2-25-102751/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-102751

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi V.R vastu võla, viivise

ja sissenõudekulude nõudes

Tsiviilasja hind

95,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806)

Hageja lepinguline esindaja: Silver Eensaar (PlusPlus

Legal OÜ; e-post: xxx)

Kostja: V.R (isikukood XXX; e-post: xxx, xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt V.R-ilt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks

põhinõue summas 53,03 eurot, viivis 8,06 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot.

3. Välja mõista kostjalt V.R-ilt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis

0,05% päevas alates 12.03.2025 tasumata põhinõudelt (53,03 eurolt) kuni selle

täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja V.R kanda.

5. Välja mõista kostjalt V.R-ilt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks

menetluskulud summas 242 eurot.

6. Välja mõista kostjalt V.R-ilt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis

väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või

kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib

kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõude aluseks on Tele2 ja kostja vahel 17.04.2023 sõlmitud liitumisleping, mille

alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile XXX ning kostja kohustus

tasuma saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja

ei tasunud arveid telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.03.2024 arvest ja viimase

01.09.2024 arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse

eest Tele2 ees summas 53,03 eurot, mis sisaldab tasumata kuutasu, välismaale saadetud

tasumata SMSe, mänge ja meelelahutust. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Tele2

lepingu ülesöelduks alates 30.04.2024. Kostja ei reageerinud Tele2 nõudele tasuda lepingust

tulenev võlgnevus ning Tele2 loovutas 30.09.2024 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu

hagejale. Hageja palub kostjalt mõista välja põhivõlgnevus summas 53,03 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis summas 8,06 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot.

Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse avaliku e-toimiku kaudu

nähtavaks ja kätte toimetatavaks alates 02.04.2025, kuid kostja pole dokumente

kättetoimetamise portaalis vahendusel avanud. Kohus saatis menetlusdokumendid ka e-posti

aadressidele xxx ja xxx. Kohus toimetas kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse

kätte väljaande Ametlikud Teadaande kaudu 18.04.2025. Kostjat hoiatati menetlusse võtmise

määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus

tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohustus hagile vastama hiljemalt 02.05.2025, kuid

kohtu poolt määratud tähtajaks ega ka hiljem ei ole kosja vastanud.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist. Hageja taotleb välja mõista

kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 € ning õigusabikulu summas 427 eurot. Lisaks

taotleb hageja kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates

kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.

Kohus märgib, et kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu

kiirmenetluse kulud. Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus

piiratud §-ga 4842 ehk 20 euroga. TsMS § 4842 teise lause kohaselt muid avaldaja kantud

menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause

kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud

hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle

hagimenetluseks, siis juhindudes TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna

maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072

asunud seisukohale, et tüüphagide, mille sarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte

tuhandeid ning nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb

üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja

teeks mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat

ringkonnakohtu hinnangul vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on

erinevate esitatud hagide puhul samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi

koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks vähem kui ühte tundi. Kohus leiab, et

käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis samuti õigustaksid hageja

lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja

sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse

esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud

juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide

komplekteerimisele lugeda ühte (1) tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot,

millele lisandub käibemaks, peab kohus põhjendatuks. Seega määrab kohus hageja lepingulise

esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 122 eurot (koos käibemaksuga).

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 242 (100+20+122) eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 242 eurot ning

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik