2-23-7143/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-7143

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport hagi A. K.i (K.) vastu

2230,40 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2230,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (registrikood

10312960), lepinguline esindaja Raivo Vitsut

Kostja A. K. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Marko

Jaani

Viimase kohtuistungi aeg

31.03.2023

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport hagi osaliselt.

2. Mõista A. K.ilt Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport kasuks välja kahjuhüvitis 400

eurot.

3. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport hagi mõista A. K.ilt välja

kahjuhüvitis 400 eurot ületavas osas.

4. Määrata otsuse täitmise kord selliselt, et A. K. tasub Aktsiaseltsile Tallinna

Linnatransport kahjuhüvitist 400 eurot osamaksetena 100 eurot kuus iga kuu 15-ndaks

kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude tasumiseni.

5. Jätta menetluses 82% ulatuses Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport ja 18% ulatuses A.

K.i kanda.

6. Määrata kindlaks Aktsiaseltsile Tallinna Linnatransport hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ning mõista A. K.ilt Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport kasuks välja 63

eurot.

7. Määrata kindlaks A. K.ile hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

Aktsiaseltsilt Tallinna Linnatransport A. K.i kasuks välja 1033,2 eurot.

8. Tasaarvestada poolte vastastikused otsusega väljamõistetavad menetluskulud ning

tasaarvestuse tagajärjel mõista Aktsiaseltsilt Tallinna Linnatransport A. K.i kasuks välja

menetluskulud 970,20 eurot.

9. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Aktsiaseltsil Tallinna

Linnatransport tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Lihtsustatud korras menetletud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest (05.05.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Aktsiaselts

Tallinna

Linnatransport

(hageja/tööandja)

esitas

08.03.2021

töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse A. K.i (kostja/töötaja) vastu kahjuhüvitise 2230,40 euro

väljamõistmiseks. TVK rahuldas 08.05.2023 otsusega avalduse ja mõistis töötajalt tööandja

kasuks välja 2230,40 eurot. Töötaja esitas 15.05.2025 Harju Maakohtule taotluse vaadata TVK-

le esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina.

2. Hageja esitas 05.06.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse paludes mõista kostjalt välja

kahjuhüvitis 2230,40 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.01.2018 töölepingu, mille alusel töötab kostja alates

xxxx bussijuhina. 29.06.2022 toimus liiklusõnnetus, kus kostja juhitud buss riivas Lembitu

tänavalt Liivalaia tänavale välja sõites teist tööandja bussi, mis oli peatunud Liivalaia tänaval.

Alusetu on kostja väide, et avarii toimus teise bussijuhi süül. Kostja, põhjustades avarii, rikkus

töölepingut vähemalt hooletusest, kui mitte raskest hooletusest.

Kostja põhjustatud avarii tekitas hagejale kahju, sest tööandja lasi töötaja juhitud bussi remontida

kandes kulutusi 4460,80 eurot. Kostja peab 50% kuludest ehk 2230,40 eurot hagejale hüvitama.

Hageja nõutav kahjusumma on mõistlik. Töötaja keskmine töötasu on 1537,70 eurot kuus.

Hageja on valmis võimaldama kostjale hüvitise maksmist osamaksetena. Kostja juhitud bussil

puudus kaskokindlustus, kuid see ei anna alust kahjuhüvitist vähendada. Hagejal oleks võimalik

busse kindlustada vastutuskindlustusega, aga ka sellisel juhul oleks omavastutus 600 eurot–3000

eurot, mille hageja saaks kahju tekitajalt sisse nõuda. Kindlustatud bussidel on omavastutus, mis

on suurem kui kostjalt nõutav kahju.

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Kostja selgitas, et liiklusõnnetuse põhjustas teise bussijuhi käitumine. Kui kostja hakkas Lembitu

tänavalt Liivalaia tänavale keerama, pidurdas ootamatult teine buss, mistõttu põrkasid bussid

kokku. Hageja ei ole kahju tõendanud. Tõendamata on, et kostja on rikkumises süüdi. Peab

arvestama, et hageja ei ole bussi kindlustanud. Hagejal olnuks võimalik katta töötaja poolt

tekitatud väidetava kahju parandamiseks kantud kulusid teatud osas kaskokindlustuse arvelt. Kui

hageja oleks sõlminud kaskokindlustuse oleks tema omavastutuse summa 600 eurot. Bussi

remondikulud ületavad tunduvalt töötaja töötasu suurust ja tööandja ei saanud eeldada, et töötaja

suudaks liiklusõnnetuse tekitamisel hüvitada kallihinnalise bussi parandamiskulude väärtuse.

Hüvitist tuleb vähendada tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel

tekkinud kahju võrra. Kui kohus leiab, et kostja on kohustusi rikkunud, palub ta vähendada

hüvitist 100 euroni.

Kohtu põhjendused

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta

järgnevalt.

5. Kohus on tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:



hageja ja kostja sõlmisid 16.01.2018 töölepingu, mille alusel töötas kostja bussijuhina (dtl

264-265);



29.06.2022 toimus liiklusõnnetus, kus kostja juhitud buss põrkas kokku teise bussiga. Avarii

tagajärjel sai kostja juhitud buss kahjustada (kostja seletus (dtl 295–297), M. M. seletus (dtl 298–

300), fototabel (dtl 301–308).

6. Hageja kui tööandja esitas kostja kui töötaja vastu varalise kahju hüvitise väljamõistmise

nõude. Töölepingu seaduse (TLS) § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat

kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes

juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva

seaduse §-s 16 sätestatust. Üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks

olema täidetud järgmised üldised eeldused (RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-126-14, p 14; 21.06.2017,

3-2-1-56-17, p 25):



töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72);



tööandjale on tekkinud või tekib kahju (võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, § 127 lg 1, §

128);



töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult,

raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2;

vt ka RKTKo 25.11.2015, 3-2-1-151-15, p 13);



kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);



kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui

kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);



rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka RKTKo 25.11.2015,

3-2-1-151-15, p 15).

7. Hageja heidab kostjale ette töölepingust tulenevate kohustuste rikkumise. Selleks, et

otsustada, kas kostja on rikkunud kohustusi, tuleb liiklusõnnetuse asjaolusid käsitleda.

7.1.

Kostja andis 29.06.2022 tööandjale avarii kohta järgmiseid kirjalikke seletusi: töötaja

sõitis bussiga Lembitu tänavalt Liivalaia tänavale. Parempoolne sõidurida oli hõivatud ja kostjal

tuli tänavale väljasõiduks teise ritta reastada. Sõidukid hakkasid tänaval liikuma ja esimeses reas

seisnud buss alustas liikumist. Kostja hakkas samuti vaikselt teise ritta välja keerama. Kostja

vaatas tähelepanelikult, et mitte riivata vastutulevat autot. Buss esimeses reas pidurdas

ootamatult, kuigi tal ei olnud ees mingit takistust. Toimus kokkupõrge (dtl 295–297).

7.2.

Kostja kirjeldas 31.03.2025 istungil avarii asjaolusid järgmiselt: kui kostja sõitis bussiga

Lembitu ja Liivalaia tänavate ristmikule, oli esimene rida Liivalaia tänaval hõivatud. Olümpia

hotelli pool seisev auto andis kostjale teed ja kostja hakkas bussiga Lembitu tänavalt Liivalaia

tänavale teise ritta keerama. Kiirus oli väike, ca 5–10 km/h. Esimeses reas seisis buss, millest

kostja tahtis tagant mööda sõita. Kostja manöövri ajal hakkas esimene rida liikuma. Kui kostja

hakkas pööret teise ritta lõpetama, pidurdas esimeses reas sõitnud bussijuht järsult. Kostja ei

osanud oodata, et teine buss peatub nii ootamatult. Kostja väitel nägi teine bussijuht, et kostja

tahab temast mööda sõita ja seetõttu pidurdas ta järsult, et mitte lasta kostjal manöövrit lõpetada

(dtl 425–429).

7.3.

Hageja on esitanud avariis osalenud teise bussijuhi M. M. 29.06.2022 antud kirjalikud

seletused, kus ta kirjeldas liiklusõnnetuse asjaolusid järgmiselt: M. M. sõitis mööda Liivalaia

tänavat suunaga Mustamäe. Pärast Lembitu tänava ristmikku oli ees ummik ja M. M.e buss jäi

autode taha seisma. M. M. nägi peeglist, kuidas Lembitu tänavalt tuleb buss, sõidab temast

tagant mööda väljumisega vastassuuna vööndisse. Teine buss tegi parempööret ja sõitis parema

küljega vastu M. M.e bussi vasakut tagumist nurka. M. M.e buss seisis sel hetkel ummikus (dtl

298–300).

7.4.

Kohus kuulas hageja taotlusel M. M.e 31.03.2025 tunnistajana vande all üle. Tunnistaja

andis avarii kohta järgmiseid ütlusi: M. M. sõitis bussiga Liivalaia tänaval suunaga lõpp-peatuse

poole. Oli ummik, mis algas Lembitu tänava nurgalt. Tunnistaja juhitud buss seisis ummikus

umbes tund aega. Tunnistaja jälgis liiklejaid, kes Lembitu tänavalt Liivalaia tänavale tulid. Teiste

hulgas oli seal ka kostja juhitud buss. Kostja buss tõmbas tunnistaja tähelepanu juba Lembitu

tänaval liiklemisstiili poolest. Kostja hakkas Liivalaia tänavale parempööret tegema, sõites

tunnistaja poolt juhitud bussist tagant läbi. Kostja ületas kahte suunarada eraldavat kahekordset

pidevjoont, sõitis suure kiirusega mõlemasse vastutulevasse sõiduritta, täistambiga keeras

paremale ja sõitis külje pealt vastu tunnistaja bussi tagumist nurka pidurdamata ja kiirust

vähendamata. Tunnistaja sõnul soovis teine bussijuht sellega öelda, et ära vahi siin ees, siin on

minu koht. Õnnetuse paigas seisis tunnistaja paar minutit hoides jalga bussi piduri peal (dtl 425–

429).

8. Tunnistaja M. M. ja kostja poolt hagejale vahetult pärast avariid ja kohtuistungil antud

seletused kattuvad. Nende seletused lähevad aga vastuollu avarii põhjustanud asjaolu osas: kostja

väitel põhjustas avarii teise bussijuhu käitumine, kes pidurdas ootamatult ajal, kui kostja sooritas

manöövrit; M. M.e sõnul põhjustas õnnetuse kostja tegevus, kuna ta sooritas bussiga

parempööret liiga suure kiirusega ja sõitis külje pealt vastu tunnistaja bussi tagamist nurka kiirust

vähendamata. Kohus toob välja, et hageja tunnistaja M. M.e ülekuulamisel kohtuistungil oli

tunda tema negatiivset meelestatust ja erapoolikust kostja suhtes. Tunnistaja negatiivne

eelarvamus kostja vastu kumab läbi tunnistaja sõnadest, et oma käitumisega soovis teine

bussijuht ehk kostja öelda, et „ära vahi siin ees, siin on minu koht“. Kostja selgitas istungil, et

vahetult enne avariid nägi teine bussijuht (st. M. M.), et kostja tahab temast mööda sõita,

mistõttu pidurdas teine juht järsult, et mitte lasta kostjal manöövrit lõpetada. Viidatud asjaolu

seletab M. M.e negatiivset meelestatust. Olukorras, kus tunnistaja oli pikka aega ummikus

seisnud, võis kostja soov M. M.e bussist mööda sõita tekitada tunnistajas pahameelt ja soovi

kostja manöövrit takistada. Arvestades M. M.e negatiivset meelestatust ei arvesta kohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 5 teise lause alusel tema 29.06.2022 seletusi

hagejale (dtl 298–300) ja 31.03.2025 istungil antud ütlusi (dtl 425–429).

9. Kohus menetleb asja lihtsustatud korras, kus kohus saab TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel

tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid. Kohus tunnustab tõendina

(TsMS § 405 lg 1 p 5) kostja 29.06.2022 kirjalikke seletusi hagejale (dtl 295–297) ja 31.03.2025

istungil ilma vandeta antud ütlusi (dtl 425–429). Kohus loeb kostja 29.06.2022 kirjalike

seletustega ja 31.03.2025 istungil antud ütlustega tõendatuks, et kostja sooritas bussiga

parempööret Lembitu tänavalt Liivalaia tänavale teise ritta. Kostja bussi kiirus oli väike, ca 5–

10km/h. Kostja manöövri käigus peatus ootamatult Liivalaia tänaval esimeses reas seisnud buss,

mistõttu sõitis kostja juhitud buss parema küljega vastu teise bussi vasakut tagumist nurka.

10. Kohus leiab, et kuigi avarii juhtus muu hulgas teise bussijuhi tegevuse tõttu, saab ka kostjat

liiklusõnnetuse põhjustajaks pidada. Kostja ei veendunud manöövri sooritamisel, et alustatud

parempööret saab ohutult lõpetada. Kostja rikkus üldist töösuhetes kehtivat kohustust täita oma

kohustusi tööandja suhtes lojaalselt (TLS § 15 lg 1). Kohtu hinnangul tähendab viidatud

kohustus muu hulgas seda, et töötaja peab heaperemehelikult hoidma talle tööandja poolt

usaldatud vara ja tegema kõik endast sõltuva, et vältida vara kahjustamist. Lisaks rikkus kostja

bussijuhi ametijuhendi p-i 3.5 (bussijuht peab oskama kasutada ohutuid ja efektiivseid bussi

juhtimisvõtteid erinevates ilmastiku- ja liiklusoludes), p-i 3.7 (bussijuht peab olema hea

pingetaluvusega, kontsentreerimis- ja otsustusvõimega; dtl 267-268). Kostja rikkus ka bussijuhi

teatmiku p-s 2 (üldsätted) välja toodud reeglit, mille järgi kasutab bussijuht temale tööülesannete

täitmiseks usaldatud tööandja vara hoolikalt, vastutustundlikult ja säästlikult (dtl 269-292). Kui

töötaja ülesandeks on bussi juhtimine, peab ta järgima tööülesandeid täites mh ka liiklusseaduses

sätestatud nõudeid. Sama kohustus lasus kostjal ka ametijuhendi p-de 3.1 ja 3.2 alusel (dtl

267-268). Kohus leiab, et kostja rikkus liiklusseaduse (LS) § 14 lg-t 2, mis sätestab, et iga

liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema

liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

11. Kostja rikkumine on hagejale kahju põhjustanud. Kohtule esitatud piltidega on tõendatud, et

kostja juhitud bussi keskmine klaasuks ja külg said kahjustatud (dtl 301-308). Hageja on

esitanud avariikalkulatsiooni (dtl 309), Aerin Group OÜ arved (dtl 368-376), Inplay OÜ arve (dtl

377), Keil M.A OÜ arved (dtl 378-379), Europarts Autodest AS arve (dtl 380) ja Jaakko Tuote

OY arve (dtl 381), mis tõendavad, et kostja juhitud bussi parandamine läks hagejale maksma

4460,80 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja kohustuste rikkumine on hagejale otsese varalise

kahju tekitanud (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg-d 1–3).

12. Kohus leiab, et kostja on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi hooletusest. VÕS § 104

lg 3 sätestab, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine.

12.1.

Kostja süü hindamisel tuleb arvestada TLS §-s 16 sätestatut. TLS § 16 lg 1 järgi peab

töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas

pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama sätte lg 2 näeb ette, et

töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab

lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja

tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö

tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.

12.2.

Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja oli õnnetuse toimumise ajaks töötanud

bussijuhina ca 4,5 aastat. Kostjat saab pidada kutseliseks bussijuhiks. Kutselise bussijuhi

hoolsusstandart on tavapärasest kõrgem. Temalt saab oodata TLS §-s 16 sätestatust kõrgendatud

hoolsust. Samas tuleb süü vormi tuvastamisel arvestada õnnetusjuhtumi asjaolusid. Kostja

29.06.2022 kirjalikud seletused ja 31.03.2025 istungil antud seletused tõendavad, et manöövri

sooritamiseks valis kostja õige kiiruse (ca 5–10 km/h) ja selle käigus jälgis ta tähelepanelikult, et

mitte riivata vastutulevat autot. Avarii juhtus küll ka teise bussijuhi käitumise tõttu, kuid kostjale

saab ikkagi heita ette, et ta ei jälginud olukorda piisavalt hoolikalt, et jõuda teise bussi

ootamatule pidurdamisele reageerida. Asjaoludest nähtuvalt ei olnud kostja olulisel määral

tähelepanematu või hooletu olnud. Avarii puhul on tegemist liikluses tavaliselt realiseeruva

riskiga. Märgitud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et kostja rikkus töölepingust

tulenevaid kohustusi hooletusest.

13. Kostja rikutud kohustuste eesmärgiks oli kaitsta hagejat tekkinud kahju eest (VÕS § 127 lg

2). Kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kostja rikkumise ja hagejal

tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

14. Kuna kostja on rikkunud töölepingut hooletusest, tuleb temalt nõutava kahjuhüvitise suuruse

määramisel juhinduda TLS § 74 lg-st 2. Viidatud säte näeb ette, et kui töötaja on töölepingut

rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel

arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö

iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu,

samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks.

Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel

tekkinud kahju võrra. Kohtupraktika järgi on hüvitise määramine TLS § 74 lg 2 järgi kohtu

diskretsiooniotsus (RKTKo 21.06.2017, 3-2-1-56-17, p 30).

14.1.

Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus järgmiseid asjaolusid:



avarii toimumise ajaks oli kostja töötanud hageja juures bussijuhina ca 4,5 aastat. Kostja on

kutseline bussijuht, mis eeldab kõikide vajalike ametioskuste valdamist;



hageja esitas väljavõtte kostja liiklusõnnetuse kohta, mille järgi toimus 18.03.2021 avarii, kus

buss ei saanud pidama ja sõitis sõiduautole tagant otsa (dtl 314). Avarii kirjelduse järgi ei ole

võimalik kostjale süülist töölepingust tulenevate kohustuste rikkumist ette heita. Kohus ei

arvesta 18.03.2021 õnnetust;



kostja rikkus töölepingut hooletusest;



avarii juhtus olukorras, kus teise bussijuhi käitumine aitas õnnetuse tekkimisele kaasa ja kus

kostja ei ilmutanud piisavat hoolt;



avarii puhul on tegemist tavapärase liikluses eksisteeriva riski realiseerumisega. Taolised

liiklusõnnetused juhtuvad tavapäraselt hageja tegevusalal;



kostja keskmine töötasu on 1537,70 eurot (dtl 294);



hagejale tekkinud kahju on 4460,80 eurot (ilma käibemaksuta; dtl 309);



hageja esitas 04.12.2020 kindlustuspakkumiste kokkuvõtte, mille järgi oli hagejal võimalik

sõlmida vabatahtlik kindlustusleping, mis piiraks tema vastutust liiklusõnnetuse korral vastavalt

600–3000 euroga (tl 315–327). Hageja ei ole esitanud muud tõendit, mis näitaks, et 04.12.2020

dokumendis sisalduvad andmed omavastutuse kohta on tänaseks aegunud. Seetõttu kasutab

kohus 04.12.2020 kindlustuspakkumiste kokkuvõttes esitatud andmeid. Hageja selgitas, et osadel

tööandja bussidel on kaskokindlustus (hageja 05.06.2023 hagiavalduse p 2.15.4 (dtl 257-263).

Hageja on küll avaldanud, et kindlustatud bussidel on omavastutus, mis on suurem kui kostjalt

nõutav kahju (hageja 22.12.2023 menetlusdokumendi p 35 (dtl 361-367), kuid hageja ei ole oma

väidet tõendanud.

Kindlustusleping maandaks hageja riske liikluses tavapäraselt esineva ohu realiseerumise korral.

Hageja ja kostja vahendid suurema ohu allikaga seotud riski kandmiseks ei ole võrreldavad.

Arvestades asjaolu, et bussi remondikulud ületavad tunduvalt kostja töötasu suurust ei saanud

hageja eeldada, et töötaja suudaks liiklusõnnetuse tekitamisel hüvitada kallihinnalise bussi

parandamiskulude väärtuse. Kuna tegemist on töösuhetega, kus töötaja on nõrgem pool ja töötaja

huve vajab tõhusat kaitset, tuleks eelistada kaskolepingut tööandja väikseima

põhiomavastutusega 600 eurot. Asjaolu, et bussil, mida juhtis kostja, vabatahtlikku kindlustust ei

olnud, ei peaks panema kostjat hooletusest tekitatud kahju hüvitamisel märkimisväärselt

raskemasse olukorda, kui bussijuhti, kes teeb avarii bussiga, millel selline kindlustus on.

Hageja väitel tähendaks vabatahtlike kindlustuslepingute sõlmimine lisakulu 250 000 eurot–600

000 eurot. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et viidatud kulude kandmine oleks

põhjustatud hageja võimatuse majandustegevust jätkata. Kohus ei pea õigeks, et hageja

majandustegevusele tavapärase riski realiseerumise tõttu tekkinud kulud jäävad ebamõistlikult

suures ulatuses töötaja kanda. Samas nõustub kohus hageja väitega, et vabatahtliku

kindlustuslepingu puudumine ei ole asjaolu, mis vähendaks või piiraks töötaja vastutust.

Kaskokindlustuse puudumine ei anna alust vähendada automaatselt töötajalt töölepingu

rikkumise tõttu nõutava kahjuhüvitist alla tööandja väikseima põhiomavastutuse määra.

Omavastutuse summa võiks olla üksnes üheks indikaatoriks hüvitise suuruse määramisel.

Vabatahtliku kindlustuslepingu mittesõlmimine on üks asjaolu, mida tuleks hüvitise määramisel

kogumis teiste asjaoludega arvestada. Sõltuvalt kahju tekitanud sündmuse asjaoludest ja töötaja

süü vormist, võiks hüvitise määramisel liikuda tööandja omavastuse väikseimast määrast nii

üles- kui ka allapoole.

14.2.

Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja

kasuks mõista välja kahjuhüvitis 400 eurot. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on

TLS § 72, § 74 lg 2, VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg-d 1, § 127 lg-d 1-4 ja § 128 lg-d 1-3. Kohus

jätab rahuldamata hagi nõudes mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 400 eurot

ületavas osas.

15. Juhul, kui kohus ei mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitist kostja palutud

miinimummääras (100 eurot), palus kostja kohtul määrata otsuse täitmise korra selliselt, et kostja

tasub väljamõistetud summat osamaksetena 100 eurot kuus iga kuu 15-ndaks kuupäevaks alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni (kostja 20.06.2023

menetlusdokumendi p 3.2 (dtl 344-350). Hageja ei esitanud vastuväiteid kostja taotletud otsuse

täitmise korra osas (31.03.2025 kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:34:31-00:34:37 (dtl 425-429).

Kostja taotlusel määrab kohus TsMS § 445 lg 1 esimese lause alusel otsuse täimise korra

selliselt, et kostja tasub hagejale kahjuhüvitist 400 eurot osamaksetena 100 eurot kuus iga kuu

15-ndaks kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.

16. Hagi rahuldatakse ca 18% ulatuses. Kohus jaotab menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega (TsMS § 163 lg 1). Kohus jätab menetluskulud 18% ulatuses kostja ja

82% ulatuses hageja kanda.

17. Esmalt hindab ja analüüsib kohus hageja menetluskulusid.

18. Käesolevas asjas on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 350 eurot. Kohus

on seisukohal, et hageja poolt tasutud riigilõiv 350 eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 350

eurot. Kohus jätab menetluskulud 18% ulatuses kostja ja 82% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb

kostjal hüvitada hageja kantud menetluskulud summas 63 eurot. Ülejäänud hageja poolt kantud

menetluskulud jäävad hageja enda kanda.

19. Järgnevalt hindab ja analüüsib kohus kostja menetluskulusid.

20. Kohus on seisukohal, et kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub

rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

21. Kostja 02.04.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks

õigusabikulud 2091,52 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati

kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga 74,10 eurot (millele lisandub käibemaks) järgmiselt:

kohtueelses (töövaidluskomisjoni) menetluses 6 tundi ja 47 minuti, maakohtu menetluses kokku

16 tundi ja 36 minutit. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega.

22. Esmalt märgib kohus, et TVK menetluses kantud kulude näol on tegemist kohtuväliste

kuludega TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 4 kohaselt.

23. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga

74,10 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja

keerukust, samuti esindaja kvalifikatsiooni, on kostjale õigusabi osutamisel rakendatud

lepingulise esindaja tunnitasumäär mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et

tunnitasumäär on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik

ning nimetatud tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas.

24. Hinnates ja analüüsides kostja 02.04.2025 menetluskulude nimekirjades välja toodud kostja

lepingulise esindaja poolt TVK menetluses ja maakohtu menetluses tehtud menetlustoiminguid

ja neile kulunud aega, tsiviilasja keerukust, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud

menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale,

et kostja menetluskulude nimekirjades kajastuvad lepingulise esindaja menetlustoimingud ning

neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.

24.1.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal 16.03.2023

menetlustoimingule (TVK materjalide vastuvõtmine ja komplekteerimine) 15 minutit. Hageja on

esitanud vastuväite ja leiab, et TVK materjalide vastuvõtmine ja komplekteerimine on

administreeriv kulu. Hageja hinnangul on tegemist põhjendamatu menetluskuluga. Kohus hageja

vastuväitega ei nõustu. Kohtu hinnangul saab kostja lepingulise esindaja 16.03.2023

menetlustoimingut pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks,

vajalikuks ja mõistlikuks pidada ka kostja lepingulise esindaja ajakulu (15 minutit) 16.03.2023

menetlustoimingu tegemiseks.

24.2.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal 8.03.2023

menetlustoimingule (taotlus TVK-le virtuaalistungi pidamiseks) 10 minutit. Hageja on nimetatud

toimingu osas esitanud vastuväite. Hageja seisukohalt ei ole virtuaalistungi taotluse kulu

põhjendatud, sest tegu on kostja töökorraldusliku valikuga. Kohus ei nõustu hageja vastuväitega

ja leiab, et kostja lepingulise esindaja 08.03.2023 menetlustoiming ning sellele kulunud aeg on

põhjendatud ja vajalik. Kohus selgitab, et pooltel on õigus esitada menetluses taotlusi. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt esitas kostja lepinguline esindaja vastava taotluse ning asjaolu, et istung

ei toimunud virtuaalselt, ei tee kostja lepingulise esindaja poolt teostatud menetlustoimingut

põhjendamatuks ega ebavajalikuks.

24.3.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal 20.06.2023

menetlustoimingule (tutvumine TLT hagiavaldusega, positsioonide kujundamine ning vastuse

koostamine hagile) 3 h ja 23 minutit. Hageja on esitanud vastuväite ning asunud seisukohale, et

hagiavaldus ja seal esitatud väited on sisuliselt samad, mis juba TVK-s esitatud ja hagile

vastamiseks kulunud aeg on põhjendamatult suur. Nõustudes osaliselt hagejaga, asub kohus

seisukohale, et kostja lepingulise esindaja ajakulu 20.06.2023 menetlustoimingule on

põhjendatud ja vajalik osaliselt. Arvestades hageja poolt 05.06.2023 esitatud hagiavalduse,

kostja poolt 20.06.2023 esitatud vastuse ning TVK-s esitatud menetlusdokumentide sisu ja

mahtu, asub kohus seisukohale, et kostja lepingulise esindaja ajakulu 20.06.2023

menetlustoimingule on põhjendatud ja vajalik ajamahus 1 tund. Kohus nõustub osaliselt hageja

seisukohaga, et kostja poolt maakohtu menetluses esitatud hagivastus kordab suures osas kostja

(töötaja) poolt TVK menetluses esitatud seisukohti ja väiteid. Samas tuli esindajal hagivastuse

koostamiseks hagiavaldusega tutvuda, positsiooni kujundada ning vastust koostada. Kohus ei

nõustu hageja seisukohaga, et 20.06.2023 menetlustoimingud peaksid põhjendatud ja vajalikud

olema vaid mahus 23 minutit. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks, vajalikuks ja mõistlikuks

pidada ajakulu 1 tund.

24.4.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindaja 18.12.2024

menetlustoimingule (tutvumine hageja täiendava tunnistaja ülekuulamise taotlusega ja

seisukoha koostamine) 2 h ja 54 minutit. Hinnates ja analüüsides hageja poolt esitatud taotluse

ning kostja poolt 18.012.2024 esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, nõustub kohus

osaliselt hageja vastuväitega ning leiab, et osaliselt ei ole 18.12.2024 menetlustoimingule

kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. Kohtu hinnangul tuleb eelnimetatud menetlusdokumentide

sisu ja mahtu arvestades pidada põhjendatuks ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja ajakulu

18.12.2024 menetlustoimingule 1 tund.

24.5.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal 14.01.2025

menetlustoimingule (menetlusdokumentide vastuvõtmine e-toimikust) 9 minutit ning 31.01.2025

menetlustoimingule (menetlusdokumendi vastuvõtmine e-toimikust) 5 minutit. Hageja on

nimetatud menetlustoimingute osas esitanud vastuväited. Kohus hageja vastuväidetega ei nõustu

ning leiab, et kostja lepingulise esindaja 14.01.2025 ning 31.01.2025 menetlustoimingud on

põhjendatud ja vajalikud menetluskulude nimekirjas väljatoodud mahus.

24.6.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal 27.03.2025

menetlustoimingule (kohtuistungiks ettevalmistamine) 1 h ja 52 minutit. Nõustudes osaliselt

hageja vastuväitega, asub kohus seisukohale, et käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust

arvestades tuleb kohtuistungiks ettevalmise ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks lugeda mahus 1

tund.

24.7.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal 02.04.2025

menetlustoimingule (menetluskulude nimekirja koostamine) 1 h ja 25 minutit. Hageja hinnangul

tuleks nimetatud menetlustoimingu põhjendatuks ajakuluks pidada 25 minutit. Arvestades kostja

02.04.2025 menetlusdokumendi sisu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et kostja lepingulise

esindaja 02.04.2025 menetlustoiming on põhjendatud ja vajalik mahus 1 tund.

24.8.

Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjades välja toodud lepingulise

esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades tsiviilasja keerukust, sisu

ja mahtu ning kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega, esitatud menetlusdokumentide

sisu ja mahuga ning toimunud istungite kestusega, asub kohus seisukohale, et kõik ülejäänud

kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on

põhjendatud ja vajalik menetluskulude nimekirjas kajastuval mahus.

24.9.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja

poolt TVK menetluses tehtud menetlustoiminguid mahus 6 tundi ja 47 minutit ning maakohtu

menetluses tehtud menetlustoiminguid mahus 7 tundi ja 24 minutit (sh kuni 31.12.2023 tehtud

menetlustoimingud mahus 2 tundi ja 7 minutit ning alates 01.01.2024 tehtud menetlustoimingud

mahus 5 tundi ja 17 minutit).

25. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud,

mistõttu peab kohus põhjendatuks menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.

26. Eeltoodust tulenevalt määrab kostja menetluskulude (õigusabikulude) rahaliseks suuruseks

kokku 1260 eurot (koos käibemaksuga). Kohus jätab menetluskulud 18% ulatuses kostja ja 82%

ulatuses hageja kanda. Seega tuleb hagejal hüvitada kostja menetluskulud 1033,2 eurot.

Ülejäänud kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

27. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused välja

mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud 970,20 eurot (1033,20 eurot – 63 eurot).

28. Kostja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et määruse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

29. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

30. Kohus menetleb hagi lihtsustatud korras TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 442 lg 10 sätestab,

et käesoleva seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta

annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ta ei anna luba käesoleva otsuse

edasikaebamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik