgid oleksid täidetavad ka

juhul, kui mõistetav karistus asendataks üldkasuliku tööga. Siinjuures on ringkonnakohtu

hinnangul oluline, et J.V on varasemalt korduvalt karistatud (10-l korral

kriminaalkorras) samalaadsete kuritegude toimepanemise eest vangistusega, sh lühiajaliste vangistustega. Viimati karistati J.V vangistusega 6 kuud, millest pöörati täitmisele

vaatamata pani J.V käesoleval ajal süükspandava kuriteo toime 2 nädalat pärast karistuse kandmisest vabanemist katseajal, mistõttu on maakohus põhjendatult leidnud, et J.V-le mõistetud lühiajaline vangistus ei täitnud eripreventiivset eesmärki ega hoidnud

J.V kuritegude toimepanemisest. Kuivõrd varasemad J.V-le mõistetud

vangistused ei ole täitnud karistuseesmärki, puudub ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul võimalus, et vangistuse alternatiiv, so karistuse asendamine üldkasuliku tööga, omaks J.V-le suuremat mõju kui reaalne vangistus.

Sellest tulenevalt puudub ringkonnakohtu arvates J.V apellatsioonil perspektiiv,

kuna võimalus, et kohus peaks vangistuse asendamist põhjendatuks olukorras, kus

kriminaalse käitumisega isiku suhtes ei ole eripreventiivset toimet avaldanud isegi temale mõistetud vangistused, on vähene.

Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohtu koosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja KrMS § 326 lg 2 kohaselt tuleb jätta läbi vaatamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas