1-24-5035/68 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. mai 2025. a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-5035

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Orvi Koik ja Inna Ombler

Kriminaalasi

Kairi Kuusemaa süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §-de

116 ja 148 lg 1 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 20. veebruari 2025. a

otsus

Apellandid

süüdistatava Kairi Kuusemaa kaitsja Robert Sarv

prokuratuur, prokurör Eliisa Sommer

Süüdistatav

Kairi Kuusemaa, isikukood 49308164716, ülejäänud

isikuandmed maakohtu otsuses, kd I tlk 192

Apellatsioonimenetluse

pooled

süüdistatav Kairi Kuusemaa

süüdistatava kaitsja Robert Sarv

Lääne Ringkonnaprokuratuur, prokurör Eliisa Sommer

RESOLUTSIOON

1. Tühistada maakohtu otsus osas, millega lõpetati Kairi Kuusemaa suhtes

kriminaalmenetlus KarS § 148 lg 1 järgi põhjusel, et tema tegu vastab KarS §

282 lg 1 järgi kvalifitseeritavale väärteole (surmast teatamata jätmine).

1.1 Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Kairi Kuusemaa KarS § 148 lg 1

järgi õigeks.

2. Jätta Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 20. veebruari 2025. a otsusest välja

tuvastatud asjaolu, mille kohaselt rebis Kairi Kuusemaa selleks, et oma

vastsündinud laps tappa, pärast sünnitust nabanööri platsenta küljest ning

põhjustas nii lapsele verekaotuse, mis tõi kaasa surma.

1

3. Muus osas jätta maakohtu 20. veebruari 2025. a otsus muutmata.

4. Jätta rahuldamata süüdistatava ja kaitsja taotlus Kairi Kuusemaa suhtes

kohaldatud tõkendi vahistamine tühistamiseks või muutmiseks.

5. Rahuldada osaliselt kaitsja apellatsioon ja jätta prokuratuuri apellatsioon

rahuldamata.

6. Mõista Eesti Vabariigilt Kairi Kuusemaa kasuks välja apellatsioonimenetluse

kulu põhjendatud ulatuses, mis on 5270,40 eurot.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda

ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise

õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Esitatud süüdistus.

1. Kairi Kuusemaale esitati süüdistus KarS §-de 116 ja 148 lg 1 järgi.

Süüdistuse kohaselt sünnitas oma rasedusest eelnevalt teadnud Kairi Kuusemaa täpselt

tuvastamata ajal, kuid mitte varem kui 4. veebruaril 2024. a kell 20.00 ja mitte hiljem kui

5. veebruaril 2024. a kell 11.00 CCC külas asuvas XXX talu kompleksis täpselt

tuvastamata kohas elusa, ajalise poisslapse.

Selleks, et vastsündinu tappa, rebis Kairi Kuusemaa pärast sünnitust nabanööri platsenta

küljest ning sulges lapse õhuruumi. Nende tegude tagajärjel suri laps mõne minuti jooksul

verekaotuse ja hingamispuudulikkuse tõttu. Lisaks tekitas Kairi Kuusemaa vastsündinule

lühikest aega enne surma või suremisprotsessi käigus täpselt tuvastamata viisil kergemaid

kehavigastusi – kriimustusi-marrastusi ja verevalumi.

Pärast lapse sünnitamist ja tapmist ei teavitanud Kairi Kuusemaa mitte kedagi imiku

surmast ning viis tolle alasti surnukeha koos kilekotiga XXX talu kompleksist eemale,

YYY talu lähistel olevale põllumassiivile. Sealt leidis surnukeha 5. veebruaril kella 11.30

paiku YYY talu koer, kes viis laiba oma kodu hoovi.

Maakohtu otsus.

2. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 25. veebruari 2025. a otsusega tunnistati Kairi

Kuusemaa KarS § 116 järgi süüdi ja teda karistati vangistusega 3 aastat 9 kuud, mille

kandmise alguseks loeti KarS § 68 lg 1 alusel 9. märts 2024. a. Tõkend vahistamine jäeti

muutmata ja taotlus hüvitada Kairi Kuusemaale süüteomenetlusega tekitatud varaline ja

mittevaraline kahju rahuldamata. Kriminaalmenetlus KarS § 148 lg 1 järgi lõpetati, sest

Kairi Kuusemaa tegu vastab KarS § 282 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnustele.

Lisaks määrati kindlaks menetluskulude jaotus ja tasumise kord ning asitõendite suhtes

tarvitusele võetavad meetmed. Otsuse motiivid on kokkuvõtlikult järgmised.

3. Kairi Kuusemaale esitatud süüdistuses KarS § 116 järgi on tõendatud järgmised

faktilised asjaolud.

2

3.1 Tunnistaja Q leidis 5. veebruaril 2024. a kella 11.00 paiku YYY talu hoovist, oma

koera Fritzi käppade vahelt, imiku laiba. Beebi oli alasti ja tal oli küljes nabanöör.

Tunnistaja teatas leiust Häirekeskusele kell 11.36. Sündmuskohale kutsutud kohtuarst TP

alustas surnukeha ülevaatust kell 15.32.

3.2 YYY talu hoovist leitud laps oli ajaline vastsündinu. Laps sündis elusalt, sest ta oli

iseseisvalt hinganud. Laps suri vahetult pärast sündimist, tema elu pikkus on mõõdetav

minutites. Imiku sünniaeg jääb ajavahemikku 4. veebruar 2024. a kell 23.30 kuni 5.

veebruar 2024. a kell 09.30.

3.3 Imiku surma põhjuseks oli lämmatamine ja nabanööri rebendist tekkinud verekaotus.

Vigastuste tekitamise järjekord ei ole teada, kuid emb-kumb oleks surma põhjustanud ka

iseseisvalt. Lisaks surma põhjustanud vigastustele olid vastsündinu kehal ja peapiirkonnas

veel mitmed elupuhused, kergemad tervisekahjustused: verevalumid, nahamarrastused ja -

kriimustused.

3.4 Lapse ema on süüdistatav ja Kairi Kuusemaa oli oma rasedusest teadlik vähemalt

alates raseduse lõppfaasist, 21. detsembrist 2023. a. Kairi Kuusemaa ei soovinud last - ta

varjas nii oma rasedust kui ka sünnitust ning tema tekitaski vastsündinule surma

põhjustanud vigastused.

4. Tuvastatud faktide põhjal tuleb Kairi Kuusemaa tegu kvalifitseerida KarS § 116 järgi

järgmistel põhjustel:

4.1 Objektiivne koosseis on täidetud, sest süüdistatav on ema, kes tappis pärast sünnitust

oma vastsündinud lapse.

4.2 Subjektiivne koosseis on täidetud, sest Kairi Kuusemaa pani teo toime kavatsetult.

Raseduse ja sünnituse varjamine, süüdistatava internetiotsingute ajalugu ning vahetult

pärast sünnitust vastsündinule surma põhjustanud vigastuste – nabanööri rebimine ja

lämmatamine – tekitamine räägivad sellest, et süüdistatav seadis omale eesmärgiks lapse

surma.

5. Kairi Kuusemaale tuleb KarS § 116 järgi karistuseks mõista vangistus 3 aastat 9 kuud.

5.1 Süü on suur, sest siin tuleb arvestada järgmiste teguritega:

-

lapse surmani viis mitu osategu, mis oleks ka eraldivõetuna toonud kaasa vastsündinu

surma;

-

lisaks surma põhjustanud vigastustele tekitas süüdistatav lapsele veel mitmeid

mitteeluohtlikke vigastusi;

-

tegu iseloomustab äärmiselt külm kalkuleeritus. Sellest räägib süüdistatava teoeelne ja

-järgne käitumine: raseduse varjamine; internetist info otsimine raseduse katkestamise,

katkemise, surnult sündinud lapse, kodusünnituse jms kohta, aga mitte sünni- või

lapsetoetuste või lapsest loobumise või lapsendamise kohta; tapmisteo järgne

tavapärane jutukus; hea meeleolu ning hilisemad pingutused vastutusest pääsemiseks

või võimalikult kergelt pääsemiseks;

-

sünnitus ei põhjustanud süüdistatavale erilist emotsionaalset pingeseisundit;

3

-

süüdistatava karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei ole.

5.2 Eripreventiivne prognoos on positiivne - varem karistamata Kairi Kuusemaa ei pane

ilmselt edaspidi toime uusi kuritegusid. Karistuse üldpreventiivsete eesmärkide juures

tuleb silmas pidada, et vastsündinud lapse kavatsetult tapmine emotsionaalse

pingeseisundita on tegu, mida tuleb taunida otsustavalt ja rangeimal võimalikul viisil.

5.3 Süüdistatava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis räägiks tema tingimisi

vabastamise poolt.

5.4 Tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, sest

vahistamisalus ei ole ära langenud. Kairi Kuusemaa eelnev käitumine - menetlusest

kõrvalehoidumine - tekitab põhjendatud kahtluse, et ta võib kriminaalmenetlusest ja

muuhulgas ka kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduda.

6. Kairi Kuusemaale esitatud süüdistuses KarS § 148 lg 1 järgi on tõendatud järgmised

faktilised asjaolud.

6.1 YYY talu hoovist 5. veebruaril 2024. a kella 11.00 paiku koera käppade vahelt leitud

alasti vastsündinu laip oli üleni mullane. Surnukehalt võetud mullaproov klapib YYY talu

põllumassiivilt võetud mullaprooviga.

6.2 YYY kinnistu taga asuvalt põllumaalt leiti tühi, katkine, pruunikas-beežikas

läbipaistev kilekott, mis oli leidmise hetkel kahes osas. Ühele osale oli peale keeratud

sõlm ja see kotitükk oli seest määrdunud kollaka ainega. Teine osa kilekotist oli eraldi ja

maa sisse külmunud. Põllult leitud kilekott pärines Kairi Kuusemaa kodust, XXX talust ja

kotilt leiti surnuna leitud imiku DNA-d.

7. Tuvastatud faktide põhjal ei ole Kairi Kuusemaa tegu võimalik kvalifitseerida KarS §

148 lg 1 järgi järgmistel põhjustel.

7.1 Süüdistuse väide, et Kairi Kuusemaa viis oma vastsündinud lapse surnukeha põllule,

ei ole tõsikindlalt tõendatud ning tõendite põhjal võib jaatada alternatiivset versiooni, sest:

-

ei ole teada, kust koer imiku laiba leidis. Seda kohta ei ole võimalik kindlaks teha ka

tõendite põhjal;

-

imiku DNA-ga kilekoti leidmine YYY talu lähistelt ei pruugi tähendada, et Kairi

Kuusemaa viis laiba põllule. Lapse surnukeha ja kilekoti leidmise vahe oli kaks ja

pool päeva, kilekott oli leidmise ajal kahes tükis ja selle üks osa oli maa sisse

jäätunud. Seega ei saa välistada kaitseversiooni, et kilekott leitigi kohast, kuhu Kairi

Kuusemaa seda ei viinud;

-

imiku laibalt ja YYY talu põllult võetud mullaproovide sarnasus ei tähenda tingimata

seda, et süüdistatav viis lapse põllule, sest ekspert ei välistanud, et sarnane muld võib

olla näiteks ka ca 500 m lõuna poole;

-

surnukeha võidi ka maha matta. Vahetult peale vastsündinu surnukeha leidmist tehtud

fotod näitavad, et laps oli üleni mullane. Matmist pidas võimalikuks ka ekspert, kelle

hinnangul võivad lapse surmajärgsed vigastused olla tekitatud imiku leidmisel ja välja

kaevamisel matmiskohast nii looma (näiteks koera) küünistega kraapimisest kui ka

4

näiteks lapse tassimisest talvisel ajal vahepeal külmunud heinaga maapinnale

asetamises.

7.2 Alternatiivse versiooni valguses tuleb silmas pidada seda, et süüdistuses ei heideta

Kairi Kuusemaale ette lapse matmist üldtunnustatud tavadele mittevastavalt. KrMS § 268

lg-te 1 ja 5 kohaselt saavad isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks olla vaid

süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise piirid.

7.3 Vaatamata eeltoodule tuleb kriminaalmenetlus Kairi Kuusemaa suhtes KarS § 148 lg 1

järgi kvalifitseeritavas kuriteos lõpetada KrMS § 274 lg 1 alusel, sest süüdistatava tegevus

võib vastata väärteo tunnustele. Süüdistuses heidetakse Kairi Kuusemaale ette, et ta ei

teavitanud kedagi vastsündinu surmast. Surma põhjustamise tuvastamise seaduse § 5 lg 2

kohaselt teavitatakse isiku surma korral tema alalises elukohas viivitamata perearsti. Kui

see ei ole võimalik, siis kiirabi. Kairi Kuusemaa ei teavitanud lapse surmast ei perearsti

ega kiirabi. Järelikult võib süüdistatav vastutada väärteokorras KarS 282 lg 1 järgi, mis

näeb ette vastutuse sünnist või surmast seadusega ettenähtud tähtaja jooksul sündi või

surma registreerivale ametnikule teatamata jätmise eest.

8. Kaitsja taotlus hüvitada Kairi Kuusemaale SKHS §-de 5 lg 1 p 1 ja 11 lg 4 alusel

süüteomenetlusega tekitatud varaline ja mittevaraline kahju tuleb jätta täielikult

rahuldamata.

8.1 Kaitsja hinnangul tuleb Kairi Kuusemaale hüvitada vahistamisega tekitatud kahju.

Kuna süüdistatav vahistati kahtlustatuna KarS § 116 järgi toimepandud kuriteos ning ta

mõisteti selles teos ka süüdi, ei ole SKHS § 5 lg 1 p 1 kohaselt kaitsja taotlus põhjendatud.

8.2 Kaitsja palub Kairi Kuusemaa kasuks kohtu äranägemisel välja mõista SKHS § 5 lg 1

või alternatiivselt § 7 lg 1 alusel välja mõistlik hüvitis Marokos ajavahemikul 9. märtsist

2024. a kuni 17. juulini 2024. a kinnipidamise ebainimlike ja Eesti Vabariigis kehtivatele

nõuetele mittevastavate tingimuste tõttu. Sellegi taotluse rahuldamiseks ei ole seaduses

alust. Kooskõlas SKHS § 2 lg 4 p 2 kohaselt loetakse siis, kui kahju põhjustanud meedet

on kohaldatud rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös, menetleja tekitatud

kahjuks KrMS § 7 kohaselt süüteomenetluses tekitatud kahju olukorras, kus Eesti

Vabariik on täitev riik. Selles kriminaalmenetluses oli Eesti Vabariik KrMS § 434 lg 1

sätestatud taotlev riik, sest Kairi Kuusemaa peeti 9. märtsil 2024. a Marokos kinni Eesti

Vabariigi õigusasutuste taotluste alusel

8.3 Kaitsja taotleb hüvitada Kairi Kuusemaale talle kinnipidamistingimuste tõttu tekitatud

mittevaraline kahju. Esiteks ei võimaldatud süüdistataval vanglas jätkata kaperavi. Teiseks

ei antud talle kirjatarbeid ning see takistas kaitseks valmistumist. Kolmandaks ei lubatud

Kairi Kuusemaal koheselt pärast Eesti Vabariiki saabumist oma perekonnaga suhelda.

Seda taotlust ei ole põhjust rahuldada, sest süüdistatava väited jäävad paljasõnaliseks.

Kairi Kuusemaa kaitsja apellatsioon.

9. Kaitsja taotleb tühistada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 20. veebruari 2024. a

otsus osaliselt, osas millega Kairi Kuusemaa tunnistati süüdi KarS § 116 järgi, jäeti

rahuldamata Kairi Kuusemaale süüteomenetlusega tekitatud kahju ning jäeti riigilt välja

mõistmata süüdistatava menetluskulu. Apellant palub teha tühistatud osas uus otsus,

millega mõista Kairi Kuusemaa KarS § 116 järgi õigeks ja hüvitada süüdistatavale

süüteomenetlusega tekitatud kahju.

5

9.1 Alternatiivselt taotleb kaitsja tühistada maakohtu otsus osaliselt, osas millega Kairi

Kuusemaale mõisteti KarS § 116 järgi karistus ja määrati kindlaks menetluskulude jaotus

ning hüvitamise kord. Apellant palub teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Kairi

Kuusemaale KarS § 116 järgi kergem karistus. Menetluskulude osas tuleb kaitsja

hinnangul mõista Kairi Kuusemaa kasuks välja menetluskulud 50% ulatuses või kui

ringkonnakohus ei pea 50% põhjendatuks, siis mõista riigilt Kairi Kuusemaa kasuks välja

menetluskulud suuremas ulatuses kui maakohtu mõistetud 10%.

9.3 Apellatsioonimenetluse kulud palub kaitsja jätta KrMS § 185 lg 1 nimetatud lahendi

tegemisel riigi kanda.

10. Apellatsiooni keskne väide on, et Kairi Kuusemaa tuleb KarS § 116 järgi õigeks

mõista. Maakohus hindas tõendeid valikuliselt ja ühekülgselt, jättis käsitlemata olulised

kaitseargumendid ning jõudis nii ebaõigete järeldusteni. Kaitsja argumendid on

kokkuvõtlikult järgmised.

Süüdistuse etteheide, et süüdistatav rebis tahtlikult nabanööri katki, ei ole tõsikindlalt

tõendatud. Nabanöör võis katkeda teistelgi, süüdistuses nimetamata põhjustel.

11. Kriminaalasjas ei ole otseseid tõendeid selle kohta, kuidas nabanöör katkes, sest mitte

keegi ei näinud sünnitust pealt. Kuivõrd ekspert TP sõnul pole nabanööri katkemise

asjaolud teada ja neid ei saa kohtuarstlike meetoditega tagantjärele tuvastada, siis

konkureerib kaudseid tõendeid vaadates süüdistuse väitega, et lapse nabanööri rebis katki

Kairi Kuusemaa, vähemalt sama edukalt kaks alternatiivset versiooni:

-

nabanööri võis katki rebida koer;

-

nabanöör võis sünnitustegevuse käigus iseeneslikult katki rebeneda.

11.1 Maakohus väitis otsuse p-s 12 kategooriliselt, et eksperdi hinnangul on nabanööri

rebitud. Kohtu väide ei haaku tõenditega, eeskätt ekspert TP ütlustega. Tegelikult nimetas

ekspert ainult ühe tõenäolise viisi, kuidas nabanöör võis võtta sellise kuju, mis oli leidmise

hetkel. TP vastus, mille kohaselt oli: „nabanöör põiki läbitud hästi sakilise servaga“ ei

võimalda tegevust omistada süüdistatavale. Tegu võis olla ka koera hammastega, mis on

sakilised. Selle poolt, et nabanööri näris koer, räägib näiteks fakt, et Kairi Kuusemaa

elukoha, sh saunamaja läbiotsimisel ei leitud eset, mida oleks võimalik seostada nabanööri

katkestamisega. Kätega on nabanööri äsja sünnitanul raske katki rebida ja seda eeskätt

põhjusel, et nöör on libe.

11.2 Kui vaadata ekspert TP ütlusi, siis ta ei põhistanud ekspertarvamuse lk 7 märgitud

järeldust, et nabanööri vigastus on elupuhune. Ometi teiste vigastuste puhul on ekspert

seda teinud. Teoreetiliselt võib seega eksperdi arvamuse alusel väita, et kui nabanöör

katkes ajal, mil laps oli elus, oli imik süüdistatava valduses. Siin on aga asjatundja PA

selgitanud, et nabanöör võis katkeda ka iseeneslikult, sünnitustegevuse käigus. Seda

kahtlust ei kõrvalda ükski tõend. Tõsi - asjatundja selgitas, et nabanöör katkeb sünnituse

käigus kui see pole piisavalt pikk, kuid seda mõistet PA ei sisustanud.

Nabanööri rebimise tagajärjel tekkinud verekaotus ei saanud iseseisvalt põhjustada imiku

surma.

12. Küsimusele, kas nabanööri rebimise tagajärjel tekkinud verekaotus tõi kaasa lapse

surma või mitte, tuleb vastata eitavalt. Maakohus jõudis otsuse p-s 10 seisukohale, et

6

tegelikult ei olegi tähtis, kui palju verd nabaväädi kaudu väljus. See väide ei ole õige ja on

lisaks vastuolus asjatundja PA ütlustega. Erinevalt maakohtust pidas asjatundja väljunud

verehulka oluliseks, sest vere kaotamisega ei kaasne tingimata surm. Ka ei väitnud ükski

ekspert ega asjatundja, et lapse surma põhjustas ainult verekaotus.

12.1 Ringkonnakohtul tuleks tõendeid uuesti hinnata, sest tegelikult esineb kõrvaldamata

kahtlus selles, kas, mis kogusest alates ja kuidas võis verekaotus nabanöörist mõjutada

surma saabumist. Tõendikogumiks, mille põhjal seda otsustada, on ekspert TP arvamus ja

ütlused ning asjatundja PA ütlused. Lisaks ei saa mööda vaadata teadmisest, et tõendite

kohaselt on lapse sünni ja surma saabumise aja kohta teada ainult see, et imiku surm

saabus minutite jooksul pärast sündi.

12.2 TP ja PA ütluste puhul tuleb arvestada, et nad tegid kirjanduse põhjal teoreetilisi

järeldusi. Seega tuleb kõik nende määratletud vahemikud tõlgendada süüdistatava kasuks.

Näiteks kui TP ütles, et verekaotus võib põhjustada surma ka iseseisvalt, tähendab

eeltoodu tegelikult ühtlasi seda, et verekaotus ei pruugi eraldiseisvalt surma põhjustada.

Viimasest eeldusest tulekski KrMS § 7 lg 3 valguses lähtuda. Ekspert TP öelnud ka seda,

et hingamispuudulikkuse tekkimise ajal võis lapsest väljuda teadmata hulgal verd ning

juba see fakt üksi ei võimalda öelda, et verekaotus oleks ka eraldiseisvalt toonud kaasa

surma.

12.3 Ükski asjatundja või ekspert ei suutnud objektiivselt kontrollitavalt selgitada, kuidas

võis verekaotus surma saabumisele konkreetsel juhtumil kaasa aidata. Kuigi TP selgitas

täiesti loogiliselt, et verekaotus võis mõjutada hingamispuudulikkuse teket, tähendab sõna

võib siingi, et verekaotus mõju ei avaldanud. Sealjuures pole võimalik ekspert TP

arvamust ja ütlusi osas, mis puudutab verekaotust nabanöörist, tõe tuvastamisel üldse

kasutada. Ekspert viitas oma ütlustes läbivalt, et ta ei tea või ei oska vastata või oskab

temast paremini küsimusele vastata naistearst. Lisaks ei osanud TP nimetada konkreetse

kannatanu puhul ei verekaotuse perioodi ega selle tähendust surma saabumisele. Seega

jääb arusaamatuks, miks ekspert üldse avaldas arvamust surma põhjuste kohta olukorras,

kus tal ei olnud verekaotuse tähenduse ja mõju hindamiseks piisavalt lähteandmeid.

12.4 Kuna tegelikult detailset teavet selle kohta, kui palju ja mis ajahetkel nabanöörist

verd väljus, pole (maakohtu otsuse p 9), pidanuks maakohus tõlgendama kõik nabanööri

kaudu toimunud verejooksuga seotud kahtlused süüdistatava kasuks ning asuma

seisukohale, et verekaotus ei toonud kaasa lapse surma.

Vastsündinu surma põhjustanud hingamispuudulikkus pidi tekkima enne verekaotust.

13. Maakohus konstateeris üldsõnaliselt, et surm saabus nii verekaotuse kui ka

hingamispuudulikkuse toimel. Nii jäid paraku olulised faktid tuvastamata ning see viis

materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni. Maakohtu järeldus, et järjekord polegi oluline, ei

ole põhjendatud. Sellest sõltub küsimus kahtluste tõlgendamisest süüdistatava kahjuks või

kasuks. Näiteks juhul, kui verejooksu puhul esineb kõrvaldamata kahtlus küsimuses, kas

see sai surma kaasa tuua, tuleb see tõlgendada süüdistatava kasuks. Sama kehtib

hingamispuudulikkuse kohta – kui hingamispuudulikkus saabus enne verekaotust,

põhjustas surma varem ja hingamispuudulikkuse küsimuses pole võimalik välistada muud

kui emast tingitud põhjust, siis tuleb see tõlgendada süüdistatava kasuks ning leida, et

süüdistatav ei pannud tapmist toime isegi juhul, kui kohus leiab, et süüdistatav vastutab

nabanööri rebimise eest. Surma ajahetk on seega selle tagajärje kaasa toonud teo ja/või

7

sündmuse puhul väga oluline detail. Peaks täpse surmaaja määratlemine osutuma

keeruliseks, tuleks siingi kõik kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks.

13.1 Imiku elusoleku kestuse kohta on ainult üks tõend – ekspert TP arvamus. Järelikult

tuleb lähtuda eksperdi hinnangust, et see aeg oli mõõdetav minutites. Seega - juhul, kui

hingamispuudulikkus toob võrreldes verekaotusega kaasa kannatanu surma lühema aja

jooksul, tuleb KrMS § 7 lg 3 alusel lähtuda süüdistatavale soodsamast versioonist, mille

kohaselt saabus vastsündinu surm hingamispuudulikkuse tagajärjel.

13.2 Kuigi TP oli seisukohal, et nabanööri kuju muutus oli elupuhune, ei suutnud ükski

eriteadmistega isik selgitada, kui palju verd võis imikust väljuda enne bioloogilise surma

saabumist ning kui palju verd väljus imikust pärast bioloogilise surma saabumist.

Järelikult ei ole teada, mis hetkel muutus verekaotus eluohtlikuks. Tõenditega edasi

minnes võib asjatundja PA ütluste kohaselt nabaväädi verejooksu tagajärjel surm

tõenäoliselt saabuda 10 minuti ja 1 tunni vahel. Ekspert TP ei osanud täpselt määratleda

ajaühikut, mille jooksul võib 25-30ml verd nabaväädi kaudu väljuda. TP arvas, et 5-10

minutit ja täpsustas, et sellele oskab vastata sünnitusi vastu võttev naistearst. Arvestades,

et ekspert ise deklareeris, et ta pole pädev vastama, tuleb TP ütlus selle asjaolu kohta

kõrvale heita. Kuna ükski tõend ei sisalda teavet, et vastsündinu oleks elanud enam kui 10

minutit ning sedagi, et verekaotus põhjustas surma just 10-ndal minutil ning PA selgitusi,

et verekaotuse tõttu saabub surm 10 minuti ja tunni vahel, on surma saabumise ajahetk

kahtlus, mida ei võimalda süüdistatava kahjuks tõlgendada ükski objektiivne tõend.

Verekaotus ei saanud iseseisvalt lapse surma põhjustada. Lisaks võib väita, et verekaotus

ei mõjutanud hingamispuudulikkust - vastupidist ei väitnud ükski ekspert ega asjatundja.

Juhul, kui eeldada, et süüdistatav rebis nabanööri ja vastsündinu suri selle tagajärjel

tekkinud verejooksu tõttu, tegi maakohus objektiivse ja subjektiivse teokoosseisu

sisustamisel vigu.

14. Objektiivse külje sisustamisel on oluline jääda süüdistuse piiridesse. Kui leitakse, et

nabanööri katkestas süüdistatav, siis ei ole pahatahtlikku rebimist eesmärgiga põhjustada

verekaotus võimalik võrdsustada sellega, et esimest korda kodus iseseisvalt sünnitanud

naine jätab nabanööri sulgemata. Viimast ei saa Kairi Kuusemaale praeguses menetluse

etapis enam ette heita.

15. Subjektiivse külje juures tuleb silmas pidada, et lapse tapmine nii, et nabanööri

rebitakse verekaotuse põhjustamise eesmärgil, on äärmiselt erandlik. Mitte ühestki

tõendist ei nähtu, et Kairi Kuusemaa seadis endale eesmärgiks või pidas vähemalt

võimalikuks, et selline tegu toob kaasa lapse surma. Tähelepanu väärivad ka asjatundja

PA ütlused, mille kohaselt on võimalik verejooksu märgata juhul, kui nabaväädist on näha

vere eraldumist. PA lisas, et kahvatu jume ei tarvitse viidata veel verekaotusele, sest laps

on kahvatu ka kaasasündinud hapnikupuuduse korral. Käsilolevas asjas pole esitatud

tõendeid selle kohta, kas verejooksu oli võimalik märgata või konkreetses olukorras

eeldada. Järelikult ei saa inimesed, kellel puudub PAga võrreldav ehk naistearsti

kvalifikatsioon, peale vaadates aru, kas lapsel on tekkinud ohtlik verekaotus. Seda eriti

praeguses olukorras, kus esmasünnitaja tõi lapse ilmale üksi, planeerimata kodusünnituse

käigus.

Süüdistuse etteheide, et süüdistatav põhjustas vastsündinule hingamispuudulikkuse, ei ole

tõendatud. Hingamispuudulikkuse täpne tekkepõhjus olukorras, kus võimalikke põhjuseid

on mitu, pole teada.

8

16. Kriminaalasjas ei ole selliseid tõendeid, mis tõsikindlalt kinnitaks, et Kairi Kuusemaa

põhjustas lapsele surma kaasa toonud hingamispuudulikkuse. Olemasolevad tõendid ei

välista seda, et hingamispuudulikkus tekkis süüdistatava tahtest ja tegevusest olenemata.

16.1 Hingamispuudulikkuse võimalikke põhjuseid tõendavad ekspert TP arvamus ja

ütlused ning imiku kudede uuring.

16.2 Kui vaadata ekspert TP ütlusi, siis tema selgitas, et eksperdil pole võimalik välistada

mitte ühtegi hingamispuudulikkuse tekkimise põhjust, sh ka terviseriket. Eksperdi sõnul

pole põhjuseid võimalik eristada ning seetõttu ei saa hingamispuudulikkuse tekke põhjust

lahangu käigus tagantjärele määrata. Selliste ütluste valguses oleks maakohus pidanud

kaaluma KrMS § 7 lg 3 sätestatu kohaldamist, kuid seda ei tehtud.

16.3 Maakohus tegi vea, keskendudes kaitseversiooni kummutamisel otsuse p-s 16

valdavalt üksnes spontaansele õhkrinnale. Tegu on ainult ühega paljudest kõikvõimalikest

diagnoosidest, millele kaitseversioon osundab ja selle võimaluse välistamisega ei kaasne

automaatselt ülejäänud võimalike terviserikete elimineerimine. Lisaks ei haaku kohtu

seisukoht TP selgitustega1. Maakohus eksis muuhulgas ka selle vastu, et pani

süüdistatavale kohustuse tõendada teda õigustavaid asjaolusid. Kohus peab hindama, kas

prokuröri hüpotees hingamispuudulikkuse põhjuste kohta on tõendatud või mitte. Kui

süüdistuse väide ei leia kinnitust, tuleb inimene õigeks mõista ning kõrvaldamata

kahtluste korral ei pea süüdistatav hakkama tõendama muid versioone.

16.4 Kaitseversiooni ehk spontaanse õhkrinna puhul oli füüsilisest tagajärjest ehk

õhkrinnast märksa olulisem kopsukahjustuse tekkimise viis ja selle iseenesliku tekkimise

võimalus. Kui õhkrind võib tekkida spontaanselt – kopsu kude katkeb osaliselt ise, lapsest

tingitud põhjusel, siis ainus erinevus õhkrinna ja muu kopsukelme rebendi vahel seisneb

üksnes selles, et õhkrinna puhul pääseb õhk kopsuseina. Toodu eelduseks on kopsukelme

rebend ehk kopsukoe kahjustus. Fakt, et lahangul õhkrinda ei tuvastatud, ei välista

kopsukelme rebendi tekkimise üht potentsiaalset viisi – vastsündinu terviseriket või muud

asjaolu. Ekspert TP – tõsi, kasutamata sõna „spontaanne“ - terviseriket tegelikult ei

välistanud, kuid sellisel juhul Kairi Kuusemaa hingamispuudulikkuse eest ei vastuta.

17. Lisaks tundub eluliselt usutav ja peaks olema ka üldteada, et tagantjärele ei ole

võimalik tuvastada kopsukelme rebendi tekkimise põhjust. Lahang näitab küll muutusi

surnukeha füüsises või füüsiliste objektide, nt võõrkehade olemasolu, kuid lahkamine ei

anna teavet füüsise muutumise põhjuste kohta. Nii näiteks võidakse lahangul kindlaks

teha, et surma põhjus on uppumine kuna laiba kopsudes oli vett. Samas pole võimalik

lahanguga kindlaks teha, kas inimene uputati või ta uppus ise. Oluline on ka see, et kui

prokuratuur esitab kellelegi süüdistuse uputamisega surma põhjustamises, ei pea

süüdistatav tõendama uppumise versiooni. Piisab, kui ta toob esile selle, et esineb

vähemalt sama tõenäosus, et kannatanu uppus. Hingamispuudulikkuse tekkepõhjust

tõendavate tõendite puudumise tõttu esinebki kahtlus, kas süüdistatav ikkagi tekitas

hingamispuudulikkuse tahtlikult. Sellist teavet, mis võimaldaks välistada kõik muud

võimalikud põhjused, asjas ei ole.

18. Maakohus välistas võimaluse, et süüdistatav võis hingamispuudulikkuse lapsele

põhjustada teda elustades otsuse p-s 18 nii: ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et laps sündis

elusalt ja hingas. Seetõttu ei olnud tema elustamine vajalik. Kuigi see väide, et laps oli

sündides elus ja hingas, on õige, ei ole õige kohtu järeldus olukorras, kus ei sünnitegevuse

1 vt uuesti käsiloleva otsuse p 15.2

9

ega sünnijärgsete sündmuste kohta mitte mingisugust teavet ei ole. Kuna asjatundja PA

ütluste kohaselt sõltub elustamise vajaduse hindamine kõrvalseisja hinnangust ning PA ei

välistanud, et elustamist pole vaja, kui laps sünnib ja hakkab hingama, siis võiski

süüdistatav olukorda valesti hinnates hakata last elustama. Kuna sünnitegevuse kohta ei

ole mitte midagi teada, ei saa välistada versiooni, mis räägib süüdistatava kasuks.

18.1 Maakohtu seisukoht, mis puudutab elustamise ebaõnnestumist, on vastuolus ka

ekspert TP koostatud ekspertiisiakti lk-l 16 kajastatud arvamusega ning ütlustega.

Kokkuvõtlikult avaldas ekspert, et kuna antud juhul ei olnud raseduse ja sünnituse kulg

teada, ei ole temal eksperdina võimalik surma põhjust määrata. Järelikult ei ole võimalik

välistada versiooni, et süüdistatav proovis imikut elustada, kuid see ebaõnnestus.

18.2 Maakohus tugines elustamisvõimalust eitades ka DNA-ekspertiisidega saadud

andmetele, eeskätt asjaolule, et imiku suu ümbrusest ei leitud ema DNA-d. Tegelikult võib

ekspertiisiakte nr 24E-GE00137, 24E-GE00186 ja 24E-GE00589 lugedes teha järelduse,

et ekspertiisi käigus puudus võimalus välistada Kairi Kuusemaa DNA esinemist

surnukeha suust võetud proovis. Samuti väärib märkimist, et (eel)test tehti eesmärgiga

kontrollida süüdistatava DNA sisaldumist võetud proovis, mitte eesmärgiga välistada

süüdistatava DNA esinemine võetud proovis. Need on kaks täiesti erinevat asja: kui test ei

võimalda usaldusväärselt tuvastada, et süüdistatava DNA profiil sisaldub võetud proovis,

ei tähenda see, et enesest mõistetavalt proovis süüdistatava DNA-d üldse ei esine. DNA

puhul on oluline seegi, et loomuliku sünnituse käigus peaks laps olema ema DNA-ga

kaetud, kuid ometi on aktides mitmeid proove, mille puhul ema DNA-d imikult võetud

proovidest ei tuvastatud.

18.3 Kuna maakohus jättis arvestamata 24E-GE00589 olemuse ja heitis kõrvale selles

püstitatud ekspertiisiülesande, hindas kohus tõendeid ühekülgselt. Piltlikult öeldes pööras

maakohus ekspertiisiaktis 24E-GE00589 sedastatu ringi ja kasutas seda süüdistatava

vastu. See pole seadusega kooskõlas. Ainuke järeldus, mida viidatud ekspertiisiakti põhjal

teha saab on see, et süüdistatava DNA esinemist pole võimalik tuvastada.

19. Lisaks eeltoodule tuleks ringkonnakohtul uuesti hinnata TP eksperdiarvamust, sest

maakohus ületas selle tõendi puhul kohtutele seadusega antud pädevust, asudes sisustama

nüansse, mis kuuluvad eriteadmiste valdkonda.

19.1 Esiteks rõhutas maakohus seda, et sünnitustegevuse komplikatsioonid võib välistada,

kuna laps sündis elusalt ja hakkas hingama. Erinevalt maakohtust ekspert seda ei

välistanud. Ekspert asus seisukohale, et kuna sünnituse käik on teadmata, ei ole võimalik

hinnata selle mõju surma saabumisele. Olukorras, kus ekspert pole võimeline mingi detaili

või asjaolu kohta arvamust andma, ei või maakohus, kellel vastavaid eriteadmisi pole,

viiteta muudele tõenditele seda ise sisustada ja üht versiooni välistada. Maakohus omistas

seega elulisele usutavusele tõendi väärtuse ja see pole kehtiva kohtupraktika valguses

lubatav.

19.2 Teiseks ahendas maakohus ebaproportsionaalselt sünnitustegevust leides, et see, kui

laps alustas pärast sündimist hingamist, välistab kõik terviserikked või võimalikud

komplikatsioonid. Erinevalt maakohtust ekspert seda ei välistanud (vt T. Palju arvamuse

lk 16) ning seega võisid sünnitustegevuse komplikatsioonid põhjustada

hingamispuudulikkuse ja seeläbi lapse surma.

10

19.3 Maakohus asus seisukohale, et ekspert TP hinnangul ei tuvastatud lahangul midagi,

mis võinuks kaasa tuua lapse surma. Samas istungil küsimustele vastates ei suutnud TP

eristada või välistada surma põhjusena terviseriket lämmatamisest, ebaõnnestunud

elustamist sünnitustegevuse komplikatsioonist jpm. Järelikult on kõik loetletud variandid

hingamispuudulikkuse tekkepõhjustena võrdse kaaluga ning ühte ei saa teisele eelistada

või midagi välistada. Sealjuures märkis ekspert ekspertiisiakti lk-l 6 mh seda, et

hingamispuudulikkuse tekkimise põhjus ei ole määratav.

19.4 Terviseriket ei saa välistada ka üksnes sel põhjusel, et maakohtu hinnangul ei

tuvastatud koe- või kompuuteruuringul kudede tasemel füsioloogilisi kõrvalekaldeid.

Küsimusele – kas koe- või kompuuteruuringu tulemused, mis olid ekspert TPle

kättesaadavad, välistavad terviserikke – vastamine eeldab eriteadmisi. TP ise vastas sellele

küsimusele eitavalt ning siin on kohus seotud eriteadmistega eksperdi seisukohaga.

19.5 Maakohus jättis tähelepanuta, et eksperdiarvamuse lk-l 8 on mh märgitud, et

geneetilisi haigusi kokkuleppel menetlejaga ei uuritud ning seega pole välistatud

võimalust, et hingamispuudulikkus ei tekkinud geneetiliste haiguste tõttu.

19.6 Maakohtu otsuse p-s 19 sisalduvad järeldused terviserikke kohta on ühekülgsed ja

siingi ületab kohus kohtutele antud pädevust. Praegusel juhul pole tegu olukorraga, kus

menetleja saab piirduda viitega erialakirjanduse selgetele ja ühestele tõdemustele (vt

RKKKo 3-1-1-96-11 p 7.5 ja RKKKm 3-1-1-89-13 p 12). Prokurör pole vastavaid viiteid

esile tõstnud ning seega ei või maakohus selliseid tõdemusi kasutada. Kehtiva

kohtupraktika kohaselt tuleb korraldada ekspertiis, kui teatud liiki mitteõiguslike

eriteadmiste rakendamine võib anda tõendusteavet, mille tajumine või tähenduse

mõistmine jääb väljapoole menetleja üldteadmiste piire (nt RKKKo 3-1-1-35-06 p 7.5 ja

RKKKo 3-1-1-79-10 p 13.4). Kuna prokurör pole kordagi tuginenud ükskõik missuguse

muu hingamispuudulikkuse tekkimise alternatiivi välistamisel üldteadmistele, ei olnud

süüdistatavalgi sellist kohustust

19.7 Fakt, et ekspert on kirjalikus arvamuses nimetanud kaks võimalikku

hingamispuudulikkuse tekkemehhanismi, ei muuda tõsikindlat teadmist, et kohtuarstlike

meetoditega pole võimalik tagantjärele, lahkamisel võimalik tekkepõhjust määrata. Selle

välistuse tõi välja ekspert TP ise. Olukorras, kus ekspert ei suuda ise ka eristada enda esile

tõstetud variantidest ühte, ei ole eksperdi arvamuse alusel võimalik tuvastada

hingamispuudulikkuse tekkepõhjust. Muid tõendeid, mis seda teavet sisaldaks, asjas ei

ole.

Kuna hingamispuudulikkus, mille tekkepõhjust ei ole võimalik kindlaks määrata, esines

varem kui verekaotus, tuleb süüdistatav õigeks mõista.

20. Käsiloleva otsuse p-s 13 toodud põhjustel saabus hingamispuudulikkus ajaliselt varem

ning kuna see võis tekkida ka muul kui süüdistatavast sõltunud asjaolust, siis põhjustas

vastsündinu surma hingamispuudulikkus, mille tekkepõhjus on teadmata.

Kriminaalasjas ei ole tõendatud, et süüdistatav oli oma rasedusest ja eesootavast

sünnitusest teadlik.

21. Maakohus lähtus Kairi Kuusemaale KarS § 116 järgi etteheidetava teo subjektiivse

külje sisustamisel eeldusest, et süüdistatav varjas oma rasedust, sest ta ei soovinud last.

11

Maakohtu poolt tõenditele antud hinnang on vastuolus elulise usutavuse kriteeriumiga

ning loomuliku elukäsitlusega. Maakohtu vead on kokkuvõtlikult järgmised.

21.1 Esiteks ei ava süüdistus seda, et Kairi Kuusemaa teadis nii rasedusest kui ka

eeldatavast sünnitustähtajast. Maakohus ei ole süüdistuse üldsõnalisusele tähelepanu

pööranud. Samuti ei ole kohus ära näidanud tõendeid, mis võimaldavad väita, et

süüdistatav neid asjaolusid teadis. Siin tuleb arvestada, et Kairi Kuusemaa elukorraldus jäi

samaks ning temaga kokku puutunud inimesed süüdistatava lapseootust ei märganud.

Kairi Kuusemaa pahatahtlikkust kinnitavate tõendite puudumise korral tuleb kõik

maakohtu käsitletud kaudsed tõendid (nt raseduse ajal raviteede ja alkoholi tarvitamine,

riided, esemete soetamine jms) hinnata süüdistatava kasuks. Lisaks väärivad siin

tähelepanu asjatundja KE ütlused, et isegi majanduslikult kindlustatud või püsisuhtes

naiste puhul esineb hajameelsust või raseduse eiramist ning seda saab pidada täiesti

normaalseks. Järelikult oli see normaalne ka Kairi Kuusemaa puhul ning süüdistuse

jaatamiseks pidi esinema midagi enamat, mida antud juhul ei olnud.

21.2 Teiseks on maakohtu põhjendused vastuolulised. Otsuse p-s 35 tuvastas kohus

süüdistatava veebiotsingu ajaloo põhjal, et Kairi Kuusemaa teadis oma rasedusest, kuid

seevastu otsuse p 37 kohaselt ei tähenda 6. jaanuaril 2022. a tehtud abort, et süüdistatav

teadis 2023. a oma rasedusest selle varajases etapis. Olukorras, kus kohtu hinnangul pole

tõendeid selle kohta, kas ja kuidas mõjutas süüdistatava varasem rasedus tema arusaamist

2023. a raseduse kestusest, pole võimalik väita, et 2024. a jaanuaris tehtud üksikud ostud

- 2 pakki hügieenisidemeid ja 1 pakk niiskeid salvrätikuid - räägivad kodusünnituseks

valmistumisest eesmärgiga vastsündinu tappa. Ka siis, kui väita, et Kairi Kuusemaa teadis

oma rasedusest ning tegi sisseoste selleks, et sünnituseks valmistuda, ei ole kodusünnitus

keelatud.

21.3 Kolmandaks rikkus maakohus oluliselt kaitseõigust, öeldes otsuse p-s 37, et kuna

Kairi Kuusemaa kasutas eri suuruses rinnahoidjaid, oli ta rindade suurenemise tõttu oma

rasedusest teadlik. Kaitsja ülesanne ei ole ümber lükata prokuratuuri paljasõnalisi oletusi

rinnahoidjate teemal. Vaatamata sellele, et rinnahoidjaid leiti väidetavalt erinevas

suuruses, ei ole korvi(de) mõõtmed teada. Pealegi ei põhine kohtu väide eri suuruste kohta

kogutud tõenditel. Juhul, kui uurimistoimingu protokollis piirdutakse üksnes tähistuse

erinevuse välja toomisega, ei või kohus ise mõõtma asudes uurimistoimingut läbi viia.

Lisaks võiks kaudselt rasedusest teadmise poolt rääkida fakt, kui rinnahoidjad osteti 2023.

a lõpus või 2024. a, kuid selle kohta, millal rinnahoidjad soetati, tõendeid ei ole. Kuna

rasedus ei pruugi olla ainuke põhjus, miks rindade kuju muutub, ei tõenda erinevates

suurusnumbrites rinnahoidjate leidmine seda, et süüdistatav teadis oma rasedusest.

21.4 Neljandaks eiravad maakohtu otsuse p-s 38 sisalduvad järeldused asjatundja KE

ütlusi selle kohta, et mõned naised eiravadki lõpuni oma rasedust. Ka ei võimalda fakt, et

laps sündis elusana, teha KE üldsõnalisi ütlusi silmas pidades järeldust, et süüdistatav

teadis oma rasedusest, kuna ta pidi tundma loote liigutusi.

21.5 Viiendaks on ebaõnnestunud maakohtu otsuse p-s 40 toodud seisukoht, et Kairi

Kuusemaa varjas rasedust oma senist elukorraldust säilitades. Kõigepealt väärib

märkimist, et tegu ei ole prokuratuuri väitega. Lisaks on maakohtu järeldused liialt

kaugeleulatuvad. Nii võiks väita, et kõik senist elukorraldust säilitavad naised kas

varjavad oma rasedust või on neil pahatahtlikud kavatsused. Kohtu järeldus viitab

ühekülgsele tõendikäsitlusele.

12

21.6 Kuuendaks ei käsitlenud maakohus kaitsekõne p-des 73-75 sisalduvat kaitseväidet

selle kohta, et süüdistatava tegevus ei olnud planeeritud ja pahatahtlik. Viimast tuletas

maakohus üksikute tõendite põhjal, jättes kõrvale nii tavapärase elukäsitluse kui ka KE

ütlused, mis puudutasid raseduse mittemärkamist või ignoreerimist.

21.7 Seitsmendaks viitavad tõendite ühekülgsele uurimisele ka maakohtu otsuse p-s 41

sisalduvad seisukohad. Kairi Kuusemaa internetiotsingute ajalugu tõlgendati tema

kahjuks olukorras, kus muid, piisavaid tõendeid pole. Süüdistatava tahtlust ei või tuletada

ainult sellest, et rase naine sisestab pikema ehk ca 1 kuu pikkuse perioodi jooksul

otsingumootorisse erinevaid, n-ö seinast-seina märksõnu ja loeb erineva sisuga artikleid.

Väärib märkimist, et fraase, mis viitaks vastsündinu tapmise kavatsusele, Kairi Kuusemaa

otsingus ei kasutanud.

21.8 Kaheksandaks on maakohtu otsuse p-s 41 toodud seisukohad kaalulangetuse kohta

vastuolulised. Kohus pole sarnase toimega tooteid hinnates järjekindel (vt siinkohal nt

maakohtu hinnang 16. detsembril 2023. a Sikupillist Fat Burneri ostmise kohta). Samuti

on maakohus meelevaldselt samastanud kehaga rahulolu ja soovimatu raseduse. Sellega,

et end ülekaaluliseks pidav naine kasutab jaemüügis olevaid kaalulangetustooteid, ei või

sisustada kuriteokoosseisu subjektiivset külge. Pealegi ostis ja tarbis süüdistatav seedimist

soodustava toimega raviteesid ning see ei ole keelatud ega mitte kuidagi käsitatav

pahatahtlikkusena.

21.9 Üheksandaks on maakohtu otsuse p-s 42 sisalduv arutluskäik, mis puudutab alkoholi

tarvitamist, soovimatut rasedust ja loote kahjustamist vastuolus nii tavapärase

elukäsitlusega kui ka süüdistatava internetiotsingu ajalooga ning tema perekonnaliikmete

ütlustega. Siin ei arvestanud maakohus tunnistajate ütlusi selle kohta, et Kairi Kuusemaa

tarvitas alkoholi harva ja vähe. Ütluste õigsust kinnitab süüdistatava pangakonto

väljavõte, millelt nähtub, et süüdistatav ostis loetud korrad lahjat alkoholi. Kui vaadata

süüdistatava internetiotsingute ajalugu ja tema lähedaste ütlusi, siis esimest korda otsis

Kairi Kuusemaa infot raseduse katkestamise kohta 21. detsembril 2023. a, kuid see ei

toonud kaasa muudatust tema tarbimisharjumustes.

21.10 Kümnendaks räägib Kairi Kuusemaa internetiotsingute ajalugu sellest, et

süüdistatav otsis informatsiooni kõikvõimalike variantide, sh ka haiglasünnituse kohta.

Toodu kinnitab, et Kairi Kuusemaal ei olnud eesmärki oma last tappa. Kirjeid kogumis

analüüsides võib täheldada, et kuigi detsembris 2023. a otsis süüdistatav informatsiooni

raseduse katkestamise kohta, keskendus ta jaanuaris 2024. a sünnituse, sh ka haiglas

sünnitamise kohta info leidmisele. Tavapärase elukogemuse põhjal võib väita, et sünnituse

vastu tunneb huvi naine, kes soovib raseduse lõpuni kanda ja lapse sünnitada. Kahtlus või

ebakindlus raseduse ja sünnituse osas ei tähenda tapmistahtluse olemasolu.

21.11 Üheteistkümnendaks ei arvesta maakohtu otsuse p-s 46 sisalduv seisukoht

surunukehal tuvastatud vigastuste kohta eksperdi TP arvamusega. Ekspert pole öelnud, et

need vigastused on tekitatud füüsilise vägivallaga ja seda ei tõenda ka ükski muu asjas

esitatud tõend. Pole välistatud, et sellised vigastused võivad tekkida assisteerimata

kodusünnituse käigus.

22. Kokkuvõtlikult süüdistatav kas ei teadnud oma rasedusest või ei saanud sellest

piisavalt aru. Mitte mingisugust pahatahtlikkust Kairi Kuusemaa käitumises ei olnud.

Eeltoodut toetab seegi, et süüdistatav on varem aborti teinud ning kui ta oleks oma

rasedusest teadnud ja ta poleks last soovinud, oleks ta raseduse katkestanud. Puudub

13

mõistlik selgitus, miks Kairi Kuusemaa oleks soovimatu raseduse korral pidanud

sünnitama ja seejärel lapse tapma. Kirjeldatud lähenemist ei toeta ükski tõend.

Veel on vastuolulised ja/või valed järgmised maakohtu väited ja järeldused.

23. Otsuse:

-

p-s 47 on maakohus leidnud, et süüdistatav planeeris ja kavandas lapse tapmist ning

jätnud arvestamata kaitsja väitega, et lapse surm oli Kairi Kuusemaa jaoks ootamatu ja

ta ei käitunud sellest tingitud šokiseisundi tõttu ratsionaalselt. Need argumendid on

sama kaaluga ning sellises olukorras puudub objektiivne alus eelistada üht teisele;

-

p-s 51 on maakohus leidnud, et Kairi Kuusemaa kalkuleeritus ja külm hoiak suhtluses

õega räägib läbimõeldud tegevusplaanist, kuigi fakt, et inimene arutab mitu kuud

hiljem oma lähedasega võimalikku kaitsetaktikat ei võimalda mitte kuidagi teha

järeldusi lapse tapmise objektiivse ja subjektiivse teokoosseisu kohta;

-

p-des 52 ja 53 eirab maakohus seda, et Kairi Kuusemaa tegi enda väljaandmiseks

aktiivseid pingutusi juba 15. aprillil 2024. a istungil, kui ta nõustus enda välja

andmisega Eesti Vabariigile. Maakohus ei arvestanud, et mais 2024. a tehtud kõned

võivad olla seotud Kairi Kuusemaa väärkohtlemisega Maroko kinnipidamisasutuses;

-

p-s 55 on maakohus välise teopildi kaudu subjektiivset külge sisustades rajanud oma

seisukoha ühekülgsele tõendikäsitlusele. Mitte ükski tõend ei räägi sellest, et

esmakordsel sünnitajal võiks kodusünnitusel olla teadmine nabanööri kohese

sulgemise vajadusest või teada ja märgatav nabanöörist ca 20-30ml (ehk vähem kui 1

pits) vere väljumine;

-

p-s 55 esitatud väide, et süüdistataval oli võimalik abi kutsuda, ei põhine tõenditel.

Maakohus tuvastas, et sünnitustegevus toimus saunamajas, kuid see asub eluhoonest

eemal. Fakt, et teised pereliikmed olid eemal ja ei märganud midagi, viitab abi

kutsumise võimatusele. Pealegi pole prokuratuur tõendanud, et Kairi Kuusemaal oli

objektiivselt võimalik abi kutsuda ning tõendite puudumise korral ei saa väita, et

süüdistataval selline võimalus oli.

24. Viimaks ei võimalda süüdistatava käitumise laiem analüüski jaatada mingisuguse

plaani ja kavatsetuse olemasolu. Nii näiteks pole eluliselt usutav, et oma rasedusest teadlik

olnud ja seda varjata soovinud Kairi Kuusemaa läks 17. jaanuaril 2024. a sadade inimeste

ette Riigikogusse. Samuti ei korrigeerinud süüdistatav oma riietumist ning jätkas samas

mahus inimestega suhtlemist, töötamist ja aktiivset elustiili. Viimast eeskätt olukorras, kus

ta teadis, et võib iga hetk sünnitama hakata. Teatavasti ei ole sünnitustegevuse algusega

võimalik manipuleerida ning kui süüdistatav tegutsenuks eesmärgiga laps tappa, poleks ta

saanud sünnitustegevust varjata näiteks siis, kui sünnitus oleks alanud pereringis või

Riigikogus. Käsitlus, et Kairi Kuusemaal oli võimalik sünnitus planeerida 4. veebruari

2024. a õhtusse, saunas käimise ajale pärast seda, kui kõik teised olid juba saunatanud, ei

ole kooskõlas sünnitustegevuse sõltumatusega inimtahtest. Ka ei ole naisel võimalik

raseduse ajal kontrollida kõhu mõõtmete muutumist. Sünnitusejärgne käitumine ei puutu

samuti asjasse. Ei riigist lahkumine, kõrvalseisja jaoks arusaamatu ja ebaadekvaatne

käitumine ega meeltesegadus ei võimalda automaatselt järeldada, et Kairi Kuusemaa pani

kavatsetult toime kuriteo. Sellele, miks süüdistatav nii käitus, on pädev hinnangut andma

ekspert.

14

25. Juhul, kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, tuleb lahendada ka maakohtu

poolt läbi vaatamata jäetud taotlus hüvitada Kairi Kuusemaale süüteomenetlusega

tekitatud kahju.

26. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus mõista Kairi Kuusemaa KarS §

116 järgi süüdi, on põhjendatud, tuleks järgmistel põhjustel korrigeerida süüdistatavatele

mõistetud karistust:

-

maakohus lähtus karistuse mõistmisel eeldusest, et süüdistatav tekitas lapsele

verekaotuse ja hingamispuudulikkuse. Peaks ringkonnakohus leidma, et üks osategu

pole tõendatud, tuleks karistust süüdistuse mahu vähenemise tõttu leevendada;

-

maakohus arvestas karistuse mõistmisel ka vastsündinu kehalt leitud kergemate

tervisekahjustustega, kuid tõendeid selle kohta, et need tekitas tahtlikult Kairi

Kuusemaa, ei ole;

-

maakohus arvestas karistuse mõistmisel Kairi Kuusemaa teoeelse ja -järgse

käitumisega. Peaks ringkonnakohus need asjaolud väiksemas ulatuses tuvastama,

tuleks karistust leevendada;

-

ainetu on maakohtu argument, et süüdistataval tekkis huvi enda väljaandmise vastu

siis, kui ta sai teada, et Marokos võib teda ähvardada eluaegne vangistus. Karistuse

mõistmisel ei või süüdistatava kahjuks tõlgendada seda, kui ta soovib

kriminaalmenetluse toimetamist oma elukohariigis;

-

maakohtu viide Kairi Kuusemaa küünilisusele põhineb lause „ma tahan, et terve riik

tunneks mulle kaasa. Et kuidas mind on nurka aetud“, kontekstivälisel analüüsil.

Kohtu väide, et süüdistatav on oma versiooni muutnud, on arusaamatu olukorras, kus

Kairi Kuusemaa pole ütlusi andnud. Tunnistajate puhul kehtib KrMS § 63 lg 21

sätestatud piirang;

-

maakohus ei arvestanud, et Kairi Kuusemaa ei varjanud asitõendeid (näiteks

rinnapiimaga riideid või verega määrdunud esemeid);

-

maakohus ei arvestanud eripreventiivseid kaalutlusi. Olukorras, kus sanktsiooni

keskmine määr on 2,5 aastat vangistust, pole võimalik mõista, kui palju

eripreventiivsete kaalutluste arvestamine karistust kergendas;

-

maakohus ei arvestanud kaitsja väidet, et 3 aastat 9 kuud vangistust irdub üldisest

karistuspraktikast. Sarnastes asjades – nt 1-13-10375 ja 1-21-8033 – mõisteti

süüdlastele märksa leebemad karistused. Teojärgne käitumine ehk lahkumine Eesti

Vabariigist ja kõrge meediahuvi ei õigusta senisest praktikast ca 7,5 korda rangema,

reaalse karistuse mõistmist:

-

maakohus sisustas üldpreventiivse aspekti ekslikult teo asjaoludega.

27. Juhul, kui ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust Kairi Kuusemaa süüküsimuses,

tuleks sellele vaatamata korrigeerida maakohtu otsustust, mis puudutab menetluskulusid.

27.1 Maakohtu otsustus jätta riigi kanda üksnes 10% süüdistatava menetluskuludest ei ole

õige. Süüdistuse tõendid olid vahetult seotud mõlema Kairi Kuusemaale ette heidetud

kuriteoga ning kohus mõistis süüdistatava ca 50% osas süüdistuse kogumahust õigeks.

15

27.2 Maakohtu argumendid ei võimalda mõista, kuidas analüüsis kohus asja keerukust ja

mahukust. Siin tuleks silmas pidada, et mõlema kvalifikatsiooniga on seotud süüdistatava

teoeelne ja -järgne käitumine, tunnistajate ülekuulamised ja istungiteks ettevalmistamine,

uurimistoimingud (erinevad ekspertiisid, jälitustoimingud, esemete vaatlused jpm).

27.3 Maakohtu otsuse p-des 93.1 a 93.2 on ilmselt arvutusviga – 31. augusti juures

tuuakse välja, et aruandel on 2 tundi puudu ja 30. septembri puhul on aruandel 2 tundi

rohkem.

27.4 Ekspertiisikulu juures ei ole põhjendatud maakohtu otsuse p-s 88 toodud argument,

et liigsete ja korduvate ekspertiiside läbiviimine oli tingitud süüdistatava käitumisest.

Kairi Kuusemaalt põhjendamatu ja ebavajaliku ekspertiisikulu välja mõistmist ei saa

õigustada sellega, et süüdistatav otsustas kasutada seadusega ettenähtud võimalust ütlusi

mitte anda. Lisaks ei vastanud maakohus kaitsekõne p-s 119 esitatud argumentidele.

Prokuratuuri vastus kaitsja apellatsioonile.

28. Prokurör palub jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata ja Pärnu Maakohtu 20. veebruari

2025. a otsus muutmata. Süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb

prokuröri hinnangul jätta muutmata. Apellatsioonis toodud argumendid ei lükka ümber

maakohtu ammendavaid, vastuoludeta ja tõenditel põhinevaid seisukohti. Lisaks on

oluline järgmine:

28.1 Nabanööri rebimist puudutavate asjaolude hindamisel tuleb arvestada, et Kairi

Kuusemaa külastas raseduse ajal veebilehti, mis kirjeldasid vastsündinuga

sünnitusejärgselt tehtavaid toiminguid. Sel põhjusel oli süüdistataval teadmine, et

nabanöör klemmitakse enne selle läbi lõikamist.

28.2 Hingamispuudulikkust puudutavas osas esitab kaitsja apellatsioonis eksitavaid

väiteid:

-

apellatsiooni p-s 96.1 analüüsiti kaitsja viidatud DNA-ekspertiisiga nr 24E-GE00137

pakendit nr 12 ehk proovi surnukeha suult;

-

pakend 16 – proovi suust ei analüüsitud kaitsja viidatud ekspertiisi käigus, sest selle

proovi tulemus on kajastatud DNA-ekspertiisiaktis nr 24GE00589-01;

-

apellatsiooni p-s 96.3 viitab kaitsja, et ekspertiisiakt 24E-GE00589-01 sisaldab teavet

eeltest TB+/-, aga tegelikult oli ekspertiisiakti suust võetud proovi juures hoopis TB,

mis tähendab seda, et proov võib eeltesti alusel sisaldada testitud materjali.

Kokkuvõtlikult ei olnud lapse suus süüdistatava DNA-d ja see välistab elustamise

versiooni.

28.3 Maakohtu kaalutlus, mis puudutab Kairi Kuusemaale KarS § 116 järgi karistuse

mõistmist, on jälgitav ning mõistetud karistus seaduslik. Kaitsja viide karistuspraktikale

tuleb jätta tähelepanuta, sest võrdluseks toodud kaasuste asjaolud ei kattu käsiloleva

kriminaalasja asjaoludega.

Kairi Kuusemaa selgitus kaitsja apellatsiooni juurde.

16

29. Süüdistatav nõustub kaitsja argumentidega ning kinnitab, et ta pole süüdistuses

kirjeldatud tegu toime pannud.

Prokuratuuri apellatsioon.

30. Prokuratuur taotleb tühistada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 20. veebruari

2025. a otsus osaliselt, osas millega kohus lõpetas kriminaalmenetluse Kairi Kuusemaa

süüdistuses KarS § 148 lg 1 järgi ning otsustas menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda.

Tühistatud osas palub prokurör ringkonnakohtul teha uus otsus, millega tunnistada Kairi

Kuusemaa süüdi KarS § 148 lg 1 järgi ning karistada teda 6 kuu pikkuse vangistusega.

KarS 64 lg 1 alusel moodustada KarS § 116 järgi mõistetud karistusega liitkaristus

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista liitkaristuseks 4 aastat

vangistust, mille kandmise alguseks lugeda 9. märts 2024. a. Lisaks tuleks Kairi

Kuusemaa kanda jätta KarS § 148 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteoga seotud

menetluskulu ning määrata, et süüdistatavalt tuleb välja mõista 24 790,56 eurot. Muus

osas palub prokurör jätta maakohtu otsuse muutmata. Kaebuses esitatud argumendid on

kokkuvõtlikult järgmised.

31. Maakohus tegi tõendite hindamisel vigu ning need vead viisid materiaalõiguse ebaõige

kohaldamiseni KrMS § 338 p 2 mõttes.

32. Eksperdi hinnangul oli lapse mullaga määrdumine surmajärgne, sest tema

hingamisteedes ei olnud mulda, kuid see asjaolu ei tarvitse tähendada, et laps oli maetud.

Matmist reguleerib KalmS § 9 ning juhul, kui seda oleks tehtud nõuetekohaselt seaduses

sätestatud viisil, ei oleks koer surnukeha leidnud. Eluliselt pole usutav, et laps oli maetud

ning seda ei kinnita ka tõendid, eeskätt imiku kehakuju. Sündmuskohale läinud

politseiametniku rinnakaamera salvestisest on näha, et vastsündinu üks külg oli

lamenenud. Järelikult pidi laps enne leidmist selle külje peal, tasasel pinnal lamama.

Lamenemine ei saanud tekkida siis, kui tunnistaja Q vastsündinu leidis - tunnistaja

kirjeldas, et vastsündinu sülle võtmisel oli beebi juba n-ö kõva.

33. Kriminaalasjas ei õnnestunud tuvastada, kuidas surnukeha mullaseks sai. Pole

välistatud, et Kairi Kuusemaa küll püüdis surnukeha matta, kuid see ei õnnestunud kas siis

külmunud maa tõttu või muul põhjusel. Samuti on võimalik, et surnukeha leidnud koer

laiba leidmisel nina või käpaga tuhnis, toetas, lohistas või rullis seda ning nii saigi

vastsündinu keha mullaseks. Võimalik, et oli nii see kui ka teine. Tegelikult ei ole

eeltoodu ka oluline, sest laps ei olnud maetud KalmS §-s 9 sätestatud reeglite kohaselt,

mis välistaks KarS § 148 lg 1 koosseisu. Tõendid kogumis kinnitavad, et alasti surnukeha

viidi ja jäeti YYY talu lähistele viisil, mis oli koerale kättesaadav ning ainuüksi kirjeldatu

on laiba üldtunnustatud tavadele mittevastav kohtlemine.

34. Kairi Kuusemaale KarS § 148 lg 1 järgi esitatud süüdistuses on oluline tõendite abil

konstrueeritav ajatelg, millele maakohtu tähelepanu ei pööranud.

35. Salvestistelt on näha, et 5. veebruaril 2024. a liigub süüdistatav kell 11:06 - 11:07 koos

kahe koeraga ning seegi, et laiba toonud koer ei olnud veel kell 11.16 imiku surnukeha

leidnud. Tunnistaja W ütles, et talle helistas kell 11.11 F, kes palus koerale järgi minna ja

ta tegi seda kohe. Koer tuli talle tee peal vastu ja koeral kaasas midagi ei olnud. Järelikult

ka siis ei olnud koer veel surnukeha leidnud. Edasi rääkis tunnistaja seda, et koer jooksis

auto kõrval põllu peal, kuid ühel hetkel jäi loom kodu lähedal 200-300 m põllu peale

midagi nuuskima ning see oli kella 11.20 paiku. Tunnistaja Q ütles, et ta märkas koera

17

kella 11.00 paiku köögi akna alt läbi jooksmas ja siis loomal midagi suus ei olnud. Kui

tunnistaja ca 10-20 minutit hiljem koera kutsus, siis too ei tulnud. Vaatama minnes nägi

tunnistaja, et koer oli maja külapoolses otsas ning koera käppade juures oli laps. Kell

11.36 helistas Q Häirekeskusesse.

36. Arvestades ajavahemikku, mis jäi koera põllule tuhnima jäämise ja köögi akna alt läbi

jooksmise ning tunnistaja Q poolt vastsündinu leidmise vahele, siis leidis koer beebi kodu

lähedalt. Ajatelg näitab, et koer pidi beebi leidma ja koju tooma maksimaalselt 15 minuti

jooksul. Kuna YYY talu asub hajaasustusalal, siis ei saanud vastsündinu surnukeha olla

kusagil mujal kui YYY talu ümbruses oleval põllumassiivil. YYY talu kinnistult leitigi

maastikuotsingutel katkine pruunikas-beež kilekott, mis oli seest määrdunud ja millele oli

peale keeratud sõlm. Kilekott pärines XXX talust ja kotilt leiti imiku DNA-d.

37. Tuulega kilekoti lendlemine XXX talust YYY poole on välistatud. Kuivõrd kaardilt

nähtub, et XXX asub YYYst lõunapool, siis kilekoti sattumiseks XXXlt YYYsse on vaja

lõunatuult (180 kraadi), Keskkonnaagentuuri vastusest nähtub, et tuulesuund oli sellel ajal

pigem lääne- ja loodesuunal (vahemikus 238 kuni 318 kraadi) ning kordagi ei puhunud

tuul lõunast. Muude tõenditega kogumis kinnitab see jällegi tõdemust, et süüdistatav pidi

liikuma surnukeha ja kilekotiga XXXlt YYY talu poole. Lisaks eeltoodule olid sarnased

beebilt võetud pinnaseproov ja YYY talu põllumaalt võetud mullaproov ning see ei saa

olla juhus. Kuigi ekspert selgitas, et sama sarnasusega muld võib olla ka näiteks 500

meetrit lõuna poole, on seegi koht käsitletav YYY talu lähistel oleva põllumassiivina.

Kuivõrd YYYst põhja poolt võetud mullaproovidega beebilt võetud pinnaseproovidega

sarnasust ei olnud, siis määrdus vastsündinu mullaga järelikult XXX ja YYY vahelisel

alal.

38. Pärast vastsündinu tapmist oli ainult süüdistataval võimalik lapse surnukeha XXX talu

kompleksist välja viia.

39. Fakt, et laps viidi õue alasti, on osa laibarüvetamisest. Selline surnukehaga käitumise

viis irdub üldtunnustatud tavadest. Eesti kultuuriruumis on kombeks surnu keha katta.

Alasti surnukeha põllumassiivile viies tegi süüdistatav võimalikuks, et surnukeha satub

surnu väärikust kahjustavate protsesside keskele, selle leiavad loomad või linnud, kes

saavad laipa närida või nokkida või teha muud instinktiivset ning sellega kahjustatakse

surnu au kui tema inimväärikuse säilinud osa. Käsiloleval juhul leidiski laiba koer.

40. Laiba rüvetamise pani süüdistatav toime kavatsetusega. Süüdistatav ei teavitanud

kedagi lapse surmast, mistõttu ei olnud tal soovi laps väärikalt matta. Laps ei sattunud

alasti põllumassiivile juhuslikult, see sai toimuda vaid läbi süüdistatava teadliku tegevuse.

Tuginedes süüdistatava sünnituseelsele, sünnituse ajal ja selle järgnenud käitumisele on

kindel see, et süüdistatava eesmärk oli teha võimatuks see, et keegi kunagi saaks teada

tema vastsündinud lapsest ja selle eesmärgi saavutamiseks ta surnu väärikust ka teotas.

41. Kuivõrd KarS § 148 lg 1 objektiivne ja subjektiivne külg on täidetud, tuleb Kairi

Kuusemaa oma vastsündinud lapse laiba rüvetamises süüdi mõista. Karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole ning seega tuleb süüdistatavale karistuseks

mõista vangistus 6 kuud. Lisaks tuleb Kairi Kuusemaale mõista KarS § 64 lg 1 alusel

liitkaristus nii, et mõistetud üksikkaristusest tuleb suurendada raskemat. Lõplikuks

liitkaristuseks tuleb Kairi Kuusemaale seega mõista 4 aastat vangistust.

18

42. Süüdistatava süüdi mõistmisel KarS § 148 lg 1 tuleb tühistada ka maakohtu määratud

menetluskulude jaotus. Kairi Kuusemaalt tuleks välja mõista ekspertiisikulu ekspertiiside

eest, mis tehti seoses KarS § 148 lg 1 järgi esitatud süüdistusega. See summa on kokku

4018,58 eurot. Lisaks peab süüdistatav hüvitama ekspert AA sõidukulu. Maakohus luges

KarS § 148 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul põhjendatuks süüdistatava valitud

kaitsjale makstud tasu 3000 eurot ja jättis selle summa riigi kanda. Kaitsjakulu jääb samuti

süüdistatava enda kanda. Kokkuvõtlikult tuleks Kairi Kuusemaalt välja mõista

menetluskulu 24 790,56 eurot.

43. KarS § 116 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul taotleb prokurör ringkonnakohtul

KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuses sisalduva asjaolu muutmist. Maakohus asus

seisukohale, et süüdistatava varasem, jaanuaris 2022. a tehtud n-ö tabletiabort ei tähenda,

et Kairi Kuusemaa oli sel korral oma rasedusest teadlik. Ringkonnakohtul tuleks

maakohtu seisukoha korrigeerida ning tuvastada fakt, et Kairi Kuusemaa teadis oma

rasedusest.

Kaitsja vastus prokuratuuri apellatsioonile.

44. Prokuröri apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, sest see sisaldab oletusi ja tõendamata

väiteid. Maakohtu otsus Kairi Kuusemaa õigeks mõistmises KarS § 148 lg 1 järgi tuleb

jätta muutmata.

Kairi Kuusemaa vastus prokuratuuri apellatsioonile.

45. Prokuratuuri väide, et ta viis lapse surnukeha koos kilekotiga YYY talu lähistel

olevale põllumassiivile, ei ole õige järgmistel põhjustel:

-

XXX talu kompleksist YYY talu lähistel oleva põllumassiivini on ca 1 kilomeeter;

-

XXX talu kompleksist YYY taluni või selle lähistel oleva põllumassiivini viib ainult

üks tee;

-

teekonda XXX talust YYY taluni või selle lähistel oleva põllumassiivini katab kaks

töötavat valvekaamerat, millest ühest ta ei olnud 5. veebruaril 2024. a teadlik;

-

XXX talu viilhalli juures olev kaamera töötab ööpäevaringselt.

46. Valvekaamerad ei ole salvestanud seda, mida prokurör väidab. Kuigi tema liikumise 5.

veebruaril 2024. a jäädvustas viilhalli juures olev kaamera, on salvestiselt näha, et lapse

surnukeha tema valduses pole. Lisaks on CCC küla asustatud ja seal on toimiv

naabrivalve, kuid mitte keegi tema väidetavat tegu ei näinud. Pole eluliselt usutav, et ta

viis külmal, talvisel ajal vahetult pärast ootamatut sünnitust lapse surnukeha kodust ca

kilomeetri kaugusele. Äsja sünnitanud naine on teatavasti füüsiliselt kurnatud, väsinud ja

jõuetu ega suuda sellist teekonda ette võtta. Eriti veel pilkases pimeduses.

47. Ta ei ole kokku puutunud kilekotiga ja ta ei tea, mil moel sattus sinna tema lapse

DNA. Ükski prokuröri tõend teda selle kilekotiga ei seo ning selle pärinemine XXX talust

pole tõendatud. Samasugused kilekotid on kasutuses üle Eesti. Ilmastikutingimuste tõttu

pole välistatud, et see kilekott vedeles põllul juba enne 5. veebruari 2024. a.

Kairi Kuusemaa kaitsja vastus prokuratuuri apellatsioonile.

19

48. Prokuröri apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ning kõik sellega seotud menetluskulud

peavad KrMS § 185 lg 2 alusel jääma riigi kanda.

49. Apellatsioonis on väited, millel ei ole tõenduslikku katet. Tegelikult ei ole teada, kust

kohast koer lapse surnukeha leidis või kas lapse surnukeha üldse oli YYY talu põllul.

Märkimist väärib, et mitte keegi kohtus üle kuulatud inimestest ei täheldanud alates 4.

veebruari 2024. a õhtupoolikust kuni 5. veebruari 2024. a hommikuni midagi, mida oleks

võimalik seostada süüdistatavale KarS § 148 lg 1 järgi esitatud süüdistusega.

Valvekaamerate salvestistelt ei nähtu ka midagi. Küll aga on õige prokuröri väide, et pole

teada, kuidas lapse surnukeha sai mullaseks.

50. Lisaks on prokuröri argumendid vastuolulised. Prokuröri hinnangul seadis Kairi

Kuusemaa omale eesmärgiks, et keegi tema vastsündinud lapsest teada ei saaks ning

sellepärast viis süüdistatav surnukeha YYY talu põllule. Pole loogiline, et ettekavatsetult

teise inimese surma põhjustanud ja surnukehast vabaneda sooviv inimene viib selle lageda

taeva alla, naabertalu põllule, kust koerad ja naabrid võivad laiba hõlpsalt avastada.

50.1 Lapse DNA-ga kilekott, millele prokurör rõhub, ei puutu asjasse. See leiti põllult

paar päeva hiljem ning see, kuidas sinna peale sattus imiku bioloogilist materjali, ei ole

teada. Süüdistatavat ei seo selle kilekotiga ükski tõend. Sarnased kilekotid on lisaks XXX

talule kasutuses ka mujal Eestis.

50.2 Mullaproov ei oma tähtsust. Ekspert jättis avatuks võimaluse, et surnukeha võis

sarnase mullaga kokku puutuda ka mujal.

50.3 Prokuröri väide, et alastus realiseerib ka üksinda KarS § 148 lg 1 objektiivse

koosseisu, on üllatuslik ja sel põhjusel ei või seda arvestada. Subjektiivne külg on

tõendamata, sest süüdistatava mõtete, eesmärkide jms kohta puudub igasugune

informatsioon.

Ringkonnakohtu seisukoht.

51. Kolleegium vastab kõigepealt kaitsja apellatsioonile osas, mis puudutab Kairi

Kuusemaa süüküsimust KarS § 116 järgi ning ühtlasi prokuratuuri taotlusele muuta

maakohtu otsuses sisalduvat järeldust Kairi Kuusemaa varasema meditsiiniprotseduuri

võimaliku seose kohta käsiloleva kaasuse tehioludega (I). Seejärel peatub ringkonnakohus

prokuratuuri apellatsioonil (II) ja kaitsja argumentidel, mis puudutavad Kairi Kuusemaale

mõistetud karistust (III). Viimaks võtab kolleegium kokku apellatsioonimenetluse

tulemuse, lahendab kõik ülejäänud kaitsja taotlused ja kriminaalasja menetluskulud (IV).

I

52. Sissejuhatavalt nendib ringkonnakohus, et apellatsioon on suuresti rajatud

etteheidetele, mis puudutavad tõendite hindamist.

52.1 Kooskõlas KrMS § 61 lg 2 tuleb tõendeid hinnata kogumis. Kohtupraktikas on selle

nõude järgimist peetud iseäranis oluliseks siis, kui kuriteo asjaolude välja selgitamiseks on

kohtu käsutuses ainult kaudsed tõendid. Näiteks juhul, kui kannatanu, tunnistajate või

sündmust talletanud videosalvestise puudumise tõttu jääbki sõelale ainult üks inimene, kes

20

teab vahetult, mis juhtus, kuid tema kasutab oma õigust ütluste andmisest keelduda2, ei too

see endaga automaatselt kaasa ületamatuid tõendamisraskusi või -lünki. Siis tuleb

kaudseid tõendeid kasutades luua loogiline ahel, mis võimaldab viimaks teha järeldusi

kuriteosündmuse toimumise või mittetoimumise kohta (vt nt RKKKo 1-18-186). Seda on

maakohus käsilolevas asjas teinud.

52.2 KrMS § 7 lg 3 kohaldamiseks ehk põhjendatud kahtluse jaatamiseks peab esinema

tõsiselt võetav tõenduslik alus (nt RKKKo 3-1-1-64-16) ning normi rakendamisest saab

hakata rääkima alles tõendamisprotsessi lõppetapil, kui (kaudsete) tõendite kogumi

tervikhinnangu tulemina pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava või

menetlusaluse isiku süüs (vt RKKKo 3-1-1-12-07). Apellatsioonis ei ole näidatud

loogilist, jälgitavat ja (kaudsete) tõendite põhist veenvat tervikversiooni, mis võiks noil

põhjustel edukalt konkureerida maakohtu tehtud sidusate järeldustega.

52.3 Lisaks on tõendite hindamisel oluline KrMS § 61 lg 1 sätestatu. Kuigi näiteks ekspert

kaasatakse kriminaalmenetlusse menetlejatel puuduvate eriteadmiste tõttu, on eksperdi

arvamus ja tema antud selgitus siiski üks tõend paljudest ning sellel ei saa olla ette

kindlaks määratud jõudu. Ekspert ei tuvasta fakte, vaid ta pakub välja tõenäoliku

arvamuse, mida kohus kasutab koos teiste tõenditega faktiliste asjaolude kindlaks

tegemiseks. Sel põhjusel pole õige väita, et kohus on tingimata seotud eksperdi

arvamusega või seda, et kui ekspert pole midagi otsesõnu kinnitanud või välistanud, siis

kohus ei tohi mingi asjaolu kohta teisi tõendeid hinnates seisukohta võtta. Paraku rebib

apellant tõendid maakohtu seatud kontekstist välja ja taotleb nii mõnelegi neist – näiteks

eksperdi ja/või asjatundja arvamusele – võrreldes ülejäänutega eelisseisundi andmist.

52.4 Seega tähendaks ülaltoodut silmas pidades tõendite ümber hindamine kaitsja

soovitud viisil maakohtu loodud süsteemi ehk kaudsetest tõenditest kooruva tervikpildi

eiramist ja lõhkumist. Kaitsja väidetega nõustudes rikuks ringkonnakohus paljuski

seaduses sätestatud ja kohtupraktikas kinnistunud põhimõtteid. Sel põhjusel jääb apellandi

taotlus, et kolleegium hindaks tõendeid maakohtust erinevalt, suuresti tagajärjetuks.

Vaatamata eeltoodule väärivad samas osad kaitsja väited tähelepanu. Prokuratuuri taotlus,

et ringkonnakohus kohendaks maakohtu tuvastatud asjaolu, jääb rahuldamata.

53. Kõike eeltoodut arvestades ja hiljem kordamata põhjendab ringkonnakohus otsustust,

jätta maakohtu otsus Kairi Kuusemaa süüdistuses KarS § 116 järgi muutmata, nii.

54. Käsilolevas asjas ei vaidlusta kaitsja seda, et Kairi Kuusemaa sünnitas süüdistuses

näidatud ajal ja kohas lapse, kuid vastsündinu suri vahetult pärast sünnitust. Apellant

vaidlustab maakohtu järeldused, mis puudutavad seda, et süüdistatav teadis oma

rasedusest ja eesootavast sünnitusest ning samuti imiku surma põhjuse.

Kolleegium on seisukohal, et süüdistatav teadis oma rasedusest vähemalt alates 21.

detsembrist 2023. a ning sünnitus ei olnud tema jaoks ootamatu.

55. Prokuratuur tõi süüdistuses välja, et Kairi Kuusemaa teadis oma rasedusest juba enne

sünnitust. Seda asjaolu pidas prokurör tähtsaks eeskätt süüdistatavale KarS § 116 järgi

etteheidetava teo subjektiivse külje sisustamisel.3 Iseenesest on põhjust prokuröri

seisukohaga nõustuda, kuid samas aitab teave selle kohta, kas süüdistatav oli oma

2 kd I tlk 181pö

3 vt prokuröri kohtuvaidluste teesid, kd I tlk 163

21

rasedusest teadlik või mitte ning kas tema jaoks oli tegu oodatud või soovimatu

rasedusega, tuvastada ka seda, mis ja miks vahetult pärast lapse sündimist juhtus.

56. Apellandi hinnangul on süüdistus selles osas, et Kairi Kuusemaa teadis oma

rasedusest, liialt üldsõnaline ning kaitsja heidab süüdistuse väitega soostunud maakohtule

ette sekkumata jätmist. Ringkonnakohus nendib, et raseduse varjamist puudutavas

küsimuses nõudis kaitsja konkreetsemat ja faktipõhisemat süüdistust juba kaitseaktis, kuid

ilmselgelt ei häirinud väidetav minetus apellanti nii palju, et ta oleks sel põhjusel

taotlenud süüdistusakti tagastamist4. Kirjeldatud olukorras on kolleegiumil maakohtule

keeruline midagi ette heita ning tegelikult pole põhjustki. Ringkonnakohus märgib lühidalt

vaid seda, et väide raseduse varjamine on piisavalt konkreetne ning küsimus milles see

seisnes, puudutab väite tõendamist. Siinkohal on oluline seegi, et Riigikohus on korduvalt

tauninud põhjendamatult mahukate ning ebaoluliste detailidega koormatud

menetlusdokumentide koostamist (viimati RKKKm 1-24-4009). Antud juhul on prokurör

viidatud lahendis kirjeldatud olukorda kaitsja soovitud detailide välja jätmisega vältinud

ning seega on prokuratuur süüdistuse sõnastanud kõigiti korrektselt. Ringkonnakohus ei

saa märkimata jätta, et kõik eeltoodu kehtib ka ülejäänud apellandi etteheidete kohta, mis

puudutavad süüdistuse üldsõnalisust.

57. Maakohus asus seisukohale, et süüdistatav oli oma rasedusest teadlik vähemalt alates

21. detsembrist 2023. a. Ringkonnakohus nendib maakohtuga nõustuvalt, et vastupidist

väita on pelgalt Kairi Kuusemaa internetiotsingute ajaloo5 tõttu võimatu. Ainuüksi

süüdistatava nutiseadme vaatlusel tuvastatu lükkab ümber kõik kaitsja spekulatsioonid

selle ümber, et süüdistatav ei olnud vahetult enne sünnitust oma seisundist teadlik, sest ta

võis oma rasedust mitte märgata, seda ignoreerida või eitada. Sel põhjusel pole tarvidust

hakata ühekaupa vastama kaitsja üksikväidetele, mis peaksid kummutama maakohtu

seisukohad rasedusest teadmise kohta. Korrigeerimist vajab üksnes kaitsja väärarusaam,

justkui ei võinud maakohus süüdistatava toast leitud rinnahoidjate6 kohta tõdeda, et need

on eri suuruses. Esiteks on teatavad erisused ehk fotod rinnahoidjate numbritest kajastatud

läbiotsimisprotokollile lisatud fotodel ja teiseks peab apellant „maakohtu lubamatuks

uurimistoiminguks“, täiesti tavapärast tõendi hindamist ehk fotodel kujutatu visuaalset

vaatlemist ja nähtu põhjal järelduste tegemist.

58. Prokuratuuri taotlusega muuta maakohtu otsuse p-s 37 tehtud järeldust ja sedastada, et

Kairi Kuusemaa pidi varasema kogemuse ehk 2022. aastal tehtud n-ö miniabordi tõttu

oma rasedusest olema teadlik märksa varem, kui alates 21. detsembrist 2023. a,

kolleegium ei nõustu. Siin räägivad prokuratuuri hüpoteesi vastu nii mõnedki asjaolud.

58.1 Esiteks on ringkonnakohus päri maakohtuga, mis puudutab tõsikindlate tõendite

puudumist selle kohta, et Kairi Kuusemaa oleks enne 21. detsembrit 2023. a olnud oma

rasedusest teadlik. Andmeid selle kohta, et süüdistatav otsis varemgi mingisugust raseduse

või sünnitusega seotud infot, asjas ei ole.

59.2 Teiseks tuleb etteruttavalt märkida, et lisaks väitele soovimatu raseduse kohta on

veatu ka maakohtu järeldus selles, et laps ei olnud Kairi Kuusemaa jaoks oodatud. Toodud

teadmise valguses ja eriti just varasemat abordikogemust silmas pidades pole loogiline, et

oma rasedusest alates selle varajasest staadiumist teadlik olnud süüdistatav ei teinud aborti

siis, kui see oli veel RKSS §-s 6 sätestatut silmas pidades võimalik. Ringkonnakohus

4 vt kaitseakt kd I tlk 16-25

5 vt süüdistatava nutiseadme vaatlusprotokoll 15.08.2024, kd III tlk 153-159

6 vt kd III tlk 49-54, fototabeli fotod nr 54-62.

22

leiab, et prokuröri väite – Kairi Kuusemaa pidi minevikus tehtud medikamentoosse abordi

tõttu kindlasti juba varakult märkama oma kehas toimuvaid muutusi ning seostama neid

uue võimaliku rasedusega – kõrvale tuleks sellisel juhul asetada ka väide, et süüdistataval

pidi oma minevikukogemusest tingituna olema ka teadmine selle kohta, mis ajani on

Eestis abordi tegemine lubatav. Kui vaadata süüdistatava kontoväljavõtet7, siis viibis ta

2023. a mai lõpust kuni oktoobri lõpuni Eestis ning sellesse ajavahemikku jääb ka

periood, mil raseduse meditsiiniline katkestamine oli iseenesest mõeldav. Järelikult pole

põhjust ka öelda, et oma rasedust varakult märganud süüdistatav käis sageli välismaa

vahet (eelkõige araabia riikides) ning ei saanud või ei tahtnud seda protseduuri teha Eestist

väljapool, kus see võib olla tervisekindlustuse puudumise tõttu kas kallis või

ebaseaduslikkuse tõttu suisa võimatu.

59.3 Kolmandaks - mis puudutab rasedusega kaasnevaid sagedasemaid muudatusi naise

organismis (näiteks rindade ja kõhu suurenemine, menstruatsiooni ära jäämine jpm) siis

need loeb ringkonnakohus üldteada asjaoluks. Samas raseduse mittemärkamist,

ignoreerimist või suisa eitamist asjatundja KE8 võimatuks ei pidanud. Maakohtu

tuvastatud fakt, et süüdistatav kasutas aktiivselt seedimist ja kaalu langetamist

soodustavaid tooteid, võib viidata ka asjaolule, et Kairi Kuusemaa küll märkas

mingisuguseid muudatusi oma organismis, kuid seostas neid ülekaaluga, mille põhjuseks

ta rasedust ei pidanud. Lisaks, kui vaadata süüdistatava internetiotsingute ajalugu, on

kaitsjal õigus, et neid ajateljele paigutades võib otsingute teemad jagada tinglikult kaheks:

detsembris 2023. a otsis Kairi Kuusemaa internetist teavet raseduse katkestamise kohta ja

jaanuaris 2024. a juba sünnituse kohta.9 Otsingute ajaline järjestus toetab versiooni, et

Kairi Kuusemaa teadvustas oma rasedust alles detsembris 2023. a ja kuna ta pidas sel

hetkel raseduse katkestamist veel võimalikuks, siis otsiski ta esmalt informatsiooni abordi

kohta.

60. Kuivõrd ringkonnakohtul on põhjust nõustuda maakohtuga, et asjas esitatud tõendid ei

võimalda kategooriliselt väita, et süüdistatav pidi rasedusest teadma juba varem ehk enne

21. detsembrit 2023. a ning see teadmine on alates nimetatud kuupäevast tõsikindlalt

tõendatud, jääb tagajärjetuks prokuratuuri taotlus muuta KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel

maakohtu järeldust Kairi Kuusemaa varasema abordi seose kohta 2023. a -2024. a kantud

rasedusega.

61. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et hiljemalt 21. detsembrist 2023. a oma

rasedusest teadlik olnud Kairi Kuusemaa salgas teadlikult maha nii selle kui ka hilisema

sünnituse. Kaitsja versiooni, et süüdistatav ei varjanud oma rasedust ning (kodu)sünnitus

oli tema jaoks ootamatu ja planeerimata lükkavad ümber järgmised, tõenditel põhinevad

faktid:

-

Kairi Kuusemaa ei võtnud ennast pärast rasedusest teadasaamist ametlikult rasedusega

arvele;

-

Kairi Kuusemaa ei rääkinud pärast 21. detsembrit 2023. a oma rasedusest lähedastele,

vaid jätkas raske töö tegemist ja mõningal määral alkoholi tarvitamist10;

7 vt kd V tlk 46-49.

8 vt uuesti kd I tlk 59-63.

9 vt uuesti kd III tlk 153-159.

10 vt süüdistatava õe C ütlused kd I tlk 66-70, süüdistatava ema F ütlused kd I tlk 70-77, süüdistatava venna P ütlused kd I tlk

94pö-102, süüdistatava isa S ütlused kd I tlk 102-106 ning süüdistatava õe D (D) ütlused kd VI tlk 119-123.

23

-

Kairi Kuusemaa otsis informatsiooni valdavalt kodusünnituse, sünnituse tundemärkide

ja faaside kohta11;

-

Kairi Kuusemaa sünnitustegevus algas ja süüdistatav sünnitas isakodus ning ta

sünnitas lapse ihuüksi, kuigi tema lähedased viibisid kodus ja abi oli käepärast12.

Eeltoodu põhjal on vastuvaidlematult selge, et oma seisundi salgamine ja salaja

sünnitamine oli süüdistatava teadlik otsus.

62. Mis puudutab kaitsja argumenti, et prokuratuur pidanuks tõendama väidet, et

süüdistataval oli sünnituse ajal võimalus abi kutsuda, siis seda prokurör tuvastatud faktide

ja olemasolevate tõendite valguses tegema ei pea. Esiteks ei ole õige öelda, et süüdistatav

oli tingimata sunnitud üksi sünnitama, sest tal oli alates 21. detsembrist 2023. a võimalik

ennast rasedusega arvele võtta või vähemalt oma olukorrast pereliikmetele rääkida.

Teiseks on asjatundja KE ütlustega13 sünnituse faaside kohta tõendatud, et laps ei sünni

silmapilkselt, vaid aktiivsele sünnitusfaasile eelneb sünnitusteid ettevalmistav etapp.

Järelikult jääb sünnitajale teatud ajaaken – kasvõi näiteks tuhude vaheline paus – abi

kutsumiseks. Seda, et ennast sünnituse üksikasjadega interneti kaudu kurssi viinud

süüdistataval see võimalus oli, pole põhjust tõendite põhjal kahtluse alla seada. Maakohus

tuvastas, et Kairi Kuusemaa sünnitas XXX talu kompleksis. Kui vaadata XXX talu ja selle

juurde kuuluvate abihoonete läbiotsimisprotokollile lisatud fotosid hoonete paiknemise

kohta14, ei ole vähimatki alust öelda, et Kairi Kuusemaa lähedased jäid võimalikust

sünnituse kohast nii kaugele, et isegi telefoniühenduse võimatuse korral ei olnud

süüdistataval siis, kui sünnitusvalud algasid, ka füüsiliselt võimalik kedagi kutsuma

minna. Pigem näitab teadlik eraldumine n-ö peamajast, kus teised pereliikmed sünnituse

eeldataval ajal ehk öise, varahommikuse ja/või hommikuse aja tõttu valdavalt viibisid

seda, et Kairi Kuusemaa isegi ei kaalunud mõne lähedase sünnitusele kaasamist. Järelikult

ta tahtiski seda, et lapse sünd jääks saladusse.

Kolleegium on seisukohal, et vastsündinu nabanööri katkestas süüdistatav, kuid Kairi

Kuusemaale ei saa ette heita vastsündinu tapmist nabanööri rebimise tõttu tekkinud

verekaotuse põhjustamise läbi.

63. Maakohus asus seisukohale, et nabanööri rebis katki süüdistatav. Selle väitega on

põhjust nõustuda, sest kohus on oma järeldust jälgitavalt ja tõendipõhiselt põhjendanud.15

Kuivõrd apellandi argumente, mis puudutavad koera võimalikku sekkumist ja/või

nabanööri iseeneslikku katkemist, on maakohus juba käsitanud, ei pea kolleegium

vajalikuks kaitsja seisukohtadel pikemalt peatuda ning vastab vaidlustatud otsuses toodut

täiendades lühidalt järgmist.

64. Vaidluse alt on väljas ning tõsikindlalt tõendatud fakt, et YYY talust leitud

vastsündinu surnukehal oli nabanöör veel küljes ning seda uuriti kohtuarstlikul ekspertiisi

11 vt uuesti süüdistatava nutiseadme vaatlusprotokoll 15.08.2024, kd III tlk 153-159.

12 vt kohtuarstlikus ekspertiisiaktis nr 24E-AOS00167-01 toodud arvamus sünniaja kohta ning uuesti süüdistatava lähedaste

ütlused selle kohta, et C oli lapse eeldatava sünnitamise ajal kodus, XXX talus.

13 vt asjatundja KE ütlused kd I tlk 59-63.

14 kd III tlk 17-88.

15 vt maakohtu otsuse p-d 8-14.

24

käigus.16 Vastab tõele, et eksperdi hinnangul ei ole kohtuarstlike meetoditega võimalik

kindlaks teha nabanööri katkestamise põhjust.17

65. Võimalus, et nabanööri rebis katki koer, on kolleegiumi hinnangul tõendite põhjal

täielikult välistatud. Kaitsja on iseenesest korrektselt viidanud ekspert TP ütlustele, kelle

sõnul oli nabanöör nii kahjustunud pinnaga, et seda võidi ka mitmest kohast proovida

katkestada ning nöör oli põiki läbitud, hästi sakiliste servadega.18 Samas on maakohus

kohaselt viidanud jällegi asjaolule, et ekspert tuvastas imiku surnukehal mh vigastusi,

mille tekitas tõenäoliselt loom (koer), kuid mitte ükski neist ei olnud elupuhune. Apellandi

väited äsjasünnitanud ema juurest - käest, sülest või vahetust lähedusest nabanööri pidi ära

rebivast koerast ei haaku mitte kuidagi ka tunnistaja Q ütlustega, kelle sõnul kohtles

vastsündinu leidnud ja koju toonud koer surnukeha hellalt19. Arvestades koera tekitatud

vigastuste vähesust ja eksperdi hinnangut, et need olid vajalikud surnukeha koju

toomiseks (s.o sikutamiseks ja lõugade vahele haaramiseks20), ei ole ringkonnakohtul

põhjust tunnistaja ütlustes kahelda.

66. Võimalus, et nabanöör katkes sünnitustegevuse käigus iseeneslikult, on tõendite põhjal

samuti täielikult välistatud. Kaitsja viide asjatundja PA ütlustele, et nii võib sünnitusel

juhtuda, on tõsi küll, õige21. Paraku pidas asjatundja välistest teguritest sõltumatut

rebenemist tõenäoliseks siis, kui nabanöör on väga lühikene, kuid erinevalt PAst

konkreetse asjaga kursis olnud ehk lapse surnukehaga sündmuskohal vahetult kokku

puutunud ja hiljem surnu kohtuarstliku ekspertiisi läbi viinud kohtuarst-ekspert TP ütles,

et konkreetsel juhul oli nabanöör hästi pikk.22 Erinevalt kaitsjast ringkonnakohus

määratluste numbritega tähistamist vajalikuks ei pea, sest küsimus ei ole millimeetrites -

need kaks mõistet on üksteisele täielikult vastanduvad.

67. Mõlema kaitsja püstitatud alternatiivi tõsiseltvõetavust kahandab ja maakohtu

järeldust toetab ka loomulik elukäsitlus. Asjaolu, et laps on emaihus nabanööri pidi

platsenta küljes ning esmalt sünnib laps ja seejärel väljutatakse platsenta, on kolleegiumi

hinnangul üldteada. Platsenta väljumise kohta sünnitaja kehast märkis asjatundja KE, et

see võib juhtuda tunni jooksul.23 Kuna esmalt sünnib laps ja siis alles mõnda aega pärast

sündi platsenta, on loomulik, et laps eraldatakse emast nabanööri katkestamise teel.

Ringkonnakohtu hinnangul tegi seda ka süüdistatav. Kaitsja tähelepanek, et mitte kusagilt

ei leitud eset, millega Kairi Kuusemaa võis seda teha, ei puutu asjasse. Lisaks sellele

esemele ei leitud ka platsentat või sünnitusel kasutatud muid esemeid (näiteks

süüdistataval seljas olnud riideid, rätikuid, millega pühkida sünnitusega kaasnevat

bioloogilist vedelikku jpm).

68. Mis puudutab nabanööri kaudu vastsündinust väljunud verekogust, siis kaitsja ei

vaidlusta seda, et laps oli lahangul verest praktiliselt tühi ning ainukene koht, kust selline

hulk verd sai väljuda, oli rebitud nabaväät. Kaitsja tõstatatud küsimusele, kas rebitud

nabanööri kaudu tekkinud verekaotus oli piisav surma saabumiseks, ringkonnakohus

vastama ei hakka, sest kolleegium ei nõustu prokuratuuri ja maakohtu loogikaga, et Kairi

16 vt sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga kd II tlk 12-49 ja surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 24E-AOS00167-

01 kd II tlk 51-114.

17 vt eksperdi arvamuse p 5 kd II tlk 58.

18 vt ekspert TP ütlused kd I tlk 50 ja 52pö.

19 vt tunnistaja L ütlused kd I tlk 83pö.

20 vt eksperdi arvamuse p 5 kd II tlk 58.

21 vt asjatundja PA ütlused kd I tlk 53-56pö.

22 vt ekspert TP ütlused kd I tlk 52pö.

23 vt asjatundja KE ütlused kd I tlk 60pö.

25

Kuusemaale saab ette heita nabanööri rebimist selleks, et põhjustada vastsündinule surma

kaasa toov verekaotus.

69. Kolleegium viitas juba loomulikule elukäsitlusele ehk sellele, et pärast lapse sündimist

on tema eraldamine emast nabanööri katkestamise teel sünnituse käigus täiesti tavapärane.

Nii toimis käepäraste vahenditega ilmselt ka süüdistatav, selle asemel, et jätta laps enda

külge ja oodata kuni platsenta kehast väljub, mis asjatundja KE sõnul võib toimuda ka

kuni tund aega pärast sünnitust. Kuna pärast sünnitust on lapse ja ema lahutamine

loomulik – vastsündinu ei jää rippuma esmalt ema ja seejärel emaihust väljutatud

platsenta külge - pole ringkonnakohtu arvates kuigi tõenäoline, et Kairi Kuusemaa seadis

nabanööri katkestades endale eesmärgiks või isegi pidas võimalikuks, et ta lapse nii tapab.

Kuigi prokuratuur on süüdistatavale ette heitnud tegevust, liigub noil ja järgnevatelgi

põhjustel Kairi Kuusemaale etteheidetava teo raskuspunkt pigem tegevusetusele.

70. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et vastsündinul diagnoositi lahangul verekaotus

nabanööri rebendist. Fakt, et lapse surnukeha küljes rippus nabanöör, mis ei olnud suletud,

nähtub ka sündmuskohal tehtud fotodelt.24 Seda, et nabaväädi katkestamisel tekib

verejooks, mis ei pruugi lakata ja selle vältimiseks tuleb nabanöör sulgeda, rõhutasid

tõepoolest istungil nii ekspert TP kui ka asjatundja PA.25 Erinevalt kaitsjast leiab

ringkonnakohus, et süüdistatav pidi nabaväädist jooksvat verd märkama – asjatundja PA

ütles, et „…veenist toimub akuutne verekaotus…“ ja „…näeme füüsiliselt, et veri jookseb

välja, seda on muidugi võimalik näha.“.26 Ringkonnakohus peab elementaarseks, et iga

täiskasvanud inimene võtab tarvitusele meetmed verejooksu sulgemiseks ja teeb seda

eeskätt siis, kui on näha, et see iseeneslikult ei lakka. Seega pidi PA ütlusi silmas pidades

Kairi Kuusemaa jaoks olema ühel hetkel ilmne, et midagi tuleks teha selleks, et nabaväädi

kaudu lapse organismist verd enam ei tuleks. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et

süüdistatav mitte midagi ette ei võtnud ja seega jättis ta tegemata midagi, mida ta oleks

pidanud tegema. Keegi teine vajalikku liigutust Kairi Kuusemaa eest teha ei saanud, sest

ta sünnitas üksi ja see oli süüdistatava teadlik valik. Kokkuvõtlikult võiks Kairi

Kuusemaale ette heita nabanööri sulgemata jätmist, kuid sellist etteheidet süüdistus ei

sisalda.

71. Lisaks eeltoodule on ringkonnakohus lugenud tõendatuks, et süüdistatav soovis oma

soovimatut rasedust ja sünnitust salajas hoida. Kuna maakohus tuvastas, et Kairi

Kuusemaa sünnitas XXX talu kompleksis ning kriminaalasjas on tõendatud, et sünnituse

eeldataval ajahetkel viibisid seal ka Kairi Kuusemaa pereliikmed, püsis kogu sünnituse aja

arvestatav risk, et keegi võib midagi kuulda või näha. Sellistes tingimustes kaasneb

sooviga jätta lapse sünd saladuseks mõistetavalt ka teatav ajasurve. Noil põhjustel on

märksa usutavam, et süüdistataval oli kavatsus laps pärast sündimist tappa mõnel muul

moel, mitte oodata, kuni vastsündinu verest tühjaks jookseb. Näiteks last lämmatades

saabub taotletav tagajärg märksa kiiremini ning sealjuures saab ära hoida ka soovimatut

heli ehk lapse nuttu, mida teiste inimeste läheduses sünnitav, kuid sünnitust saladuses

hoida sooviv inimene tahab kindlasti vältida. See, et vastsündinu pärast ilmaletulekut

häälitseb, on paratamatu. Kokkuvõtlikult on lämmatamine märksa kiirem ja kindlam viis

laps tappa – näiteks asjatundja PA piiritles verejooksu tõttu surma saabumise vahemiku 10

minutist kuni 1 tunnini27 ning see on ajasurve all oleva inimese jaoks päris pikk aeg.

24 vt eksperdi arvamus kd II tlk 56.

25 vt ekspert TP ütlused kd I tlk 50-50pö ja asjatundja PA ütlused kd I tlk 53-53pö,

26 vt asjatundja PA ütlused kd I tlk 53pö ja 54.

27 vt asjatundja ütlused kd I tlk 53pö.

26

72. Kui kõigele lisada kaitsja asjakohane arutluskäik taolise tapmisviisi erandlikkuse

kohta, ei saa kolleegium erinevalt prokuratuurist ja maakohtust tõsikindlalt väita, et Kairi

Kuusemaale on ette heidetav vastsündinu tapmine nabanööri rebimise tõttu tekkinud

verejooksu läbi. Sel põhjusel vähendab ringkonnakohus süüdistuse mahtu ja rahuldab

vastavas osas ka kaitsja apellatsiooni.

Kolleegium on seisukohal, et vastsündinul tekkis hingamispuudulikkus, sest Kairi

Kuusemaa lämmatas ta.

73. Kuna ringkonnakohus leiab, et Kairi Kuusemaale pole võimalik ette heita oma lapse

tapmist nabanööri rebimisest tekkinud verekaotuse põhjustamisega, ei hakka kolleegium

analüüsima kaitsja argumente, mis puudutavad küsimust, kumma süüdistuses piiritletud

tapmistegudest pani süüdistatav toime ajaliselt varem.

74. Kolleegium peab vajalikuks märkida üksnes seda, et isegi kui Kairi Kuusemaa

katkestas nabanööri enne lapse lämmatamist, räägivad tõendid sellest, et süüdistatav ei

sulgenud juba verekaotuse tõttu surnud lapse hingamisruumi, sest sellel hetkel, kui Kairi

Kuusemaa seda tegi, oli laps kindlasti elus. Nimelt on ekspert TP arvamuse ja ütlustega

tõendatud, et vastsündinu elu jäi väga lühikeseks, kuna see aeg on (oli) mõõdetav

minutites.28 Asjatundja PA ütlustega on tõendatud, et nabanööri sulgemata jätmisest

tingitud verejooksu tõttu võib vastsündinu surm saabuda 10 minuti kuni 1 tunni jooksul.29

Kui siia lisada ekspert TP ütlused, et osa verd võib organismist välja voolata ka pärast

surma ja seegi, et tegelikult ei olegi täpselt teada, kui palju ning mis ajahetkel nabanöörist

verd väljus30, siis pole põhjust väita, et laps oli enne hingamispuudulikkuse tekkimist juba

verekaotusesse surnud. Kahtlemata väärib märkimist, et sellist sündmuste käiku –

hingamispuudulikkus tekkis ajaliselt varem – jaatab ka süüdistatava kaitsja.

75. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus veenvalt ja tõendipõhiselt jõudnud

järeldusele, et vastsündinu hingamispuudulikkuse põhjustas mehhaaniliselt Kairi

Kuusemaa.31 Maakohtu motiive kordamata vastab kolleegium kaitsjale hästi lühidalt.

76. Käsiloleval juhul ei vaidlusta kaitsja seda, et Kairi Kuusemaa laps sündis elusalt ja

hingas lühikest aega pärast sündi. Mis puudutab vastsündinu surma võimalikku põhjust,

siis selle kohta leidis ekspert, et vastsündinul tuvastatud ja hingamispuudulikkuse

põhjustanud vigastus – kopsukelme rebend – tekib kas õhu jõulisel ülemäärasel

pealevoolul või vastupidi – suletud õhuruumi ülemäärasel komprimeerimisel.32 Ekspert TP

selgitas oma arvamuse juurde, et õhu liigne pealevool kaasneb juhul, kui hingamisteedesse

puhutakse (täiendavat) õhku ning õhuruumi ülemäärane komprimeerimine on see, kui laps

üritab hingata olukorras, kus tema hingamisteed on suletud.33 Väga lihtsustatult tähendab

toodu tõendeid hindava kohtu jaoks seda, et Kairi Kuusemaa kas üritas vastsündinut

elustada või vastupidi – süüdistatav tappis lapse teda lämmatades.

77. Ringkonnakohus nendib, et esiteks ei toeta elustamise võimalust tõendite kogum, mis

käsitab sünnituse eelset aega. Tõendatud taustafakte vaadates on ilmne, et süüdistatav

varjas sihilikult oma rasedust lõpuni välja. Arvestades, et Kairi Kuusemaa sai oma

rasedusest teada hiljemalt detsembri lõpus 2023. a ning ta sünnitas veebruari alguses

28 vt eksperdi arvamuse p 4 kd II tlk 58 ja ekspert TP ütlused kd I tlk 50-52pö.

29 vt asjatundja PA ütlused kd I tlk 53pö.

30 vt ekspert TP ütlused kd I tlk 52 ja 52pö.

31 vt maakohtu otsuse p-d 15-19.

32 vt eksperdi arvamuse p-d 4 ja 5 kd II tlk 58.

33 vt ekspert TP ütlused kd I tlk 50pö.

27

2024. a, oli tal piisavalt aega selle mõttega harjumiseks, enda rasedusega arvele võtmiseks

ning uudise jagamiseks kasvõi mõne pereliikmega. Mitte midagi kirjeldatut süüdistatav ei

teinud, vastupidi, ta vaikis täielikult oma raseduse ja sellele järgnenud sünnituse maha.

Järelikult ei toeta mitte miski võimalust, et pärast rasedusest teada saamist Kairi

Kuusemaa leppis ühel hetkel teadmisega, et tal sünnib laps. Kui vaadata Kairi Kuusemaa

sünnituse järgset käitumist – eeskätt seda, et ta pidi vähesel või rohkemal määral

koristama34 - vabanema esemetest, platsentast ja ta vabanes lapse surnukehast ning siia

lisada tõendid35, mis ükski ei räägi kindlas kõneviisis sellest, et laps vajas mingil põhjusel

elustamist, muutub kaitsja versioon lapse elustamisest paraku järjest vähem

tõenäolisemaks.

78. Küsimusele, kas süüdistatav üritas last elustada, tuleb vastata eitavalt. Elustamise

viisidest tuleb surmapõhjust ja assisteerimata kodusünnitust silmas pidades kõne alla

üksnes suust-suhu hingamine. Väidet, et sellisel juhul peaks elustatava suul või selle

ümbruses leiduma teda elustanud isiku bioloogilist materjali, tuleb pidada korrektseks.

Suust-suhu hingamise puhul on elustaja ja elustatava limaskestade otsekontakti tõttu

DNA-d sisalduva sülje ülekandumine vältimatu. Maakohus tuvastas, et süüdistatava

bioloogilist materjali vastsündinu suust küll otsiti, kuid seda paraku ei leitud.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtul õigus, et ekspertiisiaktides nr 24E-GE00137 ja

24E-GE00186 sisalduvad eksperdiarvamused36 tõendavad koostoimes asjaolu, et

süüdistatav ei üritanud last elustada.

79. Kaitsja väide, et DNA-ekspertiisid, eeskätt ekspertiisiaktis nr 24E-GE00589 sisalduv,

elustamise versiooni ei välista, ei ole õige. Kui lugeda eksperdi arvamust kaitsja viidatud

ekspertiisiaktis nr 24E-GE00589, siis täheldab ringkonnakohus järgmist. Eksperdile esitati

ekspertiisiks puuteproov, mis võeti vastsündinu suust37 ning ekspertiisiülesandeks seati mh

asjaolu, kas sellest proovist saadud DNA profiil on seostatav Kairi Kuusemaa DNA

profiiliga.38 Eksperdi kasutuses oli kaks proovi: 1) proov nr B240057 (vastsündinu

surnukeha suult) ja 2) proov nr B240111 (Kairi Kuusemaa hambakapedelt). Enne analüüsi

tehti proovile nr B240057 ehk sellele, mis võeti vastsündinu surnukeha suult, eeltest ning

seda vere kindlaks tegemiseks. Eksperdi arvamuses on eeltesti tulemus märgitud TB+. Kui

lugeda eksperdiarvamusele ja ekspertiisiaktile lisatud selgitusi, siis nii eksperdiarvamusele

vahetult järgnevas väikses kirjas toodu ja selgituste p 17.1 järgi tähendab TB vere

määramist Tetrabase meetodil. Märkus TB+ tähendab seega, et vastsündinu suult võetud

proov nr B240057 võib sisaldada verd. Selle koha peal, kus ekspert vastab küsimusele,

kas vastsündinu suult võetud proov nr B240057 sisaldas Kairi Kuusemaa bioloogilist

materjali, on tabelikujul esitatud eksperdi arvamuses kriips, mis tähendab negatiivset

tulemit. Kaitsja apellatsiooniväited DNA-ekspertiisi kohta jäävad eeltoodu tõttu seega

ainetuks.

80. Kui nüüd panna kokku need faktid, mis on õnnestunud tuvastada sünnituse eelse ja -

järgse aja kohta ning fakt, et Kairi Kuusemaa ei teinud elusalt sündinud ja iseseisvalt

hinganud lapsele suust-suhu hingamist, kahaneb lapse elustamise võimalus peaaegu

olematuks. Täiesti olematu on see põhjusel, et kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt

puudus selleks ka vajadus. Kolleegium nendib, et eksperdi arvamuse järgi oli laps ajaline

34 Väärib märkimist, et sellest, kus süüdistatav lapse ilmale tõi, tõendid tegelikult ei räägi. XXX talu kompleksi vaatlusel

midagi, mida saaks seostada toimunud sünnitusega ei leitud – vt kd III tlk 17-88.

35 vt eeskätt surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt kd II tlk 51-114 ja ekspert TP ütlused kd I tlk 50-52pö.

36 vt kd II tlk 115-126 ja 127-133).

37 vt ekspertiisimääruse päises alajaotis „Ekspertiisiks esitati“ kd III tlk 105.

38 vt ekspertiisimääruse päises alajaotis „Ekspertiisiülesanne“ kd III tlk 105.

28

ja hingas iseseisvalt, lahangul ei leitud midagi, mis otseselt või kaudselt viidanuks

võimalikele komplikatsioonidele, mille tõttu oleks laps vajanud elustamist.39

81. Kui minna kaitseversioonidega edasi, siis erinevalt kaitsjast ei näe ringkonnakohus

KrMS § 7 lg 3 kohaldamiseks alust põhjusel, et ekspert on lisaks kirjutanud ja selgitanud

veel seda, et hingamispuudulikkuse tekkepõhjust ei ole võimalik kohtuarstlikke meetode

kasutades tõsikindlalt kindlaks teha.40 Vastab tõele, et ekspert tõi kaitsjale vastates välja

veel rea põhjuseid selle kohta, miks hingamispuudulikkus võib tekkida – alates sellest, et

laps ei pruugi peale sündi hingama hakata kuni rasedusega kaasnevate

komplikatsioonideni41, kuid TP rõhutas samas seda, et lahangul tuvastati konkreetne

vigastus (kopsukelme rebend) ning vigastuse olemuse tõttu määratleti kaks võimalikku

põhjust, mis võisid selle põhjustada.42

82. Ühe vähestest konkreetsetest kaitseversioonidest ehk spontaanse õhkrinna võimaluse

on maakohus veenvalt kummutanud tõdedes, et seda lihtsalt ei tuvastatud. Apellandi

arusaam, et absoluutselt igasugune õhkuvisatud võimalus on tõsiseltvõetav ka siis, kui sel

puudub igasugune tõenduslik kate, ei ole õige. Kaitseversiooni jaatamiseks ei piisa sellest,

kui paljasõnaliselt öelda, et kui mingi vigastuse tekkepõhjus on välistatud, siis võib see

olla ka midagi muud. Kohtul peab olema võimalik mõista, mis see muu on ja kas miski ka

seda toetab (vt siinkohal ka RKKKo 1-21-5633). Võimalike alternatiivide puhul tuleb

ringkonnakohtu hinnangul arvestada ka sellega, et need peaksid haakuma ka ülejäänud

tõendite kogumiga. Kõik muud võimalikud ja võimatud terviserikked ja/või

komplikatsioonid, millele kaitsja neid lähemalt konkretiseerimata ja tõenditega katmata

jättes abstraktselt viitab, tuleb seega kõrvale jätta. Lisaks pole õige apellandi seisukoht, et

ekspertide arvamustest hingamispuudulikkuse tekkepõhjuste kohta tuleks välja noppida

üksnes need versioonid, mis räägivad lapse loomuliku surmlõppe poolt, ignoreerides

hingamispuudulikkust käsitavate tõendite hindamisel juba tõendatud taustafakte.

83. Ülaltoodu tõttu jääbki üle üks ja eksperdi arvates väga tõenäoline põhjus:

hingamispuudus tekkis sellepärast, et vastsündinu lämmatati. Maakohtu argumentatsioon

kordamist ei vaja. Ringkonnakohus lisab omalt poolt üksnes seda, et paraku haakub see

versioon täiel määral ülejäänud tõendikogumiga. Kui sellele lisada tõdemus, et elusalt

sündinud, iseseisvalt hingavad lapsed teevad paratamatult ühel hetkel häält ehk karjuvad,

siis ei pea kolleegium tõenäoliseks, et oma rasedust ja sünnitust hoolikalt varjanud

süüdistatav riskis või hakkas riskima sellega, et keegi kuuleb lapse nuttu ning tuleb

uurima, mis juhtus.

84. Kokkuvõtlikult on ringkonnakohus maakohtuga sama meelt – süüdistuse väide, et

Kairi Kuusemaa sulges vastsündinu õhuruumi ja laps lämbus ning suri mõned minutid

pärast ilmaletulekut, on tõendatud. Kuna süüdistatav oli äsja sünnitanud naine, kes tappis

oma vastsündinud lapse ning muud KarS § 116 objektiivne koosseis ei nõua, ei vaja

maakohtu seisukoht selles osas ka korrigeerimist.

Kolleegium leiab, et Kairi Kuusemaa tapmistegu oli kavatsetud.

39 vt uuesti surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt kd II tlk 51-114 ja ekspert TP ütlused kd I tlk 50-52pö.

40 vt eksperdi arvamuse p 4 ja ekspert TP ütlused nt kd I tlk 51.

41 vt ekspert TP ütlused kd I tlk 51 ja 51pö.

42 vt ekspert TP ütlused kd I tlk 51.

29

85. KarS § 116 subjektiivsel küljel ringkonnakohus pikalt ei peatu. Siin maakohtu

motiivid43 täiendamist ei vaja. Sarnaselt maakohtuga ei pea kolleegium muid tahtluse

vorme tõendite tõttu võimalikuks. Apellant pareerib maakohtu väiteid peamiselt seeläbi, et

Kairi Kuusemaa jaoks olid nii rasedus kui ka sünnitus ootamatud, kuid ringkonnakohus on

juba korduvalt öelnud, et seda nägemust olemasolev tõendite kogum ei toeta. Lisaks on

tõendatud fakt, et Kairi Kuusemaa ei soovinud last. Maakohus on korrektselt viidanud, et

süüdistatava internetiotsingud ei käsita vähimalgi määral midagi, mida oleks võimalik

seostada, et süüdistatav planeeris oma elu koos lapsega või pidas võimalikuks lapse

loovutamist.44 Arvestades, et lähedaste sõnul45 armastas Kairi Kuusemaa pidevalt reisida

ning toodut kinnitavad ka süüdistatava konto väljavõtted46, mille kohaselt lahkus ta Eestist

praktiliselt kohe kui selleks avanes materiaalne võimalus, toetab süüdistatava viljeletud

elustiilgi seda, et paikne elu koos (vallas)lapsega ei olnud tema jaoks vastuvõetav.

II

86. Ringkonnakohus ei näe prokuratuuri apellatsioonis argumente, mis tooks kaasa

maakohtu otsuse tühistamise osas, mis puudutab Kairi Kuusemaale esitatud süüdistust

KarS § 148 lg 1 järgi.

87. Enne käsiloleva kaasuse asjaolude juurde minekut ütleb ringkonnakohus seda, et

kolleegium ei pea põhimõtteliselt vajalikuks revideerida senist Tallinna Ringkonnakohtu

praktikat47 osas, mis puudutab KarS § 148 lg 1 kohaldamist olukorras, kus menetluse

esemeks on väidetava laibarüvetamisega ajalis-ruumiliselt seotud ehk sellele (vahetult)

eelnenud tapmistegu. Ringkonnakohus leiab jätkuvalt, et siis, kui tapmise toime pannud

inimene üritab pärast tapmistegu surnukehast moel või teisel (sageli kiirustades)

vabaneda, on selline tegu käsitatav kuriteo varjamisena ning laiba üldtunnustatud tavadele

mittevastava kohtlemisega kaasneva võimaliku ebaõiguse hõlmab sellele eelnenud raske

isikuvastane kuritegu. Samuti ei täida kirjeldatud põhjustel surnukeha alastus kuriteo

varjamise korral iseseisvalt KarS § 148 lg 1 teokoosseisu. Kolleegium leiab, et normi

kohaldamiseks olukorras, kus soovile oma eelnevat tapmistegu varjata ehk n-ö

surnukehast lahti saamisele, peaks esinema veel mingisugused täiendavad asjaolud, mis

räägivad tahtlusest laipa vääritult kohelda. Nii näiteks võiks täiesti kaaluda KarS § 148 lg

1 kohaldamist olukorras, kus tapja topib enne laiba peitmist selle kehaõõnsustesse

mingisuguseid esemeid või teeb surnukehast põllule hernehirmutise.

88. Peaks prokuratuur olema jätkuvalt seisukohal, et senine kohtupraktika vajab muutmist

või on praeguse asja tehioludes midagi, mille tõttu on KarS § 148 lg 1 kohaldamata

jätmine ilmselgelt vale, on prokuröril võimalik esitada kassatsioon Riigikohtule. Niisiis

märgib kolleegium maakohtu asjakohast argumentatsiooni kordamata vastuseks

prokuratuurile järgmist.

89. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas on kõrvaldamata kahtlus, et Kairi

Kuusemaa võis oma lapse matta ning seda võimalust esitatud süüdistus ette ei näe. Ka on

isegi kiirustades ning tõenäoliselt sel põhjusel prokuratuuri rõhutatud KalmS §-s 9

sätestatud reeglitele mittevastav matmine kõige lähedasem viis surnukeha väärikalt

kohtlemisele.

43 vt maakohtu otsus p-d 33-56.

44 vt maakohtu otsuse p 72.

45 vt süüdistatava õe C ütlused kd I tlk 66-70, süüdistatava ema F ütlused kd I tlk 70-77, süüdistatava venna P ütlused kd I tlk

94pö-102, süüdistatava isa S ütlused kd I tlk 102-106 ning süüdistatava õe D (D) ütlused kd VI tlk 119-123 ja

46 kd V tlk 14-26 ja 41-69.

47 vt TlnRngKo 1-19-9878 p 10.

30

90. Prokuröri arutlus- ja arvutuskäik, mille kohaselt pidi vastsündinu surnukeha avastanud

koer laiba leidma ja koju vedama ca 15 minuti jooksul, on veatu ja korrigeerimist ei vaja.

Prokuröri järeldust, et koer on selle ajaga võimeline lapse surnukeha leidma, üles

kraapima ning koju tooma üksnes oma kodu vahetust lähedusest, ringkonnakohus

lähteandmete puudumise tõttu (näiteks koera võimalik liikumiskiirus ja koht, kust koer

koos surnukehaga oma liikumist kodu poole alustas) ei jaga. Maakohus on õigesti

tuvastanud ja kaitsja kohaselt viidanud, et seda, kust koer surnukeha leidis, tegelikult

kindlaks ei tehtud. Fakt, et surnukeha peidukohta ei leitud, ei võimalda teha järeldust, et

seega pidi surnukeha olema YYY talu põllumassiivil. Kolleegium toetab siin täielikult

kaitsja mõttekäiku, et laiba läbipaistvas kilekotis vedelema jätmise vastu räägib Kairi

Kuusemaa eelnev käitumine: hoida rasedust ja sünnitust saladuses nii hoolikalt, et mitte

keegi – isegi tema kõige lähedasemad pereliikmed – ei saaks iialgi teada, et tal sündis

laps. Olukorras, kus kõik tõendid räägivad selle poolt ning süüdistuski on olnud seda

meelt, et süüdistataval olid kõik sammud läbi mõeldud, ei sobitu tooduga mitte kuidagi

konteksti väide surnukeha jätmise kohta lagedale põllule, kust see võidakse väga suure

tõenäosusega leida.

91. Võimalust, et süüdistatav võis lapse matta, toetab vastsündinu surnukeha välimus selle

leidmise hetkel.48 Surnukeha on üleni mullaga kaetud ning kolleegiumi arvates ei teki nii

põhjalik ja ulatuslik määrdumine siis, kui koer keha viivuks lohistab või korraks maha

paneb. Siin tasub uuesti vaadata ka surnukehal ekspertiisi käigus tuvastatud surmajärgseid

vigastusi – need toetavad pigem võimalust, et koer haaras surnukeha lõugade vahele ja

kandis selle koju, kui seda, et koer vedas laipa terve tee enda järel.49 Kuigi prokuratuur

pidas mullaga määrdumist võimalikuks sellepärast et, kui koer laiba leidmisel käpaga

tuhnis, toetas jms, ei ole mõttekäik süüdistuse versiooni silmas pidades loogiline: miks

peaks koer juhul, kui süüdistatav pani lapse surnukeha kilekotti ja jättis selle lihtsalt

põllule vedelema, üldse hakkama veel maapinda kraapima nii, et muld lendab? Pealegi oli

maa prokuratuuri apellatsiooni kohaselt nii külmunud, et süüdistatav ei olnud võimeline

auku kaevama. Tasub meenutada sedagi, et eksperdi hinnangul võidi surnukeha siiski

matta.50 Maakohtu seisukohta, mis puudutab mullaproove, kolleegium kordama ei hakka,

vast on paslik meenutada, et eksperdi arvamus on üks tõend paljudest, mida kohus

kogumis teistega hindab.

92. Kilekoti osas on iseenesest prokuratuuril õigus, et sarnaste kilekottide olemasolu

süüdistatava kodus ehk XXX talus ning kilekotilt leitud vastsündinu DNA räägivad

suuresti selle kasuks, et Kairi Kuusemaa võis kilekotti kasutada lapse transpordiks. Samas

fakt, et kilekott ei olnud mullaga määrdunud, laiba matmist ei välista. Asjaolu, et

bioloogiliste jäätmete kilekotis matmine aeglustab loomulikke lagunemisprotsesse, on

kehtivate jäätmekäitlusnõuete tõttu üldteada. Kuivõrd surnukeha on oma koostiselt samuti

bioloogilist päritolu objekt, ei ole selle matmine kilekotis juhul, kui matja soovib oma tegu

iga hinna eest varjata, mõistlik valik. Seda, et Kairi Kuusemaa poleks oma samme läbi

mõelnud, tõenditest kooruv tervikpilt tegelikult ei toeta. Tõendite põhjal pole välistatud, et

enne matmist käristati kahes osas leitud kilekott katki51, laip võeti sealt välja, maeti maha

ning kilekott jäi suvaliselt vedelema, kust see kanduski YYY talu põllumassiivile.

Prokuröri viidatud tuule suunda ringkonnakohus üle ei tähtsustaks. Üldjuhul lendlevad

kilekoti tükid sihitult edasi-tagasi, sest selle kaalu arvestades ei ole tegu esemega, mida

tuul tingimata ainult ühes suunas kanda saaks.

48 vt fotod kd II tlk 26-33, 34-46.

49 vt surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt kd II tlk 51-58.

50 vt eksperdi arvamuse p 5 kd II tlk 58.

51 vt siinkohal ka pildid kilekoti tükkidest kd III tlk 122, 125, 129-130.

31

93. Ülaltoodud põhjustel ei saada edu prokuröri taotlus tunnistada Kairi Kuusemaa süüdi

ka KarS § 148 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

94. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käsilolevas asjas osas, mis puudutab Kairi

Kuusemaale KarS § 148 lg 1 järgi tehtud etteheidet, väljuda kooskõlas KrMS 340 lg 1

süüdistatava kaitsja esitatud apellatsiooni piiridest.

94.1

Apellant soostus maakohtu järeldusega, et süüdistatava suhtes tuleb

kriminaalmenetlus KarS § 148 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos KrMS § 274 lg 1 järgi

lõpetada, sest Kairi Kuusemaa tegu – oma vastsündinud lapse surmast teavitamata jätmine

– vastab KarS § 282 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnustele. Maakohus põhistas

oma seisukohta kokkuvõtlikult nii, et süüdistuses heidetakse Kairi Kuusemaale ette, et ta

ei teavitanud kedagi lapse surmast ning hiljem, menetluse kestel keeldus süüdistatav lapse

surma registreerimisest.

94.2 Kolleegiumi hinnangul tuleb Kairi Kuusemaa KarS § 148 lg 1 järgi õigeks mõista.

Esiteks ei ole võimalik nõustuda maakohtu otsuse p-s 68 sisalduva arutluskäiguga, mis

puudutab lapse surma registreerimata jätmist kohtueelse menetluse ajal. Seda Kairi

Kuusemaale esitatud süüdistus ette ei heida. Süüdistust lugedes52 on ilmne, et prokuratuur

seob surmast teatamata jätmise KarS § 148 lg 1 järgi etteheidetava teoga. Sellest, et Kairi

Kuusemaa jättis vastsündinu surma registreerimata pärast 5. veebruarit 2024. a, süüdistus

ei räägi. Teiseks on lapse surmast teatamata jätmine kolleegiumi arvates samuti tapmisteo

ja selle varjamise tarvilik osa ning järelikult juba hõlmatud KarS § 116 teokoosseisuga.

94.3 Viimaks märgib ringkonnakohus sedagi, et loogika, mille järgi tuleks vastsündinu

tapnud ja kuriteo varjamise eesmärgil laiba peitnud süüdistatavat lapse surmast teatamata

jätmise eest karistada, tähendaks sisuliselt ka seda, et Kairi Kuusemaad tuleks karistada

selle eest, et ta ei tunnistanud oma tegu üles. Mõnes mõttes seda nõue surm registreerida

käsiloleva kaasuse asjaolude valguses ju tähendanuks.

III

95. Kaitsja taotlus, revideerida Kairi Kuusemaale KarS § 116 järgi mõistetud karistust,

jääb tagajärjetuks järgmistel põhjustel.

96. Vaatamata asjaolule, et ringkonnakohtu hinnangul ei saa Kairi Kuusemaale ette heita

seda, et ta tappis oma vastsündinud lapse nabanööri rebimisest tekkivat verekaotust

põhjustades, ei too see kaasa väiksemat süüd. Toodu süü suurust mitte kuidagi ei vähenda.

Kairi Kuusemaa tappis kavatsetult oma vastsündinud lapse ning tõendite põhjal võib väita,

et ta alternatiive ehk lihtsustatult võimalust laps ellu jätta, paraku ei kaalunudki. Lisaks

maakohtu poolt välja toodule nendib kolleegium, et täisealine, tugivõrgustikuga

süüdistatav ei olnud objektiivselt väljapääsmatus olukorras. Seda, et Kairi Kuusemaad

vallanuks mingisugune habras või tume meeleseisund, mille tõttu ta muid võimalusi ei

näinud, tõendid – eeskätt tema pereliikmete ütlused selle kohta, kuidas süüdistatav end

sünnituse eelselt ja -järgselt üleval pidas - samuti ei toeta.

52 vt kd I tlk 8pö.

32

97. Samuti ei tingi maakohtu kaalutlusotsustuse tühistamist ülejäänud, apellatsioonis

sisalduvad argumendid.

97.1 Mis puudutab kergemaid, lapsel tuvastatud elupuhuseid tervisekahjustusi, siis nende

olemasolu ei olnud maakohtu jaoks määrav ega ole ka ringkonnakohtu jaoks.

97.2 Fakt, et süüdistatav ei varjanud asitõendeid ehk rinnapiimaga või verega määrdunud

esemeid, ei puutu karistuse mõistmisel asjasse. Oma rasedust ja sünnitust varjanud ning

lapse surnukeha matnud Kairi Kuusemaa arvestas, et mitte keegi ei saagi kunagi teada, et

tal oli laps ning sestap ei olnud tal põhjust neid asju ka peita.

97.3 Süüdistatava teojärgne käitumine, mida maakohus käsitab ja kaitsja ette heidab,

näitab ilmekalt seda, et Kairi Kuusemaa ei kahetse vähimalgi määral seda, mida ta tegi.

Lisaks õõnestavad süüdistatava käitumine ja lähedastele küll n-ö nelja silma all tehtud,

kuid pealt kuulatud ja talletatud sõnad, mille osas kasutamiskeeldu pole53, tugevalt

süüdistatava hilisemaid avaldusi selle kohta, et tal on lapse surma tõttu kahju ja raske.

97.4 Kaitsja toodud võrdlusel teistes sarnastes asjades varem mõistetud karistustega

kolleegium pikalt ei peatu. Olukorras, kus kaasuste tehiolud pole võrreldavad ning

karistuse mõistmise aluseks on isiku süü, ei ole kohane rõhutada, et samale

kvalifikatsioonile vastava teo toimepannud inimesi tuleks kohelda samamoodi, mõistes

neile identsed või sarnasesse suurusjärku jäävad karistused. Seda, et kaitsja toodud näiteid

ühendaks käsiloleva asjaga veel mõni asjaolu peale teole antud õigusliku hinnangu,

apellatsioonist ei nähtu.

97.5 Kaitsja heidab maakohtule ette, et too ei arvestanud karistuse mõistmisel

eripreventiivsete asjaoludega. Ringkonnakohus vigu ei näe. Karistuse tingimisi

kohaldamata jätmist KarS § 73 või 74 alusel kohus eraldi põhjendama ei pea (vt RKKKo

nr 1-23-52).

97.6 Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et maakohus sisustas üldpreventiivse aspekti

ekslikult teo asjaoludega. Maakohtu põhjendusi vaadates on too pidanud oluliseks

positiivset üldpreventsiooni. Kolleegium eksimust ei näe. Ühiskonnas laia kandepinda

leidnud kaasuse tehioludega arvestamata jätmine tähendaks seda, et üldsus ei mõista,

millised asjaolud võivad kaasa tuua leebema või vastupidi – karmima kohtlemise. Toodu

omakorda õõnestaks inimeste usaldust õiguskorra vastu üldisemalt.

98. Kokkuvõtlikult pole maakohtu mõistetud karistus süüdistatava süüd silmas pidades

ülemäärane ning ringkonnakohus ei tähelda selliseid kaalutlusvigu, mis tooks kaasa Kairi

Kuusemaale KarS § 116 järgi mõistetud karistuse tühistamise.

99. Kairi Kuusemaa ja tema kaitsja leidsid, et süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend

vahistamine tuleks tühistada ning asendada võimalusel elukohast lahkumise keeluga.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus korrektselt tuvastanud, et vahistamise alus pole

ära langenud. Kuna negatiivne prognoos põhineb süüdistatava minevikukäitumisel ja

kohus on toonud välja ka selle, kuidas mõjutab süüdistatava jaoks uus olukord ehk

süüdimõistev kohtuotsus Kairi Kuusemaa pakkuminekuohtu, ei olegi tõkendit puudutav

taotlus edukas.

IV

53 vt maakohtu otsuse p 1.

33

100. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb KrMS

§-de 340 lg 1 alusel tühistada osas, millega lõpetati Kairi Kuusemaa suhtes

kriminaalmenetlus KarS § 148 lg 1 järgi põhjusel, et tema tegu vastab KarS § 282 lg 1

järgi kvalifitseeritavale väärteole (surmast teatamata jätmine). Tühistatud osas teeb

kolleegium uue otsuse, millega mõistab Kairi Kuusemaa KarS § 148 lg 1 järgi õigeks.

maakohtu otsusest tuleb KrMS § 337 lg 1 p 3 alusel jätta välja asjaolu, et Kairi Kuusemaa

rebis vastsündinu nabanööri katki ning põhjustas nii tekkinud verekaotuse tõttu sihilikult

lapse surma Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon tuleb osaliselt

rahuldada, prokuröri apellatsioon jääb rahuldamata. Kairi Kuusemaa ja tema kaitsja

taotlust, tühistada või muuta süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendit, pole alust rahuldada.

101. Kuivõrd ringkonnakohus ei muuda maakohtu lõppjäreldusi, mis puudutavad

süüküsimust KarS § 116 järgi ning sisulisi argumente kaebus ei sisalda, jääb rahuldamata

ka kaitsja taotlus hüvitada süüdistatavale süüteomenetlusega tekitatud kahju.

102. Kaitsja ja prokurör vaidlustasid maakohtu määratud menetluskulude jaotuse.

103. Prokuröri taotlus jätta süüdistatava kanda ka KarS § 148 lg 1 järgi esitatud

süüdistusega seotud menetluskulu jääb tagajärjetuks, sest kolleegium mõistis Kairi

Kuusemaa õigeks.

104. Kaitsja vaidlustab maakohtu otsustuse õigusabikulusid ja ekspertiisikulu puudutavas

osas.

104.1 Apellant taotles maakohtus, et õigeksmõistva otsuse korral hüvitaks riik

süüdistatavale menetluskuluna õigusabikulud kokku 33 690,24 eurot.

104.1.1 Taotluse kohaselt osutas kaitsja kliendile õigusabiteenust hinnaga 180 eur/h ning

ajakulu liites ja teisendades kulus kaitsjal teenuste osutamisele kokku veidi rohkem kui 23

tööpäeva.54 Maakohus asus seisukohale, et õigusabi tunnihind on mõistlik, kuid ajakulu

kaitsja märgitud ulatuses mitte ning seega on põhjendatud õigusabikulu 30 244,19 eurot.

Ringkonnakohus nendib, et kuigi kaitsja osundab apellatsiooni p-s 193 maakohtu

võimalikule arvutusveale, ei nähtu kaebusest, et too viga mõjutanuks maakohtu poolt

arvestatud lõpliku summa õigsust. Apellant vaidlustab maakohtu hinnangu, mille kohaselt

moodustas kaitsja töömahust Kairi Kuusemaale KarS § 148 lg 1 järgi etteheidetav tegu

10% ning KarS § 116 järgi etteheidetav tegu 90%. Ringkonnakohus maakohtu otsustusse

ei sekku. Kui vaadata kaitsja taotlusele lisatud kuludokumente ja tabelit, siis on õige

maakohtu märkus, et ajakulu jaotust, mis võimaldaks järeldada, milline osa teenustest oli

seotud KarS § 148 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteoga, dokumentidelt ei nähtu. Juhul, kui

ajakulu pole jälgitav, fikseerib kohus eeldatava töömahu hinnanguliselt. Arvestades, et

asja raskuskese on vaidlusteta olnud siiski Kairi Kuusemaale KarS § 116 järgi esitatud

süüdistus, ei ole põhjust maakohtu hinnangut kohendada. Küsimus, kas süüdistatav võis

surnukeha rüvetada on olnud teisejärguline. Maakohtu määratud osakaal 10% on 3024,40

eurot. Kaitsja osutas õigusabiteenust hinnaga 180 eurot tund ning seega oli kaitsja ajakulu

KarS § 148 lg 1 järgi esitatud süüdistuses hinnanguliselt 16 tundi ja 48 minutit.

Arvestades küsimuse keerukusastet, tõendite hulka ja kogu kohtuasja rõhuasetust, on see

aeg ringkonnakohtu arvates täiesti piisav. Kuivõrd maakohus jättis KarS § 148 lg 1 järgi

kvalifitseeritud etteheitega seotud menetluskulu riigi kanda, ei ole põhjust maakohtu

lõppjäreldust muuta.

54 vt kd I tlk 146-160pö.

34

104.1.2 Maakohtus kantud õigusabikulude vähendamist ei tingi ringkonnakohtu hinnangul

ka fakt, et käsiloleva otsusega väheneb Kairi Kuusemaale esitatud süüdistuse maht osas,

mis puudutab nabanööri rebimist. Kaitsja keskne argument puudutas tõenditest nähtuvat

kõrvaldamata kahtlust, mille seda, et faktiliste asjaolude põhjal pidanuks prokuratuur

süüdistatavale ette heitma tegevusetust.

104.2 Maakohtu otsustus, mis puudutab ekspertiisikulu, on samuti põhjendatud. Kaitsja

heidab maakohtule ette, et too ei arvestanud kaitsekõne p-s 119 toodud argumentidega,

mis olid järgmised:

-

ekspertiisiakt nr 24E-GE00211-01 tõendab kuritegude toimepanijat, s.o surnuna leitud

vastsündinud poisslapse bioloogiline ema on Kairi Kuusemaa. Põhjendamatu on teha 7

testi olukorras, kus esimene või teine test annab tulemuse. Järelikult on põhjendamatu

üle 420 euro (kapede ja juuksekrunni testid) ulatuv kulu. Põhjendamatu on 1050 eurot;

-

ekspertiisiakt nr 24E-GE00259-01 tõendab, et ekspertiisiks esitatud objektidelt

punase-valge ruuduliselt pluusilt ja pruunitriibuliselt kampsunilt, mis leiti XXX talu

läbiotsmisel, tuvastati Kairi Kuusemaa DNA. Kulu pole tarbetu dubleerimise tõttu

põhjendatud;

-

ekspertiisiakt nr 24E-GE00322-01, mille koostamise kulu oli 420 eurot.

Perekonnaliikmete DNA testide tegemine umbes kuu aega pärast põlvnemise

tuvastamise ekspertiisitulemust oli tarbetu;

-

ekspertiisiakt nr 24E-AM00003-01, mille koostamise kulu oli 369 eurot. Ekspertiis oli

tarbetu, kuna uuriti rinnapiima leidumist pluusil, kuid paralleelselt oli juba võetud

DNA-proovid;

-

BioCC OÜ laboris aine ekspertiis, mille kulu oli 366 eurot ja BioCC OÜ

molekulaarbioloogia labori ekspertiis, mille kulu oli 1600 eurot (summale lisandub

käibemaks). Rinnapiima sisalduse ei olnud vajalik olukorras, kus DNA-ekspertiis

tuvastas põlvnemise ning aprillis 2024. a tehtud jälitustoimingu käigus kinnitas

kaitsealune, et laps on tema oma;

-

DNA ekspertiis, akt nr 24E-GE00171-01, mille kulu oli 1050 eurot, ei seondu

süüdistatavaga;

-

DNA ekspertiis, akt nr 24E-GE00165-01, mille kulu oli 70 eurot, ei seondu mitte

kuidagi süüdistatavaga;

-

DNA ekspertiis, akt nr 24E-GE00144-01, mille kulu oli 70 eurot, ei seondu mitte

kuidagi süüdistatavaga;

-

DNA ekspertiis, akt nr 24E-GE00196-01, mille kulu oli 70 eurot, ei seondu mitte

kuidagi süüdistatavaga;

-

kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr. 6/12, mille kulu oli

1540,15 eurot, on tarbetu kulu, sest puudus objektiivselt põhjendatud teave, et

süüdistataval võib olla vaimse tervise probleeme;

-

toksikoloogia ekspertiisi akt nr 24E-TX00044-01, mille kulu oli 224 eurot, ei seondu

mitte kuidagi süüdistusega;

35

-

Mulla sarnasuse keemilise analüüsi kolm ekspertiisi, mille kulu oli kokku 786,58

eurot, olid põhjendamatud, sest need ei võimalda objektiivselt välja selgitada

tõendamiseseme asjaolusid.

104.3 Ringkonnakohus nendib, et kaitsja on piirdunud üldise viitega kohtuvaidluste

teesidele, kuid jätnud tähelepanuta, et maakohus on otsuse p-s 87 rahuldanud prokuröri

taotluse ja jätnud riigi kanda ekspertiisikulu 4225 eurot, mis puudutas mh ka järgmisi,

kaitsja teeside p-s 119 ära märgitud ekspertiisikulud:

-

toksikoloogia ekspertiisi akt nr 24E-TX00044-01, mille kulu oli 224 eurot;

-

ekspertiisiakt nr 24E-GE00322-01, mille koostamise kulu oli 420 eurot;

-

ekspertiisiakt nr 24E-AM00003-01, mille koostamise kulu oli 369 eurot;

-

BioCC OÜ molekulaarbioloogia labori ekspertiis, mille kulu oli 1600 eurot (summa

koos käibemaksuga 1952 eurot);

-

DNA ekspertiis, akt nr 24E-GE00171-01, mille kulu oli 1050 eurot;

-

DNA ekspertiis, akt nr 24E-GE00165-01, mille kulu oli 70 eurot;

-

DNA ekspertiis, akt nr 24E-GE00144-01, mille kulu oli 70 eurot;

-

DNA ekspertiis, akt nr 24E-GE00196-01, mille kulu oli 70 eurot.

Lisaks eeltoodule põhjendas maakohus otsuse p-s 89, miks peaks jääma riigi kanda mulla

sarnasuse keemilise analüüsi kolme ekspertiisi tegemisega seotud kulu kokku 786,58

eurot.

104.4 Ülejäänud kaitsja vaidlustatud ekspertiisikulu kohta märgib ringkonnakohus, et

maakohtu otsustus see süüdistatavalt välja mõista, on põhjendatud järgmistel põhjustel.

104.4.1 Maakohtul on õigus, et ekspertiisid määrati tõendamisvajaduse tõttu. Otsesed

tõendid kuriteosündmuse kohta puudusid ning seega tuli tõe tuvastamiseks koguda

kaudseid tõendeid, sh analüüsida välismaailma talletunud jälgi.

104.4.2 Ekspertiisiaktis nr 24E-GE00211-01 sisalduv eksperdi arvamus tõendab seda, et

vastsündinu ema oli Kairi Kuusemaa. Kaitsja hinnangul ei olnud õige teha kokku mitut

testi olukorras, kus juba esimene või teine annab tulemuse. Kaitsja väide tähendab, et

proove analüüsitakse laboris ühekaupa. Selline asjade käik tähendaks ilmselgelt

ebamõistlikku ajakulu arvestades, kui paljudes kriminaalasjades sarnaseid ekspertiise läbi

viiakse. Seega lähtub kolleegium eeldusest, et enne vastuste saabumist pole võimalik

prognoosida, mitu neist annab nõutava ja kriminaalmenetluses kasutuskõlbuliku tulemuse.

104.4.3 Ekspertiisiakt nr 24E-GE00259-01 tõendab, et ekspertiisiks esitatud objektidelt

punase-valge ruuduliselt pluusilt ja pruunitriibuliselt kampsunilt, mis leiti XXX talu

läbiotsmisel, tuvastati Kairi Kuusemaa DNA. Ringkonnakohus nendib, et kaitsja seob

selle ekspertiisi ekspertiisiaktiga nr 24E-AM00003-01, mille käigus analüüsiti rinnapiima

leidumist süüdistatava pluusil. Siin viitas kaitsja, et paralleelselt oli juba võetud DNA-

proovid. Ringkonnakohus nendib, et olukorras, kus süüdistatav ei elanud püsivalt

36

vanematekodus ning seal viibisid ka tema õed, tuli välja selgitada riiete kuuluvus. Selleks

on DNA test sobilik.

104.4.4 Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr. 6/12, mille kulu oli

1540,15 eurot, oli süüdistatava tegu ja teisi tõendeid55 silmas pidades tarvilik.

105. Kokkuvõtlikult jääb rahuldamata kaitsja taotlus, et ringkonnakohus otsustaks

maakohtu menetluskulude jaotuse teisiti.

106. Kaitsja taotleb apellatsioonimenetluse kulu riigi kanda jätmist. Taotluse järgi osutas

apellant süüdistatavale õigusabiteenust hinnaga 180 eur/h. Kaitsja palub mõista Eesti

Vabariigilt süüdistatava kasuks 11 160 eurot, sest ta osutas Kairi Kuusemaale

õigusabiteenust kokku 62 tundi. See teeb peaaegu 8 tööpäeva. Ringkonnakohus peab

õigusteenuse tunnihinda põhjendatuks. Ajakulu seevastu mitte. Esiteks tuleb arvestada, et

apellatsioonis sisaldub mitu teemaplokki: 1) süüdistatava käitumine enne rasedust; 2)

tapmistegu nr 1 ja nr 2; 3) üldised etteheited ja 4) karistus ja menetluskulud. Argumentide

puhul tuleb arvestada sellega, et paljuski kordab kaitsja kohtuvaidlustes avaldatut ning

edukaks osutus väide, mis nabanööri rebimist puudutavate ülejäänud argumentide mahtu

vaadates oli apellandi jaoks ilmselgelt teisejärguline.56

106.1 Kui vaadata ajakulu aruannet, siis tuleb täheldada, et väga palju aega on kulunud

konsultatsioonidele süüdistatavaga. Kuigi kolleegium peab loomulikuks ja lausa

hädavajalikuks, et advokaat kooskõlastab oma positsiooni kaitsealusega ning annab talle

jooksvalt nõu, on kliendi vajadus advokaadiga suhelda individuaalne. Iseenesest on

süüdistataval õigus oma advokaadiga tundide kaupa arutada, kuid riigil ei lasu kohustust

lugeda vaikimisi põhjendatuks kogu konsultatsioonidele kuluvat ajakulu.

107. Eeltoodut silmas pidades leiab ringkonnakohus, et mõistlik apellatsioonimenetluse

ajakulu, mis hõlmab maakohtu otsusega tutvumist, kliendiga konsulteerimist, apellatsiooni

ja menetluskulude koostamist, on kokku 3 normpikkusega ehk 8-tunnist tööpäeva.

Põhjendatud apellatsioonimenetluse kulu on seega 24 tundi ehk 4320 eurot. Koos

käibemaksuga on summa 5270,40 eurot. Ülejäänud kulu ei ole põhjendatud.

108. Apellatsioonimenetluse kulu kannab põhjendatud osas KrMS § 185 lg-te 1 ja 2 alusel

riik, sest ringkonnakohus tegi kaitsja apellatsiooni alusel KrMS § 337 lg 1 p 3 sätestatud

lahendi, lisaks esitas asjas apellatsiooni ka prokuratuur. Järelikult tuleb Eesti Vabariigilt

Kairi Kuusemaa kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse kulu 5270,40 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

55 loe siinkohal näiteks väljavõtteid suhtlusrakendusest Facebook Messenger kd IV tlk 66-77pö.

56 vt kaitsja apellatsiooni p 46.

37