3-24-1478/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHT UM ÄÄ RUS

Kohtuasja number

3-24-1478

Määruse kuupäev

05.05.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla peale seoses kauplusest

sisseostude tegemisega

RESOLUTSIOON

1. Võtta käesoleva asja materjalide juurde Nikolai

Lilitškini vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku

17.01.–16.05.2024 kohta ning haldusasjast nr 3-24-3290

Nikolai Lilitškini kohtule esitatud arve-saateleht nr

10588240738313412.

2. Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.

3. Jätta Nikolai Lilitškini taotlus kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

4. Jätta Nikolai Lilitškini riigi õigusabi taotlus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 4 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

Muud selgitused

Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale

kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Nikolai Lilitškin (edaspidi ka kaebaja) esitas 17.05.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse

seoses Tartu Vangla kauplusest sisseostude tegemisega. Kaebaja väljendab rahulolematust

selle üle, et kauba tellimisel lisandub automaatselt 4,82 eurot, mis on kättetoimetamise kulu

(transpordikulu). Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud

vastav tsiviilõiguslik leping. Kaebaja ei ole kellegagi transporditeenuse tasu kinnipidamise

kohta lepingut sõlminud. Kaebaja palub tuvastada, et ta pidi õigusvastaselt tasuma

transporditeenuse eest ning tema suhtes kohaldati õigusvastaselt käibemaksu. Kaebaja soovib,

et talle hüvitataks tekkinud varaline kahju, ja palub kohustada vanglat tagastama talle 60,76

eurot. Kaebaja palub kohustada vanglat lõpetama kaebajalt raha äravõtmine transporditeenuse

kulu eest. Kaebaja 23.04.2024. a kaubatellimuse maksumus oli 24,53 eurot, kuid

3-24-1478

mahaarvamine tehti 29,35 eurole. Kaebaja lisab eelnimetatud tellimuse arve kaebusele.

Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, tõlkeabi ning riigi õigusabi.

2. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja soovib, et talle hüvitataks

transpordikulu tasumisega tekitatud varaline kahju 60,76 eurot (HKMS § 37 lg 2 p 4), mis

seondub 23.04.2024. a arve-saatelehega nr 10588240425801208, transporditeenuse tasu ja

tasutud käibemaksuga (kaebuse kohaselt on summa kujunenud järgmiselt: 70% kogusummast

8,68, millele lisandus 8% aastas summast 4,82 eurot). Kohtu hinnangul nõuab kaebaja veel

vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses kauplusest tellitud kauba kättetoimetamise

eest tasu võtmisega (transpordikulu) ning vangla kohustamist lõpetama transporditeenuse eest

tasu rakendamine (HKMS § 37 lg 2 p-d 2 ja 6).

3. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.

4. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

4.1. Kaebaja eesmärk kaebuse esitamisel on saavutada olukord, et ta ei peaks vanglas e-poe

vahendusel kauba tellimisel kandma selle kättetoimetamise kulusid. Kaebusega kohtule

esitatud arve-saatelehelt nr 10588240425801208 nähtub, et vanglas e-poest kauba tellimisel

lisandub kauba maksumusele transpordikulu 4,16 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku kujuneb

kauba kättetoimetamise kuluks koos 22%-lise käibemaksuga seega 5,08 eurot. Kaebaja

taotleb vanglalt välja mõista 60,76 euro suurune varalise kahju hüvitis. Kohus mõistab, et

kaebaja peab varaliseks kahjuks kauba kättetoimetamise kulu, kuid kohtule ei ole üheselt

selge, kuidas on nõutud summa kujunenud. Kaebusest ei nähtu, milliste tellimuste eest on

kaebaja sellise transporditeenuse tasu kokku tasunud. Kaebusele on lisatud üksnes

23.04.2025. a arve-saateleht, millest nähtub, et kaebaja on selle tellimuse eest tasunud

transporditeenuse tasu 4,82 koos käibemaksuga. Kohus ei pea aga hetkel vajalikuks eelnevat

täpsustada, kuivõrd hoolimata sellest esineb alus kaebuse tagastamiseks.

4.2. HKMS § 133 lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks,

kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Sisulisest

aspektist hinnatakse riive intensiivsust väheseks, kui kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg

on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral oleks kaebaja saadav kasu või leevendus

ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega1.

4.3. Eespool toodust nähtub, et kaebaja kohtumenetluses taotletava hüve väärtus ei ületa

praegusel juhul 1000 eurot. Lisaks nähtub kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest, et

kauba kättetoimetamise kulu tasumine ei ole takistanud kaebajal e-poest kauba tellimist ning

kauba kättetoimetamise kulu tasumine ei ole muutnud sisseostude tegemist kaebaja jaoks

võimatuks või ebamõistlikult keeruliseks. Kohus võtab lisaks kaebaja vanglasisese isikukonto

väljavõttele praeguse asja materjalide juurde haldusasjas nr 3-24-3290 kohtule esitatud

16.07.2024. a arve-saatelehe, mis tõendab kaebaja poolt vangla kauplusest tellimuse tegemist

ka pärast käesolevas asjas kaebuse esitamist. Kohtu hinnangul saab arvestada ka asjaoluga, et

1 Vt halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi

õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE seletuskiri, lk 22. Kättesaadav veebilehel riigikogu.ee.

3-24-1478

01.04.2024 muudeti vangistusseadust (VangS) selliselt, et alates nimetatud kuupäevast on

kinnipeetaval lubatud saada pakke, milline võimalus varasemalt puudus (vt VangS § 281 lg 1).

Kuigi pakiga ei ole võimalik saata või tuua vanglasse kõiki kinnipeetavale meelepäraseid asju

(sh toiduaineid) (vt täpsemalt justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ § 741 lg 1), on käesoleval ajal kinnipeetavatel võimalik saada vajaminevaid

asju (nt hambahari, sokid, aluspesu, ühekordsed raseerijad jne) lisaks e- poest tellimisele ka

paki teel lähedastelt. Mis aga puudutab toiduaineid, siis on kinnipeetavatele tagatud vanglas

igapäevane toitlustus, mis peab olema kooskõlas elanikkonna üldiste toitumistavadega

(VangS § 47 lg 1) ja vastama sotsiaalministri määrusega kinnitatud toidunormidele2. ning

kohtu hinnangul ei riiva kaebaja õigusi intensiivselt see, kui ta peab vanglas e-poest tellimuse

tegemisel tasuma selle kättetoimetamise eest orienteeruvalt 5 eurot. Olukorras, kus kaebaja ei

saa tõepoolest e-poe vahendusel osta näiteks hügieenitarbeid, tagab need vangla (vt Tartu

Vangla kodukorra p 11.3.1). Kohtu hinnangul ei saa seega käesoleva vaidluse asjaolude

pinnalt jaatada kaebaja õiguste intensiivset riivet.

5. Kohtu hinnangul on ka vähetõenäoline, et kohus esitatud kaebuse rahuldaks.

5.1. Kaebaja ei ole rahul sellega, et ta peab tasuma vanglas e-poest kauba tellimisel selle

kättetoimetamise kulu. VangS § 48 lg 1 sätestab, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva

raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja

muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline

isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba

kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad. Kuna kauba

tellijaks ja saajaks on kaebaja, tuleb temal tasuda nii kauba kui ka selle saatmise kulude eest.

Kuna VangS § 48 lg-st 1 tuleneb, et tasuda tuleb ka kättetoimetamise kulud, puudub kaebajal

õigus nõuda seda, et ta ei peaks e-poest kauba tellimisel selle kättetoimetamise eest üldse

midagi tasuma. Kohtu hinnangul ei saa olukorda, kus kaebajalt nõutakse e-poe tellimuse

kättetoimetamise eest VangS § 48 lg-le 1 tuginedes tasu, pidada ka põhiseadusega vastuolus

olevaks.

5.2. Kaebaja ei ole otseselt vaidlustanud kauba kättetoimetamise kulu suurust ega sellele

lisanduvat juurdehindlust. Kohus märgib, et kättetoimetamise kulu puhul on VangS § 48 lg-st

1 tulenevalt õigus rakendada 20%-list juurdehindlust turuhinnast. Kättetoimetamise kulu toodi

eelviidatud sättesse sisse 16.08.2022 jõustunud vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse

muutmise seadusega, mille eelnõu SE 580 teise lugemise seletuskirjas on märgitud, et VangS

§ 48 lg 1 muudatusega sätestatakse, et müüdava kauba juurdehindlus tuleb arvutada

turuhinnast, mitte sisseostuhinnast. Samuti sätestatakse eraldi piirang kauba

kohaletoimetamise kulude juurdehindlusele (kuni 20 protsenti turuhinnast). Muudatuse

tulemusel kaob ära olukord, kus teenusepakkuja ei soovigi hankes osaleda ja teenust vanglale

pakkuda seetõttu, sest ta ei saaks kauba eest küsida sama hinda, mida maksab poes tavatarbija.

Muudatus võimaldab valida rohkemate teenusepakkujate hulgast välja pakkuja, kes suudab

tagada kinnipeetava jaoks soodsaima hinna3. Seega on kehtiva regulatsiooni lõppeesmärk

kinnipeetavatele parema teenuse pakkumine.

5.3. Kohtu hinnangul ei saa asuda praegusel juhul seisukohale, et tulenevalt kauba

kättetoimetamise tasu suurusest (s.o u 5 eurot koos käibemaksuga) ei oleks kaebajale olnud

tagatud reaalne sisseostude tegemise võimalus. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja

2 Sotsiaalministri 31.12.2002. a määrus nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“.

3 Vt vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu 580 SE teise lugemise

seletuskiri, lk 2. Kättesaadav veebilehel riigikogu.ee.

3-24-1478

vanglas e-poe vahendusel korduvalt oste sooritanud ja tasunud ka kauba kättetoimetamise

kulud. Kaebaja ei ole selgitanud, millised ostud jäid tal tegemata või mida ta täpsemalt ei saa

osta, kuna ta peab tasuma ka kauba kättetoimetamise kulud. Kohtu hinnangul ei saa praegusel

juhul asuda seisukohale, et kauba kohaletoimetamise tasu oleks ülemäärane tulenevalt

ebaõigest juurdehindlusest. Asja materjalidest nähtuvalt müüb vanglas e-poe kaudu kaupa

MakroTrade Baltic OÜ ning kaup tarnitakse vanglasse kullerteenusega. Kuigi kohtule ei ole

teada täpne e- poe kauba kohale toimetamise turuhind, siis erinevate kaupluste

kodulehekülgedel kättesaadava informatsiooni4 põhjal ei pea kohus kuigi tõenäoliseks, et

vanglas e-poe kaudu tellimust tehes kauba hinnale lisanduv umbes 5 euro suurune

kohaletoimetamise tasu oleks VangS § 48 lg-s 1 sätestatud turuhinna maksimaalsest 20%-

lisest juurdehindlusest suurem. Üldteadaolevalt ning ka eelnevalt viidatud avalikust infost

nähtuvalt on e-kaubanduse puhul kauba kättetoimetamise tasu tavapärane ning vanglas

kaupade ostmise puhul pole tegemist kinnipeetavate õigusi ülemäära piirava erandiga. Kuna

kohtu hinnangul ei saa 5 euro suurust kauba kohaletoimetamise tasu suure tõenäosusega

pidada õigusvastaseks, ei ole kaebusel eduväljavaadet ning ühtlasi on ka kaebaja varalise

kahju hüvitamise nõue perspektiivitu.

5.4. Tuginedes eeltoodule, asub kohus seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21

kohaldamise eeldused on täidetud, ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

5.5. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

6. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust

riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

7. Kaebaja on taotlenud ka riigi õigusabi. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada

füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda

asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või

kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS §

7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on

taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud

alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja

otsustamist. Kohus leiab, et kaebaja on võimeline ise halduskohtumenetluses osalema.

Käesolevas asjas on kaebaja esitanud iseseisvalt halduskohtule kaebuse. Kaebaja ei ole

halduskohtumenetluses kogenematu ning on ka varasemalt suutnud kohtule iseseisvalt

kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Kohus märgib täiendavalt, et

halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, õigusnormid ja asjakohase kohtupraktika

välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib

halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Lisaks tagastab kohus käesoleva määrusega kaebuse.

Seega esineb ka RÕS § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alus praeguses asjas riigi õigusabi andmisest

keeldumiseks.

4 Selver.ee veebilehel on märgitud, et kulleriga toodete kättesaamisel lisandub arvele teenustasu 1,90–

9,90 eurot (sisaldab käibemaksu). Teenustasu sisaldab tellimuse komplekteerimist, pakendeid ja transporti

valitud aadressile. Prismamarket.ee veebilehe kohaselt on kauba kojuveo hind 5 eurot (olenevalt asukohast).

Rimi.ee veebilehel erakliendina sisse logides näitab Tartus kauba kohaletoimetamise tasuks 4,99 eurot.

3-24-1478

(allkirjastatud digitaalselt)