2-24-137144/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.mai 2025. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-137144

Tsiviilasi

PARKIT OÜ hagi A P vastu leppetrahvi võlgnevuse ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

55,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PARKIT OÜ (registrikood 12135716; asukoht Turu tn

2, 51004 Tartu)

Hageja seaduslik esindaja: J B (-post: xxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maano Saareväli;

e-post: xxx

Kostja: A P (isikukood xxx; elukoht xxx)

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetlus, istung 02.04.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PARKIT OÜ hagi A P vastu.

2. Välja mõista A Plt PARKIT OÜ kasuks leppetrahv 42 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis summas 9,09 eurot ja viivis põhinõudelt summas 42 eurot alates

13.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

3. Jätta menetluskulud A P kanda.

4. Välja mõista A Plt PARKIT OÜ kasuks menetluskuluna 797,50 eurot.

5. A Plt tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda PARKIT OÜ-le

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. PARKIT OÜ (hageja või Parkit) esitas 15.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse A P (kostja) vastu. Kuna A P esitas makseettepanekule vastuväite,

lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Parkit esitas 14.01.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse A P vastu.

3. Kohus võttis hagiavalduse 15.01.2025 määrusega menetlusse ja määras kostjale hagile

vastamiseks tähtaja.

4. Kostja esitas hagiavaldusele vastuse 21.02.2025.

5. Hageja esitas seisukoha kostja vastusele 06.03.2025.

6. 02.04.2025 toimus antud asjas istung, kuhu kostja ei ilmunud.

7. Hageja esitas 02.04.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohus saatis 03.04.2025 seisukoha

esitamiseks kostjale.

8. Kostja esitas seisukohad hageja menetluskuludele 21.04.2025.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded

9. Hagiavalduse kohaselt oli sõiduk numbrimärgiga xxx (sõiduk) parkimistingimusi rikkudes

pargitud 09.03.2023 KÜ xxx 17, Tallinn (edaspidi KÜ) parkimisalale, mille tõttu esitas hageja

09.03.2023 leppetrahvinõude nr xxx summas 42 eurot (muutus sissenõutavaks 24.03.2023).

Parkimistingimuste (mis olid parkimisalal avaldatud) rikkumine seisnes selles, et puudus KÜ

territooriumil parkimiseks sellekohane kirjalik luba. Hageja esitas leppetrahvinõuded koheselt

pärast rikkumise tuvastamist, paigutades leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele. Hageja

palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 42 eurot, millele lisandub

sissenõutavaks muutunud viivis summas 9,09 eurot ja viivis alates hagi esitamisest kuni

põhinõude tasumiseni seaduses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

10. 06.03.2025 seisukohas kostja vastusele märgib hageja, et kostja on väites, et ta võis jätta

infotahvli tähelepanuta ja eeldas, et piirang on mõeldud prügikastide esise vaba teenindusala

tagamiseks, võtnud sisuliselt omaks selle, et oli teadlik piirangust. Seega tuleneb kostja

seisukohtadest, et parkimist keelav liikluskorraldus oli leppetrahvinõude esitamise ajal Xxx tn 17

maja esisel tänaval olemas. Prügikastid asuvad liiklusmärkide 362 vahelise parkimisala keskel

ning parkimisala otstes asuvatest märkidest prügikonteineriteni on märkimisväärne vahemaa, kus

samaaegselt asuvad ka parkimiskohad ja parkivad sõidukid. Seega eluliselt ei ole usutav, et

keskmiselt mõistlik isik võiks parkimisala alguses olevat liiklusmärki 362 käsitleda kusagil

eemal asuvate prügikastide esisel teeosal parkimist keelavana. Hageja kinnitab ja esitab selle

tõendamist väljavõtte lepingust selle kohta, et hagejal oli sõlminud KÜ-ga leping parkimise

korraldamiseks. Kinnistu katastritunnusega xxx on tõesti Tallinna linnale kuuluv transpordimaa,

mille Tallinna linn on andnud lepingu alusel KÜ-le kasutamiseks parkimismaana. Hageja

selgitab, et hagiavalduse lisas 1 esitatud fotodel asuvad kuupäevad ja kellaajad tekivad fotole

hetkel, mil foto saab üles laetud hageja serverisse. Foto üleslaadimine hageja serverisse toimub

küll automaatselt koheselt peale foto tegemist, kuid kui tehakse mitu fotot, siis võib juhtuda, et

toimub mitme foto üheaegne üleslaadimine. Sellest tulenevalt võivad mõne foto kellaajad

kattuda või olla üksnes vähese ajalise erinevusega. Vastavalt kohtupraktikale ei ole nõutav, et

parkimisalal olevad liiklusmärgid oleksid fotografeeritud leppetrahvinõude koostamisega samal

ajal.

11. 02.04.2025 istungil jäi hageja oma nõude juures, paludes hagi rahuldada ja jätta

menetluskulud kostja kanda.

12. Hageja menetluskulude nimekirjas kohaselt koosnevad hageja menetluskulud hagiavalduselt

tasutud riigilõivust (kokku 100 eurot) ja õigusabikuludest summas 697,50 eurot (km/ta,

tunnihind 150 eurot (km/ta) 4,65 tunni eest).

Kostja vastus

13. Kostja esitas hagile vastuse 21.02.2024, milles ta haginõuet ei tunnista ning palub hagi jätta

rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.

14. Kostja ei vaidle vastu, et oli ja on sõiduki omanik. Kostja märgib, et võis jätta tähelepanuta

pimedas infotahvli ja eeldas, et piirang on mõeldud prügikastide esise vaba teenindusala

tagamiseks. Samas kostja lisab, et kostja ei ole eraparklasse sisenenud, sest tegemist on Xxx tn

äärse alaga, st ala ei ole piiritletud. Kostja selgitab, et talle saadetud seitsmel fotol (kujutatud

kostja omandis olevat sõidukit) on fototöötlust kasutades lisatud kuupäevad ja kellaajad, sest siis

fotot seitsmest on tehtud kahe sekundi sees ja neli neist lausa täpselt samal sekundil. Fotodel 1-6

on eemaldatud metainfo, seitsmendal on metainfo alles, kuid pildil puudub kuupäev ja kellaaeg.

Kostja leidis, et nõude alusena tuleks käsitleda maaomaniku ja parkimise korraldaja kokkulepet

selle kohta, et hagejal on õigus nimetatud territooriumil parkimist korraldada. Kostjale

kättesaadavate andmete järgi on kõnealune maa transpordimaa ja seda ei saa käsitleda KÜ

territooriumina. Kostja kojamehe vahelt leppetrahvi ei leidnud.

15. Kostja vastas hageja menetluskuludele 21.04.2025, milles leiab kuigi kostjal ei ole käesoleva

hetke seisuga sarnaseid kulusid kantud, ei saa ta välistada menetluse käigus õigusabikulude

tekkimist, kui asja keerukus, hageja käitumine või muud menetluslikud asjaolud nõuavad

õigusabiteenuse kasutamist. Vastavalt võrdse kohtlemise ja menetlusosaliste võrdsuse

põhimõttele ning võimalike õiguspäraste kulude hüvitamise eesmärgil taotleb kostja õigust

nõuda hagejalt menetluse lõppedes kostja kantud põhjendatud õigusabikulude hüvitamist

ulatuses, milles need peaksid tekkima.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

16. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise

lihtsustatud korras 15.01.2025 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte

seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.

17. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja §

444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas

piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega.

18. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis,

leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

19. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et

parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul

vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (RKTsKO nr 3-2-1-3-16, nr 3-2-1-

68-16 (p 31), nr 3-2-1-77-16, nr 2-15-3430) ning leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama

sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud

leppetrahvile parkimise aja ja koha.

20. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et kostja oli 09.03.2023 sõiduki

numbrimärgiga xxx omanik (dtl 35). Kostja ei ole nimetatud asjaolu ka vaidlustanud. Nimetatud

sõiduk oli pargitud 09.03.2023 kella 19.22 ajal hageja opereeritavale Xxx 17, Tallinn

parkimisalale (dtl 27-31). Seoses kostja väitega leppetrahvinõudele lisatud fotodel kuupäeva ja

kellaaja lisamisega fototöötlusega märgib kohus järgmist. Isegi, kui jaatada võimalust, et fotodel

sõidukist on kuupäev ja kellaaega fototöötluse abil lisatud, siis leppetrahvinõue on siiski

väljastatud 09.03.2023. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ja tõendeid, et nimetatud

kuupäeval kella 19.22 ajal oli tema sõiduk pargitud mujale, st mitte KÜ alale. Seega loeb kohus

tõendatuks, et kostja sõiduk oli pargitud 09.03.2023 KÜ alale. Kohus tuvastab ka, et Lasnamäe

Linnaosa Valitsus on andnud 20.04.2011 kokkuleppe nr 2 alusel KÜ-le kasutada parkimiseks ala,

kuhu kostja oli sõiduki 09.03.2023 parkinud (dtl 79-80). Alal, kuhu kostja sõiduki 09.03.2023

parkis, korraldas parkimist lepingu alusel hageja (dtl 77-78).

21. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt pakkumus on lepingu

sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla

ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1

järgi nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

Riigikohus on olnud seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel

selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate

infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (vt Riigikohtu

lahend 3-2-1-75-10, p 14).

Hageja poolt avaldatud parkimistahvel oli kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes

selgelt nähtav (dtl 33, 82-88) ning nendega oli võimalik tutvuda. Kostja on möönnud, et võis

jätta infotahvli tähelepanuta ja eeldas, et piirang oli mõeldud prügikastide esise vaba

teenindusala tagamiseks. Seega kinnitab kostja väide veelgi seda, et liiklusmärk koos infotahvli

ja parkimistingimustega olid 09.03.2023 Xxx 17, Tallinn sõidutee ja parkimistasku 560m²

suuruse ala mõlemas otsas olemas. Arvestades, et majandus-ja kommunikatsiooniministri

22.07.2011 määruse nr 12 § 8 lg 2 kohaselt mõjuvad keelumärgid ainult sellel teel, kuhu need on

pandud, kui tahvlitega 831 kuni 833 „Mõjusuund” ei ole näidatud teisiti, ning kuna kostja

viidatud prügikastide ala on liiklusmärgist oluliselt eemal (kahe märgi keskel), siis ei saanud

kuidagi mõistlikult eeldada, et parkimise keelu mõjuala puudutab üksnes prügikastide esist ala.

Igal juhul ei vabasta kostja väide võimalikule tähelepanematusele teda vastutusest. Kohus lisab,

et kuivõrd liiklusmärgi 362 mõju on sellel teepoolel, kuhu vastav märk on paigaldatud, ei

pidanud ka parkimisala olema nn piiritletud. Liiklusmärgid olid vaidlusaluse ala (sõidutee ja

parkimistasku ala) mõlemas otsas, mistõttu oli parkimisala, nõuetekohaselt ja arusaadavalt

tähistatud ja keskmine mõistlik liikleja pidi aru saama, et parkimiskeelu mõjualas võis parkida

üksnes Xxx 17 elanik.

Parkimistingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parklasse

sisenemisel (dtl 32).

Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab

ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka

tõendades. Kostja ei tõendanud, et hagiavalduses märgitud ajal kasutas sõidukit keegi konkreetne

füüsiline isik. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus seega

parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 09.03.2023 KÜ parkimisalale parkimisel.

Kuivõrd sõiduk oli pargitud alale, kus parkimisõiguse andis parkimisluba (tegemist ei olnud

tasulise parkimisalaga), oli hageja ja kostja vahel 09.03.2023 sõlmitud parkimislepingu näol

tegemist tasuta parkimise lepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 389 mõttes.

22. Hageja nõude näol on tegu leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on

lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele

lepingus määratud rahasumma. Parkimistingimustes on märgitud, et lepingu rikkumise korral

võib hageja nõuda leppetrahvi kuni 50 eurot (dtl 32). Hageja on esitanud kostjale

leppetrahvinõude summas 42 eurot.

Kohus leiab ka, et hageja poolt nõutav leppetrahvi summa ei ole ebamõistlikult suur. Kohus

märgib, et võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud

väljaanne. Paul Varul jt, lk 811) on selgitatud, et leppetrahvil kui kohustuse täitmise

sunnivahendil on võlgniku suhtes preventiivfunktsioon ehk survefunktsioon, mille eesmärk on

tagada lepingulise kohustuse täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus.

Samuti on võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes selgitatud, et leppetrahvi maksmist võib

nõuda sõltumata sellest, kas kahju üldse tekkis. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja soovis

leppetrahvi kehtestamisega tagada selle, et parkimislepingu teine osapool oma kohustusi täidaks,

ei ole 42 euro suurune leppetrahv ebamõistlikult suur, kuna leppetrahv peab suuruse poolest

olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustusi täitma. Kohus märgib, et

parkimistingimuste rikkumise korral võivad parklaoperaatoril tekkida täiendavad kulud pargitud

sõiduki omaniku tuvastamiseks ning leppetrahvi sissenõudmiseks. Kohus on seisukohal, et

eeltoodust tulenevalt ei ole 42 euro suurune leppetrahv VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses

ebamõistlikult suur.

Seega rikkus kostja parkimistingimusi – sõiduki armatuurlaual puudus parkimisõigust andev

parkimisluba.

VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku

aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool

edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust

rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi,

loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui

tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle

edastamiseks mõistliku viisi.

Hagile lisatud piltidest nähtub, et leppetrahvinõue on pandud sõiduki esiklaasile kojamehe

vahele (dtl 30). Kuna leppetrahv on pandud sõiduki kojamehe vahele koheselt rikkumise

tuvastamise järgselt, siis on leppetrahvinõue esitatud mõistliku aja jooksul. Ka Riigikohus on

leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe

vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte

mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud

mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan,

muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda

ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Käesolevas asjas ei ole kostja

sellistele erandlikele (orkaan, muu looduskatastroof vms) asjaoludele tuginenud. Kostja väide, et

ta ei leidnud kojamehe vahelt leppetrahvinõuet, ei vabasta kostjat leppetrahvi tasumise

kohustusest, sest hageja on tõendanud leppetrahvinõude esitamise eeldusi.

23. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga xxx oli pargitud

09.03.2023 KÜ parkimisalale, sõiduki armatuurlaual ei olnud nõutavat parkimisluba, kostja

rikkus parkimistingimuste p 2, leppetrahvinõue oli esitatud mõistliku aja jooksul,

leppetrahvinõue summas 42 eurot ei ole ebamõistlikult suur, leppetrahvi eest ei ole tasutud,

mistõttu leppetrahvinõue summas 42 eurot kuulub kostjalt väljamõistmisele.

24. Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka viivise.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Kuna kostja on viivitanud leppetrahvi tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka

viivist. Leppetrahvi nr xxx viivis perioodi eest 24.03.2023-12.01.2025 moodustab 9,09 eurot.

Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste

väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav

nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

viivis põhinõudelt summas 35 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

13.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

25. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista leppetrahv 42 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 9,09 eurot ja

viivis põhinõudelt summas 42 eurot alates 13.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

26. Kõik otsuses käsitlemata poolte väited ja hindamata tõendid ei oma kohtu hinnangul asja

lahendamisel tähtsust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

27. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus

rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.

28. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses.

29. Hageja esitas 06.08.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tsiviilasja nr

2- 24-116572 raames kandnud järgmisi menetluskulusid: riigilõiv 100 eurot, lepingulise esindaja

õigusabikulud kokku 697,50 eurot (km/ta) tunnihinnaga 150 eurot (km/ta) 4,65 tunni eest. Kostja

hageja menetluskulude suurusele otseselt vastuväiteid ei esitanud.

30. Hageja avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on

maksekäsu kiirmenetluses ja hagilt tasunud riigilõivu kokku 100 eurot ning kandnud lepingulise

esindaja kulusid summas 697,50 eurot (käibemaksuta). Hageja palub märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud

käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja on käibemaksu kohuslane, mistõttu hüvitamisele

kuuluks lepingulisele esindajale tasutud käibemaksu mittesisaldav summa.

31. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased

kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

32. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka

Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas

asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid.

Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14).

Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole seega mitte esitatud arved, vaid

õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

33. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja

2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt

on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga.

Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 100

eurot.

34. Hageja esindaja tasumäär oli 150 (km/ta) eurot tunnis. Arvestades, et hageja lepinguliseks

esindajaks oli vandeadvokaat, vastab kohtu hinnangul hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas

mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti

õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.

35. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 4,1 tundi. Hageja esindajakulu hõlmab

endas järgmisi õigusabitoiminguid: 1) hagimaterjalidega ja menetluse senise käiguga tutvumine,

nõupidamine kliendiga – 0,75 tundi; 2) kostja hagivastusele vastuseisukoha koostamine, lisade

komplekteerimine ja kohtule esitamne – 2,5 tundi; 3) lepingulise esindaja valmistumine

kohtuistungiks, istungieelne konsultatsioon kliendiga – 0,5 tundi; 4) hageja lepinglise esindaja

osalemine kohtuistungil – 0,5 tundi ja 5) menetluskulude nimekirja koostamist ja kohtule

esitamist – 0,4 tund.

36. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalik, mistõttu

hageja õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 4,65 tunni eest summas 697,50 eurot.

37. Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 797,50 eurot (100

+ 697,50), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele märgib

kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda

hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

38. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud

või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik