2-24-146165/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.05.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-146165

Tsiviilasi

M. L. hagi L. L. vastu elatise saamiseks

Tsiviilasja hind

2 589,48 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: M. L. (isikukood xxxx; aadress xxxx)

Hageja seaduslik esindaja: J. J. (isikukood xxxx;

aadress xxxx; e-post xxxx; tel xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: Vello Luik (e-post

luikvell@gmail.com)

Kostja: L. L. (isikukood xxxx; aadress xxxx; e-post

xxxx; tel xxxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista L. L.’ilt välja M. L.’i kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 01.10.2024 kuni

16.12.2024 eest summas 436,22 eurot.

3. Mõista L. L.’ilt välja M. L.’i kasuks igakuine elatis:

3.1. summas 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)) alates 17.12.2024 kuni

31.03.2024;

3.2. summas 301,74 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)) alates 01.04.2025 kuni

M. L.’i täisealiseks saamiseni.

4. Punktis 3.2 nimetatud elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil

2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3

esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

5. Määrata, et L. L. kohustub tasuma punktis 3 nimetatud elatise hiljemalt jooksva kuu 1.

kuupäevaks J. J. pangakontole nr xxxx selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses

ära ka kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille eest elatist makstakse.

2-24-146165

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

7. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja on kostja ja hageja seadusliku esindaja alaealine laps. Hageja vanemate kooselu

lõppes ning hageja elab hageja seadusliku esindajaga. Kostja rikub hageja

ülalpidamiskohustust.

2. Hageja seaduslik esindaja saab hageja eest lapsetoetust 80 eurot kuus.

3. Hageja palub: mõista L. L.’ilt M. L. kasuks alates 01.10.2024 kuni M. L. täisealiseks

saamiseni (xxxx) välja igakuine elatis 287 eurot 72 senti kuus (272,76 eurot (baassumma)

+ 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot

(50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse §

17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust; kohustada L. L.’it tasuma M. L.’i elatis J. J. pangakontole nr xxxx;

kohustada L. L.’it tasuma igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva

lahendi jõustumist, eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu esimeseks

kuupäevaks.

4. Seoses kostja vastuväidetega märkis hageja järgmist. Kostja kinnitab, et on nõus toetama

oma poega summas 300 eurot kuus, s o isegi rohkem, kui on hageja hetkenõue. Kostja ei

ole viidanud PKS § 102 sätestatud asjaoludele, mis annaksid aluse ülalpidamiskohustuse

vähendamiseks kostja isikust või varalisest seisundist tulenevalt.

5. Hagiavalduse kohaselt oli hageja peale vanemate kooselu lõppemist isa juures keskmiselt

2 päeva kuus, seega puudub alus elatise vähendamiseks. Alates avalduse kohtusse

esitamisest ei ole hageja isa juures viibinud.

6. Kostja on vastuses mitmel korral rõhutanud, et hagejate vanemate vahel puudub

suhtluskord. Kostja on avaldanud vastuses, et ei ole nõus elatist tagasiulatuvalt maksma,

2(6)

2-24-146165

kuna hageja ema lahkus kooselust omavoliliselt ja võttis lapse xxxx lasteaiast ära.

Kindlasti ei saa aga kostja nõusolekuta kooselu lõppemine olla aluseks elatise

tagasiulatuva väljamõistmise vähendamiseks. Kostja vastusest ei nähtu asjaolusid, mis

nõuaksid tagasiulatavalt elatise väljamõistmise vähendamist tuleneval kostja varalisest

seisundist näiteks. Hageja emale teadaolevalt kostja töötab mitteametlikult. Eeltoodust

tulenevalt on põhjendatud elatise tagasiulatuvalt väljamõistmine.

7. Kostja on hetkeseisuga hageja ema kontole kandnud elatist kokku 400 eurot, mis tuleb

elatise võlgnevusest maha arvata.

8. Kostja on teinud hagejale eraldi kogumiskonto Xxxx panka ja on alates jaanuarist 2025

kandnud nimetatud kontole raha. Hetkeseisuga on hageja kontol 176 eurot. Hageja

esindaja on kirjavahetuses korduvalt teavitanud kostjat, et hageja ema ei nõustu elatisraha

kandmisega lapse kogumiskontole. Eeltoodust tulenevalt ei saa raha kandmist kostja poolt

hageja kogumiskontole lugeda elatise tasumise kohustuse täitmiseks.

KOSTJA VASTUS

9. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja on nõus igakuiselt toetama oma poega 200

eurot kuus pluss 100 eurot kogumiskontole Xxxx pangas, millele on ligipääs teisel

lapsevanemal.

10. Puudub otsene suhtluskord, kostja on avaldanud soovi M. L.i kasvatuses osaleda. J. J.

võttis M. L.i ilma kostjale ütlemata ära xxxx lasteaiast ning pani ta ajutiselt xxxx

lasteaeda. Pole päri, et laps elab ainult J. J. mõjusfääris ja lapse isa, L. L.it lapse

kasvatamise juurde ei lasta.

11. Kostja pole nõus, et peab midagi hakkama järgi maksma. Kostja on teinud ülekanded 200

J. kontole ja 100 M. kasvukontole alates jaanuarist, kui J. kolis xxxx.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6

tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS

§ 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja

mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma

suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks

on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale

lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea

3(6)

2-24-146165

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel.

13. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:



hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad;



hageja elab koos emaga;



puudub kostja ja hageja suhtlemist reguleeriv suhtluskord;



kostja on tasunud hageja seadusliku esindaja pangakontole 31.01.2025. a 200 eurot

ning 01.03.2025. a 200 eurot.

14. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuise miinimummääras elatise

alates 01.10.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

15. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) on hageja ülalpidamiskohustust täitnud;

(ii) tagasiulatuv nõue on põhjendamatu, kuna laps eraldati perekonnast ilma kostja

nõusolekuta.

16. Kostja ei ole esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas määras

elatist tasuda. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle

puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest.

Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem

kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele

tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema.

Kostja on töövõimeline ja -ealine.

17. Kostja ei ole esile toonud, et hageja kulud võiksid olla väiksemad kui seadusjärgne

miinimummääras elatis seda eeldab. Seega ei ole kostja hageja kulude olemasolu või

koosseisu vaidlustanud.

18. Asjakohatud on poolte argumentatsioon seoses hageja ja vanemate vahelise suhtlemisega

ning perekonna purunemise asjaoludega. Käesolevas asjas lahendab kohus hageja

ülalpidamisküsimust, mis ei sõltu eeltoodud väidetest. Kostja ei ole esile toonud, et laps

viibiks tema juures määral, mis annaks aluse PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks.

19. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101

alusel arvutatud summa:

-

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma (PKS § 101 lg 3). Alates

01.04.2024 on elatise baassumma 272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on

baassumma 282,31 eurot.

-

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 3). Alates 01.04.2024 on keskmine

brutokuupalk 1832 eurot ning alates 01.04.2025 on see 1981 eurot.

-

Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust. Alates

01.02.2023 kehtima hakanud perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on

lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Hageja eest saab

lapsetoetust hageja seaduslik esindaja.

Võttes aluseks hagiavalduses esitatud asjaolusid ja PKS §-s 101 sätestatud elatise

arvutamise aluseid, kujuneb hageja PKS § 101 alusel arvutatud elatiseks (vt siit:

4(6)

2-24-146165

https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) perioodi 01.04.2024 – 31.03.2025 eest 287,72 eurot

kuus ning alates 01.04.2025 on elatise suuruseks 301,74 eurot kuus.

Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks igakuiselt tasunud eelnimetatud suuruses elatise teise

lapsevanema arveldusarvele. Samuti ei ole kostja tõendanud, et vanemate vahel oli

kokkulepe, mille kohaselt loetakse ülalpidamiskohustus täidetuks sellega, kui kostja

kannab raha lapse enda arveldusarvele või kogumishoiusele. Eeltoodust tulenevalt on

kostja hageja ülalpidamiskohustust rikkunud ning elatisenõue kuulub rahuldamisele.

20. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud 17.12.2024, millest kohus

edasiulatuva nõude piiritlemisel ka lähtub.

Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus edasiulatuva haginõude ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja igakuise elatise seadusjärgses miinimummääras alates 17.12.2025

kuni hageja täisealiseks saamiseni.

21. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise 01.10.2024 kuni

16.12.2024 eest seadusjärgses määras. Kostja leiab, et tagasiulatuv elatisnõue on alusetu.

PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12

märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut

tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam

õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt

äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib

ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine

asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult

koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi

enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada

tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja

mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal

olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et

vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse

ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt

ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal

hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab

viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise.

Hageja nõuab tagasiulatuvalt elatis arvestusega, et kostja kohustus on 287,72 eurot kuus.

Kohus on ülal leidnud, et viidatud suuruses elatise tasumise kohustus on kostjal olemas.

Tagasiulatuv nõue ei ole kostjale üllatuslik, kuivõrd kostja pidi eeldama, et tal, kui lapsega

koos mitteelaval vanemal on kohustus seadusjärgses määras elatist tasuda. Nõudeperiood

on sisuliselt vaid 1,5 kuud, mistõttu ei saa eeldada ka selle rasket majanduslikku mõju

kostjale. Kohus leiab, et nõue tuleb rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

tagasiulatuv elatis perioodi 01.10.2024 kuni 16.12.2024 eest summas 436,22 eurot.

5(6)

2-24-146165

22. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks

kohtuotsuse täitmise korra vastavalt hageja taotlusele.

23. Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus

pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja

poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest

tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib

kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

24. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1

sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

26. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik

6(6)