Legislator Case Law & Legislation
1-11-10121/4 AI generated

1-11-10121/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-11-10121/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.november 2011.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 11 – 10121 (11230107082) Kohtunik Aulike Salo Sekretär Grete Sirgi Ringkonnaprokurör Rainer Amur Kaitsja Indrek Sirk Menetluse liik kokkuleppemenetlus Süüdistatav: JÖRGEN MARTIN, isikukood: 39206230286; elukoht Xxx; Eesti Vabariigi kodanik; em...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 28.november 2011.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number 1 – 11 – 10121 (11230107082)

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär Grete Sirgi

Ringkonnaprokurör Rainer Amur

Kaitsja

Indrek Sirk

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav: JÖRGEN MARTIN, isikukood: 39206230286; elukoht Xxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; töökoht/õppeasutus: üliõpilane; kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 4-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Jörgen Martin KarS § 422 lg 1 järgi ning karistada teda vangistusega 1(üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.

Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätteid lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.05.2011.a. s.o 1 (üks) päev ning ärakandmisele kuulub vangistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

KarS § 74 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Jörgen Martin ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

2 - elama kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Jörgen Martin allutada katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Jörgen Martinilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks.

LS § 127 alusel on Jörgen Martin kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

Jörgen Martini suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Jörgen Martinilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras - 417.03 eurot - ekspertiisi kulud - 766.00 eurot - tasu õigusabi osutamise eest - 57.53 eurot - toimikust koopiate tegemise kulud – 6.41 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Jörgen Martin 1 – 11 – 10121, kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

3 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

Jörgen Martin’it süüdistatakse selles, et tema 28.05.2011. a. kella 15:58 ajal juhtis mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga xxx, liikudes Harjumaal Kõue vallas mööda Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa mnt-d suunaga Tartu poole, ei jälginud piisava tähelepanelikkusega enda ees olevat teed, mille tõttu ei näinud paremal asfalteeritud teepeenral Tartu suunas liikuvat vähekaitstud jalgratturit TK’d kuigi oli tegemist hea nähtavusega sirge teelõiguga /LE § 64 (1. juulist 2011 kehtivas LS-s § 33 lg 1)/, ei kohandanud oma sõiduki kiirust jalgratturile lähenedes selliseks, millega oleks arvestanud oma sõidukogemustega /algaja juht/ ja muude tekkida võivate liiklusoludega, et ta suudaks teel liikuvast jalgratturist, kes oli etteaimatav võimalik takistus, ohutult mööduda /LE § 123 (1. juulist 2011 kehtivas LS-s § 50 lg 3 p 1, 2)/, ei olnud piisavalt tähelepanelik, kaldudes Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa mnt 49-dal km-l paremale teepeenrale /LE § 107 (1. juulist 2011 kehtivas LS-s § 45 lg 1)/, hoidmata jalgratturiga ohutut külgvahet /LE § 130 (1. juulist 2011 kehtivas LS-s § 46 lg 3)/, sõites asfalteeritud teepeenral liikunud jalgratturile TK’le otsa, kes saadud löögist paiskus paremale kraavi, kus suri saadud vigastustesse sündmuskohal. Jörgen Martin rikkus järgmisi liiklusnõudeid: LE § 64 (1. juulist 2011 kehtivas LS-s § 33 lg 1) /juht peab olema tähelepanelik teel liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist/; § 123 (1. juulist 2011 kehtivas LS-s § 50 lg 3 p 1, 2) /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/; § 107 (1. juulist 2011 kehtivas LS- s § 45 lg 1) /teekattemärgistusega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita raja piires/ ja LE § 130 (1. juulist 2011 kehtivas LS-s § 46 lg 3) /sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet/. Oma tegevusega pani Jörgen Martin toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklus- ja käitumisnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 422 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 1 /üks/ aasta ja 6 /kuus/ kuud, mis jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 18 /kaheksateist/ kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipeetud olemise aeg 28.05.11 s.o 1 päev.

4

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 /kolmeks/ kuuks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Jörgen Martin nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega, kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava Jörgen Martin selgituse, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Jörgen Martin on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb Jörgen Martin temale esitatud süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Jörgen Martini süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Jörgen Martinil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Jörgen Martinilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9; § 179 ; § 180 lg 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313.

Aulike Salo Kohtunik