2-24-145043/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

5. mai 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-145043

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi H.K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1073,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Rediem Capital AB (välisriigi registrikood

559310-4697), lepinguline esindaja Alar Liivamägi

Kostja H.K. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Rediem Capital AB (välisriigi registrikood 559310-4697) hagiavaldus

H.K. (isikukood XXX) vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista H.K.-lt Rediem Capital AB kasuks 968,08 eurot, sealhulgas põhinõue

930,24 eurot, sissenõudmiskulud 5 eurot ja 11.02.2025 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 32,84 eurot.

3. Välja mõista H.K.-lt Rediem Capital AB kasuks viivis lepingu nr 10762209

põhinõude 520,99 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras alates 12. veebruarist 2025 kuni põhinõude (520,99 eurot)

täieliku tasumiseni.

4. Välja mõista H.K.-lt Rediem Capital AB kasuks viivis lepingu nr 10767735

põhinõude 409,25 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras alates 20. märtsist 2025 kuni põhinõude (409,25 eurot) täieliku

tasumiseni.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud H.K. kanda.

6. Rahuldada Rediem Capital AB menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

1 (8)

7. Välja mõista H.K.-lt Rediem Capital AB kasuks menetluskulud 434,20 eurot,

sealhulgas riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja kulu 154,20 eurot.

8. Välja mõista H.K.-lt Rediem Capital AB kasuks viivis menetluskulude 434,20 eurot

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

9. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti

eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409;

elektronposti aadress

tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu

kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress

tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

2 (8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rediem Capital AB (hageja) esitas 10.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse H.K. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 11.02.2025 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt hageja kasuks välja

mõista 968,08 eurot, sealhulgas põhinõue 930,24 eurot, sissenõudmiskulud 5 eurot ja

11.02.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 32,84 eurot. Samuti palub hageja kostjalt

välja mõista viivise tasumata põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 12.02.2025

vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt põhivõla summadelt alates sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni

kohustuse täitmiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi

protsendina põhivõlalt. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 5

eurot, viivis 32,84 eurot ja põhivõlg 930,24 eurot, sealhulgas sissenõutavaks muutunud

põhivõlg 584,26 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 345,98 eurot, mõistes

tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla välja alates maksetähtpäevadele järgnevast

päevast hagis toodud maksegraafiku alusel. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

2.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (krediidiandja) ja kostja

31.03.2022 järelmaksulepingu nr 10762209, mille alusel sai kostja kauba ostu eest tasumiseks

laenu 520,99 eurot. Kostja ostis järgmise kauba: Renewd/uuendatud nutitelefon Apple iPhone

11 64GB Red 518 eurot ja tarnekulu 2,99 eurot. Kokku 520,99 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama osamaksetena 30 kuu jooksul, esimene põhiosa makse tuli sooritada 10.03.2023 ja

viimane makse 10.10.2024. Maksetähtpäevad olid igakuiselt 10. kuupäeval. Lepingutasu oli 0

eurot. Viivitusintressi määr oli 24,15% aastas, 0,0671% päevas. Intressimäär laenujäägilt oli

37,57% aastas, 0,104% päevas. Esialgne krediidi kulukuse määr aastas oli 41,96%. Hagejal ei

ole esitada tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta krediidiandja poolt,

mistõttu esitab hageja hagis nõude, arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena, et lepingust ei

tekkinud kõrvalkohustusi (seadusjärgne intressimäär oli 0% ja muid kõrvalnõudeid kostja ei

võlgne ning hageja neid ei nõua) ning nõudes ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki

ja viivist sissenõutavaks muutunud summadelt seadusjärgses määras. Kostja ei ole lepingu

täitmiseks tasunud ühtegi makset, viivitus on tekkinud alates esimesest osamaksest, s. o alates

10.11.2022. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 520,99 eurot.

Hageja arvestab viivist järgmiselt. 2023. aastal muutusid sissenõutavaks 10.03.2023–

10.12.2023 maksete põhiosad kokku 211,44 eurot. Ülejäänud osas muutus põhiosa

sissenõutavaks 2025. aastal, s.o 309,55 euro osas. Viivist arvestab hageja VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Perioodi 01.01.2024–11.02.2025 eest on

viivisevõlg 32,84 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja kostjalt

välja mõista viivise tasumata põhivõlalt alates 12.02.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud seadusjärgses määras.

Pärast lepingu lõppemist saatis võlausaldaja kostjale ühe tasulise meeldetuletuskirja

järgmiselt: 11.11.2024. Ühe meeldetuletuse hind on 5 eurot. Hageja palub kostjalt välja

mõista sissenõudmiskulud 5 eurot.

2.2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (krediidiandja) ja kostja

01.04.2022 järelmaksulepingu nr 10767735, mille alusel sai kostja kauba ostu eest tasumiseks

laenu 409,25 eurot. Kostja ostis järgmise kauba: Nikon Coolpix B600 (must) 407 eurot ja

3 (8)

tarnekulu 2,25 eurot. Kokku 409,25 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetena 66

kuu jooksul, esimene põhiosa makse tuli sooritada 10.03.2024 ja viimane makse 10.10.2027.

Maksetähtpäevad olid igakuiselt 10. kuupäeval. Lepingutasu oli 0 eurot. Viivitusintressi määr

oli 24,15% aastas, 0,0671% päevas. Intressimäär laenujäägilt oli 36,62% aastas, 0,102%

päevas. Esialgne krediidi kulukuse määr aastas oli 40,51%. Hagejal ei ole esitada tõendeid

vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta krediidiandja poolt, mistõttu esitab

hageja hagis nõude, arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena, et lepingust ei tekkinud

kõrvalkohustusi (seadusjärgne intressimäär oli 0% ja muid kõrvalnõudeid kostja ei võlgne

ning hageja neid ei nõua) ning nõudes ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja

viivist sissenõutavaks muutunud summadelt seadusjärgses määras. Kostja ei ole lepingu

täitmiseks tasunud ühtegi makset. Kostjaga öeldi leping üles 23.02.2023, kuid leping ei ole

ülesütlemisega lõppenud, sest nõude ümberarvestamise tulemusena ei olnud kostjal

ülesütlemise seisuga võlga.

10.03.2024–10.02.2025 on sissenõutavaks muutunud põhiosa maksed kokku 63,27 eurot.

Ülejäänud maksed muutuvad sissenõutavaks pärast hagi esitamist. Hageja palub need

summad välja mõista alates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Hageja esitas hagis

maksegraafiku. Hageja tegi kostjale hagis järgmise sisuga ülesütlemisavalduse: „Kostja

võlgneb 01.04.2022 järelmaksulepingu nr 10767735 alusel sissenõutavaks muutunud 12 kuu

maksete põhiosa summana 63,27 eurot. Võlausaldaja annab käesolevaga kostjale täiendava

14-päevase tähtaja alates hagiavalduse kostjale kättetoimetamisest sissenõutavana

võlgnetava summa 63,27 eurot tasumiseks hagejale. Nõutud summa tähtaegselt tasumata

jätmisel ütleb võlausaldaja kostjaga 01.04.2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr 10767735

üles. Ülesütlemisavaldus jõustub kostjale määratud täiendava tähtaja möödumisel. Ühtlasi

pakub võlausaldaja kostjale võimalust läbirääkimisteks, et võla tasumise küsimustes

kokkuleppele jõuda. Läbirääkimisteks palub võlausaldaja kostjal hageja esindajaga

hagiavalduses esitatud kontaktandmetel ühendust võtta.“ Kohtumenetluse ajal muutub

sissenõutavaks põhivõlg 345,98 eurot (409,25-63,27). Hageja palub tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla summad välja mõista alates maksetähtpäevale järgnevast päevast, st nende

sissenõutavaks muutumisest. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates sissenõutavaks muutumisele

järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses määras.

3. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisade ning 21.02.2025 menetlusse võtmise

kohtumäärusega kätte 04.03.2025 (TsMS § 3111 lg 3 alusel, dokumendi kättetoimetamise

registreeris infosüsteem automaatselt). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse

hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse

kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 03.04.2025. Kostja hagile ei vastanud,

mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

5. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud

järelmaksulepingud nr 10762209 ja 10767735 on tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse

4 (8)

(VÕS) § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks

isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta

sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

5.1. Hagist nähtuvalt sai kostja järelmaksuga soetada kaupu lepingute nr 10762209 ja

10767735 alusel kokku 930,24 euro eest (520,99+409,25). Kostja ei ole kohuste katteks

ühtegi tagasimakset teinud. Hageja avaldas, et tal ei ole esitada tõendeid vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise kohta, mistõttu nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse 930,24

euro tagastamist ning viivist põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5.2. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

5.3. Hagist nähtuvalt ei ole kostja kohuste katteks ühtegi tagasimakset teinud. Lepingu nr

10762209 osas oli viimase osamakse tasumise tähtpäev 10.10.2024. Leping nr 10762209

lõppes seega 11.10.2024. Kostja ei ole lepingust nr 10762209 tulenevalt põhivõlga 520,99

eurot ära tasunud. Hageja nõue on eeltoodud osas põhjendatud. Kohus rahuldab hageja nõude

põhiosa 520,99 eurot väljamõistmiseks kostjalt.

5.4. Lepingu nr 10767735 osas on viimase osamakse tasumise tähtpäev 10.10.2027. Hageja

on esitanud kostjale käesolevas kohtumenetluses lepingu nr 10767735 ülesütlemise avalduse.

Hagi, sh ülesütlemisavaldus on kostjale kätte toimetatud 04.03.2025. Tasumiseks määratud

14-päevane tähtpäev saabus 18.03.2025. Seega lõppes leping nr 10767735 erakorralise

ülesütlemisega 19.03.2025.

Kohus märgib, et lepingu ülesütlemise avalduse võib esitada ka kohtumenetluses. Hageja

esitas hagis ülesütlemisavalduse, mis vastab VÕS § 416 lg 1 nõuetele. Lepingu ülesütlemine

vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ja krediidiandja

saab lepingu erakorralisel ülesütlemisel nõuda laenusumma kohest tagastamist. Lepingu nr

10767735 ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kostja kohustus tagastada laenu põhiosa

summas 409,25. Seda kohustust ei mõjuta asjaolu, et krediidiandja oli lepingu sõlmimisel

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal on tasumata lepingu nr 10767735

põhiosa 409,25 eurot. Kohus leiab, et hagi on põhinõude osas asjaoludega õiguslikult

põhjendatud. Hageja esitatud faktilised väited põhinõude osas tuleb lugeda kostja poolt

omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja nõude põhiosa 409,25 eurot väljamõistmiseks kostjalt.

5 (8)

5.5. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §

367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

5.5.1. Lepingu nr 10762209 osas on 11.02.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue

32,84 eurot, mis on hagis toodud asjaolude ja arvutuskäigu järgi põhjendatud ning kohus

rahuldab selle nõude. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude

(520,99 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates

12.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

5.5.2. Lepingu nr 10767735 osas palub hageja viivise välja mõista kogu võla sissenõutavaks

muutumisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni. Lepingu nr 10767735 osas muutus

põhinõue sissenõutavaks 19.03.2025. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt välja

viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõude 409,25 eurot tasumata

osalt alates 20.03.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

5.6. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu 5 eurot.

VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni

500 eurot. Lõike 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva

möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata

kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.

Pärast lepingu nr 10762209 lõppemist saatis võlausaldaja kostjale ühe tasulise

meeldetuletuskirja järgmiselt: 11.11.2024. Ühe meeldetuletuse hind on 5 eurot. Hageja palub

kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 5 eurot.

Kohus leiab, et hagi on sissenõudekulude nõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Kohus rahuldab hageja sissenõudekulude nõude.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

7. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

6 (8)

7.1. Hagilt hinnaga 1073,80 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele

riigilõiv 280 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv

on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud

kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 280 eurot.

7.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 134,20 eurot (sh

käibemaks). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS §

175 tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis

hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu

hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja

mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9).

Hageja lepingulisel esindajal kulus hagi koostamisele 1 tund. Kohus leiab, et eeltoodud

toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades hagi mahtu ja sisu ning

esitatud tõendite maht. Tegemist ei olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga.

7.3. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 134,20 eurot (sh käibemaks). Menetlusosalise

esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 134,20 eurot (sh käibemaks) on

põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline

esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele

(TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Hageja märkis hagis, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane.

Arvestades, et hageja tegi menetluses toiminguid 1 tunni ulatuses, siis on põhjendatud

lepingulise esindaja tasu suuruseks 134,20 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise

esindaja tasu (ilma käibemaksuta).

7.4. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 434,20 eurot,

sealhulgas riigilõiv 280 eurot, lepingulise esindaja kulu 134,20 eurot (sh käibemaks) ja

lepingulise esindaja kulu 20 eurot (ilma käibemaksuta).

7.5. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

7 (8)

8. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. Lõike 2 kohaselt võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot

9. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

8 (8)