2-24-116541/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. mai 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-116541

Kohtuasi

Bondora AS-i hagi G.F-i

vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

8258,55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929),

lepinguline esindaja Elari Arjakas

Kostja: G.F (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bondora AS-i hagi G.F-i vastu osaliselt.

2. Mõista G.F-ilt Bondora AS-i kasuks välja 27. märtsi 2023

tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel välja põhivõlg 4686,64 eurot.

3. Mõista G.F-ilt Bondora AS-i kasuks välja viivis põhivõlalt (4686,64 eurot)

alates 6. märtsist 2025 kuni põhivõla täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud 65% ulatuses G.F-i kanda ja 35% ulatuses Bondora

AS-i kanda.

5. Mõista G.F-ilt Bondora AS-i kasuks menetluskulude katteks välja 702

eurot.

6. Mõista G.F-ilt Bondora AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt (702

eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

7. Toimetada otsus kätte pooltele.

8. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta

selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja

jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS §

187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Bondora AS (hageja) esitas 1. mail 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse G.F-ilt (kostja) 6711,08 euro saamiseks. Kuivõrd kostjale ei õnnestunud

makseettepanekut kätte toimetada, edastas Pärnu Maakohus 12. augustil 2024 asja

menetlemiseks Viru Maakohtule.

2. Hageja esitas 26. augustil 2024 hagiavalduse (täpsustatud 18. märtsil 2025), milles

palus mõista kostjalt välja 7092,76 eurot, s.o põhivõlg 6106,80 eurot, sissenõutavaks

muutunud intress 480 eurot, lepingu haldustasu 115,15 eurot ning viivis 390,81 eurot

ning viivis alates 27. augustist 2024 kuni põhivõla tasumiseni 19,09% tagastamata

põhivõlalt aastas. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub hageja jätta kostja

kanda.

Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid pooled 27. märtsil 2023

tarbijakrediidilepingu nr xxx, mille alusel andis hageja kostjale laenu 6911 eurot

intressimääraga 19,09% aastas tagastamata krediidisummalt. Kostja kohustus tasuma

lepinguhaldustasu 4% laenusummalt aastas. Lepingu sõlmimisel tasus kostja

lepingutasu 411 eurot, mis tasaarvestati laenu väljastamisel laenusummaga.

Laenuleping sõlmiti krediidi kulukuse määraga 38,22%. Krediidi kulukuse määr sõltub

laenusummast (eritingimuste p 1.12), kuumaksete arvust (eritingimuste p 1.16),

intressimäärast (31,62%, eritingimuste p 1.20), haldustasust (eritingimuste p 1.21),

lepingutasust (eritingimuste p 1.22).

Hageja kandis kostjale 6500 eurot kostja märgitud pangakontole. Kostja kohustus laenu

tagasi maksma osamaksetena. Kostja tasus osaliselt 2023. a detsembri ja 2024. a

jaanuari osamaksed, jättis täielikult tasumata 2024. a veebruari, märtsi ja aprillikuu

osamaksed.

Kostja tasus lepingu kehtivuse ajal kokku 1813,36 eurot, millest 804,20 eurot on

arvestatud põhiosa katteks, 830,21 eurot intressi katteks, 0,07 eurot viivise katteks ja

178,88 eurot haldustasu katteks.

Hageja edastas lepingu ülesütlemishoiatuse 28. märtsil 2024. Kostja ei täitnud

maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu ütles hageja kostjaga

sõlmitud lepingu üles 29. aprillil 2024 ning nõudis kostjalt 11 146,56 euro tasumist, mis

hõlmas tagastamata krediidisummat, intressi ja muid kulusid. Poolte vahel oli sõlmitud

veel teisigi lepinguid.

Hageja on kostjaga lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostja märkis laenutaotluses oma sissetulekuks 2500 eurot ja kohustusteks 515 eurot.

Kostja pangakonto väljavõtte analüüsist selgus, et kostja igakuine sissetulek on 1593,12

eurot ja igakuised kohustused on 658,99 eurot. Hageja on arvestanud kostja

elamiskuludeks 477 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal on kulud

hasartmängudele 0,5 eurot kuus. Laenutaotluse ajal puudusid kostjal kehtivad

maksehäired. Pooled sõlmisid lepingu kuumaksega 371,70 eurot ning kostjale jäi

igakuiselt 85,43 eurot muude kulutuste tarbeks.

Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhivõla katteks 804,20 eurot. Seega tuleb kostjalt

välja mõista tagastamata krediit 6106,80 eurot.

Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 27. detsember 2023

kuni 25. aprill 2024 tasumisele intress 480 eurot, mida kostja ei tasunud. Seega tuleb

kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intress 480

eurot.

Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu 23,03 eurot (4% laenusummalt aastas),

mis on arvestatud perioodi 27. detsember 2023 kuni 25. aprilli 2024 eest (s.o 5 kuud).

Seega tuleb kostjalt välja mõista 115,15 eurot lepingu haldustasu.

Lepingu üldtingimuste p 9.1 on lepitud kokku, et viivisemäär on võrdne poolte vahel

kokkulepitud intressimääraga 19,09%. Lepingu ülesütlemisel 29. aprillil 2024 oli

lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 8,69 eurot. Hagi esitamise

seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 390,81 eurot.

Juhul, kui kohtu hinnangul on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kohtu

hinnangul ei ole täidetud ülesütlemise eeldused, taotleb hageja TsMS § 369 alusel

tulevikunõude rahuldamist. Sellisel juhul palub hageja arvestada nõude

ümberarvestamisel, et viimane laekumine lepingujärgse maksegraafiku põhinõude

katteks on toimunud 6. novembri 2023 (osaline laekumine).

Arvestades, et laenulepingu lõpptähtaeg oli 5. märtsil 2025, on laenuleping lõppenud.

Kogu võlg tuli kostjal tasuda hiljemalt 5. märtsil 2025. Seetõttu taotleb hageja kostjalt

põhinõude 4686,64 väljamõistmist. Juhul, kui kohtu hinnangul prevaleerub

laenulepingu ülesütlemise tähtaja ees laenulepingu lõppkuupäev, siis nõuab hageja

alates 6. märtsist 2025 seadusjärgset viivist kuni põhinõue täitmiseni.

KOSTJA SEISUKOHT

3. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

5. Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb

tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest

kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul

alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on

kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab

omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata

tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr

C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

6. Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese

lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Hageja ja kostja sõlmisid 27. märtsil 2023 tarbijakrediidilepingu nr XXX (dtl 48, 50).

Selleks ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr 30. novembri 2022 seisuga 15,31%

(https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 45,93%.

Lepingus on krediidi kulukuse määraks 38,22% (dtl 28), st see ei ületanud Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda.

Kohtu hinnangul on hageja piisavalt selgitanud krediidi kulukuse määra kujunemist:

Krediidi kulukuse määr sõltub laenusummast (eritingimuste p 1.12 – 6911 eurot),

kuumaksete arvust (eritingimuste p 1.16 – 24 kuumakset), intressimäärast (eritingimuste

p 1.20 – 31,62%), haldustasust (eritingimuste p 1.21 – 4% laenusummast aastas),

lepingutasust (eritingimuste p 1.22 – 411 eurot).

7. Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe

saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse

hindamise kohustus).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju.

Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et

krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2

teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub

mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui

muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

8. Hageja märkis, et on 27. märtsil 2023 lepingu nr XXX sõlmimisel tuvastanud kostja

pangakonto väljavõtte põhjal kostja igakuised sissetulekud 1593,12 eurot, kohustused

658,99 eurot ja elamiskulud 477 eurot. Samuti tuvastas hageja, et kostja pangakonto

väljavõttelt nähtub hasartmängukulu 0,5 eurot kuus. Kostjal maksehäired puudusid.

Pooled sõlmisid laenulepingu, mille igakuine kuumakse oli 371,70 eurot ning kostjale

jäi igakuiselt kätte 85,43 eurot. Hageja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et

kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust

kuumakseid 371,70 eurot.

Hageja täpsustas 18. märtsi 2025 seisukohas, et hindas kostja pangakonto väljavõtet

(mis on perioodi 22. juuni 2022 kuni 27. märts 2023 kohta, dtl 68) laenulepingule

eelnenud kolme kuu kohta.

9. Kostja pangakontode väljavõte on esitatud Exceli tabelis vaheleht Bank Statement (dtl

68). Arvestades tabeli detailsust ja selles toodud andmeid, puudub kohtul käesolevas

asjas alus kahelda, et see kajastab pangakonto väljavõtet. Nimetatud tabelist nähtuvad

kostja pangakontodel (lõpu nr-id xx ja xx) tehingud 2022. ja 2023. aastal.

Hageja ei ole selgitanud, miks ta ei hinnanud kostjale laenu väljastamisel kostjalt

küsitud pangakontode väljavõtet tervikuna, st kogu esitatud perioodi kohta, vaid üksnes

lepingu sõlmimisele eelnenud kolme kuu osas. Kohus leiab, et kogu pangakonto

hindamata jätmine on vastuolus krediidiandja kohustusega võtta arvesse kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS §

4034 lg 2 esimene ja teine lause). Selliselt on hageja jätnud tegemata mõistlikud

pingutused kontrollimaks tarbija esitatud teavet (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS §

4034 lg 4 teine lause). Kuivõrd hageja jättis nõuetekohaselt tuvastamata kostja

sissetulekute, kohustuste, elamiskulude ning hasartmängude suuruse kogu

pangakontodelt nähtuva perioodi osas, ei saanud hagejal tekkida ka veendumust, et

kostja on võimeline võtma täiendavaid kohustusi 371,70 eurot.

10. Kohus märgib täiendavalt, et tabel (dtl 68) sisaldab pangakontode väljavõtet ja

hageja analüüsi pangakontode väljavõttest (Bank Statement details). Nii pangakontode

väljavõtet kajastavast tabelist kui ka selle analüüsist nähtub, et kostja kulutused

hasartmängudele on olnud olulisemalt suuremad kui 0,5 eurot kuus. Juba ainuüksi 2022.

a juulis oli kostjal hasartmänguga seotud kulutusi 315 eurot. Kostja pangakontodelt

nähtuvad hasartmänguga seotud ülekanded (kümnetes kuni sadades eurodes kuus) ka

perioodil 2022. a augustist novembrini, aga ka 2023. a juunist detsembrini.

Kostja pangakontode tabelis nähtub suurel hulgal ja kohati ka suurtes summades (nt 21.

märts 2023) ülekandeid füüsiliste isikutega. Samuti on nendelt tuvastatav, et suurema

summa kontole laekumise järel on kostja teinud ülekandeid füüsilistele isikutele (nt 3.

augustil 2023 laekus 2385,77 eurot ja sellel järgnesid ülekanded füüsilistele isikutele, Ü

OÜ-le ja Bondora AS-ile, 2. septembril 2023 laekus O OÜ-lt 500 eurot, ning sellele

järgnes ülekanne 450 eurot füüsilisele isikule, 3. novembril 2023 laekus 3617,16 eurot,

millele järgnesid ülekanded füüsilistele isikutele summades 700 ja 1600 eurot, 27.

märtsil 2023 laekus Bondora AS-ilt 6500 eurot, millele järgnes ülekanded füüsilistele

isikutele summades 2000, 1700 ja 2900 eurot). Eelnev kirjeldab kostja maksekäitumist

(uute laenude või hasartmänguvõitudega tasuti varasemaid kohustusi). Samuti pidi

hagejal krediidiandjana tekkima vähemalt kahtlus (kui mitte veendumus), et kostjal

võivad olla lisaks Ü OÜ ja Bondora AS-i ees kohustused füüsiliste isikute ees, mis

viitab, et kostja tegelikud igakuised kohustused olid suuremad, kui hageja tuvastas.

Töötasu on kostja pangakontodel kajastatud perioodi jooksul saanud vähemalt kolme

erineva tööandja juures (K P OÜ, T OY ja A P OY). See viitab, et kostjal puudus

stabiilne töösuhe, mis omab samuti mõju tema krediidivõimelisusele.

Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole kostja pangakontode väljavõtteid piisava

hoolsusega hinnanud (võttes lepingu sõlmimisel aluseks üksnes kolme kuu ülekanded).

Samuti leiab kohus, et kostja pangakontodelt nähtuvat piisava hoolsusega hinnates, ei

oleks hagejal krediidiandjana saanud tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust,

et kostja on krediidivõimeline. Kostjal puudus stabiilne töösuhe ning pangakontodelt

nähtuv viitab ka hasartmängusõltuvusele. Samuti jättis hageja tuvastamata kostja

pangakontode väljavõtte perioodi keskmised sissetulekud, kohustused ja elamiskulud.

11. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike

kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus

leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjaga laenulepingu

sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellega on tuvastatud, et

hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

12. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna

tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise

tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu

maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr

2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega

sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid

õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-134930, p 10).

13. Hageja on 18. märtsi 2025 menetlusdokumendis välja toonud nn alternatiivse nõude

ja ümberarvestuse (dtl 99).

Kohus selgitab, et nn alternatiivset nõuet ei ole esitatud tsiviilkohtumenetluse

seadustikus ette nähtud vormis (puudub korrektne taotlus, millest nähtuks, mida hageja

kostjalt nõuab, TsMS § 363 lg 1 p 1). Samas ei pea kohus vajalikuks anda hagejale selle

esitamiseks tähtaega, sest tegemist ei ole alternatiivse nõudega. Juhul, kui kohus

rahuldab hageja ümberarvestatud nõude, on tegemist hagi osalise rahuldamisega.

Hageja ei saa sama nõude näilikult alternatiivse nõudena esitamisega vähendada riske,

mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata jätmisega.

14. Hageja on 18. märtsi 2025 menetlusdokumendis (dtl 99) toonud välja põhivõla

arvestuse (saadud krediit 6500-1813,36). Hageja lisatud maksete tabeli järgi on kostja

tasunud alates 5. aprillist 2023 kuni 11. veebruarini 2024 1813,36 eurot.

Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja toodud arvestusest. Kuivõrd laenuleping

lõppes 5. märtsil 2025 (dtl 49), on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja kogu

põhivõlg 4686,64 eurot (VÕS § 108 lg 1).

15. Hageja nõuab kostjalt viivist võlgnetavalt summalt alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast, s.o 30. aprillist 2024 (dtl 97) või nõude ümberarvestuse korral 6.

jaanuarist 2024.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja väited on vastuolulised osas, millal tegi kostja hagejale viimase makse ning jäi

maksetega viivitusse. Hageja on 18. märtsi 2025 menetlusdokumendi esimesel lehel (dtl

95) selgitanud, et viimane osamakse tehti 2024. a jaanuaris. Samas

menetlusdokumendis (dtl 97) on hageja aga selgitanud, et kostja on viivituses alates 11.

augustist 2023. Hageja esitatud ümberarvestuse tabelist (dtl 99) järeldub, et kostja tegi

veel osalise makse 11. veebruaril 2024. Seetõttu jääb ebaselgeks ka hageja väide, et

lähtudes ümberarvestusest, tuleb lugeda, et kostja tegi viimase makse 6. novembril

2023. Kohus selgitab, et laenu tagasimaksete aeg ei muutu nõude ümberarvestusega.

Kohtu hinnangul on hageja seisukohtadest ja tõenditest üheselt tuvastatav vaid see, et

kokku tegi kostja tagasimakseid 1813,36 eurot.

Kohus ei nõustu hagejaga, et kuivõrd hagejal oleks olnud tema (ebaselge) nõude

ümberarvestuse tõttu õigus öelda leping üles VÕS § 416 lg 1 alusel juba 5. jaanuari

2024 osamakse möödumisel, tuleb viiviseid arvestada 6. jaanuarist 2024. Hageja ei ole

väitnud ega tõendanud, et ta on lepingu üles öelnud 6. jaanuarist 2024. Kohus ei saa

lähtuda nn hüpoteetilisest ülesütlemisavaldusest. Kohus tuvastas, et leping lõppes

lepingujärgselt 5. märtsil 2025. Kohus lähtub viivisenõude arvestamisel lepingu

lõppemise kuupäevast, sest hageja ei ole üheselt selgitanud ega tõendanud, millisest

varasemast kuupäevast alates on tal õigus kostjalt ümberarvestatud nõude osas viivist

nõuda (ehk nõude sissenõutavaks muutumist).

Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär (19,09% aastas), sest see on

seadusjärgsest viivisemäärast (alates 1. jaanuar 2025 11,15% aastas) kõrgem.

Eelnevat arvestades kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 4686,64 eurolt alates 6. märtsist 2025

kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras. Seega

rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt.

16. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt jääb rahuldamata hageja intressinõue (480 eurot), sest

hageja luges intressimääraks 0% (dtl 97) ja lepingu haldustasu nõue (115,15 eurot).

17. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhinõude 4686,64 eurot ja viivise alates 6. märtsist 2025 kuni põhivõla tasumiseni

seadusjärgses määras.

Arvestades hageja nõudeid (hagis kokku 7092,76 eurot) ja seda, et kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja 4686,64 eurot, rahuldab kohus hagi ca 65% ulatuses. Kohus

jätab seetõttu menetluskuludest 65% kostja kanda ja 35% hageja kanda (TsMS § 163 lg

1).

18. Hageja esitas menetluskulude nimekirjad (dtl 26 ja 98), mille kohaselt koosnevad

hageja menetluskulud esindajakuludest 360 eurot, riigilõivust 700 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulust 20 eurot.

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 700 eurot on põhjendatud ja vajalik

menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59

lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu

kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse

kulu 20 eurot väljamõistmiseks (TsMS § 172 lg 9, § 4842).

19. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 120 eurot käibemaksuta. Hageja esindaja

ajakulu on kokku 3 h, s.o hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimine,

dokumentide esitamine ning riigilõivu tasumine (1,5 h) ja kohtunõudega tutvumine,

seisukoha koostamine, nõude ümberarvestuse tegemine ja kohtule esitamine (1,5 h).

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai

kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on

rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse

hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu

10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on menetlusdokumentide sisu,

lisasid ja mahtu arvestades hageja lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud 3

h ulatuses. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Seega peab kohus hageja

esindajakulusid põhjendatuks 360 eurot (120 eurot × 3 h).

Seega on hageja menetluskulud kokku põhjendatud 1080 eurot (700 + 20 + 360). Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 702 eurot (s.o 65% 1080 eurost).

20. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos

lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

21. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui

avalikult (vt 10. detsembri 2024 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole

kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka käesoleva määruse resolutsioon kostjale kätte

toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil

hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete

kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi

TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et

TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka

RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p

9.2).

(allkirjastatud digitaalselt)