2-23-131045/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Kohtujurist

Anna-Mariel Kink

Määruse tegemise aeg ja koht

05.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-131045

Tsiviilasi

Arvila OÜ hagiavaldus N A vastu võlgnevuse

väljamõistmise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Arvila OÜ (registrikood 14092508), lepinguline

esindaja I V

Kostja: N A (isikukood xxx), lepinguline esindaja A 1Z

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja taotlus hagist loobumiseks ja lõpetada menetlus täies ulatuses

hageja hagis kostja vastu.

2. Jätta menetluskulud kostja kanda.

3. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurusena kindlaks

707,50 eurot.

4. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitis 707,50 eurot.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks punktis 4 väljamõistetud menetluskulude hüvitise

tasumata osalt viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada hagejale pool

hagiavalduselt tasutud riigilõivust ehk 107,50 eurot ja kanda see Arvila OÜ

arveldusarvele nr xxx.

7. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

2-23-131045

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 03.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja ja A

A vastu 1687,69 euro saamiseks. 09.08.2023 tegi kohus võlgnikele makseettepaneku, milles

võlgnikelt nõutav summa koos nõude ja menetluskuludega kokku on 1779,34 eurot. Kostja

esitas 27.10.2023 nõude peale vastuväite. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse kostja osas

ja andis asja menetluse jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 28.12.2023 hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse

kohaselt ostis hageja kohtutäitur R L korraldatud avalikult enampakkumiselt, mis toimus

27.04.2020 A Ale kuuluva 1⁄2 korterist, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa nr xxx, asukohaga xxx. Hageja ostis kohtutäitur xxx korraldatud avalikult

enampakkumiselt, mis toimus 16.12.2021 kostjale kuuluva 1⁄2 korterist, mis on kantud Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx, asukohaga xxx. Kostja osa kinnisasjast

koormas enne enampakkumist SEB Pank AS kasuks seatud hüpoteek summas 487 000 krooni

(31 217,95 eurot). SEB Pank AS edastas hagejale 18.04.2023 kirja, milles teatas hagejale kui

hüpoteegiga koormatud kinnistu omanikule, et A A ja kostja ei ole laenusaajana

laenulepinguid nr xxx kohaselt täitnud jättes tasumata laenulepinguga ettenähtud maksed.

Pank teatas, et ütleb lepingu erakorraliselt 12.05.2023 üles, kui kogu lepingust tulenevat

võlgnevust ei tasuta hiljemalt 11.05.2023. 05.05.2023 hageja tasus pangale 1123,49 eurot

hüpoteegi realiseerimise vältimiseks. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista

põhivõlg 1123,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 94,96 eurot ja edasiulatuva viivise

seadusjärgses määras.

3. Kostja vaidles hagile vastu.

4. 04.04.2025 (täiendatud 06.04.2025) esitas hageja hagist loobumise avalduse märkides, et

28.03.2025 seisuga on võlgnevus täielikult tasutud. Hageja on seisukohal, et kuna kostja on

hagejale võlgnevuse tasunud peale hagi esitamist, siis on põhjendatud jätta hageja

menetluskulud kostja kanda. Eeltoodust tulenevalt palus hageja käesolevas tsiviilasjas

menetluse lõpetada, tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust ning jätta menetluskulud

kostja kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib

hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus

võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

6. Kohus leiab, et hagiavaldusest loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus

ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus käesolevas

asjas täies ulatuses.

7. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 432 ei saa hageja, juhul, kui menetlus on lõpetatud,

uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme

üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel

samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse

lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

2 (5)

2-23-131045

8. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et

käesoleval juhul tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS § 168 lg-st 5. Viidatud sätte

kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi

esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

9. Käesoleval juhul eelnes hagimenetlusele maksekäsu kiirmenetlus, mille tulemusel tehti

solidaarvõlgniku, A A suhtes maksekäsk (dtl 29) ning kuivõrd kostja esitas vastuväite, jätkus

tema suhtes hagimenetlus (dtl 32). Hagiavaldus maksekäsu kiirmenetluse järgselt esitati

28.12.2023 (dtl 59 jj). Kohus võttis hagi menetlusse ja küsis kostjalt vastuse, mis esitati

02.04.2024 (dtl 108 jj). Hageja esitas vastuse osas seisukoha 23.06.2024 (dtl 140). Kohus

pidas pooltega istungi 12.04.2025 (dtl 203 jj). Hageja on istungile järgnevalt märkinud ja

esitanud ka tõendi selle kohta, et käesolevas tsiviilasjas solidaarvõlgniku, A A suhtes tehtud

maksekäsu aluse algatatud täitemenetlus on lõpetatud 18.02.2025 (dtl 257), sest nõue on teise

solidaarvõlgniku poolt täidetud.

10. Riigikohus on leidnud, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kui vaidluse ajal täidab

hagetava kohustuse teine solidaarvõlgnik (vt RKTKo 3-2-1-5-05, p-d 18–20). Riigikohus on

ka hilisemas lahendis selgitanud, et TsMS § 168 lg 5 kui hageja loobub hagist kostja kui

käendaja vastu seetõttu, et põhivõlgnik tasub menetluse ajal võla, saaks menetluskulud jätta

TsMS § 168 lg 5 järgi kostja kanda üksnes juhul, kui hageja pöördus kohtusse põhjendatult

(RKTKo 2-21-3088/31, p 10.2).

11. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul hageja esitanud kostja vastu hagi põhjendault.

Asjaolu, et solidaarvõlgniku suhtes sai hageja maksekäsu näol täitedokumendi, ei anna alust

leida, et hageja jätkas teise kostja vastu hagimenetlust põhjendamatult. Täitedokumendi

olemasolu ei anna alust eeldada, et kohustus saab osaliselt või täies ulatuses täidetud. Kostja

ei ole esitanud hagile selliseid vastuväiteid, mille põhjal saaks leida, et hagejapoolne hagi

esitamine kostja vastu oli põhjendamatu.

12. Kohus ei leia, et nõude rahuldamine solidaarvõlgniku poolt annaks aluse kohaldada TsMS

§ 162 lg 4, kuivõrd ei esine sellekohaseid erandlikke asjaolusid. Kuivõrd kostja on alates

maksekäsu kiirmenetlusest vaidlustanud nõuet, pidi hageja tõendama kõiki nõude aluseks

olevaid asjaolusid, vastama kostja vastuväidetele ning hagejal ei olnud võimalust nõude

rahuldamiseks kohtuvaidluseta (vt TlnRnKm 27.06.2023, 2-22-141016/19, p 12.4). Hagejal

on õigus pöörduda kõigi solidaarvõlgnike vastu kohtusse.

13. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse tõendite kogumiseks täitemenetluse lõpetamise

kohta, kuivõrd hageja on kohtule vastava tõendi esitanud (dtl 257). Kohtu hinnangul ei oma

menetluskulude jaotuse mõttes käesolevas asjas tähendust asjaolu, millal täpselt

solidaarvõlgnikult laekumised toimusid. Kohus saab hinnata menetluskulude põhjendatust ja

vajalikkust eraldi.

14. Hageja palus kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv (mille tagastamist nõuda

ei saa) 107,50 eurot ja õigusabikulud 1080 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt

on õigusabitoimingud ja neile kulunud aeg järgmised: nõude asjaolude ja materjaliga

tutvumine, tõendite kogumine, avalduse koostamise ja kohtule esitamine – 2 tundi; kostja

vastusega tutvumine/hageja seisukoha koostamine – 4 tundi; kohtuistungiks ettevalmistamine/

kohtuistungil osalemine – 2 tundi; hageja täiendava seisukoha koostamine – 1 tund. Kokku on

hagejale osutatud õigusabi ajakuluga 9 tundi, tunnitasu määraga 120 eurot, kokku 1080 eurot.

15. Kostja on esitanud 11.04.2025 seisukoha hageja menetluskulude nimekirjale. Kostja leiab,

et põhjendatud pole hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot, sest käesolev asi

ei ole keeruline ega mahukas. Kostja leiab, et käesolevas asjas saanuks hageja end ka ise

esindada. Samuti kasutab hageja analoogseid tüüphagisid paljudes kohtuasjades.

3 (5)

2-23-131045

16. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt

on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu

kohaselt.

17. Kohus peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud lepingulise esindaja kulud olid

konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud

dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid. Menetlusosalist

esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1

järgi on kohtu diskretsiooniotsus (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19).

18. Kohus ei leia, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr oleks ebamõistlikult kõrge.

Arvestades praeguse asja sisu, mahtu ja keerukust, on kohtu arvates hageja esindaja

põhjendatud tunnitasu määr 120 eurot (käibemaksuta), lähtudes mh mõistlikest turuhindadest

ja väljakujunenud kohtupraktikast (vt nt TlnRnKm 28.03.2025, 2-23-104132, p 11; TlnRnKo

30.09.2024, 2-23-126294, p 18.2; TlnRnKo 14.06.2024, 2-22-117945, p 11.2.2; TrtRnKo

30.11.2023, 2-23-110438, p 13). Kohus ei nõustu kostjaga, et ajakulu vähendamise alus saab

olla asjaolu, et hageja pidanuks end ise esindama. Menetlusosalisel on õigus kasutada

professionaalset esindajat oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks. Samuti ei välista vastaspoolelt

kulude väljamõistmist see, kui hageja kasutab tüüphagisid. Tüüphagide kasutamine ei välista

seda, et igas konkreetses asjas tuleb teha sisulist tööd (tõendite analüüs, asjaolude

kontrollimine, arvutused, kostja konkreetsetele vastuväidetele vastamine), mis õigustab

kulude kandmist.

19. Nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine, tõendite kogumine, avalduse koostamise ja

kohtule esitamine 2 tunni ulatuses on ülemäärane, kuivõrd hageja pidi ka maksekäsu

kiirmenetluse avalduseks tegema hagi esitamiseks vajalikud arvutused, koguma tõendid.

Üksnes hagiavalduseks vormistamine koos asjaolude lahti kirjutamisega ja tõenditele

viitamisega on arvestades asja mahtu põhjendatud pigem 1 tunni ulatuses. Kostja vastusega

tutvumise ja vastuse koostamise eest ajakulu 4 tundi, arvestades mõlema dokumendi

mahukust, on põhjendatud. Samas leiab kohus, et kuna kohtuistungi toimumise ajaks oli teada

solidaarvõlgniku poolt nõude rahuldamine ja täitemenetluse lõpetamine (dtl 257), oleks

hageja saanud kohtu hinnangul nimetatud kulu ära hoida. Samuti oli ebavajalik 12.03.2025. a

täiendav seisukoht ja täiendavad tõendid, kuivõrd oleks piisanud lühikese loobumisavalduse

edastamisest.

20. Seega hageja õigusabikulud on põhjendatud kokku 600 euro ulatuses (5 × 120).

21. Hageja poolt on tasutud hagi eest täiendavalt riigilõiv 215 eurot, millest poole ulatuses on

loobumise tõttu taotletud tagastamist. Seega jääb üles riigilõiv summas 107,50 eurot, mis

tuleb jagada vastavalt menetluskulude jaotusele.

22. Eeltoodust tulenevalt on hageja käesolevas menetluses kokku kandnud põhjendatud

menetluskulusid 707,50 eurot (107,50 + 600), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

23. Kostja on esitanud menetluskulude tasaarvestamise taotluse, mis jääb rahuldamata,

kuivõrd menetluskulude jaotuse kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

24. Hageja on esitanud taotluse tagastada pool hagimenetluses tasutud riigilõivust. 28.12.2023

hagiavalduselt on hageja tasunud riigilõivu 215 eurot. Kuna hageja on hagist loobunud,

kuulub hageja taotlus rahuldamisele ning hagejale tuleb tagastada pool hagimenetluses

4 (5)

2-23-131045

tasutud riigilõivust, s.o 107,50 eurot (215/2) ning kanda see vastavalt hageja soovile

käesoleva määruse resolutsioonis märgitud arvelduskontole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja-Liis Lall

kohtunik

5 (5)